2-15-18982/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-15-18982

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse

avalikult

teatavaks-

tegemise aeg ja koht

3. veebruar 2016, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-18982

Tsiviilasi

J.-L.J., J.-L.J. ja J.-M.J. hagi J.J. vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

5265 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

hageja I J.-L.J. (ik XXXX; elukoht XXXX);

hageja II J.-L.J. (ik XXXX; elukoht XXXX);

hageja III J.-M.J. (ik XXXX; elukoht XXXX);

hagejate seaduslik esindaja M.V. (ik XXXX; elukoht XXXX);

hagejate lepinguline esindaja M.K., e-post XXXX;

kostja J.J. (ik XXXX; elukoht XXXXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

21. jaanuar 2016

RESOLUTSIOON

1. Vastu võtta J.-L.J., J.-L.J. ja J.-M.J. loobumine tagasiulatuva ülalpidamiskohustuse

täitmise nõudest summas 6994,77 eurot ning lõpetada selles osas tsiviilasja nr 2-15-

18982 menetlus.

2. Rahuldada J.-L.J., J.-L.J. ja J.-M.J. hagi J.J. vastu elatise nõudes osaliselt.

3. Välja mõista J.J. J.-L.J. kasuks elatis 91,40 eurot kuus alates 17.12.2015 kuni J.-L.J.,

sünd 18.02.1999, täisealiseks saamiseni 18.02.2017.

4. Välja mõista J.J. J.-L.J. kasuks elatis 91,40 eurot kuus alates 17.12.2015 kuni J.-L.J.,

sünd 21.01.2001, täisealiseks saamiseni 21.01.2019.

5. Välja mõista J.J. J.-M.J. kasuks elatis 91,40 eurot kuus alates 17.12.2015 kuni J.-M.J.,

sünd 23.07.2007, täisealiseks saamiseni 23.07.2025.

6. Lugeda J.J. ülalpidamiskohustus Sotsiaalkindlustusameti 15.01.2016 otsuse nr KE1779

alusel täidetuks summas 863,10 eurot.

7. Elatisraha kanda M.V. pangakontole nr XXXX, märkides selgitusse „elatisraha“.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine.

8. Jätta menetluskulud J.J. kanda.

9. Määrata tsiviilasjas nr 2-15-18982 J.-L.J., J.-L.J. ja J.-M.J. menetluskulude rahaliseks

suuruseks 80 eurot (lepingulise esindaja kulud).

10. Välja mõista J.J. J.-L.J., J.-L.J. ja J.-M.J. kasuks menetluskulud 80 eurot.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

2(5)

Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kui

apellant

soovib

asja

arutamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama apellatsioonkaebuse.

Hagejate nõue ja põhjendused

Hagiavalduse kohaselt on M.V. (hagejate seaduslik esindaja, ema) ja kostjal kolm ühist last (hagejad),

kes elavad ema juures ja on tema ülalpidamisel. Kostja ei ole peale vanemate lahkuminekut (august

2009) hagejate vastu huvi tundnud, nendega suhelnud ega hagejate ülalpidamiseks elatist andnud,

kuigi hagejate seaduslik esindaja on korduvalt kostja käest raha küsinud. Kostja töökoht ja sissetuleku

suurus ei ole hagejatele teada. Hagejate ema töötab karjakuna osaühingus XXXX ja tema sissetulek on

ca XXX eurot kuus. Hagejate seaduslikul esindajal on ilma kostjapoolse toetuseta raske hagejaid

üleval pidada.

Hagejad paluvad, et kohus mõistaks kostjalt alates 17.12.2015 välja elatise miinimumsummas kuni

hagejate täisealiseks saamiseni ja ülalpidamiskohustuse täitmata jätmisega ajavahemikul 17.12.2014

kuni 16.12.2015 hagejatele tekitatud kahju 6994,77 eurot. Elatis kanda hagejate seadusliku esindaja

pangakontole nr XXXX. Menetluskulud jätta kostja kanda, kellelt mõista välja hagejate menetluskulu

80 eurot (lepingulise esindaja kulu).

Hagejad lisasid avaldusele koopiad sünnitunnistustest (tl 6-8), M.M.V. sünni tõendist (tl 9) ning M. ja

M.V. abielu tõendist (tl 10).

Kostja vastus hagile

Kostja ei ole hagiga nõus.

Vastuse kohaselt on kostja laste vastu huvi tundnud, nendega ühendust võtnud ja neid korduvalt enda

juurde külla kutsunud, kuid lapsed ei ole tulnud. Samuti ei ole laste ema oma kodukohta (XXXX)

külastades lapsi kostja juurde toonud. Kostja märgib vastuses, et tema majanduslik seis on raske, kuna

ta on töötu ja tal puudub sissetulek. Kostja elab oma vanemate juures ja on nende ülalpidamisel.

Kostjal ei ole võimalik hagejatele maksta hagis nõutud summat. Samuti puuduvad kostjal võimalused

menetluskulude katmiseks, mistõttu peaks menetluskulud jätma hagejate kanda. Kostja on valmis

hagejaid majanduslikult oma võimete piires aitama, kui talle tagatakse lastega kohtumine. Hetkel

tahetakse kostjalt ainult raha, samas kui lastega kohtuda ei ole võimalik.

21.01.2016 kohtuistung

Hagejate lepingulise esindaja seletuse kohaselt hagejad loobuvad tagasiulatuva ülalpidamiskohustuse

täitmise nõudest täies ulatuses ning nõuavad elatist 150 eurot kuus lapse kohta. Hagejad paluvad

menetluskulud jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hagejate kasuks välja menetluskulud 80 eurot.

Kostja kohtuistungile ei ilmunud.

Kohtu põhjendused

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 alusel lahendab kohus käesoleva tsiviilasja

sisuliselt ilma kostja osavõtuta.

2. Kohus leiab, et hagejate hagi elatise nõudes on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Samuti

tuleb vastu võtta loobumine tagasiulatuva ülalpidamiskohustuse täitmise nõudest ning asja menetlus

selles osas lõpetada.

3. Perekonnaseaduses (PKS) on sätestatud põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus. PKS § 96

esimese lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja

alanejad sugulased. Vaidlust ei ole selles, et kostja on hagejate isa (tl 6-8), seega ülenejaks sugulaseks

PKS § 80 lg 1 järgi, olles ülalpidamiskohustuslaseks.

4. PKS § 97 p-st 1 tulenevalt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Kuna hagejad on

käesoleval ajal alla 18-aastased isikud, siis on nad alaealised ja õigustatud seega ülalpidamist saama.

3(5)

5. PKS § 100 lg 2 esimene lause sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust

elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

Vaidluse all ei ole asjaolu, et hagejad elavad koos emaga XXXX ja kostja elab XXXX.

6. Kohtule

esitatud

elatise

nõude

rahuldamise

eelduseks

on

kohustatud

isiku

poolt

ülalpidamiskohustuse

täitmata

jätmine,

st rikutud

on

lapse

õigust

saada

ülalpidamist.

Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist

ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Hagejate väitel ei osale kostja üldse nende kasvatamises alates

augustist 2009 (vanemate lahkumineku aeg), mistõttu nõuavad hagejad kohustatud vanemalt elatise

väljamõistmist kohtu kaudu. Seega on elatisehagi esitatud põhjusel, et kostja ei täida oma seadusest

tulenevat ülalpidamiskohustust.

7. Lapse ülalpidamise nõude suurus on sätestatud PKS §-s 99. Viidatud paragrahvi lõigete 1 ja 2 järgi

määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja

tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja

kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul

ka tema kasvatamise kulutusi. Kehtiva regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste

rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid.

8. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määrusega nr 166 on alates

01.01.2015 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 390 eurot. Vabariigi Valitsuse

18.12.2015 määrusega nr 139 alates 01.01.2016 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral

430 eurot. Seega ei tohtinud kuni 31.12.2015 igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui 195 eurot

ja alates 01.01.2016 ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui 215 eurot.

21.01.2016 kohtuistungil täpsustasid hagejad oma nõuet (tl 42), paludes kostjalt elatisena välja mõista

150 eurot kuus hageja kohta, kokku seega 450 eurot kuus.

Kostja on vastuses hagile märkinud, et ta on töötu ja tal puudub sissetulek, samas on kostja nõus

hagejaid majanduslikult oma võimete piires aitama, kuid ei ole nimetanud, millises summas on ta

võimeline andma hagejatele ülalpidamist (tl 31).

9. Lapse ülalpidamisel saavad vanemad lähtuda oma varalisest seisundist, eelkõige sissetulekust,

millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse korral ka

vanema muust varast, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda.

TsMS § 230 lg 3 kohaselt võib kohus lapse huve puudutavas vaidluses koguda tõendeid ka omal

algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus tegi kostja varalise seisundi hindamiseks

järelepäringuid vastavatesse registritesse (tl 19-23), kust nähtub, et kostjal ei ole vallas- ega kinnisvara,

mille arvel täita hagejate ülalpidamise kohustust.

Kostja vastuväite kohta, et tema majanduslik seis on raske, kuna ta on töötu ja tal puudub sissetulek,

märgib kohus järgmist. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi

kohaselt on vanemal lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning

vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema

sissetulek on liiga väike. PKS §-st 102 tuleneb, et juhul, kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei

võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab

vanem oma vajadusi piirama ning kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse

ülalpidamiseks ühetaoliselt.

Arvestades asjaoluga, et kostja on töövõimeline isik, on kohus seisukohal, et kostja on XXXX elades

võimeline teenima sissetulekut vähemalt kuupalga alammäära ulatuses, so 430 eurot kuus (bruto).

Pärast maksude mahaarvamist jääks kostja käsutusse rahalisi vahendeid 365,62 eurot (neto), mida

kostja peaks kasutama enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt. Eeltoodust tulenevalt on elatise

põhjendatud suurus hageja kohta 91,40 eurot kuus (365,62 eurot / 4). Kuigi igakuine elatis summas

91,40 eurot katab vaid hagejate elementaarsed hädapärased vajadused, vastab kostjalt hagejate kasuks

väljamõistetav elatis kohtu hinnangul antud hetkel kohustatud vanema varalisest seisundist tulenevale

võimalusele ülalpidamist anda ja kostjal endal säilib siinjuures minimaalne toimetulek ning

4(5)

minimaalselt vajalik elustandard. Kohtu arvates on kostja suuteline antud kohtuotsust täitma ja

väljamõistetav elatis ei ole kostjale ebamõistlikult koormav.

Kohus selgitab, et eespool märgitu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks elatist saama

õigustatud isik edaspidi nõuda kohustatud vanemalt väljamõistetud elatise suurendamist TsMS § 459

lg 1 alusel.

10. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata

jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule

esitamist.

Hagiavalduses on hagejad palunud, et kohus mõistaks kostjalt välja ülalpidamiskohustuse täitmata

jätmisega ajavahemikul 17.12.2014 kuni 16.12.2015 hagejatele tekitatud kahju 6994,77 eurot.

21.01.2016 kohtuistungil loobusid hagejad tagasiulatuva ülalpidamiskohustuse täitmise nõudest täies

ulatuses (tl 42).

TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

Vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni,

esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja

menetluse. Kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse (TsMS § 429

lg 2).

Kohus leiab, et loobumine tagasiulatuva ülalpidamiskohustuse täitmise nõudest tuleb vastu võtta ning

asja menetlus selles osas lõpetada.

11. Eeltoodud põhjendusi arvestades rahuldab kohus hagejate hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hagejate

kasuks välja elatise 91,40 eurot kuus alates 17.12.2015 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Elatis

tuleb kanda hagejate seadusliku esindaja kontole nr XXXX. Ühtlasi võtab kohus vastu hagejate

loobumise tagasiulatuva ülalpidamiskohustuse täitmise nõudest ning lõpetab selles osas asja

menetluse.

12. Kohus rahuldas hagejate hagi tagamise taotluse 18.12.2015 määrusega (tl 24-26), mille alusel

tuginedes elatisabi seaduse (ElatisAS) § 3 lg-tele 1 ja 2 ning § 4 lg-le 3 Sotsiaalkindlustusamet määras

15.01.2016 otsusega nr KE1779 hagejate kasvatamiseks elatisabi summas 863,10 eurot. Kuna elatisabi

saaja nõue elatisabi määramise otsuse tegemisel läheb üle riigile elatisabi taotlejale riigi poolt

väljamakstud elatisabi osas, loeb kohus kostja ülalpidamiskohustuse täidetuks 863,10 euro ulatuses.

Kohus märgib, et ElatisAS §-s 9 on sätestatud elatisabi saaja kohustused. Nimetatud sätte 2. lõike

kohaselt on elatisabi taotleja kohustatud esitama täitmisavalduse kohtutäiturile, kui elatist maksma

kohustatud vanem ei täida vabatahtlikult kohtulahendist tulenevat elatise maksmise kohustust. Samuti

on taotleja kohustatud viivitamata teatama Sotsiaalkindlustusametile täitmisavalduse esitamisest.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

13. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud

kulude rahalise suuruse.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes

osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuigi kohus rahuldas hagi osaliselt, tingis

kostja käitumine (oma seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse vabatahtlik täitmata jätmine) hagejate

poolse kohtusse pöördumise, mistõttu jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.

14. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Menetluskulude nimekirja (tl 14-15) kohaselt on hagejate menetluskuluks lepingulise esindaja kulud

80 eurot (ilma käibemaksuta). Õigusabiteenus hagejatele on seisnenud konsultatsioonis ja

hagiavalduse koostamises ajakuluga 1 tund.

5(5)

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma ka teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus leiab, et hagejate lepingulise esindaja õigusabikulud konsultatsiooni ja hagiavalduse koostamise

eest (1 tund summas 80 eurot) on taotletud suuruses põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1

tähenduses, vastates antud tsiviilasja keerukusele ja mahule, mistõttu määrab kohus hagejate

menetluskulude rahaliseks suuruseks 80 eurot. Menetluskulude jaotust arvestades kuulub nimetatud

summa kostjalt hagejate kasuks väljamõistmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik