1-15-9874/16 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-15-9874

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. veebruar 2016,Tallinn Kriminaalasja number 1-15-9874 Kohtukoosseis Meelika Aava, Sten Lind Julia Katškovskaja, Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 30. detsembri 2015 otsus A.G

süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 213 lg 2 p 1 järgi üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav A.G

Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata

A.G apellatsioon kui ja tagasta . da

Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule

15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 30. detsembri 2015. a otsusega üldmenetluses tunnistati A.G süüdi ja

karistati KarS § 199 lg 2 p 9 järgi 6 kuu vangistusega ja KarS § 213 lg 2 p 1 järgi 1 aasta 6 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel suurendati üksikkaristustest raskeimat ja liitkaristuseks mõisteti mitme kuriteo toimepanemise eest 2 aastat vangistust algusega 14. augustist 2015.

Süüdistuses KarS § 213 lg 2 p 1 järgi mõisteti A.G 11. juulil 2015 kell 07.17 XXXXXXX X XXXXXXX

toidupoe episoodis tõendamatuse tõttu õigeks.

2. KarS § 199 lg 2 p 9 järgi tunnistati A.G süüdi selles, et ta süstemaatiliselt vargusi toime

paneva isikuna, taas 11. juuli 2015 hommikul kella 05.30 ajal Tallinnas Pikk 70 asuva Paksu

Margareta juures võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil SK- rahakoti koos lt selles olnud raha ja dokumentidega ning mobiiltelefoni Samsung kokku 269 euro väärtuses.

2(3)

KarS § 213 lg 2 p 1 järgi mõisteti A.G süüdi selles, et ta kohe pärast

SK- pangakaardi lt

vargust võttis Tallinnas Aia tn 3 asuvast SEB Pank asuvast sularahaautomaadist andmete ebaseadusliku sisestamise teel välja SK pangaarvelt kolm korda 500 eurot, seega kokku 1500 eurot.

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav A.G , kes vaidlustab kohtuotsust üksnes talle mõistetud vangistuse tähtaja osas, taotledes selle lühendamist, sest peab talle mõistetud karistust põhjendamatult karmiks.

Apellatsiooni motiivide kohaselt ta tunnistas maakohtus oma süüd ja kahetses puhtsüdamlikult ning vabandas kannatanu ees. Tal on perekond, s.o abikaasa ja vanemad, kes vajavad tema toetust. Tal on võimalik tööle asuda samasse firmasse, kus töötab tema isa. Kohus ei võtnud arvesse asjaolu, et ta soovis kannatanut igati aidata ja kutsus talle kiirabi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.

Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt.

4.1 Esmalt märgib kohtukolleegium, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt

selgitanud, et ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku 11.

peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina ja apellatsiooni läbi vaatamata

jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu KrMS § 326 lg 3 alusel kujutab endast erandit. Ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik

eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud

seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea

vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga.

4.2 Käesoleva kriminaalasja arutamine maakohtus toimus avalikus suulises menetluses ning süüdistatav A.G ja tema kaitsja K. Nersesjan viibisid selle arutamise juures, samuti oli

süüdistataval õigus anda kohtuistungil ütlusi, millist õigust ta ka kasutas (2 kd tl 8- Seega oli 11).

esimese astme kohtus tagatud A.G-le õigus viibida oma asja arutamise juures ja olla ära

kuulatud. Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada.

4.3 Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus

mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab

süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS § s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. -

Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei

esine. Maakohtu otsuses on süüdistatavale karistusena vangistuse mõistmist põhjendatud ning kohtukolleegium nõustub nende põhjendustega.

3(3) Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et tegemist on isikuga, kes paneb järjepidevalt toime vargusi, mistõttu teda on võimalik karistada vaid reaalse vangistusega. Puhtsüdamlikku kahetsust karistust

kergendava asjaoluna on maakohus karistuse mõistmisel juba arvesse võtnud. KarS § 199 lg 2 p 9

järgi on maakohus mõistnud A.G-le sanktsiooni alammäära lähedase karistuse. Seda eeskätt

varastatu väärtust arvestades. KarS § 213 lg 2 p 1 järgi on maakohus mõistnud A.G-le

karistuse alla sanktsiooni keskmist määra. Alammäära lähedase karistuse mõistmist ei pidanud

maakohus võimalikuks eelkõige see tõttu, et A.G võttis kannatanu pangaarvelt raha välja korduvalt ja tegi kõik selleks, et võimalikult palju kannatanu arvel raha teenida. A.G kutsus

küll kannatanule kiirabi, kuid dokumentide äravõtmisega tegi ta võimatuks kannatanu isiku kindlakstegemise.

SK surma põhjustamises A.G ei süüdistatagi. Samuti on kohtukolleegiumi hinnangul põhjendatud A.G-le mõistetud karistuste täielik liitmine KrMS § 64 lg 1 alusel, sest

ta pani lühikese ajavahemiku jooksul sama kannatanu suhtes toime mitu kuritegu, näidates

sularahaautomaadist raha kättesaamisel üles erilist järjekindlust. A.G paneb jätkuvalt toime vargusi, mistõttu varsemad karistused ei ole tema käitumisele mõj . Seetõttu ei ole u avaldanud karistuste katmise printsiibi rakendamine tema

puhul põhjendatud.

A.G olid olemas abikaasa ja vanemad ka varem, kuid ometi ei takistanud need asjaolud tal

toime panemast uusi kuritegusid. Samuti oli tal võimalus asuda tööle. On igati positiivne kui A.G

soovib oma perekonda aidata ja asuda tööle, kuid enne seda peab ta ära kandma talle mõistetud vangistuse.

Kohtukolleegium on seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas ei ole kuriteo toimepanemise

asjaoludes ega süüdlase isikus midagi sellist, mis võimaldaks talle mõistetud vangistuse tähtaega lühendada.

5. Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et mõistetud karistus on A.G-le seaduslik ja põhjendatud, mistõttu apellatsiooni põhjendused selle tühistamiseks alust ei anna. Seega on A.G apellatsioon ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab selle juhindudes KrMS § 326 lg läbi vaatamata. -st 3