2-15-117999/5 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-15-117999

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 8. veebruar 2016.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-117999 Tsiviilasi PLACET GROUP OÜ hagi XXXvastu võlgnevuse nõudes Hagihind 416,32 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910, asukoht Fr. R. Kreutzwaldi 4, 10120 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Merike Lätt (ITM Inkasso OÜ, e-post jurist@itminkasso.ee) Kostja: XXX(isikukood XXX, registrijärgne elukoht XXX) Asja läbivaatamine Kirjalik lihtmenetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista kostjalt XXX hageja PLACET GROUP OÜ kasuks võlgnevus 393,62 eurot, millest põhivõlg on 281,99 eurot, intress 42,01 eurot, tasu meeldetuletuskirjade eest summas 44 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis ajavahemiku 12.10.2014.a kuni 26.11.2015.a eest 25,62 eurot. 3. Välja mõista kostjalt XXX hageja PLACET GROUP OÜ kasuks viivis põhinõudelt (281,99 eurolt) alates 27.11.2015.a kuni põhinõude täitmiseni, võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär + 8 % aastas) sätestatud määras. 4. Välja mõista kostjalt XXX hageja PLACET GROUP OÜ kasuks menetluskuludena maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 100 eurot ja õigusabikulud 60 euro ulatuses. 5. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele.

2-15-117999

2 Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagi alus ja kohtu selgitused Hagi aluseks on poolte vahel 14.04.2014.a sõlmitud laenuleping nr XXX ning sellest tulenev võlgnevus. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 100 eurot ja õigusabikulud summas 144 eurot (sh käibemaks). TsMS § 175 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades (muuhulgas seda, et asjas ei toimunud ühtegi istungit ega toimunud ka sisulist vaidlust) on kohus seisukohal, et hageja õigusabikulud ei ole hageja poolt märgitud ulatuses põhjendatud. TsMS § 174 lg 10 näeb ette, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei ole 15.12.2016.a menetluskulude kindlaksmääramise avalduses eelnimetatud kinnitust esitanud, mistõttu ei kuulu kostjalt väljamõistmisele menetluskuludelt arvestatav käibemaks. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja õigusabikulu 60 euro ulatuses. Kostjalt tuleb hageja kasuks TsMS § 162 lg 1, § 174 lg 10 ja § 175 lg 1 koosmõju alusel menetluskuludena välja mõista riigilõiv summas 100 eurot ja kulud õigusabile 60 euro (käibemaksuta) ulatuses. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate

2-15-117999

3 menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik