Legislator Case Law & Legislation
1-14-2313/33 AI generated

1-14-2313/33 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-14-2313/33
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Viktor Jokubaitis on Viru Maakohtu 9. mai 2014. a otsusega kokkuleppemenetluses liitkaristuseks 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liitis kohus karistusele

Legislator headnote

AI generated

1-14-2313/33 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: mai 2014. a otsusega kokkuleppemenetluses liitkaristuseks 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liitis kohus karistusele

Keywords

AI generated
status of intelligence operative rehabilitation risk vocational rehabilitation criminal security measure risk of reoffending safety regulations violation
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

3. veebruar 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-2313

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 4. jaanuari 2016. a

määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega

elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Viktor Jokubaitis (ik: 35712100043),

määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 4. jaanuari 2016. a määrus muutmata ja Viktor Jokubaitise

määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud

määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viktor Jokubaitis on Viru Maakohtu 9. mai 2014. a otsusega kokkuleppemenetluses

süüdi tunnistatud KarS § 120 ja § 121 järgi ja KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus talle

liitkaristuseks 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liitis kohus karistusele

Viru Maakohtu 21. novembri 2012. a otsusega mõistetud karistuse, s.o 5 aastat 7 kuud ja 27

päeva vangistust ning ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks üksikkaristusest raskeima

suurendamise teel mõistis kohus 5 aastat 10 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise

alguseks loeti 6. detsember 2012 ja karistusaeg lõpeb 2. novembril 2018. Võimalus

vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabaneda avanes V.

Jokubaitisel 20. novembril 2015.

2. Viru Maakohtu 4. jaanuari 2016. a määrusega jäeti V. Jokubaitis vangistusest tingimisi

enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata.

2.1

V. Jokubaitise käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas: tal on kaks lõppenud ja

üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Kriminaalkorras on V. Jokubaitist karistatud üheteistkümnel

korral, vanglas kannab karistust seitsmendat korda. Seega ei ole uute kuritegude

toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole

tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. V. Jokubaitise kuritegelik karjäär

algas varavastaste kuritegudega. Lisandunud on röövimised, teise isiku kehaline

väärkohtlemine, sugulise kire vägivaldne rahuldamine noorema kui 18-aastase isiku suhtes ja

narkootikumide käitlemine. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on V. Jokubaitise

kriminaalset käitumist toetavad väärtushinnangud.

2.2

Vabanemisjärgselt on V. Jokubaitisel olemas kindel elukoht, mis on sobilik

elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Korteris elav vend on seadme paigaldamiseks

nõusoleku andnud. Positiivseks luges kohus ka asjaolu, et kinnipeetav on olnud Harku ja

Murru vanglas hõivatud majandustöödel. Alates 13. maist 2015 töötab ta Viru Vanglas

toidujagajana. Harku ja Murru vanglas viibides osales ta „Taastava õiguse“ programmis, kus

arutles aktiivselt eluliste küsimuste üle, mõtiskles ning hindas ümber oma senised arusaamad

ja mõttemaailma ning tunnistas, et tal on sisemine tahe muuta ennast Jumala abiga. Seega on

kinnipeetav vangistuses viibitud aega kasutanud otstarbekalt. Positiivne on ka toetava

sotsiaalvõrgustiku olemasolu. Kinnipeetavat ootavad vabaduses täiskasvanud poeg, vend,

vennapoeg ja õde. Suhted lähedastega on head ja toetavad. Vend on kuni töö leidmiseni

valmis kinnipeetavat nii materiaalselt kui ka moraalselt toetama. Samas kuulub kinnipeetava

tutvusringkonda ka kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega suhtlemise jätkamine ei

soodusta seaduskuuleka elu jätkamist. Negatiivne on ka asjaolu, et V. Jokubaitisel puudub

garanteeritud töökoht.

2.3

Kinnipeetav on varem rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, pannes katseajal toime uue

kuriteo. Seega ei ole varasem tingimuslik karistus V. Jokubaitisele mõju avaldanud. Samuti

tuleb toimepandud kuriteo raskust ja asjaolusid hinnata kaalukamateks kui süüdimõistetu

vabastamise kasuks kõnelevaid asjaolusid. V. Jokubaitise vabanemisjärgse elukoha olemasolu

ning toetav sotsiaalvõrgustik ei ole piisavad, õigustamaks tema praegusel ajal vangistusest

ennetähtaegset vabastamist.

3. V. Jokubaitis esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist

ja enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

3.1

V. Jokubaitis möönab, et teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ka vanglas

viibib ta mitmendat korda. Kuid kõik varasemad karistused on ta kandnud lõpuni ja teda ei ole

vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatud. Praegusel hetkel on karistusest kantud pool.

Selle aja jooksul ei ole aset leidnud tõsiseid distsipliinirikkumisi, mis võiks ennetähtaegset

vabastamist takistada. Karistuse kandmise ajal on V. Jokubaitis asunud tööle kohale, mida

paljud kinnipeetavad põlgavad. Töökohal iseloomustatakse teda hästi. V. Jokubaitisel on

olemas elukoht. Tõend selle kohta, et pärast vabanemist on tal olemas ka garanteeritud

töökoht, on samuti olemas.

3.2

V. Jokubaitisele jääb arusaamatuks prokuröri arvamus, et pärast vabanemist jätkab ta

endist eluviisi. Ainult Jumal ise teab, mis saab olema edasi. Samuti ei ole V. Jokubaitis nõus

vangla arvamusega. Tegemist on kontaktisiku isikliku arvamuse, mitte vangla arvamusega.

Seejuures on kontaktisik terve aasta jooksul, mil V. Jokubaitis on Viru Vanglas olnud,

suhelnud temaga ainult paar korda. Alles kümme päeva enne tingimisi ennetähtaegse

vabastamise dokumentide kohtusse saatmist hakkas kontaktisik koostama talle individuaalset

täitmiskava. Sellise kontaktisiku lohaka suhtumise tulemusena pole V. Jokubaitis terve aasta

jooksul läbinud ühtegi sotsiaalprogrammi, ehkki oleks täitmiskava õigeaegse koostamise

korral võinud läbida neid kolm kuni neli tükki.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu

põhjendustega ja leiab samuti, et V. Jokubaitise vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamine ei ole praegusel ajal põhjendatud.

5. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3

(alates 1. jaanuarist 2015 KarS § 76 lg-s 4) sätestatud asjaolusid ning määruskaebus ei sisalda

asjaolusid, mis maakohtu järelduse ümber lükkaksid. Ringkonnakohus jagab maakohtu

veenvaid ja igati motiveeritud seisukohti, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt rõhutab

ringkonnakohus järgnevat.

6. Ringkonnakohtu hinnangul alatähtsustab V. Jokubaitis oma varasemaid karistusi.

V. Jokubaitist on kriminaalkorras karistatud märkimisväärne arv kordi, s.o 11. Ka vangistuses

on V. Jokubaitis viibinud korduvalt, kandes praegu seitsmendat reaalset vanglakaristust. Ehkki

kinnipeetavat ei ole varem vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, ei võimalda see

asjaolu järeldada, et just vangistusest ennetähtaegne vabastamine oleks see meede, mis

suunaks teda õiguskuulekale käitumisele. Kuigi V. Jokubaitist ei ole varem ennetähtaegselt

vabastatud, on tema suhtes kohaldatud vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmist.

Siinkohal jagab kriminaalkolleegium maakohtu seisukohta, mille kohaselt ei ole vangistusest

tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmisest ja

sellega kaasnevatest kontrollnõuetest ja -kohustustest kuigivõrd erinev. Mõlemal juhul

antakse isikule võimalus kanda mõistetud karistust kas osaliselt või täielikult vabaduses ning

oma käitumisega näidata, et ta on suuteline elama seaduskuulekalt ja mitte rikkumisi toime

panema. V. Jokubaitis ei ole varasemalt saadud võimalust kasutanud ning on katseajal pannud

toime uue kuriteo. Samuti väärib tähelepanu see, et V. Jokubaitise kuritegude dünaamika on

korduvale karistatusele vaatamata muutunud raskemaks: kui varasemalt pani ta toime

varavastaseid kuritegusid, siis hiljem lisandus sellele vägivalla kasutamine, sugulise kire

vägivaldne rahuldamine noorema kui 18-aastase isiku suhtes ning narkootikumide käitlemine.

Seega ei ole varasemad karistused isikule piisavat paranduslikku mõju avaldanud.

7. Ringkonnakohus ei eita, et V. Jokubaitise puhul esineb ka positiivseid asjaolusid, mida

on oma määruses arvestanud ka maakohus. V. Jokubaitisel on olemas kindel elukoht ja

toetavad lähedased, ta töötab vangistuses ning on osalenud sotsiaalprogrammis. V. Jokubaitise

väiteid garanteeritud töökoha olemasolu kohta pole kriminaalhooldusametnikul õnnestunud

kontrollida. Samas leiab ringkonnakohus, et isegi töökoha olemasolu korral ei ole loetletud

positiivsed asjaolud piisavad, õigustamaks V. Jokubaitise praegusel ajal vangistusest tingimisi

ennetähtaegset vabastamist.

8. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab

ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Aarne Sarjas

Mati Kartau

Tiit Lõhmus