2-15-14350/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. veebruar 2016 a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-15-14350

Tsiviilasi

Ravila Haldus OÜ hagi Alar Sööt, Ivo Sööt ja Ludmilla

Sööt

vastu

solidaarselt

778 016

euro

sendi

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

778 016,67 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Ravila Haldus OÜ; registrikood 12030302; asukoht

Ravila 63, Tartu linn, 51014, Tartumaa.

Hageja esindaja: Annika Kiisk; e-post annika@aspekt.ee

Kostja I: Alar Sööt; isikukood XXXX; elukoht XXXX.

Kostja II: Ivo Sööt; isikukood XXXX; elukoht XXXX.

Kostja III: Ludmilla Sööt; isikukood XXXX; elukoht XXXX.

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt Ravila Haldus OÜ hagi Alar Sööt, Ivo Sööt ja Ludmilla

Sööt vastu solidaarselt 778 016 euro 67 sendi väljamõistmiseks.

2. Mõista Alar Söödilt (Sööt) (ik XXXX), Ivo Söödilt (Sööt) (ik XXXX) ja Ludmilla Söödilt (Sööt)

(ik XXXX) solidaarselt Ravila Haldus OÜ (registrikood 12030302) kasuks välja 666 810 eurot

(kuussada kuuskümmend kuus tuhat kaheksasada kümme) eurot ning täiendavalt Alar Söödilt ja

Ludmilla Söödilt solidaarselt Ravila Haldus OÜ kasuks välja 20 507 (kakskümmend tuhat

viissada seitse) eurot ja 7 senti.

3. Jätta hagi rahuldamata osas, milles hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks:

3.1. Normex Team OÜ ja Alar Söödi vahel 15. detsembril 2013.a sõlmitud laenulepingu alusel

välja leppetrahv 10 000 eurot ning viivis alates 15. veebruarist 2014 kuni 8. juunini 2015. a

suuremas summas kui 38 160 eurot;

3.2. Hastor OÜ ja Alar Söödi vahel 31. jaanuaril 2013. a sõlmitud laenulepingu alusel välja viivis

alates 16. oktoobrist 2013 kuni 8. juunini 2015 suuremas summas kui 90 390,40 eurot;

3.3. Vesiehitus OÜ ja Alar Söödi vahel 5. jaanuaril 2015.a sõlmitud laenulepingu alusel viivis

alates 6. maist 2015 kuni 27. septembrini 2015 suuremas summas kui 7 250 eurot.

4. Samuti jätta hagi rahuldamata osas, milles hageja palub mõista Ivo Söödilt Hastor OÜ ja Alar

Söödi vahel 31. jaanuaril 2013. a sõlmitud laenulepingu alusel välja võlg 200 000 eurot ületavas

osas.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

6. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Jätta hageja menetluskuludest 86% solidaarselt kostjate kanda, 2% solidaarselt Alar Söödi ja

Ludmilla Söödi kanda ja 12% hageja enda kanda; kostjate menetluskulud jätta kostjate endi

kanda.

8. Mõista Alar Söödilt (Sööt), Ivo Söödilt (Sööt) ja Ludmilla Söödilt (Sööt) solidaarselt Ravila

Haldus OÜ kasuks välja menetluskulu 3268 (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaheksa) eurot

ning täiendavalt Alar Söödilt ja Ludmilla Söödilt solidaarselt Ravila Haldus OÜ kasuks välja 76

(seitsekümmend kuus) eurot.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse

kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt

tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

KIRJELDAV OSA

1. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.

PÕHJENDAV OSA

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt, kui kostja ei ole hagile vastanud,

võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjatele I, II ja III

avaliku e-toimiku vahendusel kätte toimetatud vastavalt 17. detsembril 2015, 9. novembril 2015

ja 5. novembril 2015. Kostjad, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt kohtule vastanud.

3. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega

rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS §

407 lg 6 alusel rahuldamata.

4. Hagiavalduse kohaselt palub hageja esiteks mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks hageja ja

kostja I vahel 30. novembril 2013.a sõlmitud laenulepingu ning hageja ja kostjate II ja III vahel

30. septembril 2014. a sõlmitud käenduslepingu alusel välja 160 000 eurot, sealhulgas põhivõlg

70 000 eurot, intress 10 000 eurot, leppetrahv 10 000 eurot ja viivis alates 2. jaanuarist 2014 kuni

8. juunini 2015 summas 70 000 eurot.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 30. novembril 2013. a laenulepingu, mille

alusel hageja laenas kostjale I 70 000 eurot. Kostja I kohustus laenusumma ja lepingus

kokkulepitud intressi 10 000 eurot tagastama hiljemalt 1. jaanuaril 2014. Kostja I ei ole

laenusummat hagejale tagastanud. Laenulepingu p 5.1 järgi kohustub laenusaaja lepingust

tulenevate maksete tähtaegselt tasumata jätmisel maksma leppetrahvi 10 000 eurot.

Laenulepingu p 5.2 järgi kohustub laenusaaja lisaks maksma ka viivist 2% nõuetekohaselt

tasumata summalt päevas, ent mitte rohkem kui 70 000 eurot. Laenulepingu p 4.3 kohaselt võttis

kostja I laenu enda majandustegevuse tarbeks. Hageja ja kostjate II ja III vahel 30. septembril

2014. a sõlmitud käenduslepingu kohaselt vastutavad kostjad II ja III hageja ja kostja I vahel 30.

novembril 2013. a sõlmitud laenulepingust ja selle kõikidest võimalikest lisadest tulenevate

laenusaaja rahaliste kohustuste eest. Kostjate II ja III rahalise vastutuse maksimumsumma on

vastavalt 300 000 eurot ja 650 000 eurot.

Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja nõue mõista kostjatelt solidaarselt hageja ja kostja I

vahel 30. novembril 2013.a sõlmitud laenulepingu ning hageja ja kostjate II ja III vahel 30.

septembril 2014. a sõlmitud käenduslepingu alusel välja 160 000 eurot tuleb laenulepingu p 5.1

ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1, § 397 lg 1, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja § 145 lg 1-2 alusel

rahuldada.

5. Hagiavalduse kohaselt palub hageja teiseks mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks hageja ja

kostja I vahel 30. septembril 2014.a sõlmitud laenulepingu ning hageja ja kostjate II ja III vahel

30. septembril 2014. a sõlmitud käenduslepingu alusel välja 98 900 eurot, sealhulgas

põhivõlgnevus 43 900 eurot, intress 6100 eurot, ning leppetrahv 5000 eurot ning viivis alates 2.

märtsist 2015 kuni 2. septembrini 2015 summas 43 900 eurot.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 30. septembril 2014. a laenulepingu, mille

alusel hageja laenas kostjale I 43 900 eurot. Kostja I kohustus laenusumma ja lepingus

kokkulepitud intressi 6100 eurot tagastama hiljemalt 1. märtsil 2015. Kostja I ei ole laenusummat

hagejale tagastanud. Laenulepingu p 5.1 järgi kohustub laenusaaja lepingust tulenevate maksete

tähtaegselt tasumata jätmisel maksma leppetrahvi 5000 eurot. Laenulepingu p 5.2 järgi kohustub

laenusaaja lisaks maksma ka viivist 2% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas, ent mitte

rohkem kui 43 900 eurot. Laenulepingu p 4.3 kohaselt võttis kostja I laenu enda

majandustegevuse tarbeks. Hageja ja kostjate II ja III vahel 30. septembril 2014. a sõlmitud

käenduslepingu kohaselt vastutavad kostjad II ja III hageja ja kostja I vahel 30. septembril 2014.

a sõlmitud laenulepingust ja selle kõikidest võimalikest lisadest tulenevate laenusaaja rahaliste

kohustuste eest. Kostjate II ja III rahalise vastutuse maksimumsumma on vastavalt 300 000 eurot

ja 650 000 eurot.

Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja nõue mõista kostjatelt solidaarselt hageja ja kostja I

vahel 30. septembril 2014.a sõlmitud laenulepingu ning hageja ja kostjate II ja III vahel 30.

septembril 2014. a sõlmitud käenduslepingu alusel välja 98 900 eurot tuleb laenulepingu p 5.1

ning VÕS § 396 lg 1, § 397 lg 1, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja § 145 lg 1-2 alusel rahuldada.

6. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kolmandaks mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks

Normex Team OÜ ja kostja I vahel 15. detsembril 2013.a sõlmitud laenulepingu, hageja ja

Normex Team OÜ vahel 10. märtsil 2014. a sõlmitud nõude loovutamise lepingu ning hageja ja

kostja II vahel 26. mail 2014. a sõlmitud käenduslepingu ja hageja ja kostja III vahel 30.

septembril 2014. a sõlmitud käenduslepingu alusel välja 115 000 eurot, sealhulgas

põhivõlgnevus 50 000 eurot, intress 5000 eurot, leppetrahv 10 000 eurot ning viivis alates 15.

veebruarist 2014 kuni 8. juunini 2015. a summas 50 000 eurot.

Hagiavalduse kohaselt andis Normex Team OÜ kostjale I laenu 50 000 eurot. Äriühingust

laenuandja puhul tuleb eeldada, et ta sõlmis lepingu oma majandustegevuses. Hagiavaldusest ega

asja materjalidest ei nähtu, et kostja I oleks sõlminud laenulepingu oma majandus- või

kutsetegevuse raames. Sellisel juhul võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu

väljaspool oma majandus- või kutsetegevust, so tarbijana. Nimetatud lepingutest tuleneva

vaidluse lahendamisel tuleb seetõttu arvestada ka tarbijakrediidilepingu erisätetega (vt

Riigikohtu 28. veebruari 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1-07, p 22).

Hagiavalduse kohaselt andis Normex Team OÜ kostjale I 50 000 eurot laenu. Kostja I kohustus

laenusumma ja lepingus kokkulepitud intressi 5000 eurot tagastama hiljemalt 15. veebruaril

2014. Kostja I ei ole laenusummat ja intressi hagejale tasunud. Hageja nõue mõista kostjalt I

välja põhivõlg 50 000 eurot ja intress 5000 eurot tuleb seega VÕS § 396 lg 1, § 397 lg 1, § 402

ja § 108 lg 1 alusel rahuldada.

Laenulepingu p 6 järgi kohustub laenusaaja lepingust tulenevate maksete tähtaegselt tasumata

jätmisel maksma leppetrahvi 10 000 eurot. Samas on VÕS § 415 lg 1 kohaselt kokkulepe, millega

võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel leppetrahvi, tühine. Tühisel tehingul ei ole

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 järgi algusest peale õiguslikke tagajärgi.

Kuivõrd lepingust tulenev leppetrahvi kokkulepe on tühine, tuleb hageja nõue mõista kostjalt I

välja leppetrahv 10 000 eurot jätta rahuldamata.

Laenulepingu p 5 järgi kohustub laenusaaja lisaks maksma ka viivist 0,5% tasumata summalt

kalendripäevas kuni laenu täieliku tagastamiseni. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt

võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise

määrast kõrgemat viivist. Riigikohus on leidnud, et kui pooled on tarbijakrediidilepingus kokku

leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, peab võlgnik arvestama, et

maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud

sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (Riigikohtu 14.

jaanuari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12). Hagiavalduse kohaselt peab kostja I

tasuma alates 15. detsembrist 2013 kuni 15. veebruarini 2014 laenu kasutamise eest intressi 5000

eurot, so 79,37 (5000 / 63) eurot päevas. Kostja I peab seega intressi tasuma 0,16% (79,37 /

50 000 * 100) laenusummalt päevas. Hagejal on eeltoodust tulenevalt VÕS § 415 lg 1 ja VÕS §

113 lg 1 järgi õigus nõuda kostjalt I viivist samas määras, mille pooled on näinud ette nõuda

laenulepingus intressimäärana, so määras 0,16 % päevas. Hageja viivise nõue kostja I vastu on

seega põhjendatud 38 160 (50 000 * 0,16 * 477 / 100) euro ulatuses.

Hageja nõue Normex Team OÜ ja kostja I vahel 15. detsembril 2013.a sõlmitud laenulepingu

ning hageja ja Normex Team OÜ vahel 10. märtsil 2014. a sõlmitud nõude loovutamise lepingu

alusel kostjalt I võla väljamõistmiseks tuleb eeltoodust tulenevalt rahuldada 93 160 euro ulatuses.

Hageja ja kostja II vahel 26. mail 2014. a sõlmitud käenduslepingu kohaselt vastutab kostja II

Normex Team OÜ ja kostja I vahel 15. detsembril 2013. a sõlmitud laenulepingust ja selle

võimalikest lisadest tulenevate laenusaaja rahaliste kohustuste eest. Kostja II vastutuse rahaline

maksimumsumma on 150 000 eurot. Hageja ja kostja III vahel 30. septembril 2014. a sõlmitud

käenduslepingu kohaselt vastutab kostja III Normex Team OÜ ja kostja I vahel 15. detsembril

2013. a sõlmitud laenulepingust ja selle kõikidest võimalikest lisadest tulenevate laenusaaja

rahaliste kohustuste eest. Kostja III rahalise vastutuse maksimumsumma on 650 000 eurot.

Kostjad II ja III vastutavad seega VÕS § 145 lg 1 ja 2 järgi solidaarselt kostjaga I Normex Team

OÜ ja kostja I vahel sõlmitud laenulepingust tulenevate kostja I kohustuste eest kokku summas

93 160 eurot.

7. Hagiavalduse kohaselt palub hageja neljandaks mõista kostjatelt I, II ja III solidaarselt hageja

kasuks Hastor OÜ, kostja I ja kostja II vahel 31. jaanuaril 2013. a sõlmitud laenu- ja

käenduslepingu, Hastor OÜ ja Õigusbüroo Aspekt OÜ vahel 27. veebruaril 2014 sõlmitud nõude

loovutamise lepingu ja Õigusbüroo Aspekt OÜ ja hageja vahel 17. märtsil 2014. a sõlmitud

nõude loovutamise lepingu ning hageja ja kostja III vahel 30. septembril 2014. a sõlmitud

käenduslepingu alusel välja 224 116 eurot 67 senti, sealhulgas põhivõlgnevus 94 000 eurot,

intress 36 116,67 eurot, viivis alates 16. oktoobrist 2013 kuni 8. juunini 2015 summas 94 000

eurot.

Hagiavalduse kohaselt andis Hastor OÜ kostjale I laenu 94 000 eurot. Hagiavaldusest ega asja

materjalidest ei nähtu, et kostja I oleks sõlminud laenulepingu oma majandus- või kutsetegevuse

raames. Antud juhul võib seega samuti eeldada, et kostja I sõlmis laenulepingu väljaspool oma

majandus- või kutsetegevust, so tarbijana. Nimetatud lepingutest tuleneva vaidluse lahendamisel

tuleb seetõttu arvestada ka tarbijakrediidilepingu erisätetega.

Hagiavalduse kohaselt andis Hastor OÜ kostjale I 94 000 eurot laenu. Kostja I kohustus

laenusumma ja lepingus kokkulepitud intressi 36 116,67 eurot tagastama hiljemalt 15. veebruaril

2014. Kostja I ei ole laenusummat ja intressi hagejale tasunud. Hageja nõue mõista kostjalt I

välja põhivõlg 94 000 eurot ja intress 36 116,67 eurot tuleb seega VÕS § 396 lg 1, § 397 lg 1, §

402 ja § 108 lg 1 alusel rahuldada.

Laenulepingu p 1.51 järgi kohustub laenusaaja lepingust tulenevate maksete tähtaegselt tasumata

jätmisel maksma viivist 0,5% nõuetekohaselt tasumata summalt. Hageja viivise arvestusest

nähtub, et hageja on arvestanud viivist määras 0,5% päevas (tl 6). Samas tuleb laenulepingu p

1.3.1. järgi intressi tasuda 5% kalendrikuus (tl 5). Hagejal on VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1

järgi õigus nõuda kostjalt I viivist samas määras, mille pooled on näinud ette laenulepingus

intressimäärana, so määras 0,16% päevas. Hageja viivise nõue kostja I vastu on seega

põhjendatud 90 390,40 (94 000 * 0,16 * 601 / 100) euro ulatuses.

Hageja nõue Hastor OÜ ja kostja I vahel 31. jaanuaril 2013. a sõlmitud laenulepingu, Hastor OÜ

ja Õigusbüroo Aspekt OÜ vahel 27. veebruaril 2014 sõlmitud nõude loovutamise lepingu ja

Õigusbüroo Aspekt OÜ ja hageja vahel 17. märtsil 2014. a sõlmitud nõude loovutamise lepingu

alusel kostjalt I võla väljamõistmiseks tuleb eeltoodust tulenevalt rahuldada 220 507,07 euro

ulatuses.

Hastor OÜ ja kostja II vahel 31. jaanuaril 2013. a sõlmitud käenduslepingu kohaselt vastutab

kostja II Hastor OÜ ja kostja I vahel 31. jaanuaril 2013. a sõlmitud laenulepingust tulenevate

laenusaaja põhi- ja kõrvalkohustuste eest. Kostja II vastutuse rahaline maksimumsumma on 200

000 eurot. Seda summat ületavas osas tuleb nõue kostja II vastu jätta rahuldamata. Hageja ja

kostja III vahel 30. septembril 2014. a sõlmitud käenduslepingu kohaselt vastutab kostja III

Hastor OÜ ja kostja I vahel 31. jaanuaril 2013. a sõlmitud laenulepingust ja selle võimalikest

lisadest tulenevate laenusaaja rahaliste kohustuste eest. Kostja III rahalise vastutuse

maksimumsumma on 650 000 eurot. Kostjad II ja III vastutavad seega VÕS § 145 lg 1 ja 2 alusel

solidaarselt kostjaga I Hastor OÜ ja kostja I vahel sõlmitud laenulepingust tulenevate kostja I

kohustuste eest kokku summas 200 000 eurot ning kostjad I ja III vastutavad solidaarselt

täiendavalt summas 20 507,07 eurot.

8. Hagiavalduse kohaselt palub hageja viiendaks mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks

Vesiehitus OÜ ja kostjate I, II ja III vahel 5. jaanuaril 2015.a sõlmitud laenu- ja käenduslepingu

ja Vesiehitus OÜ ja hageja vahel 10. juunil 2015. a sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel

180 000 eurot, sealhulgas põhivõlgnevus 100 000 eurot, intress 7500 eurot, viivis alates 6. maist

2015 kuni 27. septembrini 2015 summas 72 500 eurot.

Hagiavalduse kohaselt andis Vesiehitus OÜ kostjale I laenu 100 000 eurot. Hagiavaldusest ega

asja materjalidest ei nähtu, et kostja I oleks sõlminud laenulepingu oma majandus- või

kutsetegevuse raames. Antud juhul võib seega samuti eeldada, et kostja I sõlmis laenulepingu

väljaspool oma majandus- või kutsetegevust, so tarbijana. Nimetatud lepingutest tuleneva

vaidluse lahendamisel tuleb seetõttu arvestada ka tarbijakrediidilepingu erisätetega.

Hagiavalduse kohaselt andis Vesiehitus OÜ kostjale I 100 000 eurot laenu. Kostja I kohustus

laenusumma ja lepingus kokkulepitud intressi 7500 eurot tagastama hiljemalt 5. mail 2015.

Hageja nõue mõista kostjalt I välja põhivõlg 100 000 eurot ja intress 7500 eurot tuleb seega VÕS

§ 396 lg 1, § 397 lg 1, § 402 ja § 108 lg 1 alusel rahuldada.

Laenulepingu p 4 järgi kohustub laenusaaja lepingust tulenevate maksete tähtaegselt tasumata

jätmisel maksma viivist 0,5% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas (tl 8). Samas tuleb

laenulepingu p 3 järgi intressi tasuda 1500 eurot kalendrikuus, so 49,32 eurot päevas (tl 8). Kostja

I peab seega intressi tasuma 0,05% (49,32 / 100 000 * 100) laenusummalt päevas. Hagejal on

VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 järgi õigus nõuda kostjalt I viivist samas määras, mille pooled

on näinud ette laenulepingus intressimäärana, so määras 0,05% päevas. Hageja viivise nõue

kostja I vastu on seega põhjendatud 7250 (100 000 * 0,05 * 145 / 100) euro ulatuses.

Hageja nõue Vesiehitus OÜ ja kostja I vahel 5. jaanuaril 2015. a sõlmitud laenulepingu ja

Vesiehitus OÜ ja hageja vahel 10. juunil 2015. a sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel

kostjalt I võla väljamõistmiseks tuleb eeltoodust tulenevalt rahuldada 114 750 euro ulatuses.

Vesiehitus OÜ ja kostjad II ja III sõlmisid 5. jaanuaril 2015. a käenduslepingu. Käenduslepingu

kohaselt vastutavad kostjad II ja III Vesiehitus OÜ ja kostja I vahel 5. jaanuaril 2015. a sõlmitud

laenulepingust

tulenevate

kostja

I

kohustuste

eest.

Mõlema

käendaja

vastutuse

maksimumsumma on 150 000 eurot (tl 7). Kostjad II ja III vastutavad seega VÕS § 145 lg 1 ja 2

alusel solidaarselt kostjaga I Vesiehitus OÜ ja kostja I vahel sõlmitud laenulepingust tulenevate

kostja I kohustuste eest kokku summas 114 750 eurot.

9. Arvestades eeltoodut, tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista 666 810 eurot

(160 000 + 98 900 + 93 160 + 200 000 + 114 750) ning kostjatelt I ja III täiendavalt solidaarselt

välja mõista 20 507,07 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

10. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi

rahuldatakse kostjate I ja III vastu ligikaudu 88% ulatuses ning kostja II vastu ligikaudu 86%

ulatuses.

11. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud maksekäsu

riigilõivust 3400 eurot ja esindajatasust 400 eurot ilma käibemaksuta. Hageja esindajatasu

koosneb hagiavalduse koostamisest, ajakulu 5 tundi. Hageja esindaja tunnitasu on 80 eurot ilma

käibemaksuta.

12. Hagimenetluse kuluks on TsMS § 138 lõigete 1 ja 2 järgi riigilõiv. Hageja poolt tasutud riigilõiv

kokku 3400 eurot on seega hageja põhjendatud menetluskulu. Kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades käesoleva vaidluse keerukust, hagiavalduse

ja hagi lisade mahtu ning asjaolu, et hagi on esitatud kolme kostja vastu, leiab kohus, et

hagiavalduse koostamise ajakulu viis tundi on põhjendatud. Hageja esindajatasu 400 eurot on

seega vajalik ning põhjendatud.

13. Hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud koosnevad seega riigilõivust 3400 eurot ning

esindajatasust 400 eurot, kokku 3800 eurot. Kohus jätab hageja menetluskuludest 86%

solidaarselt kostjate kanda, 2% solidaarselt kostjate I ja III kanda ja 12% hageja enda kanda.

Seega tuleb kostjatel solidaarselt välja mõista hageja menetluskulu 3268 eurot ning täiendavalt

kostjatelt I ja III solidaarselt 76 eurot. Kostjate menetluskulud jätab kohus kostjate endi kanda.

Arvestades, et kostjad ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa neil

menetluskulusid tekkinud olla.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik