3-16-272/2 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

8. veebruar 2016. a, Tallinn

Haldusasja number

3-16-272

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute

sooritamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Karel

Miisna

Isik, kellede suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – A.J.

(isikukood: xxxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamise vorm

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba

taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu):

1.1. käsutamise keelumärke seadmist A.J. (isikukood: xxxxxxxxxxx) jaK.J. (isikukood:

xxxxxxxxxxx) ühisomandis olevatele järgmistele sõidukitele A.J.le kuuluva

ühisomandi osa ulatuses: Ford Sierra numbrimärgiga xxxxxx (ehitusaasta 1982)

registreeritud A.J. nimele; Ford Sierra numbrimärgiga xxxxxx (ehitusaasta 1986)

registreeritud A.J. nimele ja Audi A6 numbrimärgiga xxxxxx registreeritud K.J.

nimele.

1.2. kinnistusraamatusse käsutamise keelumärke seadmist, millega keelatakse A.J.l

käsutada ühisomandis olevat kinnistut asukohaga xxxxxxxx (katastritunnus

xxxxxxxxx), elamumaa 100%.

2. Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata

teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetada

määrus kätte A.J.le jaK.J.le.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võivad maksuhaldur ja isik, kelle õigusi määrus puudutab, esitada Tallinna

Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates

määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel

05.02.2016 Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa

saamiseks, paludes kohtult luba kanda käsutuskeeldu nähtavaks tegev keelumärge A.J. jaK.J.

ühisomandis olevate 1) 1982.a Ford Sierra (reg.nr xxxxxx); 2) 1986.a Ford Sierra (reg.nr

xxxxxx); 3) 2005.a Audi A6 (reg.nr xxxxxx); 4) Elamumaa 100%, xxxxxxx (katastritunnus

2(7)

xxxxxxxxxx) käsutamiste keelamiseks A.J.le kuuluvale ühisomandi osa ulatuses. Taotlust

põhjendab maksuhaldur järgnevalt:

1.1. Maksuhalduri menetluses on hetkel Taskar Töötajate OÜ maksuvõlgade sissenõudmine.

Taskar Töötajate OÜ (registrikood 12550289) on äriregistris registreeritud 09.10.2013.

Äriühingu juhatuse liikmeks oli alates 09.10.2013 kuni 27.08.2015 A.J.

Seisuga 02.02.2016 on Taskar Töötajate OÜ maksu koguvõlg 77 147, 49 eurot, lisaks intress

21 256, 81 eurot. Maksuvõlg summas 77 147, 49 eurot koosneb Taskar Töötajate OÜ poolt

deklareeritud tasumata maksudest, millest maksuhaldur nõuab vastutusmenetluse võimaliku

tulemusena A.J.lt välja 76 827,81 eurot. Maksuhaldur nõuab vastutusmenetluse potentsiaalse

tulemusena Taskar Töötajate OÜ endiselt juhatuse liikmelt välja ka intressi summas 12 939, 16

eurot. See kujunes ajal, mil A.J. oli Taskar Töötajate OÜ juhatuse liige ehk kuni 27.08.2015,

kuna selle ajani pidi A.J. tagama äriühingu kohustuste täitmist. Seega nõuab maksuhaldur

vastutusmenetluse võimaliku tulemusena kokku 89 766,97 eurot.

Taskar Töötajate OÜ vastutusmenetluse kaudu A.J.lt potentsiaalselt väljanõutav summa

põhivõlana 76 827,81 eurot on tekkinud perioodil jaanuar 2014 kuni juuli 2015 deklareeritud,

kuid tasumata jäetud maksukohustustest. Eeltoodust tulenevalt on jäetud täitmata MKS § 105

lõikest 1 tulenev kohustus (koostoimes TuMS § 54 lg-ga 4 ja § 40 lg-ga 4, SMS § 9 lg 1 p-ga

4, KoPS § 11 lg 1 p-ga 4, TKindlS 10 § 42 lg 1 p-dega 2 ja 3), mille kohaselt on

maksukohustuslane kohustatud maksusumma ja maksu kõrvalkohustustest tulenevad summad

tasuma selleks määratud kontole.

1.2.

Kuna

äriühing

maksuvõlgu

tähtaegadeks

ei

tasunud,

alustas

maksuhaldur

sissenõudmistoiminguid.

Maksuhaldurile

teadaolevalt

omab

Taskar

Töötajate

OÜ

pangakontosid AS-s Swedbank, Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaalis ja Eesti

Krediidipank AS-s. 27.10.2015 väljastas maksuhaldur AS-le Swedbank maksuvõla sundkorras

sissenõudmiseks korralduse äriühingu arvelduskonto arestimiseks ja pangakontolt raha

ülekandmise kohta maksuhalduri pangakontole. AS Swedbanki vastuse kohaselt oli kontojääk

27.10.2015 kella 16:11 seisuga 4,78 eurot. Pangakontode arestimiseks on saadetud korraldused

ka teistesse nimetatud krediidiasutustesse. Sealjuures on äriühingule saadetud ka intressinõue.

Hetkel on käimas Taskar Töötajate OÜ pankrotimenetluse eelne menetlus, mille raugemise

vältimiseks ning menetluse jätkamiseks tasutava deposiidina selleks ettenähtud kontole

makstava summa suuruseks on määratud 2000 eurot. Ka see ilmestab taotleja arvates selgelt

Taskar Töötajate OÜ võimetust maksuvõlga tasuda. Lisaks maksuhalduri poolt sooritatud

päringutest e-kinnistusraamatust ja X-tee kaudu ligipääsetavast Maanteeameti liiklusregistri

andmebaasist tulenevalt ei oma Taskar Töötajate OÜ piisavalt registervara, mille arvelt oleks

võimalik maksuhalduri nõuet rahuldada.

Taotluse esitamise seisuga on ülalnimetatud maksuvõlg täies ulatuses tasumata. Kuna

maksuhaldur on tuvastanud, et puudub võimalus maksuvõla täielikuks sissenõudmiseks Taskar

Töötajate OÜ registervara või majandustegevusest laekuvate rahaliste vahendite arvelt, on

maksuhalduril MKS § 96 lg 5 tuginedes olemas alus vastutusotsuse koostamiseks.

1.3. Maksuhaldur alustas kohtule esitatud taotlusega Taskar Töötajate OÜ endise juhatuse

liikme A.J. suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust, mille võimalik

tulemus on vastutusotsuse koostamine MKS § 40 alusel. Sellest tulenevalt võib A.J. koos

Taskar Töötajate OÜ-ga solidaarselt vastutada p-s 1.1 nimetatud põhivõla ning intressivõla

tasumise eest MKS § 40 lg 1 ja MKS § 96 lg 1 tähenduses.

Taskar Töötajate OÜ maksuvõlg on tekkinud ainuisikuliselt A.J. juhatuse liikmeks oleku ajal.

Maksuhaldur on tuvastanud, et A.J. tegeles kontrollitaval perioodil juhatuse liikmena Taskar

Töötajate OÜ majandustegevuse ning raamatupidamise korraldamisega. Ta oli Taskar

3(7)

Töötajate OÜ seadusliku esindajana vastutav äriühingu maksukorralduse seadusest ning

maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise

eest.

Vastutusmenetluse võimaliku tulemusena koostatava vastutusotsuse tulemuseks on rahalise

nõude sissenõudmine kolmandalt isikult, kes vastutab seaduse alusel äriühingu maksuvõla eest

ehk antud juhul ka Taskar Töötajate OÜ juhatuse liikmelt A.J.lt. Seega on kontrolli võimalikuks

tulemuseks vastutuskohustus.

Maksuhaldur on seisukohal, et A.J. eesmärgiks oli hoiduda maksude tasumisest kõrvale. MTA

kontrolliosakonna kogutud tõenditest tulenevalt on leitud, et Taskar Töötajate OÜ jättis A.J.

juhtimisel enne kontrollmenetlust tahtlikult esitamata 2014.a. jaanuari- kuni oktoobrikuu tulu-

ja

sotsiaalmaksu,

kohustusliku

kogumispensioni

makse

ja

töötuskindlustusmakse

deklaratsioonid, mille tulemusel tasumisele kuuluv maksusumma oli väiksem maksuseaduse

alusel tasumisele kuuluvast summast, püüdes hoida maksude tasumisest kõrvale. Taskar

Töötajate OÜ esitas tasumata deklaratsioonid parandusdeklaratsioonidena alles siis, kui

äriühingus viidi läbi kontrollmenetlust. Lisaks on tema juhatuse liikmeks oleku ajal määratud

ettevõttele sunniraha (03/2014), sest Taskar Töötajate OÜ ei esitanud tähtaegselt MTA

korraldusega nõutud raamatupidamisdokumente. Samuti selgus MTA kontrollmenetluse kestel,

et Taskar Töötajate OÜ töölepingud sõlmiti enamike SAHO Tööd OÜ (12177583) endiste

töötajatega. SAHO Tööd OÜ oli varasemalt maksumenetluse käigus nõutud väljamaksed

töötajatele deklareerinud, ent äriühing lõpetas tegevuse, jättes kõik tööjõumaksud tasumata.

Taskar Töötajate OÜ on praegu niisamuti käitunud. Ettevõtete äriregistri järgne aadress on

sama ning SAHO Tööd OÜ tollane juhatuse liige on praegune Taskar Töötajate OÜ juhatuse

liige Heiki Pesti. Tema näol on tegu Salzburg Hotell OÜ, kellele Taskar Töötajate OÜ töötajaid

rentis, juhatuse liikme abikaasaga.

Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et A.J. majandas Taskar Töötajate OÜ-d teadlikult

ebaratsionaalsel viisil, mis välistas nimetatud maksude tasumise tagamise.

Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et A.J. tegevuse ja Taskar Töötajate OÜ

maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos ning isik võib vastutada maksuvõla tasumise eest

solidaarselt Taskar Töötajate OÜ-ga. A.J. on tõenäoliselt Taskar Töötajate OÜ juhatuse

liikmena rikkunud MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, mis on aluseks vastutusotsuse koostamisele

tema suhtes MKS § 40 lg 1 ja MKS § 96 lg 1 tähenduses.

Eelpoolmainitust tulenevalt on maksuhaldur seisukohal, et vastutusotsuse koostamisele

suunatud menetluse võimalikuks tulemuseks on A.J. solidaarne vastutus Taskar Töötajate OÜ

maksuvõla tasumise eest MKS § 40 lg 1 tähenduses kogusummas 89 766,97 eurot.

1.4. Maksumaksjate registrist nähtub, et A.J. 2015.a keskmiseks kuusissetulekuks on

tulumaksuga maksustatavate väljamaksete alusel 33,33 eurot, 2014.a keskmine kuusissetulek

56,67 eurot ja 2013.a keskmine kuusissetulek 60 eurot. Aasta 2012 keskmine kuusissetulek oli

13,25 eurot. Seega on A.J. viimase 4 aasta kuusissetulek olnud maksuhalduri hinnangul

ebapiisav vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks. Järelikult esineb tõenäoliselt

vajadus tulevikus vastutusotsuse sundtäitmiseks.

A.J. varasem käitumine äriühingu majandustegevuse korraldamisel ja asjaolu, et juhatuse

liikmena pole A.J. taganud ettevõtte poolt seadusest tulenevate maksete tasumist

iseloomustavad maksuhalduri hinnangul A.J. suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse.

Seega on maksuhalduri arvates üsnagi tõenäoline, et sarnaselt võidakse tema poolt suhtuda ka

vastutusotsusega määratavasse kohustusse ning sellest hoidumiseks võib ta võõrandada oma

vara. Lisaks esitas äriühing A.J. juhtimisel töötajatega seonduvaid parandusdeklaratsioone alles

siis, kui MTA ametnikud vaatluse käigus tuvastasid ettevõttel töötajaid.

4(7)

Ülaltoodu alusel ja arvestades maksumenetluse ning võimaliku kohtumenetluse pikkust on

maksuhaldur seisukohal, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate

toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete

mitterakendamise korral võib A.J. tegevuse tõttu haldusakti täitmine olla raskendatud või

muutuda koguni võimatuks.

1.5. Maksuhalduri hinnangul ei esine antud juhul MKS § 96 lg-s 6 sätestatud aluseid. Samuti ei

ole möödunud MKS § 98 lg-s 1 sätestatud maksusumma määramise tähtaeg, kuna vanim

maksudeklaratsioon esitati perioodi jaanuar 2014 kohta, seega MKS §-s 98 lg 1 sätestatud

maksusumma määramise minimaalne tähtaeg kolm aastat ei ole käesoleval juhul möödunud

ning MKS § 96 lõikes 6 sätestatud aluseid ei esine.

1.6. Maksuhaldur on tuvastanud, et kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi kohaselt

puudub A.J.l vara. A.J.l on avatud väärtpaberikonto SEB pangas, kuid väärtpabereid kontol ei

ole. Maanteeameti liiklusregistri kohaselt kuulub A.J.le: 1) 1982.a Ford Sierra; 2) 1986.a Ford

Sierra. Nimetatud sõidukitega sarnaseid sõidukeid on müüdud ümardatult 600 euroga. Selliseks

hindab maksuhaldur ka mõlema sõiduki väärtuse.

Maksuhaldur analüüsis ka Taskar Töötajate OÜ varalist seisu ning tuvastas, et:

kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi kohaselt Taskar Töötajate OÜ-l vara puudub;

väärtpaberikontod Taskar Töötajate OÜ-l puuduvad; maanteeameti liiklusregistri kohaselt

Taskar Töötajate OÜ-l vara puudub.

Samuti analüüsis maksuhaldur A.J. abikaasa K.J. (is.k xxxxxxxxxx) varalist seisu ning tuvastas,

et: kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi kohaselt on K.J.l: elamumaa 100%, xxxxxxx,

mille katastritunnus on xxxxxx. Samal tänaval asuvat kinnistut on müüdud 86 500 euroga.

Selliseks hindab maksuhaldur tinglikult ka selle kinnistu väärtuse. 22.11.1999 avalduse aluseks,

mille alusel oli K.J. kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse 27.01.2000 sisse kantud, on

Jõelähtme vallavalitsuse maa ostueesõigusega erastamise korraldus ja ning ostu-müügileping.

VäärtpaberikontodK.J.l puuduvad. Maanteeameti liiklusregistri alusel kuulubK.J.le 2005.a.

Audi A6 reg.nr-ga xxxxxx. Sarnast sõidukit on müüdud keskmiselt 6214,33 euroga. Tinglikult

selliseks hindab maksuhaldur ka selle auto väärtuse.

Maksuhalduril on alus eeldada, etK.J. nimetatud varade näol on tegu perekonnaseaduse (PKS)

§ 25 tähenduses abikaasade ühisvaraga. A.J. jaK.J. on abielus alates 09.09.1989. PKS § 27 lg 1

alusel ei kuulu ühisvara hulka kummagi abikaasa lahusvara. Sama paragrahvi lõike 2 alusel

moodustavad abikaasa lahusvara - abikaasa isiklikud tarbeesemed; - esemed, mis olid abikaasa

omandis enne abiellumist või mille abikaasa omandas abielu kestel tasuta käsutuse, sealhulgas

kinke alusel või pärimise teel; - esemed, mille abikaasa omandab oma lahusvarasse kuuluva

õiguse alusel või hüvitisena lahusvarasse kuuluva eseme hävimise, kahjustamise või äravõtmise

eest või lahusvaraga tehtud tehingu alusel.

Ülalloetletud asjade näol abikaasa isiklike tarbeesemetega tegu ei ole. Isiklikud tarbeesemed on

sellised esemed, mis on abikaasale vajalikud tavapäraseks eluviisiks, eelkõige riided ja muud

esmatarbeesemed. Lisaks ei olnud esemedK.J. omandis enne abielu sõlmimist.K.J. ei

omandanud tõenäoliselt ülalnimetatud sõidukit ja kinnistut ka kinke või pärimise teel. Tegu

pole ka PKS § 27 lg 2 p 3 eelduste täitmisega.

PKS § 27 lg 4 alusel võib abieluvaralepinguga tunnistada ühisvaraks või lahusvaraks üksikuid

esemeid või teatavasse liiki kuuluvaid esemeid. Abieluvararegistri järgi pooltel

abieluvaralepingut sõlmitud ei ole.

5(7)

Vara loetakse PKS § 27 lg 6 alusel abikaasade ühisvara hulka kuuluvaks seni, kuni ei ole

tõendatud selle kuulumine abikaasa lahusvara hulka. See tähendab, et vara olemise lahusvaraks

tõendamiskoormis asub praegusel juhul maksukohustuslasel.

Maksuhaldur rõhutab, et kõigi nimetatud esemete väärtus saab olla ainult hinnanguline, kuna

eriti vallasasjadeks kvalifitseeritava registervara väärtus võib suureneda või väheneda vastavalt

läbisõidule, üldisele korrasolekule või detailide väärtusele.

Maksuhalduri hinnangul on A.J.l jaK.J.l ühisomandis registervara kokku tinglikult 93 914,33

euro väärtuses ning kummalegi kuulub sellest pool. Vastutusmenetluse võimaliku tulemusena

nõuab maksuhaldur kokku 89 766,97 eurot. Kuivõrd tegu on ühisvaraga, ületab võimaliku

kohustusena tekkiv summa A.J.le ja Taskar Töötajate OÜ-le kokku kuuluva registervara

väärtust.

Maksuhaldur taotleb luba kanda Maanteeameti liiklusregistrisse Eesti Vabariik (Maksu- ja

Tolliameti kaudu) kasuks käsutamise keelumärked A.J. jaK.J. ühisomandis olevate 1982.a ja

1986.a Ford Sierrade ning 2005.a Audi A6 käsutamiste keelamiseks A.J.le kuuluvale

ühisomandi osale ning luba kanda kinnistusraamatusse käsutamise keelumärge A.J. jaK.J.

ühisomandis olevale elamumaa 100%, xxxxxxx asuvale kinnistule (katastritunnus xxxxxxxx),

ka selle A.J. ühisomandi osale.

1.7. Tulenevalt MKS § 136¹ lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur A.J. vastu suunatud täitetoimingud,

kui A.J. on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt. Vastutusotsusega võib

maksuhaldur esitada nõude A.J. vastu tasuda Taskar Töötajate OÜ võlgnevus kogusummas 89

766,97 eurot. Esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmiskulud,

mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122).

Kohtutäituri seaduse (KTS) § 29 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse

alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Menetluse alustamise tasu

on KTS § 34 kohaselt 15,97 eurot. Kuna maksuhalduri võimaliku nõude suuruseks on 89 766,97

eurot, siis on KTS § 35 lg 2 p 11 kohaselt kohtutäituri põhitasu 8 % nõude summast ehk 7181,36

eurot. Täitetoimingu lisatasu korral võib arvestada võimaliku lisatasuga enampakkumiste

korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest, mis on KTS § 45 lg 1 kohaselt kuni 3% vara

müügihinnast. Seega oleks kohtutäituri tasu suuruseks käesoleval juhul ca 7181,36 eurot,

millele lisanduks 3% kinnisasja ja muu registervara müügihinnast ehk ca 2817,43 eurot, kokku

10 014,76 eurot.

Kuivõrd sissenõudmiskulud võivad olla ligikaudu 10 000 eurot, hindab maksuhaldur käesoleval

juhul piisavaks asendustagatise väärtuseks ligikaudu 100 000 eurot. Kui A.J. soovib kanda

deposiidina tagatissumma, siis on kantava deposiidi väärtuseks 89 766,97 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega

sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2

kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos

põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.

Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt

otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses.

MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute

sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist

isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene

seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise

ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

6(7)

3. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud

kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle

sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks,

võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks,

et sooritada käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on mh

õigus taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse või

muusse vararegistrisse puudutatud isiku nõusolekuta (MKS § 130 lg 1 p 1).

4. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas

menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning

teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude

või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda

oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas

käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus

oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise

otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus

lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei

oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või

vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist

tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja

puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus

maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike

tagajärgede saabumise tõenäosust.

5. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud: 1) põhjendus, millest nähtub

võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku

rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel

maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või täitemenetluse

seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud

toimingu tegemist vajalikuks.

6. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust leiab kohus, et taotlus vastab

MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud

taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.

7. Maksuhaldus algatas esitatud taotlusega A.J. suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud

maksumenetluse. Maksuhaldur leiab, et A.J. on Taskar Töötajate OÜ juhatuse liikmena

rikkunud tahtlikult maksukohustust ning vastutab seetõttu perioodil jaanuar 2014 kuni juuli

2015 deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksukohustuste eest summas 76 827,81 eurot ning

tasumata maksusummadelt arvestatud intresside eest summas 12 939,16 eurot. Taotluses välja

toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et vastutusotsuse tegemine A.J. suhtes oleks

välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude

või kohustuse määramine.

8. Kohus nõustub taotleja hinnanguga, et A.J. eelnevat maksuõiguslikku käitumist arvestades

võib ta hakata enda suhtes algatatud vastutusmenetlusest teadasaamisel maksukohustusest

kõrvale hoidma ja end varatuks muutma. Sellisel juhul võib vastutusotsuse sundtäitmine

muutuda võimatuks või vähemalt raskeks. Sellele viitab nimetatud isiku käitumine Taskar

Töötajate OÜ juhatuse liikmena (Taskar Töötajate OÜ jättis A.J. juhtimisel enne

kontrollmenetlust tahtlikult esitamata 2014.a. jaanuari- kuni oktoobrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu,

kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonid, mille

tulemusel tasumisele kuuluv maksusumma oli väiksem maksuseaduse alusel tasumisele

kuuluvast summast, püüdes hoida maksude tasumisest kõrvale. Taskar Töötajate OÜ esitas

7(7)

tasumata deklaratsioonid parandusdeklaratsioonidena alles siis, kui äriühingus viidi läbi

kontrollmenetlust. Lisaks on tema juhatuse liikmeks oleku ajal määratud ettevõttele sunniraha

(03/2014), sest Taskar Töötajate OÜ ei esitanud tähtaegselt MTA korraldusega nõutud

raamatupidamisdokumente). Määratava maksukohustuse täitmise raskendatusele viitab ka

asjaolud, et A.J. 2015.a keskmiseks kuusissetulekuks on tulumaksuga maksustatavate

väljamaksete alusel 33,33 eurot, 2014.a keskmine kuusissetulek 56,67 eurot ja 2013.a keskmine

kuusissetulek 60 eurot. Aasta 2012 keskmine kuusissetulek oli 13,25 eurot. Seega ei ole isiku

sissetulek piisav vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks. Taolise olukorra

tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse

täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist.

9. Taotleja on kirjeldanud, et Taskar Töötajate OÜ-lt ei ole enam võimalik maksuvõlga sisse

nõuda, kuna ettevõttel puudub registervara ja majandustegevusest laekuvad rahalised vahendid.

Sealjuures on hetkel käimas Taskar Töötajate OÜ pankrotimenetluse eelne menetlus, mille

raugemise vältimiseks ning menetluse jätkamiseks on määratud tasutava deposiidi suuruseks

2000 (kaks tuhat) eurot (tsiviilasi nr 2-15-15935). Taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest

nähtuvalt ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemist.

10. Kohus leiab, et valitud meede – luba kanda käsutuskeeldu nähtavaks tegev keelumärge A.J.

jaK.J. ühisomandis olevatele järgmistele sõidukitele A.J.le kuuluva ühisomandi osa ulatuses:

Ford Sierra numbrimärgiga xxxxxx (ehitusaasta 1982) registreeritud A.J. nimele; Ford Sierra

numbrimärgiga xxxxxx (ehitusaasta 1986) registreeritud A.J. nimele ja Audi A6

numbrimärgiga xxxxxx registreeritudK.J. nimele ja kinnistusraamatusse käsutamise

keelumärke seadmine, millega keelatakse A.J.l käsutada ühisomandis olevat kinnistut

asukohaga xxxxxxxxx (katastritunnus xxxxxxxx), elamumaa 100%, on taotluses märgitud

asjaoludel proportsionaalne.

Taotluse rahuldamist ei välista ka asjaolu, et tegemist on ühisvaraga. Riigikohus on oma

09.04.2013 lahendis nr 3-3-1-82-12 põhjalikult käsitlenud antud teemat ning jõudnud

järeldusele, et ühisomandisse kuuluvale kinnisasjale seatakse keelumärge nii, et selle

käsutamine keelatakse üksnes maksukohustuslasel (vt ka Riigikohtu 27.11.2012 määrus nr 3-

3-1-15-12). Kohus leiab, et viidatud praktika on kohaldatav analoogia korras ka muule

registervarale ehk sõidukitele. Küll aga juhib kohus tähelepanu sellele, et keelumärgete

seadmisel peab nende sisust üheselt nähtuma, et ühisomandi käsutamine on keelatud üksnes

A.J.l. Taotletud viisil on võimalik tagada maksuhalduri nõue ja täitekulud ning vastav

täitetoiming koormab maksukohustuslast minimaalselt. Maksuhaldur on osundanud, et lõpetab

täitetoimingud, kui A.J. esitab deposiiti tasutava tagatise summas 89 766,97 eurot.

Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks

maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud.

11. Eeltoodust tulenevalt on taotluse rahuldamine maksuhalduri märgitud viisil ja suuruses

vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv

Kohtunik