2-15-17889/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-15-17889

1 / 3

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Otsuse tegemise aeg ja koht

02. veebruar 2016, Jõhvi kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-17889 Tsiviilasi, hageja nõue IPF Digital Estonia OÜ hagi T. S. vastu võlgnevuse ja viivise nõudes Tsiviilasja hind

750 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: IPF Digital Estonia OÜ (RK xxx, asukoht Lõõtsa 8a, Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Anne-Liis Veski (OK Incure OÜ, e-post anne-liis.veski@okincure.ee ) Kostja: T. S. (IK xxx, elukoht xxx) Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista T. S.lt IPF Digital Estonia OÜ kasuks 11.03.2014 sõlmitud laenulepingu nr 657838 võlgnevus kokku 637, 52 eurot sh. põhiosa 304, 54 eurot, intress 28, 44 eurot perioodi 11.08.2014-10.09.2014 eest ja sissenõutavaks muutunud viivis 304, 54 eurot.

3. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Jätta menetluskulud T. S. kanda.

5. Välja mõista T. S.lt IPF Digital Estonia OÜ kasuks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 125 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul,

2-15-17889

2 / 3

lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 SEB Pank; nr EE062200221059223099 Swedbank; nr EE513300333522160001 Danske Bank; EE221700017003510302 Nordea Bank kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud Hageja esitas hagi kostja vastu võlgnevuse 750 euro nõudes sh põhiosa 304, 54 eurot, intress 28,

44 eurot perioodi 11.08.2014-10.09.2014 eest ja sissenõutavaks muutunud viivis 417, 02 eurot. Kohus võttis hagi 07.12.2015 määrusega menetlusse ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja sai hagimaterjalid kätte isiklikult allkirja vastu 18.01.2016 (tl 41). Vastuse esitamise tähtajaks oli 01.02.2016. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist.

Kohtu põhjendused Kohus tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1 ja 3). TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus leiab, et sissenõutavaks muutnud viivise välja mõistmine põhinõuet ületavas osas ei ole põhjendatud, sh. ei ole hageja tõendanud põhivõlga ületava viivise sissenõudmiseks põhivõlga ületava kahju olemasolu. Riigikohus on leidnud, et hea usu põhimõtte kohaldamine on õiguse kohaldamine, mida kõigi astmete kohtud saavad teha TsMS § 436 lõike 7, § 652 lõike 8 ja § 688 lõike 2 kohaselt poolte õiguslikest väidetest sõltumata (RKTKo 3-2-1-43-13 p 14). VÕS § 6 lg 2 kohaselt on viivise välja mõistmata jätmine võimalik ka kohtu algatusel, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõetamatu.

Viivise ebamõistlikule suurusele võib viidata ainuüksi asjaolu, kui viivis ületab kordades põhinõuet (RKTKo 3-2-1-162-12 p 20). Kohus leiab, et viivise nõudmine põhinõuet ületavas osas on hea usu põhimõtte vastane. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega osaliselt ja mõistab välja kostjalt hageja kasuks 11.03.2014 sõlmitud laenulepingu nr 657838 võlgnevuse kokku 637, 52 eurot sh laenu põhiosa 304, 54 eurot, intressi 28, 44 eurot perioodi 11.08.2014-10.09.2014 eest ja sissenõutavaks muutunud viivise samas ulatuses kui laenu põhiosa, so. 304, 54 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

2-15-17889

3 / 3

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 2).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub välja mõista kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu 125 eurot.

Kuna kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega, mõistab kohus välja kostjalt hageja kasuks menetluskuluna hagi esitamisel tasutud riigilõivu 700 eurot ja viivise väljamõistetud menetluskuludelt (700 eurolt) viivis menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Viivitamatu täitmine

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.

Kohus tunnistab käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamatult täidetavaks.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/