1-15-6146/67 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

3. veebruar 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-15-6146

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau

Kriminaalasi

Veljo Krimm süüdistatuna KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9,

§ 209 lg 2 p-de 1, 4 ja 5, § 344 lg 1, § 345 lg 1, § 418 lg 1 ja

§ 356 lg 1 järgi; Anne-Ly Männiste süüdistatuna KarS § 199

lg 2 p-de 7, 8 ja 9, § 209 lg 2 p-de 1, 4 ja 5, § 344 lg 1 ja

§ 418 lg 1 järgi; Aleksandr Tihhonravov süüdistatuna KarS

§ 199 lg 2 p-de 4 ja 7 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 26. mai 2015. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Sigrid

Nurm, apellatsioon

RESOLUTSIOON

1. Jätta ringkonnaprokurör Sigrid Nurme apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada kaebus

esitajale.

2. Välja mõista Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt K. Kooga

Advokaadibüroo kaudu õigusabikulud 48 eurot (sealhulgas käibemaks 8 eurot) advokaat

Kaido Koogale apellatsioonimenetluses Veljo Krimmile riigi õigusabi osutamise eest.

3. Välja mõista Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo

Sirje Must kaudu õigusabikulud 96 eurot (sealhulgas käibemaks 16 eurot), advokaat

Mihkel Gaverile apellatsioonimenetluses Aleksandr Tihhonravovile riigi õigusabi

osutamise eest.

4. Välja mõista Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Ida-Viru

Advokaadibüroo kaudu õigusabikulud 48 eurot (sealhulgas käibemaks 8 eurot) advokaat

Arvo Suubanile apellatsioonimenetluses Anne-Ly Männistele riigi õigusabi osutamise

eest.

5. Jätta p-des 2–4 nimetatud menetluskulud riigi kanda.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest

teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 30. juulil 2015 saatis Viru Ringkonnaprokuratuur Viru Maakohtusse süüdistusakti Veljo

Krimmi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9, § 209 lg 2 p-de 1, 4 ja 5, § 344 lg 1, § 345 lg

1, § 418 lg 1 ja § 356 lg 1 järgi, Anne-Ly Männiste süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9, §

209 lg 2 p-de 1, 4 ja 5, § 344 lg 1 ja § 418 lg 1 järgi ja Aleksandr Tihhonravovi süüdistuses KarS

§ 199 lg 2 p-de 4 ja 7 järgi.

2. Viru Maakohtu 11. augusti 2015. a määrusega anti V. Krimm, A.-L. Männiste ja

A. Tihhonravov neile esitatud süüdistustes kohtu alla.

3. 8. detsembril 2015 peetud kohtuistungil loobus prokurör A. Tihhonravovile KarS § 199 lg 2

p-de 4 ja 7 järgi ning A.-L. Männistele KarS § 209 lg 2 p-de 1, 4 ja 5 järgi esitatud süüdistustest

ja taotles süüdistatavate õigeksmõistmist. Ülejäänud A.-L. Männistele esitatud süüdistuse ja

V. Krimmile esitatud süüdistuse osas taotles prokurör menetluse jätkamist

kokkuleppemenetluses.

4. Viru Maakohus tegi 8. detsembril 2015 üldmenetluse otsuse, millega mõistis

A. Tihhonravovi KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 7 järgi õigeks. Samal päeval tegi kohus määruse,

millega jätkas V. Krimmi ja A.-L. Männiste suhtes kriminaalasja menetlemist

kokkuleppemenetluses.

5. Viru Maakohtu 8. detsembri 2015. a kokkuleppemenetluse otsusega mõistis kohus

V. Krimmi süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9, § 209 lg 2 p-de 1 ja 5, § 344 lg 1, § 345 lg 1,

§ 418 lg 1 ja § 356 lg 1 järgi ning mõistis talle KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima

suurendamise teel liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus

mõistetud karistust V. Krimmile Harju Maakohtu 10. oktoobri 2011. a otsusega mõistetud

karistuse võrra ning karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust ja rahaline karistus 480 eurot. KarS

§ 68 lg 1 alusel vähendas kohus mõistetud karistust V. Krimmi kahtlustatavana kinnipidamise aja,

s.o 3 päeva võrra ning mõistis kandmisele kuuluvaks vangistuseks 2 aastat 11 kuud 27 päeva

vangistust. Sama otsusega mõisteti A.-L. Männiste süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9, § 344

lg 1 ja § 418 lg 1 järgi. KarS § 65 lg 2 ja § 64 lg 1 kohaldamisega mõisteti A.-L. Männistele

liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati A.-L. Männiste kahtlustatavana

kinnipidamise aeg, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti

1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg-te 1 ja 3 alusel asendati mõistetud vangistus

718 tunni üldkasuliku tööga.

6. Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Sigrid Nurm esitas 18. detsembril 2015

Viru Maakohtu 8. detsembri 2015. a otsuse peale apellatsiooni, taotledes kriminaalasja

tagasisaatmist samale kohtukoosseisule uue otsuse tegemiseks.

6.1

Üldmenetluse kohtuistungil loobus prokurör kõigepealt A. Tihhonravovi süüdistusest ja

seejärel palus A.-L. Männiste ning V. Krimmi osas jätkata menetlust kokkuleppemenetluses, kuna

nimetatud isikutega oli samal päeval sõlmitud kokkulepped. A.-L. Männiste osas selgitas

prokurör kohtus suuliselt, et ta loobub A.-L. Männistele esitatud kelmuse episoodidest. Ülejäänud

episoodides palus ta A.-L. Männiste süüdi tunnistada ja mõista talle karistus vastavalt

kokkuleppele. Seoses A.-L. Männiste osas kelmuse episoodidest loobumisega, palus prokurör

ümber kvalifitseerida ka V. Krimmi kelmused, jättes sealt välja grupi.

6.2

Kohus koostas lisaks A. Tihhonravovit puudutavale otsusele 8. detsembril 2015 määruse,

millega jätkas V. Krimmi ning A.-L. Männiste osas kokkuleppemenetluses. Teises kohtuotsuses,

millega kohus kinnitas kokkulepped A.-L. Männiste ja V. Krimmiga, mõistis kohus A.-L.

Männiste süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9, § 344 lg 1 ja § 418 lg 1 järgi, võtmata seisukohta

A.-L. Männistele KarS § 209 lg 2 p-de 1, 4 ja 5 alusel esitatud süüdistuse kohta. Kohtuistungil

loobus prokurör nimetatud episoodide osas süüdistusest ning seetõttu oleks kohus pidanud A.-L.

Männiste nimetatud episoodides õigeks mõistma.

6.3

Kohus on käesolevas kriminaalasjas ühe ja sama menetluse raames langetanud otsuse nii

üldmenetluses A. Tihhonravovi õigeksmõistmise kohta kui ka kinnitanud kohtuotsusega

kokkuleppe A.-L. Männiste ja V. Krimmi osas, jättes A.-L. Männiste talle esitatud kelmuse

episoodides õigeks mõistmata. Tehes ühes ja samas kriminaalasjas nii üldmenetluses

õigeksmõistva otsuse kui ka kokkuleppemenetluses süüdimõistva otsuse asju eelnevalt

eraldamata, on kohus rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. Lisaks

on kohus jätnud võtmata seisukoha A.-L. Männistele ette heidetud kelmuse süüdistuse kohta.

7. Tartu Ringkonnakohtu 7. jaanuari 2016. a määrusega võeti apellatsioon menetlusse ja

määrati kriminaalasi lahendamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti

kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 20. jaanuarini 2016.

7.1

Apellatsiooni kohta esitas seisukoha A. Tihhonravovi kaitsja, kes leiab, et prokuröri

apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Seejuures leiab kaitsja, et apellatsioonist ei selgu, millises

osas prokurör kohtuotsust vaidlustab. Samuti ei nähtu otsusest taotluse sisu. A. Tihhonravovi

kohta 8. detsembril 2015 koostatud õigeksmõistev kohtuotsus on jõustunud ja seda ei ole

võimalik vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. Otsus koostati ilma põhjendusteta ehk

resolutiivotsusena ja selle peale kaebuse esitamise soovist tuli teatada kohtule hiljemalt

15. detsembril 2015. Prokurör ega ükski teine menetlusosaline apellatsiooniteadet ei esitanud.

Seega jõustus lahend 16. detsembril 2015. Teiste süüdistatavate osas tegi kohus lahendi

kokkuleppemenetluse reeglite kohaselt. KrMS § 318 lg 4 järgi on kokkuleppemenetluses tehtud

otsuse peale võimalik kaevata üksnes erandlikel asjaoludel. Prokurör ühelegi sellisele asjaolule

kaebuses tuginenud ei ole. Samuti ei nõustu kaitsja prokuröri põhilise argumendiga, et mõlemad

otsused on tehtud sama kriminaalasja raames. Kaitsja nõustub, et kohtumäärus on menetluste

eraldamise osas sõnastatud ebaõnnestunult („jätkata kokkuleppemenetluses“), ent sisuliselt on

toimunud menetluste eraldamine. Prokurör ei ole sisustanud väidetavat olulist

kriminaalmenetlusõiguse rikkumist KrMS § 339 lg 2 järgi.

7.2

V. Krimmi kaitsja leiab, et apellatsioon on põhjendamatu. Prokurör taotleb kriminaalasja

saatmist tagasi esimese astme kohtule samas kohtukoosseisus uue kohtuotsuse tegemiseks.

Prokurör pole taotlenud kohtuotsuse tühistamist. Kohtuotsust tühistamata pole ringkonnakohtul

õigust saata asja tagasi esimese astme kohtule, kuid tühistada maakohtu otsust ringkonnakohus ei

saa, sest siis väljuks ta apellatsiooni raamidest. Seega tuleb jätta apellatsioon rahuldamata. Kui

ringkonnakohus siiski leiab, et maakohtu otsus (otsused) tuleb tühistada, taotleb kaitsja V.

Krimmi ja A.-L. Männiste osas tehtud kohtuotsuse tühistamist osaliselt. Ka apellatsiooni kohaselt

pole V. Krimmi süüdimõistmisel seadust rikutud. Kohtuotsuse tühistamine ja kriminaalasja

tagasisaatmine esimese astme kohtule rikub V. Krimmi õigusi, kuna kohtuotsuse jõustumine

viibib. Samas avaneb V. Krimmil alates 19. veebruarist 2016 võimalus vangistusest

ennetähtaegseks vabanemiseks. Kui ringkonnakohus peab võimalikuks kohtuotsuse tühistamist,

siis tuleb see tühistada vaid A.-L. Männiste osas.

7.3

A.-L. Männiste kaitsja märgib, et vastavalt KrMS § 318 lg-e 4 võib kokkuleppemenetluses

tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS

9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Prokuröri apellatsioon ei sisalda konkreetseid

viiteid sellele, milliseid kriminaalmenetlusõiguse norme käesoleval juhul kokkuleppemenetluses

rikuti ja miks nendega (eraldamata jätmine) võis kaasneda ebaseaduslik või põhjendamatu

kohtuotsus KrMS § 339 lg 2 mõttes. Seetõttu taotleb kaitsja apellatsiooni rahuldamata jätmist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalide ja Viru Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokuröri apellatsiooniga, leiab, et apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata.

9. Esmalt juhib ringkonnakohus tähelepanu asjaolule, et Viru Maakohus tegi 8. detsembril

2015 kaks kohtuotsust: ühe, millega mõistis A. Tihhonravovi üldmenetluses õigeks, ning teise,

millega mõistis V. Krimmi ja A.-L. Männiste kokkuleppemenetluses süüdi. Apellatsioonis on

märgitud, et prokurör soovib vaidlustada Viru Maakohtu 8. detsembri 2015. a otsust,

täpsustamata, millise eelmainitud otsusega prokurör nõus ei ole. Seetõttu käsitleb

ringkonnakohus järgnevalt prokuröri apellatsiooni mõlema kohtuotsuse kontekstis.

10. Kriminaalkolleegium jagab A. Tihhonravovi kaitsja seisukohta, mille kohaselt ei ole

prokurör Viru Maakohtu 8. detsembri 2015. a üldmenetluse otsuse vaidlustamisel kinni pidanud

ettenähtud kaebekorrast. Kohtuotsuses on selgitatud otsuse peale kaebuse esitamise korda, sh

seda, et apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuli teatada maakohtule kirjalikult seitsme päeva

jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Seega tuli apellatsiooniteade esitada

kohtule hiljemalt 15. detsembril 2015. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et prokurör oleks

sellest nõudest kinni pidanud ja kohtule apellatsiooniteate esitanud. Tegemist on absoluutse

menetlustakistusega, mis toob KrMS § 326 lg 2 p 2 järgi kaasa apellatsiooni läbi vaatamata

jätmise ja kaebuse apellandile tagastamise.

11. Seoses A.-L. Männiste ja V. Krimmi suhtes tehtud kokkuleppemenetluse otsusega on

kaitsjad oma kirjalikes seisukohtades põhjendatult juhtinud tähelepanu sellele, et

kokkuleppemenetluses on apellatsiooniõigus piiratud. KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt ei saa

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada, välja arvatud sama

paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel. KrMS § 318 lg 4 näeb ette, et kokkuleppemenetluses

tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on

seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (lause 1). Süüdistatav ja kaitsja

võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui

kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti

kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest

ette ei näe (lause 2).

12. Prokurör leiab apellatsioonis, et kohus, tehes ühes ja samas kriminaalasjas nii

üldmenetluses õigeksmõistva otsuse kui ka kokkuleppemenetluses süüdimõistva otsuse asju

eelnevalt eraldamata, on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes.

KrMS § 318 lg 4 selles osas kohtumenetluse poolele apellatsiooniõigust ei anna. Seega puuduvad

kõnealuses asjas KrMS § 318 lg-s 4 toodud alused kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse

vaidlustamiseks ning prokuröri apellatsioon tuleb KrMS § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4

juhindudes jätta läbi vaatamata.

13. Eelnevast tuleneb, et prokuröri apellatsioon tuleb nii Viru Maakohtu 8. detsembri 2015. a

üldmenetluse kui ka sama kuupäeva kandva kokkuleppemenetluse otsuse osas jätta läbi

vaatamata: esimesel juhul apellatsiooniteate esitamata jätmise ja teisel apellatsiooniõiguse

puudumise tõttu.

14. Ehkki ringkonnakohus jätab prokuröri apellatsiooni läbi vaatamata, selgitab kohus sellele

vaatamata järgmist. Apellatsioonist ilmneb, et ehkki prokurör loobus kohtuistungil A.-

L. Männistele kelmuses esitatud süüdistusest, ei ole Viru Maakohtu 8. detsembri 2015. a otsustes

selle kohta seisukohta võetud. KrMS § 301 sätestab, et kui prokurör kohtuvaidluses loobub

süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. Lisaks näevad nii seadus kui

ka kohtupraktika ette, et üldmenetluses kohtusse saadetud süüdistusasja tulem saab KrMS § 309

lg 1 kohaselt väljenduda õigeks- või süüdimõistva kohtuotsuse tegemises või KrMS § 274

kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamises (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. mai 2013. a

otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-45-13, p 11). Kui prokuratuur muudab süüdistust ja loobub

süüdistusest osaliselt, tuleb süüdistatav nendes süüdistuspunktides, milles süüdistusest loobuti,

KrMS § 301 järgi õigeks mõista.

15. Seoses prokuratuuri loobumisega A.-L. Männistele esitatud süüdistusest KarS § 209 lg 2 p-

de 1, 4 ja 5 järgi pidanuks maakohus lahendama selle taotluse KrMS § 301 ja § 14 lg 2 alusel.

Maakohus tegi otsuse, millega mõistis prokuratuuri süüdistusest loobumise tõttu õigeks

A. Tihhonravovi. A.-L. Männistele KarS § 209 lg 2 p-de 1, 4 ja 5 järgi esitatud süüdistusest

loobumist kohus selles otsuses ei käsitlenud. Seejärel tegi Viru Maakohus otsuse, millega

kinnitas kokkuleppe ja mõistis A.-L. Männiste KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9, § 344 lg 1 ja § 418

lg 1 järgi süüdi. Ka see otsus ei kajastanud A.-L. Männistele KarS § 209 lg 2 p-de 1, 4 ja 5 järgi

esitatud süüdistust. Seega ei nähtu kriminaalasja materjalidest, et kohus oleks lahendanud

prokuröri taotluse süüdistusest loobumise kohta, mistõttu on kriminaalmenetlus A.-L. Männiste

süüdistuses KarS § 209 lg 2 p-de 1, 4 ja 5 järgi lahendamata. Õigeksmõistva otsuse tegemine

juhul, kui prokuratuur loobub süüdistusest kas tervikuna või osaliselt, ei eelda kohtult kohtuliku

arutamise uuendamist, sisulist jätkamist ega kohtuistungi korraldamist, vaid üksnes kohtuotsuse

tegemist KrMS § 14 lg 2, § 301, § 309 lg 2 ja § 314 alusel.

Menetluskulud

16. V. Krimmi kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude

hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal apellatsiooniga

tutvumisele, kaitsealuse nõustamisele ja kirjaliku seisukoha koostamisele kokku 1 tund, mille

eest taotleb ta tasu 48 eurot (sh käibemaks 8 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on

põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7, § 21 lg-st 3 ning Eesti

Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsuse (muudetud 15. septembri 2015. a otsusega)

punktidest 1, 2 ja 23 juhindudes rahuldada. Kuna Ringkonnakohus jätab prokuratuuri

apellatsiooni läbi vaatamata, jääb kaitsjatasu riigi kanda.

17. A. Tihhonravovi kaitsja esitas samuti taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi

kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal apellatsiooni ja

teise kaitsja seisukohaga tutvumisele ning kirjaliku seisukoha koostamisele kokku 2 tundi, mille

eest taotleb ta tasu 96 eurot (sh käibemaks 16 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on

põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7, § 21 lg-st 3 ning Eesti

Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsuse (muudetud 15. septembri 2015. a otsusega)

punktidest 1, 2 ja 23 juhindudes rahuldada. Kuna Ringkonnakohus jätab prokuratuuri

apellatsiooni läbi vaatamata, jääb kaitsjatasu riigi kanda.

18. Taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse

kindlaksmääramiseks esitas ka A.-L. Männiste kaitsja. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal

apellatsiooniga tutvumisele ja vastuväidete koostamisele kokku 1 tund, mille eest taotleb ta tasu

48 eurot (sh käibemaks 8 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb

riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse

15. detsembri 2009. a otsuse (muudetud 15. septembri 2015. a otsusega) punktidest 1, 2 ja 23

juhindudes rahuldada. Kuna Ringkonnakohus jätab prokuratuuri apellatsiooni läbi vaatamata,

jääb kaitsjatasu riigi kanda.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Mati Kartau