1-15-8364/9 · 1-15-8364/9 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S kriminaalhooldaja erakorralise ettekande kohta

Kohus Pärnu Maakohus

Määruse tegemise aeg

01.veebruar 2016.a. Rapla, kirjalikus menetluses

Kriminaalasja number 1-15-8364

Kohtunik

Indrek Saar Kriminaalasi

Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla

talituse kriminaalhooldusametnik Olga Lobjaku erakorraline ettekanne A. kohta. G

Süüdimõistetu A.G , isikukood XXX, elukoht XXXXXXX maakond xxxxxxx vald xxxxxx küla xxxxxxx keskuse xxxxxx Kohaldatud menetlusnormid

KrMS §§ 387 lg 1, 427 ja 432 lg 1

RESOLUTSIOON

Kehtestada A. lisakohustuseks mitte tarvitada katseaja jooksul alkoholi. Kohustus G algab A. le määruse kättesaamise päevast. G-

Määrus saata süüdimõistetule ja kriminaalhooldajale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib süüdimõistetu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul, arvates määruse kättesaamisele järgnevast päevast. Määruskaebus tuleb esitada maakohtu kaudu.

Asjaolud

A. on süüdi mõistetud Pärnu Maakohtu poolt 02.novembril 2015.a. KarS § 121 lg 2 p 2 G järgi ja karistatud kuue (6) kuulise vangistusega, millest kahtlustatavana kinnipidamisega 30.juunist kuni 02.juulini 2015.a. loeti kolm (3) päeva kantuks ja vangistuse kandmata osaks jäi viis (5) kuud

ja kakskümmend seitse (27) päeva. KarS § 74 lg 1 kohaselt ei pööratud vangistust täitmisele, kui

A. kaheteist (12) kuulise katseaja jooksul ei pane toime tahtlikku kuritegu ja täidab G

2 KarS § 75 lg 1 ette nähtud käitumiskontrolli nõudeid. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt on A. senise katseaja jooksul täitnud kontrollnõudeid G

ja teinud koostööd, kuid suhtumine kriminaalhooldusesse on vastuoluline. A. peab seda G

enda jaoks mõttetuks ja ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ega aktsepteeri, et ühiskonna

liikmeks olemine eeldab ka vastutust. Kõige tähtsamaks peab ta enda heaolu. Kohtumistel on

toimunud vestlused alkoholi tarvitamise mõjust tema käitumisele ja tema perele ning analüüsitud

selle tagajärgi. A. on suunatud sotsiaalprogrammi „Pere ja paarisuhte vägivalla G

vähendamine,“ mille alguseks on planeeritud 25.veebruar 2016.a. A. on kümme aastat G

töötanud mitteametlikult, teenides kuus umbes 300 eurot. Viimane ametlik töökoht oli xxxxxx

xxxxxxx OÜ, kus töötas kaks aastat. Üle kümne aasta on perekond taotlenud vallalt erinevaid sotsiaaltoetusi ja teenuseid.

10.detsembril 2015.a. tuli A. registreerimisele alkoholijoobe tunnustega. A.

G G

tunnistas alkoholi tarvitamist eelmisel õhtul. Sellest tulenevalt selgitati talle, et

kriminaalhooldusametniku juurde tulles peab olema kaine. 21.detsembril 2015.a. tuvastati A.G Rapla politseijaoskonnas välja hingatud õhus ühe liitri kohta 0,63 milligrammi alko holi.

23.detsembril 2015.a. tuli A. registreerimisele samuti alkoholijoobe tunnustega. G Alkoholijoobe tunnustega registreerimistele ilmumise kohta on võetud kirjalikud selgitused. Ühtegi väärtegu ei ole A. katseajal sooritanud. Ta tunnistab, et muutub alkoholi tarvitamise tõttu G vägival

dseks ja tekitab uusi probleeme. Alkoholist vabatahtlikult loobuma A. nõus ei ole. G Seepärast palub kriminaalhooldaja kehtestada A. le lisakohustuseks mitte tarvitada katseajal G- alkoholi.

Kohtu seisukoht

Kohus leiab, et kriminaalhooldajal oli alus erakorralise ettekande esitamiseks. KarS § 74 lg 4 kohaselt võib kohus juhul, kui süüdimõistetu ei allu kontrollnõuetele või ei täida kohtu poolt pandud kohustusi, pikendada kriminaalhooldaja erakorralise ettekande alusel katseaega, määrata täiendavaid kohustusi või pöörata vangistus täitmisele. Kohus leiab, et kõige rangema abinõu kohaldamine ei ole

antud juhul vajalik, sest käitumiskontrolli nõuete täitmise osas A. le etteheiteid ei ole. G- Vangistuse kandmine ilmselgelt alkoholisõltuvusest vabanemisele kaasa ei aita. Kohtul puudub alus kahelda kriminaalhooldaja hinnangus lisakohustuse vajalikkuse kohta.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Saar kohtunik