3-15-965/23 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Tiina Pappel, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

03.02.2016, Tartu

Haldusasja number

3-15-965

Haldusasi

Aleksei Pokrase (Pokras) kaebus Viru Vangla vastu

mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 7000 eurot

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Pokrase määruskaebus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 11.11.2015. a määrus

Asja läbivaatamine

Menetlusosalised

Kirjalik menetlus

Määruskaebuse esitaja Aleksei Pokras

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 11.11.2015. a määruse

resolutsiooni p 2 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Määruskaebuse esitaja esitas 13.04.2015 kaebuse Tartu Halduskohtule, milles palus

tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla 13.03.2015. a vastus nr 6-16/308-4 ja tunnistada

õigusvastaseks Viru Vangla vanglaametnike tegevus ning hüvitada mittevaraline kahju

summas 7000 eurot. Esitatud kaebusele lisas määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse

riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

2. Tartu Halduskohus jättis 26.05.2015. a määrusega haldusasjas nr 3-15-965 esitatud

kaebuse käiguta ning andis määruskaebuse esitajale täiendava tähtaja kaebuses esinevate

puuduste kõrvaldamiseks, s.o esitatud kaebuse nõude täpsustamiseks. Lisaks luges

halduskohus esitatud tuvastamisnõude hüvitamisnõudega hõlmatuks.

3. Määruskaebuse esitaja esitas 03.06.2015. a kaebuse täienduse, täpsustades milles seisnes

õigusvastane kahju tekitamine määruskaebuse esitajale.

4. Tartu Halduskohus tagastas 11.11.2015. a määrusega määruskaebuse esitaja kaebuse

osas, milles määruskaebuse esitaja nõuab kaebuses toodud asjaoludel vanglalt hüvitist

seonduvalt tema au solvamise ja tervise kahjustamisega. Lisaks jättis halduskohus

rahuldamata määruskaebuse esitaja esitatud menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest

vabastamiseks, kaebuse käiguta ning andis määruskaebuse esitajale täiendava tähtaja

riigilõivu tasumiseks.

Halduskohus leidis, et määruskaebuse esitaja kaebus kuulub halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel tagastamisele osas, milles on läbimata kohustuslik kohtueelne

menetlus. Halduskohus selgitas, et määruskaebuse esitaja on esitanud vanglale kahju

hüvitamise taotluse seonduvalt oma inimväärikuse alandamisega. Au teotamist või enda

tervisele kahju tekitamist määruskaebuse esitaja vanglale esitatud taotluses ei maini. Kohus

märkis, et halduskohus saab hüvitamiskaebuse läbi vaadata üksnes ulatuses, milles see kattub

vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlusega.

Seonduvalt esitatud kaebuselt riigilõivu tasumisega märkis halduskohus, et määruskaebuse

esitaja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtus, et taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu

laekumiste ja mahaarvamiste pinnalt arvestatud määruskaebuse esitaja kahekordne keskmine

kuu sissetulek oli 8 eurot ning seega tuli määruskaebuse esitajat käesolevas asjas pidada

maksejõuetuks. Siiski pidas halduskohus vajalikuks täiendavalt hinnata kaebuse edulootusi.

Halduskohtu hinnangul olid esitatud kaebuse edulootused vähesed, mistõttu ei olnud

määruskaebuse esitaja riigilõivu tasumisest vabastamine põhjendatud. Halduskohus selgitas

täiendavalt, et inimväärikuse mõistel on oma kindel juriidiline sisu ning inimväärikuse

alandamisega on tegemist äärmiselt tõsiste rikkumiste korral. Inimväärikuse alandamiseks on

õigusteaduses tavapäraselt peetud kehalise puutumatuse kahjustamist, inimese või tema

lähedase jätmist eksistentsiks vajalike minimaalsete tingimusteta, samuti tema taandamist

riigivõimu objektiks või vahendiks, millega käesolevas asjas ilmselgelt tegemist ei ole.

Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIÕK) praktikas on inimväärikuse alandamisena kvalifitseeritud

näiteks alljärgnevad olukorrad: täielik sotsiaalne isolatsioon; halvad sanitaartingimused

kogumina; arstiabi andmata jätmine ning põhjendamatu jõu kasutamine kinnipeetava vastu;

kinnipeetava sundtoitlustamine, kui selleks puudub meditsiiniline vajadus;

kinnipidamisasutuste ülerahvastatus; alasti läbiotsimised vastassoost vanglaametniku

juuresolekul jne. Halduskohus asus kokkuvõtvalt seisukohale, et kaebuses toodud sündmused

ja toimingud eelpool viidatud näidete alla ei kvalifitseeru. Lisaks märkis halduskohus, et kuigi

viidatud näidete puhul ei ole tegemist kinnise loeteluga, ei ole kaebuses välja toodu oma

intensiivsuse astmelt samaväärne EIÕK poolt välja tooduga ega küündi sinna lähedalegi.

Kohtu hinnangul soovis määruskaebuse esitaja väljendada oma pahameelt vangla tegevuse

suhtes ning temale mittevaralise kahju tekkimine, mida tuleks rahaliselt kompenseerida, ei ole

tõenäoline. Määruskaebuse esitaja ei põhjendanud kuidagi ka nõutava mittevaralise kahju

hüvitise suurust. Halduskohus lisas täiendavalt, et halduskohtumenetluse eesmärgiks ei ole

võimalikult rohkete kaebustega halduskohtusse pöördumine, vaid selle eesmärgiks on

lünkadeta kaebeõiguse tagamine isiku oluliste õiguste kaitseks. Riigilõivu tasumisest

vabastamise eesmärk on tagada isikule põhiseaduses sätestatud õigus pöörduda oma õiguste

kaitseks kohtu poole ning vältida seda, et majanduslik olukord saaks isikule takistuseks tema

õiguste kaitsel. Riigilõivu tasumise nõude eesmärgiks on, et halduskohtule ei esitataks

läbimõtlematuid kaebusi. Kui maksejõuetu isik vabastataks riigilõivust ka perspektiivitute

kaebuste esitamisel, jääks riigilõivu see eesmärk saavutamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Määruskaebuse esitaja esitas 01.12.2015

määruskaebuse

Tartu Halduskohtu

11.11.2015. a määruse peale.

Määruskaebuse esitaja väitel on ta 13.04.2015 esitatud kaebuses selgelt märkinud, et ta nõuab

hüvitist tema õiguste, seal nimetatud seaduste ja paragrahvide rikkumise eest, sh

diskrimineerimise, tema efektiivsetest kaitsevahenditest ilmajätmise eest, sh väärikuse

alandamise eest. Määruskaebuse esitaja selgitab, et tema väärikuse alandamine tekitab

parandamatut kahju tema psüühilisele tervisele ning need kaks nõuet tähendavad ühte ja sama.

Määruskaebuse esitaja märgib täiendavalt, et vaidlustatud määrus rikub menetlusõiguse

norme, on kuritahtlik ja põhjendamatu ning ta palub ennast riigilõivu tasumisest täies ulatuses

vabastada vastavalt seadusele, kuna ta on maksejõuetu ning tema isikukontol puuduvad

rahalised vahendid pikka aega. Samuti palub määruskaebuse esitaja kaebuse vastuvõtmist

halduskohtusse täies ulatuses.

6. Tartu Halduskohus jättis 08.01.2016. a määrusega rahuldamata määruskaebuse esitaja

taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu

11.11.2015. a määruse resolutsiooni p 1 peale, esitatud määruskaebuse käiguta ning andis

määruskaebuse esitajale täiendava tähtaja riigilõivu tasumiseks. Sama määrusega võttis

halduskohus määruskaebuse esitaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 11.11.2015. a määruse

resolutsiooni p 2 peale menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas lahendamiseks Tartu

Ringkonnakohtule. Lisaks jättis halduskohus rahuldamata määruskaebuse esitaja taotlused

ärakirjade saamiseks tema enda poolt kohtule esitatud puuduste kõrvaldamise avaldusest ja

määruskaebusest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus

nõustub Tartu Halduskohtu 11.11.2015. a määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid

korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus

järgmist.

8. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kuivõrd halduskohus jättis määruskaebuse esitaja

määruskaebuse käiguta osas, mis puudutab kaebuse osalist tagastamist, ei pea ringkonnakohus

vajalikuks selles osas omapoolse hinnangu andmist määruskaebuses esitatud väidetele.

9. Seonduvalt määruskaebuse esitaja vabastamata jätmisega riigilõivust leiab

ringkonnakohus, et halduskohus ei ole rikkunud menetlusnorme ning määruskaebuse esitaja

riigilõivu tasumisest vabastamata jätmine ei ole põhjendamatu ning seadusega vastuolus, nagu

väidab määruskaebuse esitaja. Halduskohus on õigesti lähtunud halduskohtumenetluses

kehtivatest menetlusosalisele menetlusabi andmise reeglitest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt

antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma

majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes

osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on

edukas. Seega on ekslik määruskaebuse esitaja viide üksnes rahaliste vahendite pikaajalisele

puudumisele kui riigilõivust vabastamise alusele. HKMS § 111 lg 1 tulenevalt välistavad

haldusasjas menetlusabi andmise riigilõivu tasumiseks nii füüsilise isiku võime riigilõivu

tasuda kui ka kaebusel puuduvad eduväljavaated. Kui kohus peab kaebuse edulootusi

väheseks, siis vaatamata menetlusabi taotleja majanduslikule seisundile, mis ei võimalda

menetluskulusid tasuda, isikule menetlusabi ei anta. Sarnaselt on ka Riigikohus mitmetes

lahendites kinnitanud, et maksejõuetu isiku saab jätta riigilõivust vabastamata juhul, kui

kaebus on ilmselt perspektiivitu. Kohus peab menetlusabi andmisel hindama kaebuse

esitamisega taotletavat eesmärki ning selle saavutamise võimalikkust (vt Riigikohtu

halduskolleegiumi 11.12.2007. a määrus asjas nr 3318307, p 11; 06.02.2008. a määrus

nr 3319107, p 9; 22.06.2010. a määrus asjas nr 3312010, p 15; 16.05.2011. a määrus asjas nr

3319510, p 6). Lisaks on kohtupraktikas sedastatud, et riigilõivu eesmärgiks on muu hulgas

vähendada pahatahtlike ja põhjendamatute kaebuste esitamist ning tagada selle kaudu

kohtusüsteemi tõhus toimimine, mistõttu kaebuse perspektiivi hindamine ja riigilõivust

vabastamise taotluse lahendamisel sellega arvestamine on põhjendatud ja vajalik (Riigikohtu

halduskolleegiumi 04.05.2011. a määrus nr 3311111, p 11), nagu on õigesti märkinud ka

halduskohus. Tulenevalt eeltoodud HKMS sätetest ja Riigikohtu seisukohtadest on

halduskohus menetlusabi andmise otsustamisel põhjendatult täiendavalt hinnanud ka kaebuse

eduväljavaateid.

10. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on vaidlustatud määruses piisava põhjalikkusega

selgitanud põhjuseid, mis tingisid määruskaebuse esitaja riigilõivust vabastamise taotluse

rahuldamata jätmise. Ka ringkonnakohtu hinnangul puudub kaebuses kirjeldatud asjaoludel

alus kahelda selles, et kaebusel ei ole eduväljavaateid. Samuti ei ole määruskaebuse esitaja

toonud määruskaebuses välja konkreetseid asjaolusid, mis kaebuse eduväljavaateid

parandaksid. Määruskaebuse esitaja väited kohtuniku ebakompetentsuse kohta ei ole

käesoleva määruskaebuse lahendamisel asjakohased.

11. Seonduvalt hüvitamiskaebuse esitamisega halduskohtule peab ringkonnakohus vajalikuks

täiendavalt selgitada järgmist. RVastS § 17 lg 1 esimese lause kohaselt võib kahju

hüvitamiseks esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile. RVastS § 18 lg 1 sätestab, et

haldusorgan peab taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest

arvates. Sama paragrahvi lõike kaks kohaselt, kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse

rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või

viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise

väljamõistmiseks. Seega tuleb halduskohtul HKMS § 124 lg 1 tulenevalt eelmenetluses

muuhulgas kontrollida, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendada kaebetähtaja

ennistamise taotlus pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist. Kaebuse

tähtaegsuse kontrollimise käigus tuleb halduskohtul muuhulgas tuvastada, kas vangla on

esitatud kahju hüvitamise taotluse lahendanud tähtaegselt ning kas hüvitamiskaebus

halduskohtule on esitatud tähtaega järgides. HKMS § 124 lg 2 kohaselt lõpetab kohus

määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu

ennistamisele.

12. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 11.11.2015. a määruse resolutsiooni p 2 muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

Tiina Pappel

Madis Ernits