3-15-1476/37 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-15-1476 Otsuse tegemise aeg ja koht

4. veebruar 2016, Jõhvi

Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi

A. P kaebus Viru Vangla vastu kahju hüvitamiseks summas 17 000 eurot Menetlusvorm

Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – A. P Vastustaja – Viru Vangla, esindaja Agu Rillo

Resolutsioon

1. Jätta läbi vaatamata A. P e kaebus mittevaralise kahju hüvitamise 5000 euro nõudes seoses arstiabi ja ravimite andmata jätmisega.

2. Jätta kaebus ülejäänud osas rahuldamata.

3. Jätta menetluskuluna kantud riigilõiv Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 7. märts 2016. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. A. P esitas 18.02.2015 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse reg 20.02.2015 nr 6- 16/21-1 (tl 11-14, tõlge tl 15-16) talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks 17 000 euro nõudes. Kahju hüvitamise nõude kohaselt taotleb A. P tema õiguste rikkumise, tervise kahjustumise, kannatuste tekitamise ja külmaga piinamise, ebainimliku kohtlemise ja tema inimväärikuse alandamise eest 10 000 eurot; mittevaralise kahju hüvitamist 5 000 eurot seoses arstiabi ja ravimite andmata jätmise eest kahe viimase nädala jooksul, millega tekitati kahju tervisele ja mittevaralise kahju summas 2 000 eurot seoses keeldumise eest vastu võtta 11.12.2014 venekeelne avaldus nr 6-10/42253-1.

2. Viru Vangla 06.05.2015 vastusega nr 6-16/21-4 (tl 17-18p) jäeti A. P taotlus kahju hüvitamiseks rahuldamata. Viru Vangla hinnangul ei ole vangla õigusvastaselt käitunud ning kinnipeetavale kahju tekitanud.

Kaebuse põhjendused ja taotlus

3. 10.06.2015 saabus kohtule A. P e kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju 17 000 euro hüvitamise nõudes. Kaebuses märgib kaebaja, et kõik faktid, väited, asjaolud, põhjendused ja nõuded esitas väga üksikasjalikult oma kahjunõudes 18.02.2015. Kaebaja palub tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla ametnike tegevus ja tegevusetus ning mõista välja Viru Vangla poolt tekitatud mittevaraline kahju.

Vastustaja vastuväited

4. 03.08.2015 kohtule saabunud vastuses (tl 24-25) palub vastustaja jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja märgib, et kaebaja kahjunõudes esitatud küsimustele on vangla oma 06.05.2015 otsuses nr 6-16/21-4 vastanud. Vangla jääb esitatud seisukohtade juurde ning palub kohtul nendega arvestada. Vastustaja juhib tähelepanu, et kaebajale talveriiete ja -saabaste väljastamise küsimust käsitleti ka kahjunõudes 6-6/13 (haldusasi nr 3-15- 1002). Vastustaja nõustub viidatud kohtuasja lahendis märgitud kohtu põhjendustega kaebajale täiendavate riietusesemete väljastamise osas ning palub kohtul arvestada nendega ka käesolevas menetluses. Kaebuse nõuded tervishoiuteenuse osutamist puudutavates küsimustes palub vastustaja jätta läbi vaatamata, kuivõrd tervishoiu osutamise kvaliteeti puudutavate küsimuste menetlemine ei ole halduskohtu pädevuses. Vastusele lisatud tervisekaardi väljavõttest nähtub, et kaebajale on tervishoiuteenust järjepidevalt osutatud. Patsiendi sh kinnipeetaval puudub õigus nõuda tervishoiuteenuse kohest osutamist, kui tema tervislik seisund ei tingi erakorralise meditsiiniabi osutamise vajadust. Vastustaja leiab, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus.

Kohtu põhjendused

5. Käesolevas haldusasjas on A. P esitanud kohtule kaebuse Viru Vangla vastu kahju hüvitamise summas 17 000 euro nõudes. Kahju hüvitamise nõude kohaselt taotleb A. P tema õiguste rikkumise, tervise kahjustumise, kannatuste tekitamise ja külmaga piinamise, ebainimliku kohtlemise ja tema inimväärikuse alandamise eest 10000 eurot; mittevaralise kahju hüvitamist 5 000 eurot seoses arstiabi ja ravimite andmata jätmise eest kahe viimase nädala jooksul, millega tekitati kahju tervisele ja mittevaralise kahju summas 2 000 eurot seoses keeldumise eest vastu võtta 11.12.2014 venekeelne avaldus nr 6-10/42253-1. I

Mittevaralise kahju hüvitamise 5000 euro nõudes seoses arstiabi ja ravimite andmata jätmise eest kahe viimase nädala jooksul, millega tekitati kahju tervisele.

6. Kohtule esitatud vastuses kaebusele palub vastustaja kaebuse nõuded tervishoiuteenuse osutamist puudutavates küsimustes jätta läbi vaatamata, kuivõrd tervishoiu osutamise kvaliteeti puudutavate küsimuste menetlemine ei ole halduskohtu pädevuses. Vastustaja muuhulgas rõhutab, et vastusele lisatud tervisekaardi väljavõttest nähtub, et kaebajale on tervishoiuteenust järjepidevalt osutatud.

7. Halduskohus nõustub vastustajaga ja on seisukohal, et A. P e kaebus seoses arstiabi ja ravimite andmata jätmise ja mittevaralise kahju 5 000 euro nõudes läbivaatamine ei ole halduskohtu pädevuses, kuna tegemist on eraõigusliku vaidlusega. Halduskohtu pädevus on määratletud HKMS § 4 lg-s 1, mille kohaselt on halduskohtu pädevuses avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Vangistusseaduse (VangS) § 52 lg 1 kohaselt osutab tervishoiuteenuseid vanglas tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. Vangla arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid (VangS § 52 lg 2).

8. Riigikohtu erikogu 7. aprilli 2011. a määruses asjas nr 3-3-4-1-11 (p 9) leiti, et vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe. Samale seisukohale on asunud Riigikohtu halduskolleegium 15. detsembri 2010. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-53-10, p 9, ja 21. detsembri 2010. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-69-10, p 9, selgitades, et tervishoiuteenuse kvaliteedi kontrollimine ei ole halduskohtu pädevuses. Vangistusseaduse § 49 lg 1 ja § 52 lg 1 kohaselt osutatakse tervishoiuteenused vanglas tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätete alusel. Kuigi tervishoiutöötaja on üldjuhul vangla koosseisuline teenistuja, ei muuda see suhet avalik-õiguslikuks, sest vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites. Tervishoiuteenuse osutamise vajaduse tuvastab VangS § 52 lg-le 2 tuginedes vangla arst ning tegemist on meditsiinilise otsustusega eraõiguslikus suhtes, mitte aga haldusotsusega. Vabariigi Valitsuse 19.12.2003 määruse nr 330 „Vangistusseaduse alusel osutatavate tervishoiuteenuste ning nende osutamiseks vajalike ravimite ja meditsiiniliste abivahendite soetamise riigieelarvest rahastamise maht, tingimused ja kord“ § 3 lg 2 kehtestatu kohaselt otsustab riigi poolt rahastatava meditsiiniteenuse, ravimi ja meditsiinilise abivahendi vajalikkuse üle vangla volitatud tervishoiutöötaja. Tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise otsustamine toimub seega eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus.

9. Seega ei ole meditsiiniteenuse võimaldamata jätmise õiguspärasuse kontrollimine halduskohtu pädevuses. HKMS § 151 lg 1 p 1 kohaselt kohus jätab määrusega kaebuse läbi vaatamata kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku §

121 lõikes 1 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 1 p-st 1 tulenevalt kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes HKMS § 151 lg 1 p 1 ja HKMS § 121 lg 1 p-st 1 kohus jätab läbi vaatamata A. P e kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise 5 000 euro nõudes seoses arstiabi ja ravimite andmata jätmise eest.

II

Mittevaralise kahju summas 2 000 euro nõudes seoses keeldumise eest vastu võtta 11.12.2014 venekeelne avaldus nr 6-10/42253-1

10. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et Viru Vangla 13.01.2015 vastusega nr 6-10/42253-2 (tl 28) tagastati muuhulgas kaebaja 11.12.2014 võõrkeelne pöördumine reg 15.12.2014 nr 6-10/42253-1 (tl 27).

11. Viru Vangla märkis 13.01.2015 vastuses, et märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 5 lg 9 p-i 5 kohaselt võib vastamisest loobuda, kui märgukiri või selgitustaotlus ei ole esitatud eesti keeles. Tulenevalt eeltoodust vangla loobus A. P e pöördumisele vastamisest, kuna pöördumine ei olnud esitatud eesti keeles. Muuhulgas selgitas Viru Vangla, et tulenevalt MSVS § 5 lg-st 11 palub vangla esitada pöördumise tõlge eesti keeles ja pöördumine tagastati A. P ele eesti keelde tõlkimiseks. Viru Vangla vastuses kaebaja kahjunõudele nähtub, et A. P ei avaldanud soovi ega esitanud vangla andmetel taotlust pöördumise tõlkesse saatmise kohta. A. P e hinnangul tema 11.12.2014 pöördumise tagastamisega diskrimineeriti teda keelelise tunnuse rahvusvähemuste hulka kuulumise pinnal ning taotleb temale mittevaralise kahju hüvitamist 2 000 euro suuruses summas.

12. MSVS § 5 g 9 p 5 kohaselt märgukiri või selgitustaotlus ei ole esitatud eesti keeles ja keeleseaduse § 12 kohaselt ei ole adressaat kohustatud sellele vastama. Keeleseaduse § 12 lg 1 kohaselt kui riigiasutusele või kohaliku omavalitsuse asutusele esitatakse võõrkeelne avaldus või muu dokument, on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde. Tulenevalt eeltoodust kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et Viru Vangla on 13.01.2015 õiguspäraselt tagastanud võõrkeelse pöördumise selle esitajale.

III Mittevaralise kahju hüvitamise 10 000 euro nõudes seoses kaebaja õiguste rikkumise, tervise kahjustumise, kannatuste tekitamise ja külmaga piinamise, ebainimliku kohtlemise ja tema inimväärikuse alandamise eest

13. VangS § 4¹ lg 1 kohaselt kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. RVastS § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega, mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peab kohus tuvastama, et haldusorgan on süülise tegevusega kahjustanud kaebaja RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud õigushüve. RVastS § 9 lg 2 kohaselt mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Kohus märgib, et mittevaralise kahju hüvitamise nõude korral tuleb kindlaks teha, kas kaebajale on õigusvastase akti või toiminguga põhjustatud hingelisi või füüsilisi kannatusi, kas kahju on tekkinud haldusorgani õigusvastase kannatanu õigusi rikkuva süülise tegevuse tõttu, kas kahju tekkimise ja õigusvastase süülise tegevuse vahel on põhjuslik seos ning kas esineb mõni RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud kahju hüvitamise alus.

14. Kaebaja hinnangul Viru Vangla meelega ei võimalda talle talvejalatseid ja sooje asju, keelatakse ka kaebajale jalatsite ja soojade asjadega paki saamine, et kahjustada kaebaja tervist külmal talveperioodil, mille tagajärjel kaebaja kannatas külma tõttu, kohaldades kaebaja suhtes külmaga piinamist ja ebainimlikult koheldes ja alandades kaebaja inimväärikust.

15. Viru Vangla 06.05.2015 vastusega nr 6-16/21-4 jäeti A. P taotlus kahju hüvitamiseks rahuldamata. Viru Vangla hinnangul ei ole vangla õigusvastaselt käitunud ning kinnipeetavale kahju tekitanud. Vastustaja märgib, et kaebajale talveriiete ja –saabaste väljastamise küsimust käsitleti ka kahjunõudes 6-6/13 (haldusasi nr 3-15-1002). Vastustaja nõustub viidatud kohtuasja lahendis märgitud kohtu põhjendustega kaebajale täiendavate riietusesemete väljastamise osas ning palub kohtul arvestada nendega ka käesolevas menetluses.

16. Kohus tuvastas, et kaebaja esitas 19.12.2014 Viru Vanglale taotluse reg 30.12.2014 nr 6- 53/43621-1 (tl 29), milles palus väljastada kiiresti veekindlad talvejalanõud (soojad botased või saapad) või lubada saata talle pakk talve jalanõudega. Praegused jalanõud lasevad vett läbi ja kaebaja võib jääda haigeks. 07.01.2015 esitas A. P Viru Vanglale taotluse reg 12.01.2015 nr 6-10/1548-1 (tl 30) seoses sellega, et vangla ei väljasta talvesaapaid, palub vanglal lubada saata kaebajale saapad pakiga, kuna kaebajal puudub raha, et saapaid osta.

17. Viru Vangla 30.01.2015 otsusega nr 6-53/43621-2 ja 6-10/1548-2 (tl 31) jäeti kaebaja 19.12.2014 ja 07.01.2015 taotlused rahuldamata. Vastustaja selgituste kohaselt vangistusseadus ei näe ette pakkide saatmise võimalust kinnipeetavatele, mistõttu on süüdimõistetule pakkide saamine keelatud. Vastuse kohaselt puuduvad humanitaarabi laos kaebaja soovidele vastavad jalatsid, mistõttu ei ole neid käesoleval ajal võimalik väljastada. Kaebajale selgitati võimalust uuesti vangla poole pöörduda ja esemete olemasolul ja kaebaja vajadustest lähtuvalt kaalutakse uuesti kaebaja taotluse rahuldamist või rahuldamata jätmist. Ühtlasi vastustaja juhtis tähelepanu, et kaebajal on olemas kolm paari spordijalanõusid ning villased sokid, mis vangla hinnangul on piisavad ühetunniseks jalutuskäiguks õuetingimustes.

18. Kohtule esitatud tõendist nähtub, et A. P on esitanud 15.02.2015 Viru Vanglale taotluse reg 18.02.2015 nr 6-10/6606-1, milles kaebaja palub vahetada sooja pesu. Kaebaja on 09.03.2015 omakäeliselt kinnitanud taotluses märgitud soovitu saamist. Kaebajale 09.03.2015 sooja pesu väljastamist kinnitab ka vastustaja ja mh märgib, et kinnipeetava väide, et vangla on keeldunud väljastamast sooja pesu, on ebaõige.

19. Kirjeldatu alusel ja asjaolusid kogumis hinnates kohtu hinnangul ei nähtu, et vaidlustatud toimingutega oleks kaebaja inimväärikust alandatud ning kaebajale mittevaralist kahju tekitatud, mistõttu kohus jätab kaebuse rahuldamata. Menetluskulud

20. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on vabastatud riigilõivu tasumisest Tartu Halduskohtu 18.06.2015 määrusega (tl 20-21). Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jääb riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/ Ülle Polluks kohtunik