3-14-52431/38 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 02.02.2016, Tartu Haldusasja number 3-14-52431 Haldusasi Andrei Barzii kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 4326 eurot seonduvalt Tallinna Vangla kinnipidamistingimustega perioodil 13.06.2011-18.04.2012 Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 30.10.2015. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Andrei Barzii ja Tallinna Vangla apellatsioonkaebused Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Andrei Barzii Vastustaja Tallinna Vangla RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebaja apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 30.10.2015. a otsus ja lõpetada asja menetlus.

3. Tagastada G.B. 08.11.2014 tasutud riigilõiv summas 20 eurot ja T.K. 15.12.2015 tasutud riigilõiv summas 45 eurot. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla registreeris 28.01.2014 ja 30.01.2014 kaebaja kahju hüvitamise taotlused, milles kaebaja leidis, et teda on hoitud Tallinna Vanglas ebainimlikes kinnipidamistingimustes perioodil 13.06.2011-18.04.2012, kuna kambrid oli 6-kohalised, mis ei jätnud kinnipeetavale

3 m2 isiklikku vaba ruumi. Kaebaja taotles 15 eurot hüvitist iga ööpäeva eest, mille ta on pidanud veetma kambris, kus on vähem kui 3 m² ruumi kinnipeetava kohta.

2. Tallinna Vangla teavitas kaebajat 02.04.2014. a kirjaga nr 5-18/14 taotluste lahendamisest ühes menetluses ning andis kaebajale kahju hüvitamise nõudes puuduste kõrvaldamiseks 10-päevase tähtaja. Kaebaja vastuskiri puuduste kõrvaldamiseks registreeriti vanglas 09.04.2014.

3. Tallinna Vangla tõlgendas kaebaja vastuskirja puudustega mittevaralise kahju hüvitamise taotluseks ning andis 03.07.2014 kaebajale uue tähtaja kahju hüvitamise taotluses puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja vastus registreeriti Tallinna Vanglas 15.07.2014.

4. Tallinna Vangla tagastas 30.09.2014. a kirjaga nr 5-18/14/10609-6 kaebaja kahju hüvitamise taotluse osaliselt enne 13.06.2011 kaebajale tekkinud kahju osas ning jättis muus osas taotluse rahuldamata.

5. Kaebaja esitas 14.10.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus mõista talle välja õiglane hüvitis kohtu äranägemisel. Kaebaja märkis, et ta viibis Tallinna Vanglas 13.06.2011-18.04.2012, mil teda hoiti kambrites, milles oli vaba pinda vähem kui 3 m² inimese kohta, arvestades maha mööbli ja inventari alla jääva ruumi. Kaebaja tõi välja, et kitsastele oludele lisaks oli kambrites ka puudulik ventilatsioonisüsteem, mille tõttu levis kambrites ebameeldiv lõhn, mis põhjustas terviseprobleeme. Kaebaja leidis, et sellised kinnipidamistingimused rikuvad räigelt kaebaja inimõigusi ning need on tekitanud kaebajale moraalset kahju ja vaevuseid ning alandanud tema inimväärikust. Kaebaja esitas 22.10.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse lisa, milles palus kohtul Tallinna Vanglalt hüvitisena kaebaja kasuks välja mõista 14 eurot iga Tallinna Vanglas viibitud päeva eest.

6. Tartu Halduskohus rahuldas 30.10.2015. a otsusega kaebaja kaebuse osaliselt ja mõistis Tallinna Vanglalt kaebaja kasuks välja hüvitise 708 eurot ja riigilõivu 3,27 eurot. Otsuse põhjendused: 1) Alates 13.06.2011 oli kaebaja vahistatu staatuses ja viibis ööpäev läbi lukustatud kambris, v.a jalutuskäigu aeg. Alates 01.03.2012 viibis kaebaja kinnipeetavana vastuvõtuosakonnas, kus tulenevalt VangS § 14 lg-st 3 ja vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 8 lg-st 4 puudus kaebajal vaba liikumise võimalus väljaspool oma elukambrit. Samas sai kaebaja osaleda hõivetegevuses, samuti osales kaebaja erinevates programmides – eesti keele õppes ja suitsetamisest loobumise programmis ning kaebajale võimaldati nii lühiajalisi kokkusaamisi kui ka üks pikaajaline kokkusaamine, mis on täiendavalt vähendanud kaebaja kambris viibimise aega. 2) Kambri põrandapinnast ei tule maha arvata kambri inventari (mööbli) alla jäävat põrandapinda. Ka tualetti ei saa kambri põrandapinna määramisel arvesse võtta. Arvestades, et kambrit oli akna kaudu võimalik õhutada ning vangla ventilatsioonisüsteemid töötavad, ei ole selles osas mittevaralise kahju väljamõistmine põhjendatud. 236 päeva viibis kaebaja kambrites, kus põrandapinda oli vähem kui 3 m², mistõttu on põhjendatud välja mõista 3 eurot päeva kohta, kokku 708 eurot.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

7. Kaebaja esitas 24.11.2015 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 30.10.2015. a otsus ja rahuldada tema kaebus. Kaebaja jääb täies ulatuses oma esialgse kaebuse juurde, kuid täiendab seda. Kaebaja märgib, et vastustaja tegevus oli õigusvastane ka osas, kus kaebaja isiklik ruum kambris jäi alla 4 m2 ning et kohus peab kaebaja isikliku ruumi arvutamisel arvesse võtma ka seda, et mööbli alla jääv pind piirab täiendavalt kinnipeetava isiklikku ruumi. Samuti toob kaebaja välja Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee raportid, milles on välja toodud, et Tallinna Vangla paljudes kambrites on halb ventilatsioon ja esineb hallitust. Kaebaja hinnangul tõendavad need, et Tallinna Vangla kambrites on halb ventilatsioon. Kaebaja viitab Riigikohtu otsusele nr 3-3-1-38-13, mille kohaselt on põhjendatud välja mõista 6,39 eurot iga kartseris viibitud päeva eest ja mida kaebaja tõlgendab nii, et talle tuleb välja mõista vähemalt 6,39 eurot iga Tallinna Vanglas viibitud päeva eest, kuid arvestades kinnipidamistingimuste kumulatiivset mõju peaks kaebajale mõistetav hüvitis kaebaja hinnangul olema oluliselt suurem kui 6,39 eurot päevas.

8. Tallinna Vangla esitas 30.11.2015 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 30.10.2015. a otsuse osas, millega kohus rahuldas kaebuse osaliselt ja mõistis Tallinna Vanglalt kaebaja kasuks välja hüvitise 708 eurot ja riigilõivu 3,27 eurot ning teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus täielikult rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja leiab, et halduskohus on ebaõigesti arvestanud põrandapinna arvutamisel kambri üldpindalast maha WC aluse pindala ning WC pinna üldpinna hulka arvutamisel on kaebajale tagatud kõikidel Tallinna Vanglas viibitud päevadel vähemalt 2,61 m², seega ei ole vangla rikkunud siseriikliku õiguse norme. Vastustaja märgib, et kohus on arvestanud EIK praktikat valikuliselt ja jätnud arvestamata olulised seisukohad, mis välistavad võimaluse lugeda alla 3 m² põrandapinda isiku kohta kambris automaatselt Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 3 rikkumiseks. Vastustaja märgib, et halduskohus on jätnud tähelepanuta vangla poolt väljatoodu, mille kohaselt ei ole kaebaja püüdnud mittevaralise kahju tekkimist ära hoida ega seda vähendada. Vastustaja hinnangul on halduskohus kaebajale välja mõistnud ebamõistlikult suure hüvitise ning ei ole hüvitise summa oas tehtud kaalutlusotsust põhjendanud.

9. Ringkonnakohus jättis 02.12.2015. a määrusega kaebaja apellatsioonkaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja riigilõivu tasumiseks. Ühtlasi leidis ringkonnakohus kaebaja tähelepanu sellele, et kaebus halduskohtule ei olnud tähtaegne, leides, et kuigi vangla RVastS § 18 lg-st 1 tulenev kohustus kahju hüvitamise taotlus kahe kuu jooksul lahendada, algab nõuetekohase taotluse esitamisest, saab RVastS § 18 lg-st 1 järeldada, et ka mittenõuetekohase taotluse puhul tuleb vanglal hiljemalt kahe kuu jooksul taotluse saamisest asuda taotlust menetlema ning nõuda taotlejalt puudustega taotluse parandamist. Vangla kaks kuud vältava tegevusetuse korral tekib kaebajal RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud kohustus 30 päeva jooksul halduskohtusse pöörduda olenemata sellest, kas haldusorgan eelmainitud 30 päeva jooksul taotluse lahendab või selle puuduste tõttu käiguta jätab. Ringkonnakohus andis kaebajale tähtaja kaebuse esitamise tähtaja ennistamise põhjendatud taotluse ning võimalike vastuväidete esitamiseks ringkonnakohtu seisukohale kaebuse tähtaegsuse kohta.

10. Kaebaja taotles 14.12.2015 ringkonnakohtult kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamise tähtaja pikendamist kuu lõpuni.

11. 21.12.2015. a määrusega võttis ringkonnakohus Tallinna Vangla apellatsioonkaebuse menetlusse ning kohustas Tallinna Vanglat esitama ringkonnakohtule kaebuse tähtaegsuse osas omapoolse seisukoha, jättes samas kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamise tähtaja pikendamiseks rahuldamata.

12. Tallinna Vangla esitas 22.12.2015 seisukoha kaebuse esitamise tähtaja osas, milles ta on seisukohal, et halduskohus on võtnud kaebaja kaebuse ebaõigesti menetlusse. Vastustaja palub tühistada Tartu Halduskohtu 30.10.2015. a otsus ja lõpetada asja menetlus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebus tuleb tagastada, Tartu Halduskohtu 30.10.2015. a otsus tuleb tühistada olenemata vastustaja apellatsioonkaebuse sisust ja lõpetada asja menetlus.

14. HKMS § 197 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses ning lg 2 kohaselt ei ole ringkonnakohus seotud apellatsioonkaebuse õiguslike põhjendustega. Kohtupraktikas on selgitatud, et ulatuses, milles esimese astme halduskohtu lahend on vaidlustatud, kontrollib ringkonnakohus otsuse seaduslikkust kõigist asja lahendamisel olulistest materiaalõiguslikest, protsessuaalsetest ja tõendamisse puutuvatest aspektidest lähtudes (Riigikohtu 15.01.2014. a otsus nr 3-3-1-71-12, p 13.3; 13.11.2008. a otsus nr 3-3-1-26-08, p 11; 11.03.2004. a otsus nr 3-3-1-8-04, p 24; 16.10.2002. a otsus nr 3-3-1-41-02, p 15). Seega on ringkonnakohtul käesolevas asjas õigus kontrollida, kas halduskohus on kaebaja hüvitamiskaebuse õigesti menetlusse võtnud.

15. Asja materjalidest nähtuvalt on Tallinna Vangla registreerinud kaebaja poolt esitatud kahju hüvitamise taotlused 28.01.2014 ja 30.01.2014. Tallinna Vangla taotlusi tähtaegselt, st kahe kuu jooksul alates taotluste registreerimisest, ei lahendanud, ega teavitanud ka kaebajat taotlustes esinevatest puudustest. Kaebuse halduskohtule esitas kaebaja alles 13.10.2014.

16. Hüvitamiskaebusega halduskohtusse pöördumisel näeb VangS § 1¹ lg 8 ette, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud RVastS-is sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. RVastS § 18 lg-st 1 tuleneb vanglale 2-kuuline tähtaeg taotluse lahendamiseks. Kohtupraktikas on sedastatud, et VangS § 1¹ lg-s 8 toodud kohtueelse menetluse läbimise järgselt kohtusse pöördumisele kehtib RVastS § 18 lg-st 2 tulenev 30-päevane kohtusse pöördumise tähtaeg. RVastS § 18 lg 2 reguleerib kohtusse pöördumist ka taotluse tähtaegselt lahendamata jätmise korral (Riigikohtu 08.10.2008. a määrus nr 3-3-1-41-08, p 9; 04.06.2013. a määrus nr 3-3-1-86-12, p 11). Seega peab kinnipeetav või vahistatu kohtusse pöörduma hiljemalt 30 päeva jooksul vanglale esitatud taotluse läbivaatamiseks ettenähtud 2-kuulise tähtaja möödumisest. Kaebajal oli kohustus esitada halduskohtule kaebus hiljemalt 29.04.2014, kuid kaebaja on kaebuse halduskohtusse esitanud alles 13.10.2014. Seega on kaebaja esitanud hüvitamiskaebuse halduskohtule mittetähtaegselt. Kuna kaebus on esitatud halduskohtusse mittetähtaegselt, siis on halduskohus võtnud kaebaja kaebuse ebaõigesti menetlusse ja teinud otsuse mittelubatava kaebuse suhtes.

17. Kaebuses ei ole kaebaja tähtaja ennistamise taotlust esitanud. Ringkonnakohus kohustas kaebajat 02.12.2015. a määrusega (tl 90-91) esitama ringkonnakohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise põhjendatud taotlus hiljemalt 14.12.2015. 14.12.2015 esitas kaebaja taotluse, et ringkonnakohus pikendaks kaebajale antud tähtaega kaebuse esitamise tähtaja ennistamise põhjendatud taotluse esitamiseks kuni kuu lõpuni. 21.12.2015. a määrusega (tl 95) jättis ringkonnakohus kaebaja taotluse rahuldamata, kuna kaebaja ei põhjendanud, miks ta tähtaja pikendamist taotleb. Tulenevalt HKMS § 71 lg-st 1, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kuigi ringkonnakohus andis kaebajale võimaluse taotleda kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, ei ole kaebaja ringkonnakohtule taotlust esitanud. Kohtupraktikas on leitud, et tähtaja ennistamise mõjuvad põhjused peab ära näitama tähtaja mööda lasknud protsessiosaline. Kohus ei pea analüüsima tähtaja ennistamist otsustades asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik ei ole mõjuvate põhjustena välja toonud (RKHK 19.01.2001. a otsus asjas nr 3-3-1-59-00, p 2). Seega ei saa ringkonnakohus asuda kaebaja kaebetähtaega ennistama ilma, et kaebaja oleks seda taotlenud ning tähtaja ennistamiseks mõjuvaid põhjusi esile toonud.

18. HKMS § 200 p 5 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada määrusega halduskohtu otsus osaliselt või täielikult ja jätta kaebus läbi vaatamata või lõpetada asja menetlus. HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt käesoleva seadustiku § 124 lg-le 2. HKMS § 124 lg 2 kohaselt kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. HKMS § 155 lg 3 ls 1 kohaselt kui kaebuse jätab läbi vaatamata või menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Kuna Tartu Halduskohus on menetlenud tähtaja rikkumisega esitatud kaebust, siis tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse täielikult ja lõpetab asja menetluse.

19. HKMS § 187 lg 3 p 5 kohaselt tagastab kohus apellatsioonkaebuse määrusega apellandile, kui apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada. Kuna eelnevast tulenevalt on halduskohus kaebuse kaebetähtaja rikkumise tõttu ebaõigesti menetlusse võtnud, kaebaja kaebuse esitamise tähtaeg jääb ennistamata ning esineb HKMS § 124 lg-s 2 toodud alus menetluse lõpetamiseks, ei saaks ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebust menetlusse võttes seda ilmselgelt rahuldada. Seega tuleb kaebaja apellatsioonkaebus HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel kaebajale tagastada.

20. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 või p 4 alusel. Tartu Halduskohus rahuldas 04.11.2014. a määrusega (tl 32-33p) osaliselt kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel ning andis kaebajale puuduse kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu 20 eurot tasumiseks tähtaja. Nõutud riigilõiv on Kohtute Infosüsteemi andmetel tasutud 8.11.2014 G.B. poolt. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 02.12.2015. a määrusega osaliselt kaebaja menetlusabi taotluse apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohustas kaebajat apellatsioonkaebuselt tasuma riigilõivu osaliselt summas 45 eurot. Nõutud riigilõiv on tasutud 15.12.2015 T.K. poolt. Kuna ringkonnakohus lõpetab asja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel, siis kuulub asjas tasutud riigilõiv summas 20 eurot tagastamisele G.B. le ja riigilõiv summas 45 eurot tagastamisele T.K. le.

21. Tallinna Vangla oli apellatsiooniastmes riigilõivu tasumisest HKMS § 104 lg 10 alusel vabastatud. Eeltoodut arvestades puudub alus antud osas menetluskulude jaotamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel