3-15-2062/48 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedJätta määruskaebuse esitaja 15.11.2015. a määruskaebus Tartu Halduskohtu 11.11.2015. a määruse peale rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 11.11.2015. a määrus
Legislator headnote
AI generated3-15-2062/48 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: a määruskaebus Tartu Halduskohtu 11.11.2015. a määruse peale rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 11.11.2015. a määrus
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUMÄÄRUS
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Agu Timmi, Tiina Pappel, Madis Ernits
Määruse tegemise aeg ja koht
04.02.2016, Tartu
Haldusasja number
3-15-2062
Haldusasi
Jaak Reinomäe (Reinomägi) kaebus Viru Vangla
vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1000
eurot seonduvalt Viru Ringkonnaprokuratuurist
saabunud kirja hilinenud edastamise ja avamisega
Menetluse alus ringkonnakohtus
Jaak Reinomäe määruskaebus
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 11.11.2015. a määrus
Asja läbivaatamine
Menetlusosalised
Kirjalik menetlus
Määruskaebuse esitaja Jaak Reinomägi
Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1. Jätta määruskaebuse esitaja 15.11.2015. a määruskaebus Tartu Halduskohtu
11.11.2015. a määruse peale rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 11.11.2015. a määrus
muutmata.
2. Tühistada Tartu Halduskohtu 15.10.2015. a ja 27.10.2015. a määrused.
3. Võtta menetlusse määruskaebuse esitaja 12.10.2015. a, 20.10.2015. a ja 08.11.2015. a
määruskaebused Tartu Halduskohtu 07.10.2015. a määruse peale, jätta
määruskaebused rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 07.10.2015. a määrus
muutmata.
4. Jätta määruskaebuse esitaja taotlus määruskaebusest koopia saamiseks
rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Määruskaebuse esitaja esitas 16.08.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu
mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot seonduvalt Viru
Ringkonnaprokuratuurist saabunud kirja hilinenud edastamise ja avamise ning riigi õigusabi
määramata jätmise põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamisega. Esitatud kaebusele lisas
määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
2. Tartu Halduskohus jättis 25.09.2015. a määrusega haldusasjas nr 3-15-2062
määruskaebuse esitaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata, esitatud
kaebuse käiguta ning andis määruskaebuse esitajale täiendava tähtaja riigilõivu tasumiseks.
3. Määruskaebuse esitaja esitas 01.10.2015 teabenõude ja taotlusena riigi õigusabi saamiseks
pealkirjastatud pöördumise, milles vaidlustab enda riigilõivust vabastamata jätmise ning
taotleb riigi õigusabi määramist Tartu Halduskohtu 25.09.2015. a määruse vaidlustamiseks.
4. Tartu Halduskohus jättis 07.10.2015. a määrusega määruskaebuse esitaja taotluse riigi
õigusabi saamiseks rahuldamata. Lisaks võttis halduskohus esitatud taotluse määruskaebusena
menetlusse osas, mis puudutas määruskaebuse esitaja riigilõivu tasumisest vabastamata
jätmist, jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas lahendamiseks Tartu
Ringkonnakohtule.
Seonduvalt riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmisega selgitas halduskohus, et
määruskaebuse esitaja soovis talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Vastav soov on
seotud üksnes tema erahuviga ning selle suhtes ei saa esineda mingit tungivat avalikku huvi.
Seega ei ole käesolevas asjas riigipoolse õigusabi andmine üldse võimalik. Halduskohus lisas,
et vaidlusaluses määruses on halduskohus esitanud põhjendused, miks ei ole võimalik taotlust
rahuldada ning viidanud seejuures vastavatele seadusesätetele. Halduskohtu hinnangul ei
saanud määruskaebuse esitaja määruskaebusel olla erilisi edulootusi, kuna viidatud
seadusesätete järgimine on kohustuslik kõigile kohtutele. See omakorda lubab järeldada, et
määruskaebuse esitaja võimalused oma õigusi kaitsta on ka advokaadi abi kasutamise korral
vähesed. Halduskohus märkis täiendavalt, et halduskohtule teadaolevalt on kaebaja puhul
tegemist isikuga, kes on varasemalt korduvalt pöördunud kohtusse. Seejuures on ta suutnud
kaebused üldjuhul iseseisvalt vormistada ning on hakkama saanud ka edasise
kohtumenetlusega. Halduskohtumenetlus rajaneb uurimispõhimõttel ja kohus pole seotud
kaebuse ega sellele esitatud vastuväidete sõnastusega, mis tähendab seda, et ta saab esitatud
nõuete lahendamiseks vajalikud asjaolud välja selgitada ning anda vaidlustatule hinnangu ka
siis, kui menetlusosalised pole osanud neid ise õiguslikult põhjendada. See tagab nii kaebaja
õiguste kaitse kui ka selle, et menetluse pooled on olenemata nende õigusalastest teadmistest
kohtu ees võrdses seisus.
5. Määruskaebuse esitaja esitas 07.10.2015 lisaks eraldiseisva määruskaebuse Tartu
Halduskohtu 25.09.2015. a määruse vaidlustamiseks osas, milles halduskohus jättis ta
riigilõivu tasumisest vabastamata.
6. Määruskaebuse esitaja esitas 12.10.2015 taotluse riigi õigusabi saamiseks. Määruskaebuse
esitaja soovis riigipoolset õigusabi Tartu Halduskohtu 07.10.2015. a määruse vaidlustamiseks
ning kuriteoteate esitamiseks.
7. Tartu Ringkonnakohus jättis 14.10.2015. a määrusega määruskaebuse esitaja
määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 25.09.2015. a määruse muutmata.
Ringkonnakohus asus seisukohale, et halduskohus on korrektselt jätnud määruskaebuse
esitaja menetlusabi taotluse rahuldamata.
8. Tartu Halduskohus jättis 15.10.2015. a määrusega rahuldamata määruskaebuse esitaja
12.10.2015 esitatud taotluse riigi õigusabi saamiseks riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1
alusel.
9. Määruskaebuse esitaja esitas 20.10.2015 taotluse riigi õigusabi saamiseks. Määruskaebuse
esitaja põhjendas riigi õigusabi määramise taotlust seoses vajadusega vaidlustada Tartu
Halduskohtu 15.10.2015. a määrus, millega jäeti tema taotlus riigi õigusabi saamiseks
rahuldamata.
10. Määruskaebuse esitaja esitas 25.10.2015 määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu
14.10.2015. a määruse peale.
11. Tartu Halduskohus jättis 27.10.2015. a määrusega määruskaebuse esitaja 20.10.2015. a
taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 ja p 5 alusel.
12. Määruskaebuse esitaja esitas 08.11.2015
taotluse
riigi õigusabi saamiseks.
Määruskaebuse esitaja väitel soovib ta riigipoolset õigusabi Tartu Halduskohtu 27.10.2015. a
määruse vaidlustamiseks.
13. Tartu Halduskohus jättis 11.11.2015. a määrusega määruskaebuse esitaja 08.11.2015. a
taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 ja p 5 alusel rahuldamata.
Halduskohus selgitas, et kohtule teadaolevalt on kaebaja puhul tegemist isikuga, kes on
varasemalt korduvalt kohtusse pöördunud. Seejuures on ta suutnud kaebused üldjuhul
iseseisvalt vormistada ning on hakkama saanud ka edasise kohtumenetlusega. Ka käesolevas
asjas on ta ühel korral juba suutnud ise vormistada määruskaebuse, milles on nii faktilised
põhjendused, viited erinevatele õigusaktidele, kui ka selgelt väljendatud taotlus.
Halduskohtumenetlus rajaneb uurimispõhimõttel ja kohus pole seotud kaebuse ega sellele
esitatud vastuväidete sõnastusega, mis tähendab seda, et ta saab esitatud nõuete
lahendamiseks vajalikud asjaolud välja selgitada ning anda vaidlustatule hinnangu ka siis, kui
menetlusosalised pole osanud neid ise õiguslikult põhjendada. Põhimõte laieneb ka
määruskaebust läbivaatavale ringkonnakohtule ning tagab nii kaebaja õiguste kaitse kui ka
selle, et menetluse pooled on olenemata nende õigusalastest teadmistest kohtu ees võrdses
seisus. Halduskohus selgitas täiendavalt, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta
menetlusabi taotleb. Kuna nii riigi kulul advokaadi määramine kui ka vastava teenuse
osutamine tema poolt võtavad paratamatult aega, võib kaebaja ka taotluse rahuldamise korral
sattuda olukorda, kus tal polegi võimalik oma õigusi kaitsta, sest vastav menetlustähtaeg on
juba möödunud ja seda ei saa enam ennistada.
14. Määruskaebuse esitaja esitas 15.11.2015 järjekordse taotluse riigi õigusabi saamiseks,
eesmärgiga vaidlustada Tartu Halduskohtu 11.11.2015. a määrus, millega halduskohus
keeldus talle riigipoolset õigusabi andmast. Taotluse põhjenduste kohaselt ei ole
määruskaebuse esitaja ise võimeline oma õigusi kaitsma, kuna seda ei võimalda tema tervislik
ja majanduslik seisund. Samuti ei ole määruskaebuse esitaja väitel vanglas kehtestatud
tingimused kohased õiguste käitamiseks.
15. Tartu Halduskohus tõlgendas määruskaebuse esitaja taotlust määruskaebusena Tartu
Halduskohtu 11.11.2015. a määruse peale, võttis esitatud määruskaebuse 17.11.2015. a
määrusega
menetlusse, jättis rahuldamata ning edastas lahendamiseks Tartu
Ringkonnakohtule.
16. Riigikohus tagastas 14.01.2016. a määrusega määruskaebuse esitaja määruskaebuse
Tartu Ringkonnakohtu 14.10.2015. a määruse peale, kuivõrd määruskaebuse esitaja ei tasunud
kautsjoni.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
17. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse esitaja 15.11.2015. a määruskaebuse rahuldamata
ning Tartu Halduskohtu 11.11.2015. a määruse muutmata, kuid tühistab Tartu Halduskohtu
15.10.2015. a ja 27.10.2015. a määrused, võtab menetlusse määruskaebuse esitaja
12.10.2015. a, 20.10.2015. a ja 08.11.2015. a määruskaebused, jätab need rahuldamata ning
Tartu Halduskohtu 07.10.2015. a määruse muutmata.
18.Ringkonnakohus selgitab esmalt esitatud määruskaebusega seonduvat (I) ning võtab
seejärel seisukoha määruskaebusest koopia saamise osas (II).
I
19. Tartu Halduskohus tõlgendas määruskaebuse esitaja 15.11.2015 esitatud taotlust riigi
õigusabi saamiseks määruskaebusena halduskohtu 11.11.2015. a määrusele, võttis selle
menetlusse, jättis rahuldamata ning edastas ringkonnakohtule. Ringkonnakohus nõustub
halduskohtu tõlgendusega. Halduskohus jättis 11.11.2015. a määrusega määruskaebuse esitaja
järjekordse riigi õigusabi taotluse rahuldamata põhjendusega, et määruskaebuse esitaja on ise
võimeline oma õigusi kaitsma ning asjaoludest tulenevalt on tema võimalus oma õiguste
kaitseks ilmselt vähene. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus 11.11.2015. a määruses
lähtunud õigetest kaalutlustest ning jätnud põhjendatult esitatud riigi õigusabi taotluse
rahuldamata.
20. Ringkonnakohus märgib, et määruskaebuse esitaja esitas käesolevas haldusasjas esmalt
riigi õigusabi taotluse Tartu Halduskohtu 25.09.2015. a määruse vaidlustamiseks ning seejärel
riigi õigusabi taotlused halduskohtu nende määruste vaidlustamiseks, millega halduskohus
keeldus riigi õigusabist nimetatud määruse peale määruskaebuse esitamisel. Ringkonnakohus
on seisukohal, et Tartu Halduskohtu 25.09.2015. a määruse vaidlustamiseks taotletud riigi
õigusabi andmisest keeldumisega on hõlmatud määruskaebuse esitaja kõik vastavas
haldusasjas tehtavad menetlustoimingud, mistõttu puudub määruskaebuse esitajal, kelle
esmane taotlus on rahuldamata jäetud, alus eraldiseisvalt riigi õigusabi taotlemiseks
halduskohtu poolt haldusasjas tehtud iga määruse vaidlustamiseks. Seega uurimispõhimõttest
tulenevalt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi võttes lähtepunktiks nende esitaja
tegeliku tahte. Kui määruskaebuse esitaja on siiski sellise taotluse esitanud, tuleb seda
tõlgendada esmase halduskohtu määruse peale esitatud määruskaebusena.
21. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal
algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral
tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab
menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Eeltoodust
tulenevalt eksis halduskohus käesolevas asjas määruskaebuse esitaja 12.10.2015. a,
20.10.2015. a ja 08.11.2015. a riigi õigusabi taotluste tõlgendamisel. Määruskaebuse esitaja
tegelikuks tahteks ei olnud niivõrd riigi õigusabi saamine kuivõrd halduskohtu 07.10.2015. a
määruse vaidlustamine, millega määruskaebuse esitajale käesolevas haldusasjas riigi õigusabi
ei antud. Seega tõlgendab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja eelviidatud taotlusi
määruskaebustena halduskohtu 07.10.2015. a määrusele. Kuna nimetatud tõlgenduse puhul on
määruskaebused endiselt menetlusse võtmata ja ringkonnakohtule lahendamiseks saatmata,
peab ringkonnakohus menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt võimalikuks määruskaebused
ise menetlusse võtta ja koheselt lahendada.
22. Halduskohus on 07.10.2015. a määruses põhjendanud, mis tingis määruskaebuse esitaja
riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise. Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu
põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4.
Määruskaebuse esitaja ei ole määruskaebuses esitanud ühtegi sellist asjaolu, mis tingiks
määruskaebuse rahuldamise.
23. Ringkonnakohus selgitab lisaks siiski järgmist. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on
määruskaebuse esitaja tegelikuks tahteks käesolevas menetluses olnud riigi õigusabi saamine
Tartu Halduskohtu 25.09.2015. a määruse vaidlustamiseks, millega halduskohus jättis
rahuldamata tema menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Ringkonnakohus
märgib, et nimetatud määruse osas on määruskaebuse esitaja käesolevaks ajaks
määruskaebemenetluse iseseisvalt läbinud. Tartu Halduskohtu 25.09.2015. a määrus jõustus
vaidlustatud osas Riigikohtu 14.01.2016. a määrusega nr 3-7-1-3-673-15, millega Riigikohus
tagastas määruskaebuse esitaja määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu 14.10.2015. a määruse
peale. Seega ei ole määruskaebuse esitajal enam võimalik saavutada eesmärki, milleks
määruskaebuse esitaja algselt riigipoolset õigusabi taotles. Seetõttu tuleb ka eelpool nimetatud
põhjusel jätta määruskaebuse esitaja määruskaebus rahuldamata.
24. Seoses määruskaebuse esitaja riigi õigusabi taotluste tõlgendamisega määruskaebustena,
tühistab ringkonnakohus menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes ka Tartu Halduskohtu
15.10.2015. a ja 27.10.2015. a määrused, millega halduskohus tõlgendas määruskaebuse
esitaja taotlusi riigi õigusabi taotlustena, jättis need rahuldamata ja ringkonnakohtule
määruskaebustena edastamata.
II
25.Lisaks on määruskaebuse esitaja koos määruskaebusega esitanud taotluse määruskaebusest
koopia väljastamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul puudub määruskaebuse esitajal praegu
vajadus enda õiguste kaitseks määruskaebusest koopiat saada. Seega on taotlus läbimõtlematu
ja jääb rahuldamata. Ringkonnakohus märgib selgitavalt järgnevat.
Menetlusdokumentidest koopia väljastamist reguleerivad HKMS §-d 88 ja 89.
Menetlusdokumentidest ärakirjade saamise õigus ei ole piiramatu. Kohtupraktikas on
selgitatud, et HKMS § 88 kohaldamisel tuleb arvestada täiendavalt HKMS § 28 lg 2. Selle
kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada. Ka see säte piirab
menetlusosalise õigust saada menetlusdokumentidest ärakirju. Koopiate tegemise ja
saatmisega kaasnevate kulude jätmine riigi kanda peab olema õiguste kaitse seisukohast
vajalik. Õigus ärakirja saada on piiratud, kui vajadus selleks puudub või on sedavõrd väike, et
taotlust võib pidada ilmselgelt pahatahtlikuks või läbimõtlematuks. Lisaks puudub
menetlusosalisel üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud
menetlusdokumendist. Niisuguse dokumendi sisu on isikule teada ning tal on reeglina enne
dokumendi kohtule esitamist võimalik teha sellest omale ärakiri (vt Riigikohtu 08.09.2015. a
määrus nr 371502-15).
26. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja 15.11.2015. a
määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 11.11.2015. a määruse muutmata;
tühistab Tartu Halduskohtu 15.10.2015. a ja 27.10.2015. a määrused, võtab menetlusse
määruskaebuse esitaja 12.10.2015. a, 20.10.2015. a ja 08.11.2015. a määruskaebused, jätab
need rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 07.10.2015. a määruse muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Agu Timmi
Tiina Pappel
Madis Ernits