1-15-7161/18 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 02.02.2016. a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-15-7161

Kohtunik

Eha Popova

Kohtuistungisekretär

Julia Senkevitš

Tõlk Natalia Senkevitš

Kohtuasi Vangla materjalid H.N ingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu H.N (ik XXX) viibib Vanglas

Kohtuistungi toimumise aeg, 26.01.2016.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada H.N karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga

6 (kuus) kuud kohtumääruse jõustumisest, millest esimeseks 2 (kaheks) kuuks

kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Tallinna

Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

2

2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada H.N katseajaks KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile kuni katseaja lõpuni ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks

ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3. Kohustada H.N käitumiskontrolli ajal täitma KarS § 75 lg 2 p 2, 5, 9 sätestatud kohustusi: 1) mitte tarvitada alkoholi;

2) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholisõltuvusvastane ravikuur, esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend;

3) alluda elektroonilisele valvele tähtajaga 2 (kaks) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.

4. H.N-ile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

5. H.N vabastada määruse jõustumisel.

6. Määrus saata teadmiseks

Vanglale, prokurörile,

Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale ja H.N-ile.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Tallinna Vangla esitas 08.01.2016 Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava H.N-i

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Harju Maakohtu 04.09.2015 otsusega tunnistati H.N süüdi KarS § 120 lg 1 ja § 121 lg 2 p 2,3 järgi ja teda karistati KrMS § 238 lg 2 alusel vangistusega 6

kuud. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 5 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2

alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu poolt 14.11.2014 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja mõisteti liitkaristuseks vangistus 6 kuud ja 18 päeva. Kohtuotsus jõustus 12.09.2015.a.

3

Karistuse kandmise algus oli 02.09.2015 ja lõpp on 20.03.2016.

H.N-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub

, et

kinnipeetavale individuaalset täitmiskava ei koostatud, sest karistusaeg on alla 1 aasta.

Distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangla toetab H.N-i vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega.

H.N-i kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub,

et H.N on vabanemisjärgselt olemas elukoht Tallinnas, xxx, mis vastab elektroonilise valve

nõuetele. Korteris elav kinnipeetava abikaasa on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise

valve seadme paigaldamiseks. Vabanemisjärgselt on H.N võimalus saada tööd XXXOÜ-s.

H.N taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on nõus elektroonilise valve kohaldamisega, on nõus minema alkoholivastasele ravile.

Abiprokurör Silja Seeder edastas kirjalikult arvamuse, toetab mille kohaselt abiprokurör

H.N-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. H.N on varem kohtu

poolt karistatud viis korda, kuid vangistuses viibib esimest korda. Karistuse kandmise ajal on

osalenud sotsiaalprogrammis, mis käsitles pere ja paarisuhetes vägivalda, kuivõrd kannatanuks oli abikaasa. Abikaasa toetab H.N-i vabanemist ja nähtuvalt vangla

iseloomustusest on H.N motivatsioon loobuda vabaduses alkoholi kuritarvitamisest. Prokurör leiab, et on otstarbekas määrata kuuekuuline katseaeg ja allutada H.N KarS § 75 käitumiskontrollile, samuti leiab, et on vajalik lisakohustusena määrata alkoholi tarvitamise keeld. H.N on käesoleval hetkel õigus vabaneda nii elektroonilise

järelevalve alla kui ka katseajaga tingimisi enne tähtaega ning selle jätab prokurör kohtu otsustada.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud

süüdimõistetu arvamuse, leiab, et H.N-i võib vabastada tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus

kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule

kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik H.N-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kohus arvestab, et kuigi kinnipeetavat on kriminaalkorras korduvalt karistatud, on ta viimati mõistetud 6 kuu ja 18 päeva pikkusest karistusest ära kandnud ligikaudu 5 kuud vangistust ning tema käitumine karistust kandes on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste

puudumine. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise

vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus usub, et

seekordne vanglas viibimine on pannud kinnipeetava mõistma, et toimepandud kuritegudele

järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Samuti arvestab kohus kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda alkoholiprobleemide tõttu vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on kuritegude põhiliseks käivitajaks alkoholi

4

liigtarvitamine ning mõtlematu/hoolimatu suhtumine oma tegude võimalikesse tagajärgedesse. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises

elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Kuna kinnipeetava karistusaja lõpp

on juba vähem kui 2 kuu pärast, kuid vastavalt KarS § 76 lg 5 määratakse ennetähtaegsel vabastamisel isikule katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus

kuud, siis on kinnipeetav kriminaalhooldusel veel kuus kuud pärast käesoleva määruse

jõustumist. Kohtu hinnangul võimaldab H.N-i tingimisi ennetähtaegne

vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes

samas H.N-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Kohus usub, et tuge oma seniseid kuritegelikke hoiakuid muuta saab kinnipeetav just läbi kriminaalhoolduse.

Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus

kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste

täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga

mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Pärast vabanemist on H.N olemas ka kindel eluja töökoht ning lähedase toetus

ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka kinnipeetav, saades aru selle vajalikkusest ja

kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning tahab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohus annab kinnipeetavale võimaluse näidata, et teda saab usaldada.

Kohus juhindub KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Eha Popova Kohtunik

5