2-15-120525/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. veebruar 2016. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagi Siim Rander vastu võla

nõudes

Tsiviilasja number

2-15-120525

Tsiviilasja hind

1969,87 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479,

asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn), lepinguline

esindaja Kadri Timuska (OÜ Julianuse Õigusbüroo, e-

post jurist@julianus.ee)

Kostja Siim Rander (isikukood XXXX, elukoht XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Aktiva Finants hagi Siim Rander vastu osaliselt.

2. Välja mõista Siim Randerilt OÜ Aktiva Finants kasuks kostja ja Elisa Eesti AS vahel

18.10.2012. a ja 21.11.2012. a sõlmitud liitumis- ja järelmaksuga vara

müügilepingute nr 2101416 ja 2179852 ja nende lisade alusel põhivõlgnevus 857,14

eurot ning viivis summas 808,14 eurot, kokku 1665,28 eurot.

3. Jätta hagi käsitlustasu 127,82 euro ja sellelt arvestatud viivise 176,77 euro nõudes

rahuldamata.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud kostja kanda 85% ulatuses ja hageja kanda 15% ulatuses.

7. Välja mõista Siim Randerilt OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulu summas 255

eurot (riivilõiv ning õigusabikulu põhjendatud ja vajalikus ulatuses võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega).

8. Välja mõista Siim Randerilt OÜ Aktiva Finants kasuks viivis menetluskuludelt alates

kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulu tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

Kaja esitamine

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on 22.12.2015. a kostja elukoha aadressil antud üle

kostja XX.XX. Kohus loeb dokumendid kostjale TsMS § 322 lõike 1 alusel kätte

toimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

kohtule vastanud.

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul

oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse

riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, §

142 lg-d 1 ja 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, §

633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

KIRJELDAV OSA

TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.

KOHTU PÕHJENDUSED

Hageja on esitanud kostja vastu hagi võlgnevuse 984,96 euro (mis sisaldab käsitlustasu

summas 127,82 eurot) ning viivise 984,91 euro nõudes.

Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada

osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407

lõikele 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Hagiavaldusest

nähtuvalt

tulenes

käsitlustasu

nõudmise

õigus

järelmaksuga

müügilepingutest. Nimetatud lepingu tingimuste kohaselt oli kostja kohustatud olema 24 kuu

kestel Elisa Eesti AS klient ning lepingu lõpetamine kas kostja poolt või Elisa Eesti AS poolt

mistahes põhjusel tõi kaasa käsitlustasu.

Kohus leiab, et kostja ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud järelmaksuga vara müügilepingute

tingimus, mille kohaselt Elisa Eesti AS-il oli õigus nõuda käsitlustasu tasumist, on

tüüptingimus võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1

ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida

tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS § 35 lg 1 järgi

loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes

kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida

tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes,

kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus,

mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega

nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse

kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses

kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada

tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Kohus leiab,

et kostja ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud järelmaksuga vara müügilepingute tingimus, mille

kohaselt Elisa Eesti AS-il oli õigus nõuda käsitlustasu tasumist on VÕS § 42 lg 1 alusel

tühine. Nimetatud tingimus tõi kaasa tarbija kohustuse maksta lepingu lõpetamisel enne

teatud tähtaega käsitlustasu. Käsitlustasu tuli tasuda kindlaksmääratud summas, arvestamata

lepingu kestust, tegeliku kahju suurust, sõltumata Elisa Eesti AS-ile kahju tekkimisest.

Käsitlustasu kogusummas 127,82 eurot tuleb pidada ebamõistlikult suureks. Eeltoodust

tulenevalt kuulub hageja põhinõue rahuldamisele osaliselt, st 857,14 euro ulatuses (984,96

eurot - 127,82 eurot).

Kuivõrd kohus leidis, et hageja käsitlustasu nõue ei ole õiguslikult põhjendatud, ei ole

õiguslikult põhjendatud ka hageja viivise nõue käsitlustasu tasumisega viivitamise eest.

Hageja esitatud viivisearvestusest nähtuvalt on kostja olnud käsitlustasu tasumisega

viivituses 922 päeva, hageja on arvestanud käsitlustasult viivist 0,15% päevas, seega on

hageja käsitlustasult arvestanud viivist 176,77 eurot. Hageja on arvestanud viivist kokku

1383,07 eurot, kuid vähendanud viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viivise

tasumist summas 984,91 eurot. Kohus leiab, et hageja viivisenõue summas 984,91 eurot tuleb

jätta rahuldamata osas, milles viivist on arvestatud käsitlustasult, st 176,77 euro ulatuses.

Seega hageja viivisenõue kuulub rahuldamisele 808,14 euro (984,91 eurot - 176,77 eurot)

ulatuses.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta kostja

kanda 85% ulatuses ja hageja kanda 15% ulatuses.

TsMS § 174 lõikest 2 ja menetluskulude jaotusest lähtudes määrab kohus kostja poolt

hagejale hüvitavate menetluskulude rahaliseks suuruseks mõistab kohus kostjalt hageja

kasuks välja menetluskulu 208 eurot (riivilõiv ning õigusabikulu põhjendatud ja vajalikus

ulatuses võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega). Hageja on palunud välja mõista riigilõivu

225 eurot ning õigusabikulu summas 639,12 eurot. Arvestades nõude olemust, hagi hinda,

hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit

pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 75 eurot (TsMS §

175 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik