1-16-757/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedAluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (Kr -dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku MS) § Otsustused süüs ja karistamises 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxxx xxxx xxx-xx xxxxxxxxxxxx . Asja lahendamisega seonduvad muud otsustused
Legislator headnote
AI generated1-16-757/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: KrMS ( ) kohaselt § 249 Süüdimõistva kohtuotsuse põhiosa kokkuleppemenetluses kohtuotsuse põhiosas märgitakse: 1) millises süüdistuses kohus süüdistatava süüdi mõistab ning 2) kokkuleppe sisu.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
T A R T U M A A K O H U S
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja
03. veebruar 2016 Kriminaalasi
(number nimetus) ja nr 15284000018; kohtuasi nr 1-16-757
riik V.O versus Asja lahendamine kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Merike Tikk Süüdistatav
V.O
(isikukood ; elukoht XXX xxxxxxxxxx xxxx xxx-xx xxxxxxxxxxx ) Süüdistus
karistusseadustik (KarS) (Omastamine) lg 1
§ 201 järgi
RESOLUTSIOON
(
) Kohtuotsuse resolutiivosa
Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (Kr -dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku MS) § Otsustused süüs ja karistamises
1. Tunnistada V.O KarS
süüdi § 201 lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3
(kolm) kuud; KarS § 69 alusel asendada mõistetud vangistus ül V.O-le
3 kuud d-
kasuliku tööga üheksakümmend) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks
90 ( 30.
juuni 2016 V.O
75 lg-s ; üldkasuliku töö tegemisel allutada KarS §
1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxxx xxxx xxx-xx xxxxxxxxxxxx . Asja lahendamisega seonduvad muud otsustused
2. Tsiviilhagis, kriminaalmenetluse kuludes : ja tõkendi kohaldamises
2.1 rahuldada täiel tsiviilhagi ning välja mõista ikult R.J V.O-lt 3 890 (kolm tuhat
kaheksasada üheksakümmend € ) R.J.i kasuks;
2.2 välja mõista riigi kasuks V.O-lt kriminaalmenetluse kulu 741 (seitsesada nelikümmend üks) € (sundraha 645 €, õigusabi tasu 96 €) määrata väljamõistetud
;
kriminaalmenetluse kulud tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 20 märtsi
16 a kuust igakuise
menetluskulu osa 61 (
75 senti kuuskümmend üks) € tasumine, kuni menetluskulude täieliku
tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) -
tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna;
2.3 jätta õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu € V.O-le
116.64 (koos käibemaksuga) riigi kanda;
2.4 tühistada õkendina kohal V.O-le t datud elukohast lahkumise keeld. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsuse täitmiseks
3. Selgitada:
3.1 k -des 318 321, mille kohaselt ohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § –
kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel - Tartu Maakohtu
Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu
Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest;
3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – -de 383 392);
3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;
3.4 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ni
ng kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus t
äitmisele;
3.5 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale;
3.6 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse - kättesaadavaks ka e toimiku süsteemi vahendusel;
3.7 KrMS § 317 kohas ärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad elt p
kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk;
3.8 KrMS Kohtulahendid kokkuleppemenetluses) lg 1 p 5 kohaselt on kokkuleppe- § 248 (
menetluses kohtulahendiks kohtuotsus süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU
OTSUSE PÕHJENDUSED (Kohtuotsuse põhiosa)
KrMS ( ) kohaselt § 249 Süüdimõistva kohtuotsuse põhiosa kokkuleppemenetluses kohtuotsuse põhiosas märgitakse: 1) millises süüdistuses kohus süüdistatava süüdi mõistab ning 2) kokkuleppe sisu.
1.
Süüdistus
Süüdistusest nähtuvalt valduses oleva võõra on V.O toime pannud kuriteona
vallasasja ebaseaduslikult enda
201 lg 1 , mis kasuks pööramise st omastamise KarS § järgi
seisnes selles, et tema 2014. a oktoobri kuus teostas vastavalt kokkuleppele R.J kinnistult xxxxxxxxxxx xxxxx xxxxx xxxx - x xxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx metsamaterjali väljavedu ning müüki. Me müüs V.O OÜ , saades müügist tsamaterjali xxxxxxxxx
kokku 4 390 R.J.le, eurot. Metsamaterjali müügist saadud summat ei edastanud V.O vaid jättis selle endale. Kuriteoga põhjustas V.O R.J.le varalist kahju 4 390 eurot. 2. e Kriminaalasjas sõlmitud kokkulep
Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmises KarS § järgi vangistusega 3 kuud. KarS § 69 alusel
201 lg 1 ja karistamises
asendada karistuseks mõistetud vangistus 3 kuud üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele vangistuse päevale vastab 1 tund üldkasulikku tööd (3 kuud vangistust = 1 tund x 90 päeva), s.o üldkasuliku tööga 90 tundi. Üldkasulik töö tuleb teha 4 kuu jooksul. KarS § 69 lg 4 kohaselt tuleb üldkasuliku töö tegemise ajal järgida kontrollnõudeid vastavalt KarS § s 75 sätestatule. -
3. Menetluskulud
Kriminaalmenetluse kulud on sätestatud KrMS 7. peatüki 1. jaos (Kriminaalmenetluse kulude liigid; § 173 § 179), ; § 180 § 188) -
2. jaos ( - ning Kriminaalmenetluse kulude hüvitamine
3. jaos ( -
Kriminaalmenetluse kulud hüvitamise otsustus; § 189 § 192).
3.1.
Menetluskulude koosseis
Menetluskulud kululiikide järgi sätestatud KrMS § on -s 175 (Menetluskulud).
3.1.1. Sundraha
KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 (Sundraha) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. €. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse o 645
18. detsembri 2015
määrusest nr 139 ( ), millega on kehtestatud alates 01. jaanuarist Töötasu alammäära kehtestamine
2016
töötasu alammääraks € kuus.
3.1.2.
Riigi õigusabi KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 (Kaitsja valimine ja määramine) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti
Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS §
45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p le 1 on riigi õigusabiks määratud riigi õigusabi seaduse - kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. septembri 2015 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord (edaspidi ). Korras on kehtestatud tasu arvestamise alused ja kord maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord.
3.1.2.1. Kohtueelsel uurimisel riigi õigusabi
V.O-le kohtueelsel uurimisel
osutatud õigusabi ja sellega seonduvad sõidule vajalikud kulutused on 212.64
€, millest kulutused otsesele õigusabile moodustavad €. Kohtueelsel uurimisel on kaitsja õigusabi tasutaotlus rahuldatud.
3.2. Menetluskulude summaarne arvestus
Kokku moodustub kululiikidest kriminaalasjas menetluskulu 857.64 € (
+130.32+82.32 ).
3.3.
Menetluskulude hüvitamise põhjendused
KrMS § 189 (Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus) lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. K akse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse ohtumenetluses otsustat
või kohtu § 189 lg 2). otsusega (KrMS.
KrMS § 180 (Menetluskulude hüvitamine süüdimõistva kohtuotsuse korral) lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.
Riigi õigusabi tasu koosseisus on süüdistatavale õigusabi osutamiseks V.O-le
sõidukulud €. Sõiduga seonduvad kulutused on võrreldes sisulise õigusabi andmise 116.64
kuludega ebaproportsionaalselt suured kaat . Kohtule teadaolevalt võinuks õigusabi osutav advo olla määratud menetluse koha järgsest advokaadibüroost ja sel juhul ei kaasneks advokaadi kohalesõiduga seonduvaid kulusid. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused ületavad sisulise õigusabi osutamise kulud, on süüdistavat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik. Eeltoodust lähtuvalt tuleb õigusabi andmiseks tehtud kulutused sõitudele € jätta süüdi välja mõistmata. Sisuliselt jäävad sõidukulud riigi kanda, 116.64 statavalt kuna kohtule teadaolevalt on riik aastaks õigusabi kulud advokatuurile ette maksnud. Sõidukulud hüvitatakse küll õigusabi osutanud advokaadile, kuid süüdimõistetult seda kohus välja ei mõista ning selles osas jääb riigilt advokatuurile ettemakstud rahasumma süüdistatavalt riigile tagasi välja mõistmata. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid; kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda; kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.
Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivateks kohustusteks. KrMS § 180 Arvestatud menetluskulud tulevad alusel välja mõista süüdistatavalt.
Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda ei ole ta eelduslikult võimeine temalt väljamõistetud menetluskulusid kohes § 180 lg 3 alusel tuleb määrata elt tasuma. KrMS
süüdimõistetul menetluskulud kulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.
Seoses süüdimõistva kohtuotsusega tuleb välja mõista V.O-lt riigi kasuks
kriminaalmenetluse kulu 741 €.
4. Tsiviilhagi lahendamine
4.1.
Asjaomased õigusnormid
Võlaõigusseaduse Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine
) kohaselt (VÕS) § 1043 (
teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. ) lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on VÕS § 1045 (Kahju tekitamise õigusvastasus õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) ) lg 1 kohaselt, kui § 440 (Hagi õigeksvõtmine
kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.
4.2. Esitatud tsiviilhagi
Kriminaalasjas on R.J esitanud tsiviilhagi summas 3 890 . Kokkuleppemenetluses on € süüdistav hagi õigeks võtnud.
4.3. Otsustus tsiviilhagis
4.3.1.
310 ( ) KrMS § kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul Tsiviilhagi kohta otsuse tegemine teeb kohus otsuse tsiviilhagis.
4.3.2. Kokkuleppemenetluses nähtub süüdistatava õigusvastaselt tekitatud kahju ning süüdistav on kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi õigeks võtnud.
4.3.3. Tsiviilhagi tuleb TsMS § 440 ja VÕS § 1043 alusel rahuldada ning välja mõista kahju tekitanult V.O-lt 3 890 R.J.i kasuks. €
5.
Täiendavad põhjendused Tõkend
5.1 KrMS § 312 (Kohtuotsuse põhiosa) p 7 kohaselt kohtuotsuse põhiosas esitatakse tõkendi kohaldamise, muutmise või tühistamise motiivid. KrMS § 313 (Süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosa) lg 1 p 8 kohaselt s kohtu valitud üüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas esitatakse tõkend või varem kohaldatud tõkendi muutmine või tühistamine.
5.2 Seoses kriminaalasja lahendamisega tuleb süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tühistada. Kohtuotsuse täitmisega seonduv
5.3 KrMS § 408 ( –määruse jõustumine) lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui Kohtuotsuse ja
apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. Kohtuotsuse osalise vaidlustamise korral jõustub kohtuotsus vaidlustamata osas (KrMS § 408 lg 6).
5.4 KrMS § 412 ( –määruse täitmisele pööramise tähtaeg Kohtuotsuse ja ) lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.
5.5 KrMS § 423 (Kriminaalmenetluse kulude sissenõudmine) kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.
(allkirjastatud digitaalselt)
Toomas Lillsaar
Kohtunik