1-16-1003/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr. 1-16-1003

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

08.veebruar 2016.a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Evelin Ets Prokurör Alar Häidberg

Kriminaalasi Erki Eller süüdistuses KarS § 424 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades Süüdistatav Erki Eller, IK 36805282746; sünniaeg: 28.mai 1968.a; kodakondsus: XXXX; emakeel: XXXX; haridus: XXXX; perekonnaseis: XXX; töökoht: XXXX; elukoht: XXXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 korral, väärteokorras karistamata; tõkend: ei ole kohaldatud

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Erki Eller KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks üks (1) aasta vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Erki Elleri eelvangistus 07.-08.veebruar 2016.a, s.o kaks (2) päeva ning lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks üksteist kuud (11) kakskümmend kaheksa (28) päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Erki Ellerile Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 15.septembri 2015.a kohtuotsusega nr. 1-15-7531 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o kümne (10) kuu kahekümne seitsme (27) päeva pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista üks (1) aasta kümme (10) kuud kakskümmend viis (25) päeva vangistust.

Erki Ellerile mõistetud karistuse kandmise alguseks lugeda tema kinnipidamiskohta saabumine vastavalt kohtu poolt saadetud teatises märgitud ajale peale kohtuotsuse jõustumist.

KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahendina Erki Ellerile kuuluv mootorsõiduk Volkswagen Passat Variant registreerimismärgiga XXXX (VIN-koodiga XXXX), mis asub Tartus Tähe 106 tasulises parklas.

KrMS § 142 alusel arestida konfiskeerimise tagamiseks Erki Ellerile kuuluv mootorsõiduk Volkswagen Passat Variant registreerimismärgiga XXXX ning teha Maanteeameti liiklusregistrisse sõiduki käsutamise keelumärge.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Erki Ellerilt riigituludesse menetluskuludena sundraha kolmsada kakskümmend kaks (322) eurot 50 senti ja kaitsjatasu nelikümmend kaheksa (48) eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Erki Elleril on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest ühe (1) aasta jooksul.

Menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank (SWIFT: EEUHEE2X) või EE502200221014193355 Swedbank (SWIFT: HABAEE2X) või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal (SWIFT: FOREEE2X) või EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal (SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99916700010165. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud.

Kohtuotsus edastada koheselt sõiduki käsutamise keelumärke tegemiseks Maanteeameti liiklusregistrile aadressile rito@mnt.ee ja kohtuotsuse jõustumisel konfiskeerimise täitmiseks Tartu Maavalitsusele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne (15) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus

Erki Ellerit süüdistatakse selles, et tema juhtis 07.veebruaril 2016.a kella 19.49 paiku Tartus Kesk tänaval mootorsõidukit VW reg nr XXXX, olles alkoholijoobes.

Sellega pani Erki Eller toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kantuks 2 päeva ja ärakandmisele kuuluvaks 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada seda karistust Tartu Maakohtu 15.septembri 2015.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 10 kuu ja 27 päeva võrra ja lugeda lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 10 kuud ja 25 päeva vangistust.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

Erki Eller tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole, asitõendid puuduvad.

Kokkuleppes taotleb prokurör KarS § 83 lg 1 alusel kuriteo toimepanemise vahendina konfiskeerida Erki Ellerile kuuluv mootorsõiduk Volkswagen Passat Variant registreerimismärgiga XXXX.

KarS § 83 lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 12.juuni 2008.a lahendis kriminaalasjas nr. 3-1-1-37-

07 märkinud, et isik, kes juhib mootorsõidukit joobeseisundis, kasutab seda liikluses osalemiseks ja seega ka süüteo toimepanemiseks, mistõttu saab mootorsõidukit käsitleda KarS § 424 kirjeldatud kuriteo toimepanemise vahendina. Samuti on kolleegium märkinud, et mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine ohustab liiklejate elu, tervist ja vara ning sellisele omandi üldiste huvide vastasele kasutamisele on riik kohustatud reageerima ja võtma tarvitusele meetmed loetletud väärtuste kaitseks. Kuna süüteo toimepanijalt vahendi äravõtmine takistab süüdlase uute samalaadsete tegude toimepanemist ning omab seega märkimisväärset preventiivset toimet, siis võib süüteo toimepanemise vahendiks oleva sõiduauto konfiskeerimist pidada teole vastavaks. Samas aga saab mootorsõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist pidada õigustatuks üksnes siis, kui on piisavalt ja põhjendatult alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi, kusjuures leebemad meetmed (nt juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena) pole suutnud mõjutada süüdlast uutest samalaadsetest süütegudest hoiduma.

Kohtus on tõendamist leidnud Erki Elleri poolt tahtliku kuriteo toimepanemine, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Teda on ka varem kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis – 15.septembril 2015.a tingimisi vangistusega katseajaga 2 aastat. Seega on käesolev kuritegu toime pandud varasema kohtuotsusega mõistetud katseajal, mistõttu on alust arvata, et varasem karistus ja selle kandmiseks antud kergem võimalus ei ole süüdistatavale vajalikku õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud. Samuti ei ole süüdistatavale vajalikku mõju avaldanud varasema kohtuotsusega käitumiskontrolli ajaks määratud lisakohustused mitte tarvitada alkoholi ning osaleda sotsiaalprogrammis suunitlusega joobes juhtimise eest karistatutele, kuna vaatamata sellele on ta alkoholi tarvitamist ning alkoholijoobes juhtimist jätkanud. Süüdistatava poolt mootorsõiduki joobes juhtimist ei ole takistanud ka juhtimisõiguse puudumine. Seega on ilmne, et süüdistatava mõjutamiseks on vajalik kohaldada täiendavaid meetmeid peale tavapäraste karistuste. Kuriteo toimepanemiseks kasutas Erki Eller mootorsõidukit Volkswagen Passat Variant, mis kuulub Regionaalse Maanteeameti liiklusregistri büroo andmetel temale endale. Kohus leiab, et kuna Erki Eller on kasutanud temale kuuluvat sõidukit mootorsõiduki joobeseisundis juhtimiseks ja seega tahtliku kuriteo toimepanemiseks, siis tuleb nimetatud sõidukit käsitleda kuriteo toimepanemise vahendina KarS § 83 lg 1 mõttes. Arvestades eeltoodut, et süüdistatavat on ka varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, kuid varasem karistus talle vajalikku mõju avaldanud ei ole ning ta on jätkanud samasugust tegevust ka katseajal, kasutades selleks temale kuuluvat mootorsõidukit, leiab kohtunik, et süüdistatava edasise samalaadse ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks ning tema täiendavaks mõjutamiseks on põhjendatud kohaldada temale kuuluva sõiduki konfiskeerimist kuriteo toimepanemise vahendina. Tagamaks seejuures aga ka mootorsõiduki säilimine kohtuotsuse jõustumiseni ja reaalse konfiskeerimiseni, peab kohtunik põhjendatuks kohaldada sõiduki suhtes lisaks arestimist vastavalt KrMS § 142.

Menetluskuludena kuulub Erki Ellerilt KrMS § 180 lg 1 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele, ja kohtueelses menetluses osalenud kaitsja tasu. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust, asjaolu, et käesoleva kohtuotsuse kohaselt tuleb süüdistataval asuda vangistust kandma, mis piirab ilmselt oluliselt ka tema sissetuleku teenimise võimalust, samuti aga süüdistatava enda taotlust menetluskulude tasumiseks pikema tähtaja jooksul leiab kohtunik, et on alust arvata, et menetluskulude korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa.

Kohtuotsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249.

Kohtunik Anneli Tanum /allkirjastatud digitaalselt/