3-15-1146/29 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht

02. veebruar 2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-1146

Haldusasi S.S.i kaebus Politseija Piirivalveameti 27.02.2015 otsuse nr 15.3-3/123-1 tühistamiseks ning riigi õigusabi taotlus

RESOLUTSIOON 1. Tagastada kaebus S.S.ile läbivaatamatult. 2. Jätta S.S.i riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata.

3. Sekretäril edastada käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale.

Edasikaebamise kord Määruse peale (p-d 1 ja 2) võib esitada määruskaebuse Tallinna ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättetoimetamisest (HKMS § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveameti (PPA) 27.02.2015 otsusega nr 15.3-3/123-1 keelduti S.S.ile tähtajalise elamisloa pikendamisest. PPA 15.04.2015 vaideotsusega nr 15.3-10/1402-1 jäeti S.S.i vaie selle otsuse kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata.

2. S.S. esitas 04.05.2015 Tallinna halduskohtule kaebuse PPA 27.02.2015 otsuse tühistamiseks (haldusasi nr 3-15-1146). Kaebuses on märgitud kaebaja kontaktandmetena elukoha aadress xxxxxxxxxx ja telefoninumber. Kaebus esitati e-postiga aadressilt xxxxxxxxxx M. S. poolt. 05.05.2015 sai kohus kaebaja originaalallkirjaga kaebuse teksti.

3. Tallinna halduskohus liitis haldusasja Tartu halduskohtu 12.05.2015 määrusega asjast nr 3-15-1110 eraldatud haldusasjaga nr 3-15-1216, milles S.S. taotleb PPA 27.02.2015 otsuse kohtus vaidlustamiseks riigi õigusabi. Nimetatud riigi õigusabi taotluse esitas S.S. 09.03.2015 Viru maakohtule, kes 07.04.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-3674 edastas selle Tartu halduskohtule.

4. Sama 21.05.2015 määrusega halduskohus jättis kaebuse ja riigi õigusabi taotluse käiguta ja andis kaebuse puuduste kõrvaldamiseks, sh riigilõivu 15 euro tasumiseks ja riigi õigusabi taotluse täpsustamiseks tähtaja 15 päeva, arvates määruse kättesaamisest. Kohus selgitas, et kaebuse esitamiseks halduskohtule on välismaalaste seaduse § 222 lg 1 järgi antud 10-päevane tähtaeg, arvates vaideotsuse teatavakstegemisest. Kaebus on esitatud tähtaja rikkumise tunnustega ning kaebuses tuleb seetõttu HKMS § 38 lg 1 p 9 kohaselt näidata, kuidas ja millal sai kaebaja teada vaidlustatud haldusaktist; tähtaja ületamise korral esitada tähtaja ennistamise taotlus (HKMS § 38 lg 5). Kaebaja peab täiendavalt selgitama, miks ta leiab, et vaidlustatud haldusakt on õigusvastane, samuti põhjendama kaebust faktiliselt (HKMS § 38 lg 1 p 7), seda nõuetekohaselt põhistades või esitades tõendid. Kaebaja peab tasuma kaebuselt ka riigilõivu ja esitama kohtule tõendi riigilõivu tasumise kohta või menetlusabi taotluse. Riigi õigusabi taotluses esitatud andmed on vastuolulised ja ebaselged, eriti perekonnaseisu, töötamise ja sissetulekute osas. Vaidlustatud haldusaktist ja vaideotsusest nähtuvalt on kaebaja esitanud ka PPA-le ebaselgeid ja vasturääkivaid andmeid oma töötamise kohta.

5. 21.05.2015 määrus edastati 25.05.2015 ja 03.06.2015 e-postiga aadressil xxxxxxxxx, kust 03.06.2015 saadeti kohtule allkirjastamata kinnitus „Käesolevaga kinnitan kättesaamist“.

6. 25.06.2015 määrusega halduskohus tagastas kaebuse läbivaatamatult. Kohus leidis, et kaebaja sai 21.05.2015 kohtumääruse kätte 03.06.2015 ning pidi kaebuse ja riigi õigusabi taotluse puudused kõrvaldama 18.06.2015, kuid ei ole seda teinud. Kaebuse tagastamise aluseks on HKMS § 121 lg 1 p 2 ja riigi õigusabi taotluse tagastamise aluseks HKMS § 55 lg

2. Kohtumäärus toimetati kaebajale kätte kaebuses märgitud elukohajärgsel aadressil 24.08.2015. 7. S.S. esitas 08.09.2015 halduskohtu 25.06.2015 määruse tühistamiseks määruskaebuse, mille kohus võttis 21.09.2015 menetlusse ja jättis 30.09.2015 rahuldamata ning edastas ringkonnakohtule. 8. 08.10.2015 määrusega Tallinna ringkonnakohus rahuldas S.S.i määruskaebuse ja tühistas halduskohtu 25.06.2015 määruse. Ringkonnakohus märkis muu hulgas, et kaebaja ei ole avaldanud, et kasutatud meiliaadress on kaebaja kasutuses, ning asus seetõttu seisukohale, et halduskohus on kaebuse tagastanud ennatlikult, enne kaebuse puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaega määrava kohtulahendi kättetoimetamist, mistõttu halduskohus peab andma kaebajale uue tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks, kui ta leiab, et määruskaebuses esitatud selgitused ei ole kaebuse ja riigi õigusabi taotluse lahendamiseks piisavad. 9. 11.01.2016 määrusega kohus jättis kaebuse ja riigi õigusabi taotluse uuesti käiguta ning andis kaebajale kaebuse puuduste kõrvaldamiseks vastavalt 21.05.2015 määrusele, sh riigilõivu 15 eurot tasumiseks vastavalt makseinfo lehele, ja riigi õigusabi taotluse täpsustamiseks aega 15 päeva määruse ärakirja kättesaamisest. Kohus hoiatas, et kui puudusi tähtpäevaks ei kõrvaldata, siis kohus tagastab kaebuse selle esitajale ja jätab riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata.

10. 11.01.2016 määrus edastati kaebajale tähtsaadetisena kohtule teatatud aadressil xxxxxxxxxxxx. Kohtule tagastatud väljastusteate kohaselt on tähtsaadetis kätte toimetatud 13.01.2016 allkirja vastu kaebaja õele L. S. (tl 81).

KOHTU SEISUKOHT

11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 313 lg 1 kohaselt dokumendi kättetoimetamist tõendab dokumendi tähitult saatmise korral väljastusteade, mis tuleb viivitamata kohtule tagastada. TsMS § 3141 lg 1 sätestab, et kui menetlusdokument on saajale samas kohtumenetluses kätte toimetatud, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. TsMS § 3141 lg 2 näeb ette, et kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. TsMS § 322 lg 1 kohaselt, kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. TsMS § 313 lg 2 sätestab, et juhul, kui menetlusdokument toimetatakse kätte muule isikule kui saajale, siis peab vastuvõtja isik dokumendi esimesel võimalusel andma üle saajale. Ta võib keelduda dokumendi saajale üleandmiseks vastuvõtmisest üksnes juhul, kui ta põhistab, et tal ei ole võimalik dokumenti saajale üle anda. HKMS § 28 lg 3 kohaselt menetlusosaline peab kohtule ja teistele menetlusosalistele viivitamata teatama oma aadressi või sidevahendite andmete muutumisest.

12. Käesoleval juhul on kaebaja teatanud kohtule oma kontaktandmetes elukohana Eestis aadressi xxxxxxxxx. Nimetatud aadressile edastas kohus tähtsaadetisena 11.01.2016 määruse koos makseinfo lehe ja 21.05.2015 määrusega. Tähtsaadetise on 13.01.2016 allkirja vastu võtnud vastu L. S., kes on märkinud sugulusastmeks „õde“. Kuivõrd S.S. ei ole kohtule teatanud oma kontaktandmete muutumisest, siis tuleb 11.01.2016 kohtumäärus lugeda kaebajale TsMS § 322 lg-te 1 ja 2 alusel kättetoimetatuks 13.01.2016.

13. Eeltoodust tulenevalt oli kaebajal vastavalt 11.01.2016 määrusele 21.05.2015 määruses nimetatud kaebuse puuduste kõrvaldamiseks ja riigi õigusabi taotluse täpsustamiseks aega 15 päeva. Seega kaebuse ja riigi õigusabi taotluse puuduste kõrvaldamise viimaseks tähtpäevaks oleks olnud 28.01.2016. 14. Kaebaja ei ole tähtaegselt ega ka käesoleva määruse tegemise aja seisuga kõrvaldanud kaebuse menetlusse võtmist takistavaid olulisi puudusi - tasunud ettenähtud summas riigilõivu ega taotlenud ka ettenähtud korras menetlusabi, samuti ei ole esitanud tähtaja ületamise mõjuvaid põhjuseid ega ka tähtaja ennistamise taotlust ega selgitanud, miks ta leiab, et PPA 27.02.2015 otsus on õigusvastane. Kaebaja ei ole tähtaegselt kõrvaldanud ka riigi õigusabi taotluse puuduseid (esitanud andmeid oma majandusliku seisundi kohta). Kaebaja väite osas, mille kohaselt kaebaja on juba aprillis tasunud riigilõivu 30 eurot, esitas kohus selgitused juba 11.01.2016 määruses. Kohus kordab, et kontrollides kohtu infosüsteemi andmeid kaebaja poolt kohtumenetlustes tasutud riigilõivude kohta, on kohus kindlaks teinud, et

04.04.2015 on kaebaja tasunud riigilõivu 30 eurot haldusasjas nr 3-15-618, so kaebuse eest, milles kaebaja on vaidlustanud PPA 04.03.2015 ettekirjutust nr 1031427071 Eestist lahkumiseks ja milline on Tartu halduskohtu menetluses. Käesolevas haldusasjas nr 3-15- 1146, kus kaebus on esitatud kohtule 04.05.2015 ja kus kaebaja vaidlustab hoopis PPA 27.02.2015 tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise otsust nr 15.3-3/123-1, ei ole kaebaja tasumisele kuuluvat riigilõivu 15 eurot tasunud. 15. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt kohus tagastab kaebuse selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Vastavalt HKMS § 55 lg-le 2, kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud määrusega läbi vaatamata.

16. Et kaebuse olulised puudused takistavad asja läbi vaatamist, siis kohus tagastab kaebuse selle esitajale läbivaatamatult (HKMS § 121 lg 1 p 2). Kaebuse tagastamine ei võta isikult õigust pöörduda uuesti kohtusse (HKMS § 43 lg 2). Kuna ka riigi õigusabi taotluse puuduste tõttu ei ole kohtul võimalik taotlust sisuliselt lahendada, siis kohus jätab taotluse läbi vaatamata (HKMS § 55 lg 2). Nende võimalike tagajärgede eest oli kaebajat hoiatatud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hurma Kiviloo Kohtunik