3-15-2716/8 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Maili Lokk, Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

03.02.2016, Tartu

Haldusasja number

3-15-2716

Haldusasi

Jaak Reinomäe kaebus Viru Vangla 29.06.2015. a

käskkirja nr 6-4/353 õigusvastasuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 11.12.2015. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Jaak Reinomäe määruskaebus

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

Menetlusosalised

kaebaja Jaak Reinomägi

esindaja advokaat Villy Lopman

vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Jaak Reinomäe määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 11.12.2015. a

määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Kinnipeetav Jaak Reinomägi esitas 30.10.2015. a Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla

29.06.2015. a käskkirja nr 6-4/353 õigusvastasuse tuvastamiseks. Nimetatud käskkirjaga

jätkati J. Reinomäe suhtes varem, 29.05.2015 käskkirjaga nr 6-4/283 kohaldatud täiendava

julgeolekuabinõu, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamise kohaldamist ning lisati

kohaldatavate abinõude hulka vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine ja

kehakultuuriga tegelemise keelamine. Kaebuse kohaselt on Viru Vangla 29.06.2015. a

käskkiri nr 6-4/353 õigusvastane. Kaebaja ei saa enam nõuda käskkirja tühistamist, kuna

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine kaebaja suhtes lõpetati 15.07.2015. Tulevikus

soovib kaebaja esitada kahju hüvitamise nõude.

Kaebus sisaldab kaebaja taotlust vabastada ta riigilõivu tasumisest, kuna tal puuduvad

sissetulekud ja vara.

2. Viru Maakohtu 03.07.2015. a määrusega (jõustus 23.07.2015) kohtuasjas nr 1-15-4964 anti

J. Reinomäele riigi õigusabi isiku esindamiseks haldusmenetluses. Kaebajale pandi kohustus

hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud osamaksetena 50 % ulatuses. Kaebaja taotles selles asjas

riigi õigusabi seoses Viru Vangla 29.05.2015.a käskkirjaga nr 6-4/283. Riigi õigusabi

osutajaks määrati advokaat Villy Lopman.

3. Tartu Halduskohtu 06.07.2015.a määrusega (jõustus 02.09.2015) kohtuasjas 3-15-1671

jättis kohus J. Reinomäe taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Selles asjas taotles

kaebaja riigi õigusabi 29.06.2015. a käskkirja nr 6-4/353 õigusvastasuse tuvastamise kaebuse

esitamiseks halduskohtule. Esitatud nõue kattub praeguses haldusasjas esitatud nõudega.

4. Halduskohus palus kaebaja esindajal eeltoodut arvestades selgitada, kas ta endiselt kinnitab

esindusõiguse olemasolu, sh juhul, kui kohus leiab, et kaebajale ei ole antud riigi õigusabi

kaebaja esindamiseks halduskohtumenetluses ning millel põhineb tema esindusõigus.

Kaebaja esindaja teatas kohtule, et tema hinnangul on tegemist riigi õigusabi asja

ülekandumisega riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 17 lg 1 mõttes. Kaebaja taotles küll riigi

õigusabi 29.05.2015.a käskkirja nr 6-4/283 vaidlustamiseks, kuid maakohtu määruse tegemise

ajaks oli see käskkiri sisuliselt asendatud praeguses kohtuasjas vaidlustatud käskkirjaga.

Kaebaja esindaja lähtus sellest, et kaebajale on määratud riigi õigusabi vastava faktilise

olukorra õigusliku lahendi kontrollimiseks.

5. Tartu Halduskohus lõpetas 11.12.2015. a määrusega Viru Maakohtu 03.07.2015. a

määrusega kohtuasjas nr 1-15-4964 J. Reinomäele määratud riigi õigusabi andmise

(resolutsiooni p 1), jättis J. Reinomäe taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks

rahuldamata (resolutsiooni p 2) ja jättis kaebuse käiguta ning andis J. Reinomäele riigilõivu

summas 15 eurot tasumiseks tähtaja 10 päeva resolutsiooni p-i 2 jõustumisest arvates.

Halduskohtu määruse kohaselt on halduskohtul pädevus otsustada maakohtu antud riigi

õigusabi andmise lõpetamine analoogia korras Riigikohtu seisukohaga lahendis nr 3-2-4-1-15,

kus otsustati, et halduskohus on pädev määrama riigi õigusabi tasu ja kulude suurust ka siis,

kui riigi õigusabi andmise otsustas maakohus.

Praegusel juhul on olemas kaks jõustunud kohtumäärust, millest ühega anti kaebajale riigi

õigusabi haldusmenetluses ja teisega keelduti andmast kaebajale riigi õigusabi

halduskohtumenetluses. Õige on lahendada olukord nii, et kohus lõpetab maakohtu õigusabi

määrusega antud riigi õigusabi andmise.

Kaebaja on halduskohtumenetluses võimeline ise kaitsma oma õigusi. Kaebaja on korduvalt

halduskohtule kaebusi esitanud, sh on kaebaja käesoleval aastal iseseisvalt esitanud neli

kaebust ning mitmeid määruskaebusi ja taotlusi. Neis asjades on kaebaja toonud esile kaebuse

aluseks olevad asjaolud ja esitanud kaebuse põhjendused. Kaebaja on eelnimetatud asjades ja

praeguses asjas iseseisvalt läbinud kohtueelse haldusmenetluse.

Halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebajal oleksid juriidilised teadmised.

Halduskohtule esitatavas kaebuses piisab asjaolude ja kaebaja seisukohtade arusaadavast

kirjeldamisest. Seda on kaebaja varasemates kohtumenetlustes suutnud edukalt teha.

Tulenevalt uurimisprintsiibist selgitab kohus haldusasjas vajadusel ka omal initsiatiivil välja

asjaolusid ning kogub tõendeid. Vajadusel kohus suunab ja abistab kaebajat. Õigust kohaldab

alati kohus, sh selgitab kohus välja kohaldamisele kuuluvad seadusesätted ja võimaliku

kohtupraktika.

Halduskohtu õigusabi määrus käsitleb seda, kas kaebaja vajab riigi õigusabi käesolevas

kohtuasjas esitatud nõude esitamisel ning kohus leidis, et kaebaja selle kaebuse esitamiseks

riigi õigusabi ei vaja. Keeldumise ühe alusena tõi kohus välja, et kaebaja on ise võimeline

kaitsma oma õigusi.

Maakohtu õigusabi määrus ei käsitle käesolevat kohtuasja ega halduskohtumenetlust.

Haldusmenetlus, mida käsitles maakohtu õigusabi määrus, on lõppenud. Kaebaja taotlus ja

vaie on lahendatud ning kaebaja ei ole pöördunud samade nõuetega halduskohtusse.

Praeguses kohtuasjas esitati kohtule tuvastamiskaebus, mistõttu ei tulnud läbida kohustuslikku

kohtueelset vaidemenetlust või teha muid toiminguid haldusmenetluses. Kaebajale ei antud

õigusabi õigusdokumendi koostamiseks või muuks õigusnõustamiseks või esindamiseks.

Samas võis olukord kaebaja esindaja jaoks, kes ei teadnud halduskohtu õigusabi määrusest,

olla eksitav ja esindaja tegutses kaebaja esindamist jätkates heas usus. Seetõttu ei pea kohus

õigeks asuda seisukohale, et esindaja ei saanud olla kaebaja esindajaks praeguses

halduskohtumenetluses.

Oluline on, et maakohtu õigusabi määruse tegemise ajal oli täiendavate julgeolekuabinõudega

piiratud kaebaja liikumis- ja suhtlemisõigus ning vaidluse eesmärgiks oli piirangute

lõpetamine. Praeguseks on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine kaebaja suhtes

lõpetatud ning kaebuse eesmärk on rahalise hüvitise saamine, see ei ole aga samasuguse

tähenduse või kaaluga asi.

Õigusabi andmise lõpetamine on ka kaebaja huvides, kuna kaebaja kohustus tasuda 50 %

ulatuses õigusabi eest, mida ta tegelikult ei vaja, enam ei suurene.

Kohus mõistab kaebaja esindaja seisukohta nii, et käesoleva määruse resolutsiooni p 1 (riigi

õigusabi andmise lõpetamise) jõustumisel lõpeb ka kaebaja esindaja esindusõigus. Kui see nii

ei ole, tuleb kaebaja esindajal esindusõiguse jätkumisest kohtule teatada.

Praeguses menetlusetapis ei saa kaebust lugeda ilmselgelt perspektiivituks, kuid kohus ei saa

kaebajat riigilõivu tasumisest vabastada HKMS § 112 lg 1 p 1 toodud piirangu tõttu. Kaebaja

kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek ajavahemikul 30.06.2015 - 29.10.2015, arvestades

lubatud mahaarvamisi, oli 45 eurot. Seega on riigilõiv väiksem kaebaja kahekordsest

keskmisest ühe kuu sissetulekkust ja kaebajat ei saa riigilõivu 15 euro tasumise kohustusest

vabastada.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

6. J. Reinomägi esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 11.12.2015. a määruse

p-d 1 ja 2 tühistada ja teha uus määrus, millega jätkata kaebajale riigi õigusabi andmist.

Määruskaebuse kohaselt taotles kaebaja riigi õigusabi enda esindamiseks haldusmenetluses,

kuid 03.07.2015. a kohtumääruse tegemise hetkel oli kaebaja olukord oluliselt muutunud.

Vaatamata olukorra muutumisele ning kaebaja esindaja seisukohale, et tegemist oli riigi

õigusabi ülekandumise olukorraga, lõpetas halduskohus 11.12.2015. a määrusega õigusabi

andmise.

Halduskohtu määrus ei ole põhjendatud ning asjas 1-15-4964 riigiõigusabi andmine ei ole

seotud asjas nr 3-15-1671 riigi õigusabi andmata jätmisega. Sellest johtuvalt ei ole ka

põhjendatud kaebajale riigi õigusabi andmise lõpetamine.

Haldusakt, mille tühisust soovis kaebaja tuvastada ning mille nimel isik tegi kõik endast

sõltuva, oli riigi õigusabi taotluse rahuldamise hetkeks juba aktuaalsuse kaotanud. 29.06.2015

tehti kaebaja suhtes uus haldusakt, millega pikendati kaebaja suhtes täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamist. Samas ei pööranud Viru Vangla uue käskkirja tegemisel

tähelepanu asjaolule, et 29.05.2015. a käskkirja kohaselt kohaldati kaebaja suhtes

julgeolekuabinõusid tagasiulatuvalt alates 29.05.2014. Probleemiks on konkreetse faktilise

olukorra õigusliku lahendi sisuline vastuolu või kooskõla õigusaktidega.

Kaebaja esindaja lähtus asjaolust, et kaebajale on määratud riigi õigusabi vastava faktilise

olukorra õigusliku lahendi õiguspärasuse kontrollimiseks ning kuna vastustaja on 29.05.2015

käskkirja soovinud 29.06.2015 käskkirjaga muuta õiguspäraseks, andes välja uue haldusakti,

asus kaebaja esindaja seisukohale, et tegemist on riigi õigusabi asja ülekandumise olukorraga

RÕS § 17 lg 1 mõttes. Vastupidine tõlgendus ei arvestaks seda, et riigi õigusabi eesmärk on

õigusliku probleemi lahendamine sisuliselt, mitte formaalselt.

Olukorras, kus haldusakt väljastati 29.05.2015 ning riigi õigusabi taotlus rahuldati 03.07.2015

kui vaidlustamise tähtaeg oli juba möödunud ning kaebaja esindaja võttis asja vastu

24.08.2015, on menetlustaktikaliselt mõttekas esitada tuvastamiskaebus. Vaidlustatud

kohtumäärus piirab oluliselt esindaja menetlustaktikalisi valikuid ja seeläbi kaebaja

kaebeõigust.

Kaebaja ei pruugi teada kõiki võimalikke protsessuaalseid võimalusi oma õiguste kaitseks,

mistõttu ei saa nõustuda halduskohtu seisukohaga, et kuna kaebaja on iseseisvalt läbinud

kohtueelse vaidemenetluse, ei ole kaebajal tarvis oma õiguste kaitseks riigi õigusabi. Kaebaja

esitas riigi õigusabi taotluse isiku esindamiseks haldusmenetluses, kuigi nimetatud olukorras

puudusid kaebajal igasugused võimalused oma õiguste kaitseks haldusmenetluses.

Nõustuda ei saa ka halduskohtu seisukohaga, et kuna kaebaja on erinevates menetlustes

esitanud menetlusdokumente, siis puudub tal vajadus saada riigi õigusabi. Sellisel juhul ei

oleks saanud kaebajale anda riigi õigusabi ka haldusmenetluse jaoks. Arvestada tuleb ka seda,

et kaebaja on kinnipeetav ja tal on piiratud ligipääs tehnilistele võimalustele, mis on vajalikud

operatiivseks ja sisuliseks osalemiseks vaidluses. Varasem menetlusdokumentide esitamise

fakt ei tähenda, et isikul on erialane pädevus ja oskus esindada end optimaalsel viisil kõikides

haldusõiguslikes vaidlustes.

Kaebaja ei nõustu halduskohtu otsustusega jätta menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest

vabastamiseks rahuldamata. Kaebaja tegelik finantsiline olukord kaebuse esitamise hetkel oli

oluliselt teistsugune võrreldes viimase nelja kuu sissetulekutega. Kaebajal puudusid rahalised

vahendid peaaegu täielikult. HKMS § 112 lg 1 p 1 ei anna kohtusse pöördumisel kohtule

võimalust arvestada kaebaja tegeliku majandusliku seisuga, mis on vastuolus põhiseadusega.

Kaebaja palub kohtul jätta HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaldamata ning rahuldada kaebaja

menetlusabi taotlus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et J. Reinomäe määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 11.12.2015. a määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud seisukoht ei ole

aluseks halduskohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub määruses

toodud põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS §-d 201 lg 4 ja 203 lg 2).

Seoses määruskaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.

8. Esmalt annab ringkonnakohus hinnangu sellele, kas halduskohtul oli õigus lõpetada

kaebajale riigi õigusabi andmine Viru Maakohtu 03.07.2015. a määruse alusel. Nimetatud

määrusega anti kaebajale riigi õigusabi kaebaja esindamiseks haldusmenetluses. Tartu

Halduskohtu 06.07.2015. a määrusega jäeti kaebaja taotlus riigi õigusabi andmiseks

halduskohtumenetluses. Tegemist on sama vastustaja käskkirja vaidlustamisega. Seega on

olemas kaks jõustunud omavahel vastuolus olevat määrust. Halduskohus on õigustatult

leidnud, et esinevad riigi õigusabi andmisest keeldumise alused, sest kaebaja on ise võimeline

kaitsma oma õigusi. Ringkonnakohtule teadaolevalt on kaebaja esitanud halduskohtule ja ka

ringkonnakohtule erinevaid kaebusi ja määruskaebusi. Kõikides asjades on välja toodud ka

vajalikud asjaolud ja põhjendused. Pealegi on halduskohtumenetluses uurimispõhimõte, mis

tagab kaebaja õiguste kaitse, kui ka selle, et menetluse pooled on sõltumata oma õiguslikest

teadmistest võrdses seisus. Pealegi on esitatud kaebuses välja toodud juba vajalikud asjaolud

ja põhjendused ning seega on halduskohus põhjendatult leidnud, et puuduvad alused riigi

õigusabi andmiseks.

9. HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei

ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on

arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest

on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate

ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summad, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja

transpordile. Halduskohus on määruse p-s 11 välja toonud kaebaja sissetulekud, nendest

mahaarvamisele kuuluvad summad ning õigustatult leidnud, et kaebaja kahekordne ühe kuu

sissetulek on 45 eurot. Kuna kaebajal tuleb kaebuse esitamisel tasuda riigilõiv 15 eurot, siis

see ei ületa tema sissetulekut. Kuna seadus otseselt keelab riigilõivust vabastada juhul, kui see

ei ületa kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, siis puudus halduskohtul õigus vabastada

kaebajat riigilõivu tasumisest. Mingit tähendust ei oma kaebajal mingil momendil sissetuleku

puudumine, kuna kaebaja juba varem kaebusi esitanud isikuna pidi olema teadlik riigilõivu

tasumise kohustusest ja seega oli tal võimalik planeerida oma kulutusi selliselt, et tal jätkuks

neid ka võimalik kaebuse esitamisel riigilõivu tasumiseks. Eeltoodu alusel tuleb

määruskaebus ka riigilõivu vabastamise küsimuses jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Maili Lokk

Agu Timmi