1-15-7408/11 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-15-7408

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 2. veebruar 2016

. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-7408 (15249000252) Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Kriminaalasi

D.K krimin 121 lg 2 p 2, 3 aalasi KarS § järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Anneli Hinto Süüdistatav D.K

Isikukood XXX, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxx

linn, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, keskharidus, töötab juhutöödel; Kriminaalkorras karistatud 3-l korral:

1) Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 03.02.2011. a

otsusega KarS § 121 järgi rahalise karistusega 70 p m , s.o 224 eurot; äeva äära

2) Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 03.02.2012. a otsusega KarS § 3312 -aastase vangistusega, millest järgi 1 3 kuud vangistust pöörati täitmisele ja 9 kuud vangistust jäi KarS § 74 alusel täitmisele pööramata 2-aastase katseaja ; ga

3) Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 07.12.2012. a otsusega KarS § 266 lg1 järgi 4-kuulise vangistusega, KarS § 65 lg 1 alusel karistus liidetud eelmise otsusega mõistetud

karistusega, 1 aasta 4 kuud mõistes liitkaristuseks

vangistust. Karistusest on vangistust, ära kantud 3 kuud

ärakandmata on 1 aasta 1 kuu vangistust, millest 9 kuud vangistust on ja jäi tingimisi vabastatuks Harju Maakohtu

03.02.2012. a otsuses määratud tingimustel ja tähtajaks

ning 4 kuud vangistust KarS § 74 lg 1,2,3 alusel jäi tingimisi täitmisele pööramata 2-aastase katseajaga; Väärteokorras 5 kehtivat karistust; Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 06.08.2015.a.

2

Kaitsja Vandeadvokaat Lembit Nirgi RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada KarS § järgi ja mõista karistuseks D.K 121 lg 2 p 2,3 10 (kümme) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka D.K kahtlustavana kinnipidamise aeg 05.08.2015. a kell 13.30 kuni 06.08.2015. a kell 10.35, s.o 2 päeva.

Ärakandmata karistuse suuruseks lugeda 9 (üheksa) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1,3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata D.K-le täitmisele, kui kaheksateistkümne D.K ei pane 18 -( ) kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § s 75 sätestatud kontrollnõudeid: -

1) tud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx elada kohtu määra –

2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks

ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada D.K käitumiskontrolli perioodil mitte tarvitama alkoholi.

Käitumiskontrolli teostamiseks määrata elukohajärgs D.K

e kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla.

KarS § 78 p 1 alusel lugeda katseaja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 02.02.2016. a.

Tõkend – – tühistada kohtuotsuse jõustumisel elukohast lahkumise keeld .

KrMS § 180 lg 1 välja mõista riigituludes ,3 alusel D.K-lt se menetluskuludena

sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot ja riigi õigusabi kulu 144 (ükssada

nelikümmend neli) eurot.

Jätta riigi õigusabi kulu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot D.K-lt välja mõistmata.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et on õigus väljamõistetavad D.K

menetluskulud kogusummas eurot tasuda 1 789 (seitsesada kaheksakümmend üheksa) (üks) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates. D.K on

3

kohustatud maksma igakuiselt 20 eurot . kuupäevaks vähemalt 66 (kuuskümmend kuus) kuni kogusumma tasumiseni (viimane osamakse 63 eurot).

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS

Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või

EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber

menetluskulude tasumisel on 99916700008326 -15-7408, . Selgitusse tuleb märkida „1 menetluskulud, D.K “.

Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse

kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE

PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu D.K-le on esitatud süüdistus KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi selles, et tema olles varasemalt toime pannud vägivalla teo (süüdi tunnistatud 03.02.2011 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja

otsusega), 05.08.2015. a kella 12.45 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kortermaja trepikojas korteri nr xx xxxxxxxxxxxxxxxxx rusikaga läheduses lõi ühel korral oma endisele abikaasale vastu vasakut põske ja kahel korral rusikaga vastu selga, tekitades kannatanule füüsilist valu ja vasakule põsele punetuse, pannes sellega toime kehalise väärkohtlemise korduvalt ja lähisuhtes oleva isiku suhtes. KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus 10 kuud vangistust. KarS -06.08.2015. a s.o 2

§ 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 05.08. päeva lugeda kantud karistusaja hulka. Kandmata karistus 9 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui D.K

18 kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud

käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada D.K käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

4

II Kohtu seisukoht Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine

vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista süüdi KarS § D.K 121 lg 2 p 2,3

järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

III Kriminaalmenetluse kulud Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale

kohtumenetluses makstud tasu 192 eurot (91,20+100,80). Samuti on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o alammäär on alates 1. jaanuarist 201 645 eurot (kuupalga 6. a 430 eurot). Seega on menetluskulud kokku 837 eurot.

Vastavalt KrMS § 180 lg le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud - süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi.

D.K taotles kohtult mitte menetluskulu d si välja mõista. Kaitsja taotles kohtult

menetluskulude olulises ulatuses, s. vähendamist o välja mõista menetluskulude katteks 120

eurot, mis määrata tasumisele osade kaupa 1 aasta jooksul Prokurör vaidles vastu esitatud . taotlustele. Kohus peab vajalikuks esmalt osundada, et KrMS § 180 lg 3 ei näe ette võimalust, et kohus jätaks kõik menetluskulud riigi kanda. Nimetatud sätte kohaselt on kohtul õigus jätta riigi kanda

osa menetluskuludest. Seega ei ole D.K taotlus menetluskulude välja mõistmata jätmiseks põhjendatud.

Kohus leiab, et kaitsja taotletud ulatuses menetluskulude vähendamine ei ole põhjendatud.

Siinkohal arvestab kohus, et D.K ametlikult ei tööta, kuid teenib sissetulekut

juhutööde tegemisega (D.K selgituste kohaselt 300 eurot kuus). Teda toetab ka elukaaslane. Käesoleva kriminaalmenetluse tõttu D.K endale töökohta otsinud ei ole,

töövõimetust talle määratud ei ole D.K on ülalpidamiskohustus alaealiste laste .

suhtes. Samuti on kohtu arvates oluline, et D.K on varasemalt väljamõistetud

menetluskulud tasumata, kohtutäiturite juures on tal võlgnevusi ligikaudu 7000 eurot. D.K

konto Seega on suuresti D.K on arestitud ja nõuete katteks tehakse kinnipidamisi.

ise tekitanud endale raske varalise seisundi, mitte otsides tööd ja jättes tasumata

varasemad nõuded ning kohustused. Sellest tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks

menetluskulusid suures osas vähendada. Ühtlasi ei taga menetluskulude vähendamine D.K paremat resotsialiseerumist, kuna D.K on suures ulatuses võlgnevusi, mis on olnud tingitud tema enda tegevusviisist.

Küll peab kohus põhjendatuks vähendada menetluskulusid osas, mis puudutavad kaitsjale

väljamakstud sõidukulusid. Siinkohal lähtub kohus asjaolust, et käesolevas kriminaalmenetluses on kaitsja osavõtt KrMS § 45 lg 3 kohaselt kohustuslik ja süüdistatav Ain

5

D.K-le on riigi õigusabi korras määratud kaitsjaks vandeadvokaat Lembit Nirgi, kes osutab õigusteenust Advokaadibüroo Rakvere kaudu, mille asukohaks on Lai 11, Rakvere. Kaitsjale on

summas 48 eurot hüvitatud sõidukulud . Kuna riigi õigusabi korras määratud kaitsja büroo

asukoht on mujal, tekkis kaitsjal kulude hüvitamise õigus. Asjaolu, et riigi õigusabi korras

määratud kaitsjal sellesisulised kulutused tekkis, on ngitud riigi õigusabi aga omakorda ti

tagamise süsteemist. Põhjendatud ei ole aga süüdistatavate erinev kohtlemine kohtu arvates olukorras, kus riigi õigusabi teenust osutav kaitsja on samas linnas, kus toimub kriminaalasja menetlemine ja arutamine, ning kui riigi õigusabi teenust osutav kaitsja on kohustatud sõitma vajaliku riigi õigusabi teenuse osutamiseks kohale teisest linnast. Seega tuleb süüdistatavate võrdse kohtlemise põhimõtte järgi jätta riigi kanda kaitsjale hüvitatud sõidukulud (Rakvere- Jõgeva-Rakvere) kogusummas 48 eurot.

Eeltoodust tulenevalt tuleb D.K-lt välja mõista menetluskulude katteks 789 eurot. Kohus, võttes arvesse D.K majanduslikku seisundit, leiab, et D.K-le käib

ilmselgelt üle jõu menetluskulude korraga tasumine. Selleks, et võimaldada D.K-le tasuda menetluskulud vabatahtlikult, määrab kohus need tasumisele osade kaupa 1 aasta jooksul.

Raina Pärn Kohtunik