3-15-2062/48 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Tiina Pappel, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

04.02.2016, Tartu

Haldusasja number

3-15-2062

Haldusasi

Jaak Reinomäe (Reinomägi) kaebus Viru Vangla

vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1000

eurot seonduvalt Viru Ringkonnaprokuratuurist

saabunud kirja hilinenud edastamise ja avamisega

Menetluse alus ringkonnakohtus

Jaak Reinomäe määruskaebus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 11.11.2015. a määrus

Asja läbivaatamine

Menetlusosalised

Kirjalik menetlus

Määruskaebuse esitaja Jaak Reinomägi

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebuse esitaja 15.11.2015. a määruskaebus Tartu Halduskohtu

11.11.2015. a määruse peale rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 11.11.2015. a määrus

muutmata.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 15.10.2015. a ja 27.10.2015. a määrused.

3. Võtta menetlusse määruskaebuse esitaja 12.10.2015. a, 20.10.2015. a ja 08.11.2015. a

määruskaebused Tartu Halduskohtu 07.10.2015. a määruse peale, jätta

määruskaebused rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 07.10.2015. a määrus

muutmata.

4. Jätta määruskaebuse esitaja taotlus määruskaebusest koopia saamiseks

rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Määruskaebuse esitaja esitas 16.08.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu

mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot seonduvalt Viru

Ringkonnaprokuratuurist saabunud kirja hilinenud edastamise ja avamise ning riigi õigusabi

määramata jätmise põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamisega. Esitatud kaebusele lisas

määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

2. Tartu Halduskohus jättis 25.09.2015. a määrusega haldusasjas nr 3-15-2062

määruskaebuse esitaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata, esitatud

kaebuse käiguta ning andis määruskaebuse esitajale täiendava tähtaja riigilõivu tasumiseks.

3. Määruskaebuse esitaja esitas 01.10.2015 teabenõude ja taotlusena riigi õigusabi saamiseks

pealkirjastatud pöördumise, milles vaidlustab enda riigilõivust vabastamata jätmise ning

taotleb riigi õigusabi määramist Tartu Halduskohtu 25.09.2015. a määruse vaidlustamiseks.

4. Tartu Halduskohus jättis 07.10.2015. a määrusega määruskaebuse esitaja taotluse riigi

õigusabi saamiseks rahuldamata. Lisaks võttis halduskohus esitatud taotluse määruskaebusena

menetlusse osas, mis puudutas määruskaebuse esitaja riigilõivu tasumisest vabastamata

jätmist, jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas lahendamiseks Tartu

Ringkonnakohtule.

Seonduvalt riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmisega selgitas halduskohus, et

määruskaebuse esitaja soovis talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Vastav soov on

seotud üksnes tema erahuviga ning selle suhtes ei saa esineda mingit tungivat avalikku huvi.

Seega ei ole käesolevas asjas riigipoolse õigusabi andmine üldse võimalik. Halduskohus lisas,

et vaidlusaluses määruses on halduskohus esitanud põhjendused, miks ei ole võimalik taotlust

rahuldada ning viidanud seejuures vastavatele seadusesätetele. Halduskohtu hinnangul ei

saanud määruskaebuse esitaja määruskaebusel olla erilisi edulootusi, kuna viidatud

seadusesätete järgimine on kohustuslik kõigile kohtutele. See omakorda lubab järeldada, et

määruskaebuse esitaja võimalused oma õigusi kaitsta on ka advokaadi abi kasutamise korral

vähesed. Halduskohus märkis täiendavalt, et halduskohtule teadaolevalt on kaebaja puhul

tegemist isikuga, kes on varasemalt korduvalt pöördunud kohtusse. Seejuures on ta suutnud

kaebused üldjuhul iseseisvalt vormistada ning on hakkama saanud ka edasise

kohtumenetlusega. Halduskohtumenetlus rajaneb uurimispõhimõttel ja kohus pole seotud

kaebuse ega sellele esitatud vastuväidete sõnastusega, mis tähendab seda, et ta saab esitatud

nõuete lahendamiseks vajalikud asjaolud välja selgitada ning anda vaidlustatule hinnangu ka

siis, kui menetlusosalised pole osanud neid ise õiguslikult põhjendada. See tagab nii kaebaja

õiguste kaitse kui ka selle, et menetluse pooled on olenemata nende õigusalastest teadmistest

kohtu ees võrdses seisus.

5. Määruskaebuse esitaja esitas 07.10.2015 lisaks eraldiseisva määruskaebuse Tartu

Halduskohtu 25.09.2015. a määruse vaidlustamiseks osas, milles halduskohus jättis ta

riigilõivu tasumisest vabastamata.

6. Määruskaebuse esitaja esitas 12.10.2015 taotluse riigi õigusabi saamiseks. Määruskaebuse

esitaja soovis riigipoolset õigusabi Tartu Halduskohtu 07.10.2015. a määruse vaidlustamiseks

ning kuriteoteate esitamiseks.

7. Tartu Ringkonnakohus jättis 14.10.2015. a määrusega määruskaebuse esitaja

määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 25.09.2015. a määruse muutmata.

Ringkonnakohus asus seisukohale, et halduskohus on korrektselt jätnud määruskaebuse

esitaja menetlusabi taotluse rahuldamata.

8. Tartu Halduskohus jättis 15.10.2015. a määrusega rahuldamata määruskaebuse esitaja

12.10.2015 esitatud taotluse riigi õigusabi saamiseks riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1

alusel.

9. Määruskaebuse esitaja esitas 20.10.2015 taotluse riigi õigusabi saamiseks. Määruskaebuse

esitaja põhjendas riigi õigusabi määramise taotlust seoses vajadusega vaidlustada Tartu

Halduskohtu 15.10.2015. a määrus, millega jäeti tema taotlus riigi õigusabi saamiseks

rahuldamata.

10. Määruskaebuse esitaja esitas 25.10.2015 määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu

14.10.2015. a määruse peale.

11. Tartu Halduskohus jättis 27.10.2015. a määrusega määruskaebuse esitaja 20.10.2015. a

taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 ja p 5 alusel.

12. Määruskaebuse esitaja esitas 08.11.2015

taotluse

riigi õigusabi saamiseks.

Määruskaebuse esitaja väitel soovib ta riigipoolset õigusabi Tartu Halduskohtu 27.10.2015. a

määruse vaidlustamiseks.

13. Tartu Halduskohus jättis 11.11.2015. a määrusega määruskaebuse esitaja 08.11.2015. a

taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 ja p 5 alusel rahuldamata.

Halduskohus selgitas, et kohtule teadaolevalt on kaebaja puhul tegemist isikuga, kes on

varasemalt korduvalt kohtusse pöördunud. Seejuures on ta suutnud kaebused üldjuhul

iseseisvalt vormistada ning on hakkama saanud ka edasise kohtumenetlusega. Ka käesolevas

asjas on ta ühel korral juba suutnud ise vormistada määruskaebuse, milles on nii faktilised

põhjendused, viited erinevatele õigusaktidele, kui ka selgelt väljendatud taotlus.

Halduskohtumenetlus rajaneb uurimispõhimõttel ja kohus pole seotud kaebuse ega sellele

esitatud vastuväidete sõnastusega, mis tähendab seda, et ta saab esitatud nõuete

lahendamiseks vajalikud asjaolud välja selgitada ning anda vaidlustatule hinnangu ka siis, kui

menetlusosalised pole osanud neid ise õiguslikult põhjendada. Põhimõte laieneb ka

määruskaebust läbivaatavale ringkonnakohtule ning tagab nii kaebaja õiguste kaitse kui ka

selle, et menetluse pooled on olenemata nende õigusalastest teadmistest kohtu ees võrdses

seisus. Halduskohus selgitas täiendavalt, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb. Kuna nii riigi kulul advokaadi määramine kui ka vastava teenuse

osutamine tema poolt võtavad paratamatult aega, võib kaebaja ka taotluse rahuldamise korral

sattuda olukorda, kus tal polegi võimalik oma õigusi kaitsta, sest vastav menetlustähtaeg on

juba möödunud ja seda ei saa enam ennistada.

14. Määruskaebuse esitaja esitas 15.11.2015 järjekordse taotluse riigi õigusabi saamiseks,

eesmärgiga vaidlustada Tartu Halduskohtu 11.11.2015. a määrus, millega halduskohus

keeldus talle riigipoolset õigusabi andmast. Taotluse põhjenduste kohaselt ei ole

määruskaebuse esitaja ise võimeline oma õigusi kaitsma, kuna seda ei võimalda tema tervislik

ja majanduslik seisund. Samuti ei ole määruskaebuse esitaja väitel vanglas kehtestatud

tingimused kohased õiguste käitamiseks.

15. Tartu Halduskohus tõlgendas määruskaebuse esitaja taotlust määruskaebusena Tartu

Halduskohtu 11.11.2015. a määruse peale, võttis esitatud määruskaebuse 17.11.2015. a

määrusega

menetlusse, jättis rahuldamata ning edastas lahendamiseks Tartu

Ringkonnakohtule.

16. Riigikohus tagastas 14.01.2016. a määrusega määruskaebuse esitaja määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtu 14.10.2015. a määruse peale, kuivõrd määruskaebuse esitaja ei tasunud

kautsjoni.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

17. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse esitaja 15.11.2015. a määruskaebuse rahuldamata

ning Tartu Halduskohtu 11.11.2015. a määruse muutmata, kuid tühistab Tartu Halduskohtu

15.10.2015. a ja 27.10.2015. a määrused, võtab menetlusse määruskaebuse esitaja

12.10.2015. a, 20.10.2015. a ja 08.11.2015. a määruskaebused, jätab need rahuldamata ning

Tartu Halduskohtu 07.10.2015. a määruse muutmata.

18.Ringkonnakohus selgitab esmalt esitatud määruskaebusega seonduvat (I) ning võtab

seejärel seisukoha määruskaebusest koopia saamise osas (II).

I

19. Tartu Halduskohus tõlgendas määruskaebuse esitaja 15.11.2015 esitatud taotlust riigi

õigusabi saamiseks määruskaebusena halduskohtu 11.11.2015. a määrusele, võttis selle

menetlusse, jättis rahuldamata ning edastas ringkonnakohtule. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu tõlgendusega. Halduskohus jättis 11.11.2015. a määrusega määruskaebuse esitaja

järjekordse riigi õigusabi taotluse rahuldamata põhjendusega, et määruskaebuse esitaja on ise

võimeline oma õigusi kaitsma ning asjaoludest tulenevalt on tema võimalus oma õiguste

kaitseks ilmselt vähene. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus 11.11.2015. a määruses

lähtunud õigetest kaalutlustest ning jätnud põhjendatult esitatud riigi õigusabi taotluse

rahuldamata.

20. Ringkonnakohus märgib, et määruskaebuse esitaja esitas käesolevas haldusasjas esmalt

riigi õigusabi taotluse Tartu Halduskohtu 25.09.2015. a määruse vaidlustamiseks ning seejärel

riigi õigusabi taotlused halduskohtu nende määruste vaidlustamiseks, millega halduskohus

keeldus riigi õigusabist nimetatud määruse peale määruskaebuse esitamisel. Ringkonnakohus

on seisukohal, et Tartu Halduskohtu 25.09.2015. a määruse vaidlustamiseks taotletud riigi

õigusabi andmisest keeldumisega on hõlmatud määruskaebuse esitaja kõik vastavas

haldusasjas tehtavad menetlustoimingud, mistõttu puudub määruskaebuse esitajal, kelle

esmane taotlus on rahuldamata jäetud, alus eraldiseisvalt riigi õigusabi taotlemiseks

halduskohtu poolt haldusasjas tehtud iga määruse vaidlustamiseks. Seega uurimispõhimõttest

tulenevalt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi võttes lähtepunktiks nende esitaja

tegeliku tahte. Kui määruskaebuse esitaja on siiski sellise taotluse esitanud, tuleb seda

tõlgendada esmase halduskohtu määruse peale esitatud määruskaebusena.

21. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal

algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral

tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab

menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Eeltoodust

tulenevalt eksis halduskohus käesolevas asjas määruskaebuse esitaja 12.10.2015. a,

20.10.2015. a ja 08.11.2015. a riigi õigusabi taotluste tõlgendamisel. Määruskaebuse esitaja

tegelikuks tahteks ei olnud niivõrd riigi õigusabi saamine kuivõrd halduskohtu 07.10.2015. a

määruse vaidlustamine, millega määruskaebuse esitajale käesolevas haldusasjas riigi õigusabi

ei antud. Seega tõlgendab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja eelviidatud taotlusi

määruskaebustena halduskohtu 07.10.2015. a määrusele. Kuna nimetatud tõlgenduse puhul on

määruskaebused endiselt menetlusse võtmata ja ringkonnakohtule lahendamiseks saatmata,

peab ringkonnakohus menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt võimalikuks määruskaebused

ise menetlusse võtta ja koheselt lahendada.

22. Halduskohus on 07.10.2015. a määruses põhjendanud, mis tingis määruskaebuse esitaja

riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise. Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu

põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4.

Määruskaebuse esitaja ei ole määruskaebuses esitanud ühtegi sellist asjaolu, mis tingiks

määruskaebuse rahuldamise.

23. Ringkonnakohus selgitab lisaks siiski järgmist. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on

määruskaebuse esitaja tegelikuks tahteks käesolevas menetluses olnud riigi õigusabi saamine

Tartu Halduskohtu 25.09.2015. a määruse vaidlustamiseks, millega halduskohus jättis

rahuldamata tema menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Ringkonnakohus

märgib, et nimetatud määruse osas on määruskaebuse esitaja käesolevaks ajaks

määruskaebemenetluse iseseisvalt läbinud. Tartu Halduskohtu 25.09.2015. a määrus jõustus

vaidlustatud osas Riigikohtu 14.01.2016. a määrusega nr 3-7-1-3-673-15, millega Riigikohus

tagastas määruskaebuse esitaja määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu 14.10.2015. a määruse

peale. Seega ei ole määruskaebuse esitajal enam võimalik saavutada eesmärki, milleks

määruskaebuse esitaja algselt riigipoolset õigusabi taotles. Seetõttu tuleb ka eelpool nimetatud

põhjusel jätta määruskaebuse esitaja määruskaebus rahuldamata.

24. Seoses määruskaebuse esitaja riigi õigusabi taotluste tõlgendamisega määruskaebustena,

tühistab ringkonnakohus menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes ka Tartu Halduskohtu

15.10.2015. a ja 27.10.2015. a määrused, millega halduskohus tõlgendas määruskaebuse

esitaja taotlusi riigi õigusabi taotlustena, jättis need rahuldamata ja ringkonnakohtule

määruskaebustena edastamata.

II

25.Lisaks on määruskaebuse esitaja koos määruskaebusega esitanud taotluse määruskaebusest

koopia väljastamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul puudub määruskaebuse esitajal praegu

vajadus enda õiguste kaitseks määruskaebusest koopiat saada. Seega on taotlus läbimõtlematu

ja jääb rahuldamata. Ringkonnakohus märgib selgitavalt järgnevat.

Menetlusdokumentidest koopia väljastamist reguleerivad HKMS §-d 88 ja 89.

Menetlusdokumentidest ärakirjade saamise õigus ei ole piiramatu. Kohtupraktikas on

selgitatud, et HKMS § 88 kohaldamisel tuleb arvestada täiendavalt HKMS § 28 lg 2. Selle

kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada. Ka see säte piirab

menetlusosalise õigust saada menetlusdokumentidest ärakirju. Koopiate tegemise ja

saatmisega kaasnevate kulude jätmine riigi kanda peab olema õiguste kaitse seisukohast

vajalik. Õigus ärakirja saada on piiratud, kui vajadus selleks puudub või on sedavõrd väike, et

taotlust võib pidada ilmselgelt pahatahtlikuks või läbimõtlematuks. Lisaks puudub

menetlusosalisel üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud

menetlusdokumendist. Niisuguse dokumendi sisu on isikule teada ning tal on reeglina enne

dokumendi kohtule esitamist võimalik teha sellest omale ärakiri (vt Riigikohtu 08.09.2015. a

määrus nr 371502-15).

26. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja 15.11.2015. a

määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 11.11.2015. a määruse muutmata;

tühistab Tartu Halduskohtu 15.10.2015. a ja 27.10.2015. a määrused, võtab menetlusse

määruskaebuse esitaja 12.10.2015. a, 20.10.2015. a ja 08.11.2015. a määruskaebused, jätab

need rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 07.10.2015. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

Tiina Pappel

Madis Ernits