1-14-9156/46 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-14-9156 1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03.02.2016. a, Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kohtuasja nr 1-14-9156 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Ave Mõistlik Kohtuasi Vangla esitatud materjalid U.Z-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu U.Z (ik: XXX; viibib Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg ja koht

27.01.2016. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas, avalik kaugkohtuistung RESOLUTSIOON

1. KarS § 76 lg 2 p 1 ja lg 5 alusel vabastada U.Z karistuse kandmisest

tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 14.07.2017. a, millest esimeseks 4

(neljaks) kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta

selleks tähtajaks Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada U.Z kohtumääruse jõustumisest kuni

katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle

andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt

lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3. Kohaldada U.Z-i suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg

2 p-de 2, 4, 5, 7, 8 ja 9 ning lg-le 4 järgmised kohustused:

1) pöörduma vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja

1-14-9156

2

läbida alkoholisõltuvusvastane ravikuur, esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend;

2) asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale

vanglast vabanemist või asuma õppima;

3) mitte tarvitama alkoholi;

4) osalema sotsiaalprogrammis;

5) mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega

kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased ning

6) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 4 (neli) kuud alates elektroonilise

valveseadme paigaldamisest.

4. U.Z-ile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada

alates kohtumääruse jõustumisest.

5. U.Z vabastada kohtumääruse jõustumisel.

Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale ja U.Z-ile.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada Harju Maakohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

Vangla esitas 23.12.2015. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava U.Z-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. Harju Maakohtu 25.02.2015. a kohtuotsusega tunnistati U.Z süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja karistati 3 aasta pikkuse vangistusega. Samuti tunnistati U.Z süüdi KarS §

121 järgi ning karistati 4 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem

karistus kaetuks raskemaga ning liitkaristuseks mõisteti talle 3 aastat vangistust, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Harju Maakohtu 10.09.2013. a otsusega mõistetud karistuse

ärakandmata osa võrra ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 1 kuu ja 7 päeva vangistust. Karistuse algust loeti alates 07.06.2014. a. Karistuse kandmise algus oli ja lõpp on 07.06.2014. a 14.07.2017. a.

U.Z-i kohta kriminaalhooldaja koostatud iseloomustusest nähtub, et tema

perekond kuuluvad ema, isa, vanaisa, vend, poolvend ja poolõed. Tihedamalt suhtleb ta

kõigiga peale poolõdede ja – venna. U.Z on omandatud põhiharidus ning ta on

püüdnud omandada ka keskharidust Täiskasvanute Gümnaasiumis. Elukaaslane on valmis

igati U.Z toetama. Elukaaslane töötab. Lähedased leiavad, et U.Z on mõjutatav ja seda just alkoholijoobes olekus. Elukoht, kuhu U.Z soovib vabaduses

elama asuda asub 2-korruselises kortermajas, kus asub kokku 8 korterit. U.Z-i elukohal on eraldi sissekäik. Tegemist on 3-toalise korteriga, mis kuulub U.Z-i isale

ja vanaisale, kes elavad samas kortermajas. Enne vangistust elas U.Z samas

elukohas, kuhu ta soovib ka nüüd vabanemisel elama asuda. Kriminaalhooldusametnik oli

seisukohal, et antud eluruumi on elektroonilise valveseadme paigaldamine küll keeruline,

kuid siiski võimalik. Garanteeritud vabanemisjärgset töökohta U.Z-ile i ole. Isa,

vanaisa ja elukaaslane on valmis U.Z vabaduses toetama ka majanduslikult. Viimati sooritatud kuritegu on toime pandud katseajal ja grupis isikutega, kes on varasemalt

kriminaalkorras karistatud. U.Z on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust

1-14-9156 3

vangistuses. Enamus senistest kuritegudest on U.Z toime pannud alkoholijoobes.

Lähedased peavad alkoholi uue kuriteo toimepanemise suurimaks riskiks. U.Z-i igapäevasesse suhtlusringkonda kuuluvad ka kriminaalset tausta omavad tuttavad, kes võivad avaldada isikule negatiivset mõju. Kriminaalhooldaja leidis, et riskide maandamiseks tuleks

U.Z tingimis enne tähtaega vabastades kohustada teda mitte tarvitama alkoholi, mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikute ilma kriminaalhooldajalt

luba taotlemata, osaleda sotsiaalprogrammis, asuma tööle või võtma ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul peale ennetähtaegset vabanemist, pöörduma 1 kuu jooksul psühhiaatri vastuvõtule, kes saab otsustada alkoholismivastase võõrutusravi näidustuse ning kohaldada elektroonilist valvet 4 kuud. Katseaeg ning käitumiskontroll peaksid kestma kuni karistusaja lõpuni ehk 14.07.2017. a. U.Z-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla toetab U.Z-i ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud

kokku kolmel korral, millest üks on kustunud. Reaalses vangistuse viibib U.Z esimest korda. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Varasemalt

karistatud mootorsõiduki ärandamise, huligaansuse, salajase varguse katse eest. Käesoleval

hetkel kannab karistust varguse, röövi ja kehalise väärkohtlemise eest. On olnud hõivatud

vangla majandustöödel. Vangistuse jooksul on kolmel korral distsiplinaarkorras karistatud, kõik on kehtivad karistused ja seoses suitsetamisega. Vabanemisel on olemas kindel elukoht, kuhu on võimalik elektroonilist valveseadet paigaldada. On olemas põhiharidus, keskharidust

on püüdnud omandada Täiskasvanute Gümnaasiumis. Aasta enne vangistust töötas kahes erinevas ehitusfirmas nii ametlikult kui mitteametlikult. Enda sõnul sai majanduslikult hästi

hakkama ning ka elukaaslane käib tööl. Majanduslikku olukorda mõjutas tugevalt alkoholi liigtarbimine. Vabanemisel kindel töökoht puudub, kuid lähedased on valmis teda vabaduses

toetama. Tasumata nõudeid on 1600 eurot, vabanemisfondis on 120 eurot. Suhted lähedastega on head. Suhtlusringkonnas on palju kriminaalse taustaga isikuid. U.Z võib olla teiste poolt kergesti mõjutatav, eriti alkoholijoobes. Enda sõnul on vangistuse ajal

U.Z enda üle ümber mõelnud ning soovib alkoholi liigtarbimisest vabaneda, sh osaleda sotsiaalprogrammis. Kõik kuriteod on sooritatud alkoholijoobes. Ametnike suhtes on

hoiak positiivne. Viimase kuriteo sooritas kriminaalhoolduse all olles. Oht avalikkusele

esineb kõige tõenäolisemalt siis, kui isik on tarvitanud alkoholi. Uute kuritegude toimepanemist soodustavad ka puuduv töökoht ja suhtlemine kriminaalse taustaga isikutega. Uue kuriteo sooritamise tõenäosus kahe aasta jooksul on 48%. Vangla leidis, et tingimis enne tähtaega vabastamise korral tuleks U.Z-i suhtes kohaldada samu lisakohustusi, mida pidas vajalikuks ka kriminaalhooldaja.

U.Z taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus

elektroonilise järelevalvega. U.Z lisas toimunud kohtuistungil, et teda on kokku

kolmel korral kriminaalkorras karistatud, üks karistus on hetkel nendes kustunud ning

vangistuses viibib esimest korda. Praegu kannab karistust röövi eest, mille pani toime

alkoholijoobes. Tunnistab alkoholiprobleemi ning vabaduses plaanib sellega tegeleda. On

nõus pöörduma psühhiaatri poole. Elukaaslane ja vanemad toetavad. Vanglas on töötanud, praegu õpib ja soovib vabaduses kutsehariduse lõpetada. Kutsehariduse saaks lõpetada juuliks

Ehituskoolis. Vajadusel saab asuda perefirmasse tööle. Vabanedes asuks elama XXXkoos elukaaslasega, kes töötab. Lapsi ei ole. Isa on pensionil, aga töötab ka XXX linnavolikogus. Abiprokurör Silja Seeder esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör toetab U.Z-i tingimisi ennetähtaegset vabanemist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

U.Z viibi vangistuses esimest korda ning on pool karistusajast ära kandnud.

Vangistuses on ta töötanud. Vabaduses olid tal probleemid alkoholi tarvitamisega, kuid vangla iseloomustuse kohaselt on U.Z avaldanud soovi osaleda sotsiaalprogrammis, mida on tal võimalik teha juhul, kui kohus otsustab teda vabastada tingimisi enne tähtaega.

Vabaduses on tal olemas kindel elukoht, kuhu on võimalik paigaldada ka elektroonilise

1-14-9156

4 järelevalve seadet. Samas majas, kuhu U.Z elama soovib asuda, elavad ka tema isa ja vanaisa, kes on valmis teda vabaduses toetama. Samuti on olemas tal elukaaslase toetus. Prokurör lisas, et ta nõustub kriminaalhooldaja arvamusega lisakohustuste osas ning selles, et

elektroonilise järelevalve pikkus võiks olla 4 kuud ning katseaeg ja käitumiskontroll kuni karistusaja lõpuni. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja abiprokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et U.Z võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo

toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua

tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel

arvesse kõik U.Z-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. U.Z on kokku kolmel korral kriminaalkorras karistatud, nendest kaks on kehtivad karistused, vanglas viibib ta esimest korda. U.Z on kehtiv karistus süstemaatiliste

varguste katsete eest (KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2), mis on teise astme kuritegu ning käesoleval hetkel kannab ta karistust grupis toimepandud röövimise (KarS § 200 lg 2 p 7)

eest, mis on esimese astme kuritegu. Seega on tema kuritegelik käitumine muutunud raskemaks. Samas leiab kohus, et viimane kuritegu oli U.Z-i poolt sooritatud suuresti nii alkoholijoobe kui ka kriminaalse taustaga teiste isikute mõju all olemise tõttu. Ka U.Z-i lähedastele tuli üllatusena, et U.Z võis panna toime röövimise. Sealjuures ka

kohtuistungil selgitas U.Z , et teised võtsid kannatanult asjad ära. U.Z-i

väikest süüd kuriteo toimepanemisel kinnitab ka asjaolu, et talle on karistuseks röövi toimepanemise eest mõistetud minimaalne sanktsioonis ettenähtud vangistuse määr – 3 aastat. Arvestades ka asjaolu, et U.Z on noor meesterahvas, kes kannab reaalset vangistust alles esimest korda ning käesolevaks hetkeks on ta ära kandnud üle poole karistusajast, s.t ligi 1 aasta ja 8 kuud, on kohtu hinnangul võimalik tema suunamine õiguskuulekale teele oluliselt kergem võrreldes n-ö retsidiivide ning vanemaealiste isikutega. Vangistuses on U.Z küll kolmel korral distsiplinaarkorras karistatud, kuid kohtu

hinnangul nähtub nendest karistustest, et isikul on tugev nikotiinisõltuvus. Samas ei ole tegemist asjaoluga, mis võiks oluliselt negatiivses suunas mõjutada tema resotsialiseerumist

või õiguskuulekale teele asumist vabaduses. Sealjuures oli viimane karistus käesolevaks hetkeks ligi 5 kuud tagasi. Kriminaalhooldaja, vangla ning lähedaste arvamuse kohaselt on U.Z-i kuritegeliku

käitumise põhjuseks olnud alkoholi tarbimine, mille mõju all olles on ta enda kriminaalse

taustaga tuttavatest kergesti mõjutatav. Kohus on seisukohal, et kuivõrd U.Z on tunnistanud enda alkoholiprobleemi ning soovib astuda reaalseid samme sellega tegelemiseks

pöördudes vabaduses psühhiaatri poole, on tema puhul uute kuritegude toimepanemise

tõenäosus väike, kui ta suudab loobuda alkoholi liigtarbimisest. Ühtlasi on võimalik Innar

Masingule kohaldada suhtlemiskeeldu temale teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega, mis samuti aitab vähendada uue kuriteo toimepanemise ohtu. Uute kuritegude toimepanemise ohu minimeerimisel peab kohus väga oluliseks antud juhul asjaolu, et U.Z on olemas palju lähedasi, kes kõik on valmis teda igakülgselt, s.t nii moraalselt kui ka materiaalselt vabanedes aitama ja toetama. Lähedaste toetus aitab U.Z ka võõrandada oma vanadest tuttavatest, kellel on kriminaalne taust, kuivõrd tal on võimalik oma sotsiaalseid vajadusi rahuldada ka perekonna ja elukaaslasega suheldes. Kohus

peab väga positiivseks seda, et U.Z-i isa ja vanaisa elavad temaga samas

1-14-9156 3 kortermajas. Nimetatud asjaolu tagab U.Z-ile vajadusel kohese toetuse ja abi, kuid samas võimaldab elada tal ka iseseisvalt koos elukaaslasega, et ehitada ise üles enda uut elu.

Sealjuures on tal oma lähedastega head suhted ja sidemed ning neil on ka majanduslikult

võimalik U.Z toetada. Samuti on U.Z avaldanud valmisolekut asuma vabaduses tööle. Samas on U.Z avaldanud, et tema esimene prioriteet on lõpetada vanglas alustatud eriala omandamine ning see oleks tal võimalik juba juulikuuks Ehituskoolis.

Arvestades, et tema lähedaste kohaselt on U.Z peale põhihariduse omandamist püüdnud vabaduses omandada ka keskharidust täiskasvanute gümnaasiumis, on kohtu jaoks

ka tema soov vabaduses kutseõpe lõpetada eluliselt usutav. Sealjuures aitab eriala omandamine kindlasti kaasa ka peale õpingute lõpetamist töökoha leidmisele, mis aitaks tal

iseseisvuda ning alustada elu täieväärtusliku ühiskonnaliikmena sõltumata seejuures oma

vanemate, elukaaslase või vanaisa toetusest. Tööle asumise võimalikkust suurendab kohtu hinnangul ka asjaolu, et enne vangistuses viibimist töötas U.Z nii ametlikult kui ka

mitteametlikult. Vangistuses töötas ta ka majapidamistöödel, mistõttu on tal olemas tööharjumus ja –kogemus. 1600 euro suuruste nõuete tasumine ei ole töötava ja ilma lasteta isiku jaoks ka ületamatu probleem, mistõttu kohtu hinnangul ei ole nõuete suurus teguriks, mis tõukaks isikut uute kuritegude toimepanemisele. Samuti ei pea U.Z vabaduses tasuma eluaseme üüri või laenumakseid, kuivõrd elukoht, kuhu ta elama asuks, kuulub tema isale ja vanaisale. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab

edaspidises elus käituda seaduskuulekalt. Vangla materjalide kohaselt on U.Z avalikkusele ohtlik eelkõige tulenevalt alkoholi tarvitamisest tingitud võimaliku vägivalla kasutamise, sissetuleku puudumise ning kriminaalse taustaga isikutega suhtlemise tõttu. Uue

kuriteo toimepanemise ohtu hindab vangla järgmise kahe aasta jooksul 48%-le. Samas on

kohus eelnevalt toonud välja, et U.Z-i puhul on võimalik vähendada, isegi

elimineerida kõik need riskitegurid, mille pinnalt on leitud, et ta võib panna toime uue

kuriteo. Nii vangla kui ka prokurör toetavad U.Z-i ennetähtaegselt vanglast vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt

käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav lisaks lähedastele ka läbi

kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse

kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.

Kohtu hinnangul võimaldab U.Z-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet

väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas U.Z-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu

korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusega ja

elektroonilise valve kohaldamisega on nõustunud ka U.Z , saades aru selle

vajalikkusest ja kasulikkusest. Kuivõrd nii vangla, kriminaalhooldaja kui ka prokurör on

leidnud, et U.Z-i suhtes tuleks kohaldada elektroonilist järelevalvet 4 kuud peale vabanemist, siis nõustub kohus sellega. Kuivõrd KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud, siis tuleb käesoleval

juhul kohaldada U.Z-i suhtes katseaega kuni tema karistusaja lõpuni ehk kuni 14.07.2017. a.

Kohus leiab, et katseajal on U.Z-i õiguskuulekale teele asumise kindlustamisel oluline kohaldada tema suhtes ka lisakohustusi. Eelkõige kohustus asuda tööle või võtta end töötukassas arvele 2 nädala jooksul peale vanglast vabanemist või asuda õppima. Nimetatud kohustuse täitmine näitaks kohtule seda, et isik ei ole pelgalt suuliselt avaldanud, et soovib

1-14-9156

6

oma elu muuta, vaid ta ka tegelikkuses soovib seda teha ning saada iseseisvaks. Kuivõrd

kriminaalhooldaja hinnangul on edukaks resotsialiseerumiseks ning uute kuritegude ohu vältimiseks vajalik, et U.Z osaleks ka sotsiaalprogrammis, siis paneb kohus isikule ka sellise kohustuse. Arvestades, et kõik U.Z-i sooritatud kuriteod on pandud toime alkoholijoobes, on kohtu hinnangul oluline, et U.Z ei tarvitaks katseajal ka alkoholi

ning pöörduks vanglast vabanemisel ühe kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbiks vajadusel

arsti ettekirjutuse kohaselt alkoholisõltuvusvastase ravikuuri. Ühtlasi leiab kohus, et vanad

kriminaalse taustaga tuttavad on isikule avaldanud halba mõju, mistõttu on vajalik keelata

U.Z ka suhtlemine temale teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega selleks, et tõepoolest keerata elus uus lehekülg. Kõik eeltoodud lisakohustused aitavad kohtu

hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et U.Z on võimalik vabastada karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

Tatjana Bogdanova

Täitmiskohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/