2-07-50972/4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-07-50972

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Kohtujurist Meeli Kaur Merilin Saava Määruse tegemise aeg ja koht 5. veebruar 2016. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-50972 Tsiviilasi

Swedbank AS-i avaldus Euroopa täitekorralduse tõendi väljastamiseks Menetlustoiming Avalduse menetlusse võtmine ja lahendamine Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamine Avaldaja Swedbank AS (registrikood 10060701), lepinguline esindaja Jüri Puust Võlgnik XXX(isikukood XXX) Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Võtta avaldus menetlusse. 2. Jätta avaldus rahuldamata ja keelduda Euroopa täitekorralduse tõendi väljastamisest. 3. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte avaldajale. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib avaldaja resolutsiooni punkti 2 osas esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud 1. Swedbank AS (avaldaja) esitas 03.02.2016 maakohtule avalduse Euroopa täitekorralduse tõendi väljastamiseks. Avaldaja palub täitekorraldusena kinnitada Harju Maakohtu 16.09.2008 määrust tsiviilasjas nr 2-07-50972 XXX (võlgnik) võlgnevuse väljamõistmise kohta selle täitmiseks Soomes.

Maakohtu põhjendused 2. Kohus leiab, et esitatud avaldus vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud sisuja vorminõuetele ning ei esine selle menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Seega võtab kohus avalduse menetlusse.

2-07-50972

2

3. Kohus leiab, et Euroopa täitekorralduse tõendi väljastamisest tuleb keelduda. 4. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg-st 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 619¹ lg 1 kohaselt väljastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 805/2004 (edaspidi määrus) artikli 6 lg 2 ja 3, artikli 9 lg 1 ning artikli 24 lg 1 järgseid kinnitusi kohtulahendi teinud maakohtud. Määruse artikli 25 lg 1 järgi väljastab nõude kohta koostatud avaliku dokumendi kinnituse Euroopa täitekorraldusena Harju Maakohus. TsMS § 619¹ lg 2 kohaselt sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud kinnituse väljastamise lahendab kohus kirjalikus menetluses. Kinnitus toimetatakse kätte kostjale või võlgnikule ja edastatakse kinnituse taotlejale. Kinnituse andmata jätmise määrus toimetatakse avaldajale kätte ning avaldaja võib esitada selle peale määruskaebuse. 5. Justiitsministri 22.12.2005 määruse nr 57 „Maa-, haldusja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ lisa 5 „Kohtutoimikute säilitustähtajad“ kohaselt on muude hagiga ja hagita asjade kohtutoimikute säilitustähtaeg tsiviilasjades 5 aastat, säilitustähtajaga alates viimase kohtulahendi jõustumise päevast. 16.09.2008 tehtud Harju Maakohtu määrust Euroopa täitekorraldusena kinnitada ei saa, kuna kohtul puudub võimalus kontrollida, kas toimunud kohtumenetlus vastas määruse III peatükis sätestatud nõuetele (määruse artikkel 6 lg 1 p c). Kuna kohtutoimik tsiviilasjas nr 2-07-50972 on hävitatud, ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas menetluse algatusdokument (makseettepanek) on kätte toimetatud vastavalt määruse artiklite 13 kuni 15 nõuetele või on kättetoimetamine hiljem heastatud vastavalt määruse artiklile 18. Kohtute infosüsteemist eeltoodud andmeid ei nähtu. Kohtul on võimalik väljastada täitekorralduse tõend vaid juhul, kui menetluse algatusdokument on võlgnikule isiklikult kättetoimetatud või see on võimalik võlgnikule kättetoimetatuks lugeda. Sealjuures ei ole lubatav kättetoimetamine fiktsioonidega või avalikult. 6. Määruse artikkel 18 reguleerib miinimumnõuetele mittevastava menetluse heastamise võimalust. Artikkel 18 lg 1 näeb ette, et kohus võib kohtuotsuse Euroopa täitekorraldusena kinnitada vaid juhul, kui: a) kohtuotsus võlgniku kohta on langetatud vastavalt artiklite 13 või 14 nõuetele ja b) võlgnikul on võimalik kohtuotsus vaidlustada täieliku läbivaatamise teel ja võlgnikku on kohtuotsuses või koos sellega õigeaegselt teavitatud sellise vastuväite menetlusnõuetest, sealhulgas asutuse nimetus ja aadress, kellele taotlus esitada ning vajadusel selle tähtaeg ja c) võlgnik ei ole kohtuotsust asjaomaste menetlusnõuetega vastavuses vaidlustanud. Kohtul on võimalik menetluse nõuetele mittevastavus heastada vaid kõigi eelduste (a-c) üheaegse esinemise korral. Kuivõrd ka kohtuotsuse kättetoimetamisele rakenduvad määruse artiklites 13-14 viidatud miinimumnõuded, ei ole esimest nimetatud eeldust, so 16.09.2008 kohtumääruse võlgnikule kättetoimetamise fakti (artikkel 18 lg 1 p a) toimiku hävitamise tõttu enam võimalik kontrollida. 7. Määruse artikkel 18 lg 2 kohaselt on lubatav täiendav heastamise viis: juhul, kui päritoluliikmesriigi menetlus ei ole vastavuses artiklites 13 ja 14 sätestatud menetlusnõuetega, heastatakse selline mittevastavus, kui võlgnik kohtuliku arutamise käigus tõestab, et ta on piisavalt aegsasti isiklikult kätte saanud oma kaitse korraldamiseks vajaliku dokumendi. Tsiviilasjas toimiku hävitamise tõttu ei ole säilinud ka menetluse algatamise avaldust ega selle lisasid. Määruse eesmärgiks on luua vastastikusel usaldusel baseeruv süsteem. Käesoleval juhul ei ole kohtul võimalik usaldusväärselt täita määruse lisas I toodud tüüpvormi. 8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 172 lg 1 jäävad kantud menetluskulud avaldaja kanda. Menetluskulude

2-07-50972

3

jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur Kohtunik