3-14-52881/22 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Aili Maasik

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.02.2016, Tallinn

Haldusasja number

3-14-52881

Haldusasi

A.E.u

kaebus

Tallinna

Vangla

15.09.2014

otsuse

nr 5-8/14/23755-2 ja 13.10.2014 otsuse nr 5-8/14/24944-2

tühistamiseks ja Tallinna Vangla kohustamiseks rahuldada

A. E.u 02.09.2014 ja 15.09.2014 esitatud taotlused.

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja — A.E.

Vastustaja — Tallinna Vangla

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse

kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest 08.02.2016 esitada

apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Kui apellant

ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist

kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla üksuse juhi ülesannetes olnud neljanda üksuse inspektor-kontaktisiku K. H.i

27.02.2014 käskkirjaga nr 187 „Kinnipeetav A.E.u (Erik) rakendamine abitöölisena majandustöödele“

(tl 57) rakendati A.E. tööle täiskoormusega majandustöödele abitöölisena alates 25.03.2014 kuni

24.06.2014 (käskkirja p 1). Töötasuks määrati A.E.ule vastavalt tegelikult tehtud töötundide arvule

tööaja arvestuse tabeli alusel, lähtudes Vabariigi Valitsuse 28.11.2000 määruses nr 382 „Kinnipeetava

töötasu

määrad,

arvutamise

ja

maksmise

kord“

§

lõikes 2 näidatud täistööajaga töötamise alammäära tasust, mis sisaldab tasu ka õhtusel ja ööajal

töötamise eest (käskkirja p 2).

A.E.u vanglasisesele isikuarvele laekus 10.06.2014 töötasuna 91, 88 eurot (tl 65).

Tallinna Vangla üksuse juhi R. K.i 20.06.2014 käskkirjaga nr 545 „Kinnipeetav A.E.u rakendamine

abitöölisena majandustöödele“ (tl 58) määrati A.E. majandustöödele abitööliseks ajavahemikuks

25.06.2014 kuni 25.08.2014, tunnitasuga 0,63 eurot, mida määrati maksta vastavalt töötatud tundidele

(käskkirja p 1).

Tallinna Vangla üksuse juhi ülesannetes olnud neljanda üksuse inspektor-kontaktisiku M. P.i 25.08.2014

käskkirjaga nr 735 „Kinnipeetav A.E.u rakendamine abitöölisena majandustöödele“ (tl 59) määrati A.E.

abitöölisena majandustöödele alates 26.08.2014 kuni 31.10.2014, tunnitasuga 0,63 eurot, mida määrati

maksta vastavalt töötatud tundidele (käskkirja p 1).

A.E.u vanglasisesele isikuarvele laekus 10.09.2014 töötasuna 91,35 eurot (tl 5, 65 pöördel).

2. A.E. esitas Tallinna Vanglale 02.09.2014 taotluse (tl 60), milles viitas Tallinna Vangla 27.02.2014

käskkirjale nr 187, ja taotles, et talle makstaks töötasuna juurde puuduolev summa

3,99 eurot, lähtudes Vabariigi Valitsuse 28.11.2000 määruses nr 382 § 2 lõikes 2 toodust.

Tallinna Vangla finants- ja majandusosakonna juhataja Ene Malmeti 15.09.2014 vastusega

nr 5-8/14/23755-2 jäeti A.E.u 02.09.2014 taotlus rahuldamata (tl 7). Vastuses selgitati, et A.E.ule on

alates 25.02.2014 makstud töötasu vastavalt Tallinna Vangla 19.02.2014 käskkirja nr 145, Tallinna

Vangla 27.02.2014 käskkirja nr 187 ja Tallinna Vangla 20.06.2014 käskkirja nr 545 punktile 2.

Nimetatud käskkirjade punkti 2 kohaselt makstakse töötasu vastavalt tegelikult tehtud töötundide arvule

tööaja arvestuse tabeli alusel, lähtudes Vabariigi Valitsuse 28.11.2000 määruses nr 382 „Kinnipeetava

töötasu määrad, arvutamise ja maksmise kord“ § 2 lõikes 2 näidatud täistööajaga töötamise alammäära

tasust, mis sisaldab tasu ka õhtusel ja ööajal töötamise eest. Maikuus oli normtunde 168, A.E.ul on

tegelikke töötunde tööajatabeli järgi aga 161. Seetõttu arvestati A.E.ule maikuu töötasuks 91,88 eurot

(95,87/168 x 161 = 91,88).

3. A.E. esitas Tallinna Vanglale 15.09.2014 taotluse (tl 60 pöördel), et talle makstaks töötasuna juurde

puuduolev summa 4.52 eurot, lähtudes Vabariigi Valitsuse 28.11.2000 määruses nr 382 § 2 lõikes 2

toodust.

Samuti

palus

A.E.

lugeda

kõik

tema

7-tunnised

ja

7,2-tunnised

tööpäevad

8-tunnisteks ning vastavalt sellele teha ümberarvutus ja maksta välja saamata jäänud töötasu.

Tallinna

Vangla

finants-

ja

majandusosakonna

juhataja

E. M.i

13.10.2014

vastusega

nr 5-8/14/24944-2 jäeti A.E.u 15.09.2014 taotlus rahuldamata (tl 9). Vastuses selgitati, et A.E.ule on

alates 25.06.2014 makstud töötasu vastavalt Tallinna Vangla 20.06.2014 käskkirja nr 545 ja Tallinna

Vangla 25.08.2014 käskkirja nr 735 punktile 2. Nimetatud käskkirjade kohaselt on A.E. määratud

majandustöödele abitööliseks tunnitasuga 0.63 eurot, mida makstakse vastavalt töötatud tundidele.

Augustikuus oli A.E.ul tegelikke töötunde tööajatabeli järgi 145. Seega arvestati A.E.ule augustikuu

töötasuks 91,35 eurot (145 x 0,63 = 91,35).

4. A.E. esitas Tallinna Vangla 15.09.2014 otsusele nr 5-8/14/23755-2 ja Tallinna Vangla 13.10.2014

otsusele nr 5-8/14/24944-2 vaided (tl 61–62).

5. Tallinna Vangla jättis 13.11.2014 vaideotsusega nr 5-15/14/25120-2 (tl 8) ja 20.11.2014

vaideotsusega nr 5-15/14/29016-2 (tl 10) A.E.u vaided rahuldamata.

6. A.E. esitas 24.11.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse (tl 1–2) nõuetega tühistada Tallinna Vangla

15.09.2014 otsus nr 5-8/14/23755-2 ja 13.10.2014 otsus nr 5-8/14/24944-2, kohustada Tallinna Vanglat

rahuldama kaebaja 02.09.2014 ja 15.09.2014 esitatud taotlusi, ning tunnistada õigusvastaseks Tallinna

Vangla tegevus kaebaja 16.09.2014 esitatud vaide mittetähtaegsel lahendamisel.

7. Kohus eraldas 12.02.2015 määrusega (tl 31–32) kaebusest vaide lahendamisega viivitamise

õigusvastasuse tuvastamise nõude ning andis tuvastamisnõudele uue haldusasja numbri 3-15-420.

8. Töötasu puudutavas osas võttis kohus kaebuse 19.02.2015 määrusega (tl 39–40) menetlusse,

nõuetega: tühistada Tallinna Vangla 15.09.2014 otsus nr 5-8/14/23755-2 ja 13.10.2014 otsus nr 5-

8/14/24944-2 ning kohustada Tallinna Vanglat rahuldama kaebaja 02.09.2014 ja 15.09.2014 esitatud

taotlused. Vastustajaks tunnistas kohus Tallinna Vangla (määruse resolutsiooni p 2).

9. Kohus määras 20.01.2016 määrusega (tl 69) asja lahendamisele kirjalikus menetluses, ning andis

menetlusosalistele tähtaja asjas täiendavate taotluste ja tõendite esitamiseks. Menetlusosalised

täiendavaid taotlusi ja tõendeid ei esitanud.

KAEBAJA SEISUKOHT

10. Kinnipeetava töötamist ja töötasustamist reguleeritakse vangistusseadusega (VangS). Vabariigi

Valitsuse 28.11.2000 määruse nr 382 § 2 lõikega 2 sätestatakse, et täistööajaga ajatööl töötava

kinnipeetava töötasu alammäär vangla pakutaval tööl on 95,87 eurot kuus. Kuigi VangS-ga sätestatakse,

et töö tasustamisel lähtutakse töö eripärast ja töötatud ajast, on Vabariigi Valitsuse määruse kohaselt

kehtestatud töötasu alammäär, millest vähem ei või töötasu maksta.

Kaebaja rakendati täiskoormusega tööle 27.02.2014 käskkirjaga nr 187 ning selle käskkirja alusel kõik

kodukorrajärgse graafiku alusel töötatud päevad (päevakava kohaselt) loeti 8-tunnisteks, välja arvatud

need päevad, kus tehti nö ületunde.

20.06.2014 käskkirjast nr 545 ja 25.08.2014 käskkirjast nr 735 kadus ära mõiste „täiskoormusega“ ning

ilmus juurde tunnitasu 0,63 eurot, mida käskkirjades millegagi ei põhjendatud. Maikuus või juunikuus

märgiti töötamise aeg päevas 7-tunnisteks ja mõne aja pärast 7,2-tunnisteks. Miks seda tehti, kaebaja

ei tea.

11. Kinnipeetava suhtes, kes töötab majandustöödel, ei kohaldu töölepinguseaduses (TLS) reguleeritud

8-tunnine tööpäev ja 40-tunnine töönädal (VangS § 39 lg 3). Vangla ei võinud täistööajaga töötamise

korral maksta töötasu vähem kui 95,87 eurot.

12. Ajal, mil anti välja 20.06.2014 käskkiri nr 545 ja 25.08.2014 käskkiri nr 735, oli üksuse juht teadlik

sellest, et on muudetud tööaja arvestamise põhimõtet, kuid sellest hoolimata määras tunnitasuks

0,63 eurot, mis tähendas, et vanglal ei olnud võimalik maksta töötasu Vabariigi Valitsuse poolt

kehtestatud alammääras.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

13. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebuse rahuldamata ja kaebaja menetluskulud

kaebaja kanda (tl 55–56).

14. Vastustaja on seisukohal, et vangla keeldus täiendava töötasu maksmisest maikuu eest (summas 3,99

eurot) ja augustikuu eest (summas 4,52 eurot) õiguspäraselt. Puudub alus kaebuses taotletud otsuste

tühistamiseks ning kaebaja taotluste rahuldamiseks.

VangS § 38 lõikega 1 nähakse vanglale ette kohustus võimaluse korral kindlustada kinnipeetav tööga,

kuid see kohustus ei ole absoluutne ning kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust nõuda endale tööd.

Olukorras, kus kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, võib kinnipeetava võimalusel rakendada

vangla majandustöödele. Tööhõive saavutamine ei ole õiguslik, vaid majanduslik küsimus terve

ühiskonna seisukohalt ning sellena tuleb seda vaadelda ka kinnipidamiskoha tingimustes. Eesti Vabariigi

põhiseadus ei garanteeri õigust tööle ning töötul ei ole õigust nõuda, et riik tagaks talle töö.

Majandustöödele suunamise aega vangistusega seonduvad õigusaktid ei piira. Kui kinnipeetavale on

võimalik anda tööd, vormistatakse kinnipeetav lähtudes VangS § 38 lõikele 21 tööle. Kuivõrd

kinnipeetava töötamine reeglina ei kuulu tööõiguse regulatsiooni alla, on kinnipeetava tööle

vormistamine üksnes haldusakt kinnipeetava tööle lubamise kohta. Riigikohus on lahendis asjas

nr 3-3-1-44-12 punktis 19 leidnud, et kinnipeetava tööle määramise käskkirjas ei ole tema tööaja

märkimine kohustuslik, mistõttu võib vajaduse korral kinnipeetava tööaeg olla seotud ka

vanglaametniku sellekohase korraldusega.

15. Tulenevalt eeltoodust ei nõustu Tallinna Vangla kaebaja seisukohaga töötasu alammäära saamise

õiguse tekkimise osas. Kuivõrd vangla kohustus leida tööd ei ole absoluutne ning kinnipeetava tööle

vormistamise käskkirjas ei ole kohustuslik isegi kinnipeetava tööaja märkimine, järeldub eeltoodust, et

kinnipeetava peab tööle rakendama üksnes võimaluse, seega reaalse vajaduse korral. Antud juhul oli

vastustaja jaoks piisav (puudus vajadus enamaks), et kaebaja töötas lühemalt kui 8 tundi päevas ning

tulenevalt seadusest ei ole kaebajal õigust nõuda, et vastustaja teda igal juhul igapäevaselt kaheksaks

tunniks tööle rakendaks. Seega on alusetu kaebaja nõue, et vastustaja loeks kõik tema

7-tunnised ja 7,2-tunnised tööpäevad 8-tunnisteks.

16. VangS § 43 lõikega 1 sätestatakse, et kinnipeetava töötamisel makstakse talle töötasu. Töötasu

makstakse ka kinnipeetavale, keda rakendatakse vangla majandustöödele. Sama paragrahvi lõikest 2

tulenevalt peab kinnipeetava töötasu olema vähemalt 10 protsenti TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud

töötasu alammäärast. Töö tasustamisel lähtutakse töö eripärast ja töötatud ajast. Kinnipeetava töötasu

määrad, arvutamise ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsuse 28.11.2000

määrusega nr 382 vastu võetud „Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise kord“ § 2 lõikega

2 sätestatakse, et täistööajaga ajatööl töötava kinnipeetava töötasu alammäär vangla pakutaval tööl on

95,87 eurot kuus.

27.02.2014 käskkirjaga nr 187 rakendati kaebaja täiskoormusega abitöölisena majandustöödele

perioodiks 25.03.2014–24.06.2014. Käskkirja punkti 2 kohaselt makstakse kaebajale töötasu vastavalt

tegelikult tehtud töötundide arvule tööaja arvestuse tabeli alusel lähtudes määruse nr 382 § 2 lõikega 2

näidatud täistööajaga töötamise alammäära tasust.

Perioodiks 25.06.2014–25.08.2014 määrati kaebaja 20.06.2014 käskkirjaga nr 545 tööle abitöölisena

majandustöödele tunnitasuga 0.63 eurot, mida makstakse vastavalt töötatud tundidele. 25.08.2014

käskkirjaga nr 735 määrati kaebaja perioodiks 26.08.2014–31.10.2014 tööle abitöölisena

majandustöödele tunnitasuga 0,63 eurot, mida makstakse vastavalt töötatud tundidele (02.09.2014

käskkirjaga nr 786 vabastati kaebaja töölt).

17. Kaebaja vanglasisesele isikuarvele laekus 10.06.2014 töötasuna 91,88 eurot, kuna maikuus oli

normtunde 168, kuid kaebaja tegelikke töötunde tööajatabeli alusel oli 161. Augustikuus töötas kaebaja

145 tundi ning sellest tulenevalt oli ka tema töötasuks (arvestades tunnitasu määra 0,63 eurot)

91,35 eurot. Vastustaja on kaebajale töötasu maksmisel lähtunud määruse nr 382 § 2 punktis 2 toodud

kinnipeetava töötasu alammäärast ja selle põhjal välja arvestanud kaebajale lähtuvalt tegelikult tehtud

töötundide arvust maksmisele kuulunud summa.

KOHTU PÕHJENDUSED

18. Kohus, tutvunud kaebuse ja vastuväidete sisuga ning toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki

tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta. Kohtu põhjendused

on järgmised.

19. Kaebaja on seisukohal, et ta sai 2014. aasta maikuus ja augustikuus töötamise eest töötasu alla

Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumi (95,87 eurot), ning leiab, et kaevatavad vangla

keeldumised, talle töötasu juurde maksta, on seetõttu õigusvastased ja tuleb tühistada, taotlused töötasu

miinimummäärani juurde saada, tuleks aga rahuldada. Vastustaja on seisukohal, et kaebajale ei tule

maksta rohkemate töötundide eest kui ta tegelikkuses tööd on teinud. Seega käib vaidlus selle üle,

milliste põhimõtete järgi tulnuks kaebajale töötamise eest tasu arvestada ning kas talle on töötamise eest

tasutud lubatust vähem.

20. VangS § 37 lg 1 sätestab, et kui käesolev seadus ei sätesta teisiti, on kinnipeetav kohustatud töötama.

VangS §-38 lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus kinnipeetava võimaluse korral tööga. Kui see ei ole

võimalik, rakendatakse kinnipeetavat võimaluse korral majandustöödel. VangS § 38 lõikega 22 nähakse

ette, et kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise korra kehtestab valdkonna

eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 07.02.2007 määruse nr 9 „Kinnipeetava tööle võtmise,

töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord“ § 4 kohaselt märgitakse kinnipeetava tööle vormistamise

dokumendis vähemalt muuhulgas töötasu suurus või töötasu arvestamise põhimõte. Tööle vormistamise

dokument tehakse kinnipeetavale teatavaks.

Kaebaja määrati vangla majandustööle abitöölise ametikohale erinevateks perioodideks Tallinna Vangla

kolme erineva käskkirjaga (vastavalt 25.03.2014 kuni 24.06.2014; 25.06.2014 kuni 25.08.2014 ja

26.08.2014 kuni 31.10.2014). Vaidlust ei ole selles, et kaebajale on tema tööle määramise käskkirju

allkirja vastu tutvustatud (tl 57 pöördel, tl 58 pöördel ja tl 59 pöördel). Vaidlust ei ole ka selles, et

kõnealused kolm tööle määramise käskkirja sisaldasid selgesti mõistetavaid vaidlustamisviiteid.

Kõnealuseid Tallinna Vangla poolt kaebaja tööle määramise käskkirju kaebaja kohtule teadaolevalt

vaidlustanud ei ole ning käskkirjad kehtivad.

Kaebajal ei ole võimalik läbi eraldiseisva töötasu nõude vaidlustada kehtivaid käskkirju. Kuna kaebaja

ei ole pärast tööle määramise käskkirjade saamist töötasu suurust vaidlustanud, siis ei saa ta ka enam

hiljem hakata vaidlema selle üle, milline oleks pidanud kaebaja töötasu suurus olema ning kas

käskkirjades pidanuks sisalduma mõiste “täiskoormusega”.

21. Töötamine vanglas ei ole mitte ainult kinnipeetava kohustus, vaid ka võimalus saada VangS §-s 43

ettenähtud töötasu. Vastavalt VangS § 43 lõikele 1 makstakse kinnipeetavale tema töötamisel töötasu.

Töötasu makstakse ka kinnipeetavatele, keda rakendatakse vangla majandustöödel. VangS § 43 lõikega

2 sätestatakse, et kinnipeetava töötasu peab olema vähemalt 10 protsenti töölepingu seaduse (TLS) § 29

lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäärast. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määruse nr 166 „Töötasu

alammäära kehtestamine“ § 1 lõikega 1 sätestati, et alates 01.01.2014 on tunnitasu alammääraks 2,13

eurot. Seega ei saanud kinnipeetava töötasu 2014. aastal vanglas töötamisel VangS § 43 lõike 2 kohaselt

olla madalam kui 10 protsenti 2,13 euro suurusest tunnitasust, s.o mitte madalam kui 0,213 euro suurune

tunnitasu. VangS § 43 lõike 2 järgi lähtutakse töö tasustamisel töö eripärast ja töötatud

ajast. Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

Vabariigi Valitsuse 28.11.2000 määruse nr 382 „Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise

kord“ § 2 lõike 2 kohaselt on täistööajaga ajatööl töötava kinnipeetava töötasu alammäär vangla

pakutaval tööl 95,87 eurot kuus.

21.1 Ühestki õigusaktist ei tulene, et kinnipeetava tööpäevad tuleb, olenemata tegelikult töötatud tundide

arvule, lugeda 8-tunnisteks. Vastupidi, VangS § 43 lõike 2 kohaselt tuleb kinnipeetava töö tasustamisel

lähtuda töötatud ajast. Määruse nr 382 § 2 lõikest 1 tuleneb, et ajatööaega arvestatakse tundides. Kohtu

seiskohalt on osundatud määrusega kehtestatud alammäär vanglale tähiseks (tariifiks, mõõdupuuks),

millest madalamaks vangla kinnipeetavale tunnitasu arvestada ei või. Praegusel juhul ongi kaebaja

tunnitasu arvestatud määrusega nr 382 seatud miinimummäärast lähtudes.

21.2 Esimeses vaadeldavas tööle määramise käskkirjas (perioodiks 25.03.2014 kuni 24.06.2014)

määratleti kaebajale töötasuks vastavalt tegelikult tehtud töötundide arvule tööaja arvestuse tabeli alusel,

lähtudes Vabariigi Valitsuse 28.11.2000 määruses nr 382 „Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja

maksmise kord“ § 2 lõikes 2 näidatud täistööajaga töötamise alammäära tasust, mis sisaldab tasu ka

õhtusel ja ööajal töötamise eest. Viidatud määruse § 2 lõike 2 järgi on täistööajaga ajatööl töötava

kinnipeetava töötasu alammäär vangla pakutaval tööl 95.87 eurot kuus.

Tööaja arvestuse tabelist nähtuvalt on kaebaja 2014. aasta maikuus töötanud kokku 161 tundi

(tl 63 pöördel). Arvestades Tallinna Vangla 27.02.2014 käskkirjaga nr 187 määratud töötasu arvestamise

põhimõtet, et töötasu arvestatakse täistööajaga töötamise alammäära tasust vastavalt tegelikult tehtud

töötundide arvule tööaja arvestuse tabeli alusel, ning et normtunde oli 2014. aasta maikuus 168 tundi,

on vangla kaebajale maikuu eest töötasu õigesti tasunud 91,88 eurot (95,87 / 168 x 161 = 91,88).

21.3 Kahes järgmises käskkirjas märgiti, et kaebajale makstakse vastavalt töötatud tundidele tunnitasu

0,63 eurot.Vanglale ei ole etteheidetav kaebajale töötasu arvestamine kehtivate käskkirjade alusel.

Samas, arvestades, et 2014.aasta augustikuu normtundideks oli 160 tundi, ei ole ka 0,63 eurot tunni

kohta väiksem määruses nr 382 sätestatud töötasu alammäärast (160 x 0,63 = 100,8) 95,87 eurot.

2014. aasta augustikuu eest on vangla kaebajale tasunud lähtudes tööle määramise käskkirjadest

(Tallinna Vangla 20.06.2014 käskkiri nr 545 ja 25.08.2014 käskkiri nr 735) ja reaalselt töötatud

töötundidest õigesti 91,35 eurot. Mõlema viidatud käskkirja järgi tuli kaebajale töötasu arvestada

vastavalt tegelikult töötatud tundidele, tunnitasuga 0,63 eurot (tl 58–59). Tööaja arvestuse tabelist

ilmneb, et kaebaja töötas 2014. aasta augustikuus 145 tundi (tl 64). Seega, arvestades, et tunnitasuks oli

määratud 0.63 eurot, maksis vangla kaebajale õigesti 91,35 eurot (145 x 0.63 = 91,35).

21.4 Kaebaja 2014. aasta maikuu ja augustikuu eest töötasu jäämine vahemikku 91,35 (augustikuu

töötasu) kuni 91,88 eurot (maikuu töötasu - tl 65–66) on tingitud sellest, et kaebajat on rakendatud tööle

täistööajast väiksema koormusega. Kaebaja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta tegelikul töötas 2014.

aasta maikuus ja augustikuus rohkem tunde kui vastustaja esitatud tööaja arvestuse tabelites (tl 63-64)

on märgitud.

Kohus nõustub vastustajaga selles, et kinnipeetava saab VangS § 38 lg 1 ja lg 21 tulenevalt tööle

rakendada üksnes vastava võimaluse ja vajaduse olemasolul. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus

nõuda enda tööle rakendamist enamateks tundideks kui see on vajalik ja võimalik. Kaebaja rakendamist

tööle täistööajast väiksema koormusega ei saa pidada õigusvastaseks.

22. Eeltoodut

arvestades

puudub

alus

Tallinna

Vangla

15.09.2014

otsuse

nr 5-8/14/23755-2 ja 13.10.2014 otsuse nr 5-15/14/24944-2 tühistamiseks ning seetõttu ka Tallinna

Vangla kohustamiseks A.E.u 02.09.2014 ja 15.09.2014 taotluste rahuldamiseks või uuesti

lahendamiseks. A.E.u kaebus jääb rahuldamata.

23. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja

ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude

nimekirja ja kuludokumente. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lõike 1 neljandast lausest vastustaja

kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aili Maasik

Kohtunik