1-14-2313/33 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedViktor Jokubaitis on Viru Maakohtu 9. mai 2014. a otsusega kokkuleppemenetluses liitkaristuseks 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liitis kohus karistusele
Legislator headnote
AI generated1-14-2313/33 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: mai 2014. a otsusega kokkuleppemenetluses liitkaristuseks 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liitis kohus karistusele
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
3. veebruar 2016, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-14-2313
Kohtukoosseis
Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 4. jaanuari 2016. a
määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega
elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu Viktor Jokubaitis (ik: 35712100043),
määruskaebus
RESOLUTSIOON
Jätta Viru Maakohtu 4. jaanuari 2016. a määrus muutmata ja Viktor Jokubaitise
määruskaebus rahuldamata.
Edasikaebamise kord
KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu
Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised
kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud
määrusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Viktor Jokubaitis on Viru Maakohtu 9. mai 2014. a otsusega kokkuleppemenetluses
süüdi tunnistatud KarS § 120 ja § 121 järgi ja KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus talle
liitkaristuseks 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liitis kohus karistusele
Viru Maakohtu 21. novembri 2012. a otsusega mõistetud karistuse, s.o 5 aastat 7 kuud ja 27
päeva vangistust ning ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks üksikkaristusest raskeima
suurendamise teel mõistis kohus 5 aastat 10 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise
alguseks loeti 6. detsember 2012 ja karistusaeg lõpeb 2. novembril 2018. Võimalus
vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabaneda avanes V.
Jokubaitisel 20. novembril 2015.
2. Viru Maakohtu 4. jaanuari 2016. a määrusega jäeti V. Jokubaitis vangistusest tingimisi
enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata.
2.1
V. Jokubaitise käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas: tal on kaks lõppenud ja
üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Kriminaalkorras on V. Jokubaitist karistatud üheteistkümnel
korral, vanglas kannab karistust seitsmendat korda. Seega ei ole uute kuritegude
toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole
tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. V. Jokubaitise kuritegelik karjäär
algas varavastaste kuritegudega. Lisandunud on röövimised, teise isiku kehaline
väärkohtlemine, sugulise kire vägivaldne rahuldamine noorema kui 18-aastase isiku suhtes ja
narkootikumide käitlemine. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on V. Jokubaitise
kriminaalset käitumist toetavad väärtushinnangud.
2.2
Vabanemisjärgselt on V. Jokubaitisel olemas kindel elukoht, mis on sobilik
elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Korteris elav vend on seadme paigaldamiseks
nõusoleku andnud. Positiivseks luges kohus ka asjaolu, et kinnipeetav on olnud Harku ja
Murru vanglas hõivatud majandustöödel. Alates 13. maist 2015 töötab ta Viru Vanglas
toidujagajana. Harku ja Murru vanglas viibides osales ta „Taastava õiguse“ programmis, kus
arutles aktiivselt eluliste küsimuste üle, mõtiskles ning hindas ümber oma senised arusaamad
ja mõttemaailma ning tunnistas, et tal on sisemine tahe muuta ennast Jumala abiga. Seega on
kinnipeetav vangistuses viibitud aega kasutanud otstarbekalt. Positiivne on ka toetava
sotsiaalvõrgustiku olemasolu. Kinnipeetavat ootavad vabaduses täiskasvanud poeg, vend,
vennapoeg ja õde. Suhted lähedastega on head ja toetavad. Vend on kuni töö leidmiseni
valmis kinnipeetavat nii materiaalselt kui ka moraalselt toetama. Samas kuulub kinnipeetava
tutvusringkonda ka kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega suhtlemise jätkamine ei
soodusta seaduskuuleka elu jätkamist. Negatiivne on ka asjaolu, et V. Jokubaitisel puudub
garanteeritud töökoht.
2.3
Kinnipeetav on varem rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, pannes katseajal toime uue
kuriteo. Seega ei ole varasem tingimuslik karistus V. Jokubaitisele mõju avaldanud. Samuti
tuleb toimepandud kuriteo raskust ja asjaolusid hinnata kaalukamateks kui süüdimõistetu
vabastamise kasuks kõnelevaid asjaolusid. V. Jokubaitise vabanemisjärgse elukoha olemasolu
ning toetav sotsiaalvõrgustik ei ole piisavad, õigustamaks tema praegusel ajal vangistusest
ennetähtaegset vabastamist.
3. V. Jokubaitis esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist
ja enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
3.1
V. Jokubaitis möönab, et teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ka vanglas
viibib ta mitmendat korda. Kuid kõik varasemad karistused on ta kandnud lõpuni ja teda ei ole
vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatud. Praegusel hetkel on karistusest kantud pool.
Selle aja jooksul ei ole aset leidnud tõsiseid distsipliinirikkumisi, mis võiks ennetähtaegset
vabastamist takistada. Karistuse kandmise ajal on V. Jokubaitis asunud tööle kohale, mida
paljud kinnipeetavad põlgavad. Töökohal iseloomustatakse teda hästi. V. Jokubaitisel on
olemas elukoht. Tõend selle kohta, et pärast vabanemist on tal olemas ka garanteeritud
töökoht, on samuti olemas.
3.2
V. Jokubaitisele jääb arusaamatuks prokuröri arvamus, et pärast vabanemist jätkab ta
endist eluviisi. Ainult Jumal ise teab, mis saab olema edasi. Samuti ei ole V. Jokubaitis nõus
vangla arvamusega. Tegemist on kontaktisiku isikliku arvamuse, mitte vangla arvamusega.
Seejuures on kontaktisik terve aasta jooksul, mil V. Jokubaitis on Viru Vanglas olnud,
suhelnud temaga ainult paar korda. Alles kümme päeva enne tingimisi ennetähtaegse
vabastamise dokumentide kohtusse saatmist hakkas kontaktisik koostama talle individuaalset
täitmiskava. Sellise kontaktisiku lohaka suhtumise tulemusena pole V. Jokubaitis terve aasta
jooksul läbinud ühtegi sotsiaalprogrammi, ehkki oleks täitmiskava õigeaegse koostamise
korral võinud läbida neid kolm kuni neli tükki.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu
põhjendustega ja leiab samuti, et V. Jokubaitise vangistusest tingimisi enne tähtaega
vabastamine ei ole praegusel ajal põhjendatud.
5. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3
(alates 1. jaanuarist 2015 KarS § 76 lg-s 4) sätestatud asjaolusid ning määruskaebus ei sisalda
asjaolusid, mis maakohtu järelduse ümber lükkaksid. Ringkonnakohus jagab maakohtu
veenvaid ja igati motiveeritud seisukohti, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt rõhutab
ringkonnakohus järgnevat.
6. Ringkonnakohtu hinnangul alatähtsustab V. Jokubaitis oma varasemaid karistusi.
V. Jokubaitist on kriminaalkorras karistatud märkimisväärne arv kordi, s.o 11. Ka vangistuses
on V. Jokubaitis viibinud korduvalt, kandes praegu seitsmendat reaalset vanglakaristust. Ehkki
kinnipeetavat ei ole varem vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, ei võimalda see
asjaolu järeldada, et just vangistusest ennetähtaegne vabastamine oleks see meede, mis
suunaks teda õiguskuulekale käitumisele. Kuigi V. Jokubaitist ei ole varem ennetähtaegselt
vabastatud, on tema suhtes kohaldatud vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmist.
Siinkohal jagab kriminaalkolleegium maakohtu seisukohta, mille kohaselt ei ole vangistusest
tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmisest ja
sellega kaasnevatest kontrollnõuetest ja -kohustustest kuigivõrd erinev. Mõlemal juhul
antakse isikule võimalus kanda mõistetud karistust kas osaliselt või täielikult vabaduses ning
oma käitumisega näidata, et ta on suuteline elama seaduskuulekalt ja mitte rikkumisi toime
panema. V. Jokubaitis ei ole varasemalt saadud võimalust kasutanud ning on katseajal pannud
toime uue kuriteo. Samuti väärib tähelepanu see, et V. Jokubaitise kuritegude dünaamika on
korduvale karistatusele vaatamata muutunud raskemaks: kui varasemalt pani ta toime
varavastaseid kuritegusid, siis hiljem lisandus sellele vägivalla kasutamine, sugulise kire
vägivaldne rahuldamine noorema kui 18-aastase isiku suhtes ning narkootikumide käitlemine.
Seega ei ole varasemad karistused isikule piisavat paranduslikku mõju avaldanud.
7. Ringkonnakohus ei eita, et V. Jokubaitise puhul esineb ka positiivseid asjaolusid, mida
on oma määruses arvestanud ka maakohus. V. Jokubaitisel on olemas kindel elukoht ja
toetavad lähedased, ta töötab vangistuses ning on osalenud sotsiaalprogrammis. V. Jokubaitise
väiteid garanteeritud töökoha olemasolu kohta pole kriminaalhooldusametnikul õnnestunud
kontrollida. Samas leiab ringkonnakohus, et isegi töökoha olemasolu korral ei ole loetletud
positiivsed asjaolud piisavad, õigustamaks V. Jokubaitise praegusel ajal vangistusest tingimisi
ennetähtaegset vabastamist.
8. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab
ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
/allkiri/
/allkiri/
/allkiri/
Aarne Sarjas
Mati Kartau
Tiit Lõhmus