1-16-801/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 02.02.2016 Tallinnas Kriminaalasja number 1-16-801 (16230100503)

Kohtukoosseis kohtunik Janika Kallin Kohtuistungi sekretär Kertu Kuusik Tõlk Julia Zautina Kriminaalasi R.Z süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluses.

Abiprokurör Žanna Morozova Süüdistatav R.Z

isikukood: XXX; kodakondsus: EV; emakeel: vene

keel; elukoht: XXX; kesk-eriharidus; töökoht: OÜ XXX; varem kriminaalkorras karistamata.

Tõkend puudub. Kahtlustatavana kinni peetud alates 31.01.2016 kella 19.49 ajal. Kaitsja Riine Lumiste

RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 256-1, § 256-5 lg 1 p 2, lg 2, § 239- 250, § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3 kohus otsustas:

1) Süüdi mõista

R.Z KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja karistada 5 (viie) kuu pikkuse vangistusega.

2) KarS § 68 lg 1 järgi lugeda karistusaja hulka R.Z poolt

eelvangistuses viibitud aeg 3 (kolm) päeva (31.01-02.02.2016a.). R.Z

peab ära kandma 4 (nelja) kuu ja 27 (kahekümne seitsme) päeva

pikkuse vangistuse.

3) KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel jätta R.Z-ile

mõistetud ja ärakandmisele kuuluv karistus täielikult täitmisele pööramata, kui R.Z ei pane 18 (kaheksateistkümne) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle katseajal määratud kontrollnõudeid ja kohustusi.

4) Võttes aluseks KarS § 75 lg 1 kohustada R.Z järgima katseajal

järgmisi kontrollnõudeid: 4.1. elab kohtu poolt määratud alalises elukohas: XXX;

4.2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

4.3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.4

saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

4.5 saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

4.6 saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

5) Võttes aluseks KarS § 75 lg 2 p 2 kohus määrab, et

R.Z on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.

6) Võttes aluseks KarS § 75 lg 2 p 8 kohus määrab, et R.Z on

käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema sotsiaalabiprogrammis.

7) Määrata R.Z

katseajaks Tallinna Vangla Harju

kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

8) KarS § 78 p 1 alusel arvestada R.Z-ile määratud 18

(kaheksateistkümne) kuu pikkuse katseaja pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 02.02.2016.a.

9) Vabastada kinnipeetud R.Z kohtusaalis.

10) Välja mõista R.Z-ilt

sundraha 322,50 eurot, kaitsjatasu 116,00

eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksuja

Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas,

EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis

või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena „ R.Z

, 1-16-804, menetluskulud“. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on

makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui

rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. 11) Asitõend:

- CD plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juuresjätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku materjalide juurde.

3 Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust

reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad

esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus

selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult

Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

Asjaolud: R.Z süüdistatakse KarS § 121 lg 2 p 2 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, nimelt füüsilise vägivalla kasutamises isiku suhtes, kellega on tema lähisuhtes, 31.01.2016 kella 19:11 paiku Tallinnas XXX, lõi oma elukaaslast, XXX´t rihmapandlaga vastu vasakut õlga tekitades kannatanule füüsilist valu, kus isiku läbivaatuse protkollis on näha vasakul käsivarrel punetus. Oma tegevusega R.Z pani toime kehalise väärkohtlemise, s.o teise inimese tervise kahjustamise, valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise, lähisuhtes s.o KarS § 121 lg 2 p2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad:

Süüdistatava, tema kaitsja ja abiprokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis abiprokuröri kohtus süüdistatava süüdi mõistmist ja karistamist alljärgnevalt: Süüdistatava R.Z karistamist KarS § 121 lg 2 p 2 järgi vangistusega 5 kuud.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema vahi all viibitud aeg alates kinnipidamisest , so 31.01.2016 – 02.02 .2016 , so 3 päeva. Seega jääb kandmata karistuseks 4 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg1 alusel ei pöörata karistust täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 18 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks KarS § 75 lg 1 kohaselt on süüdimõistetu käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid. -elama kohtu määratud alalises elukohas XXX;

-ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; -alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; -saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15-ks päevaks; -saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

4 -saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2, 8 alusel määrata, et R.Z on kohustatud käitumiskontrolli ajal - mitte tarvitama alkoholi; -osalema sotsiaalabiprogrammis.

R.Z

allutada katseajaks Tallinna Vangla Harju maakonna

kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamisest. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju liigija määraga ning jõudsid kokkuleppele abiprokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Süüdistatav tunnistas end talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, kinnitades et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. Abiprokurör ja kaitsja jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohtu seisukoht:

Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et R.Z poolt kokkuleppe

sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooniga, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb R.Z-ile mõista kokkuleppe kohane karistus.

Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo

korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määrusega nr 139 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 2,54 eurot tunnis ja 430 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 645,00 eurot. R.Z pani toime II astme kuriteo, seega tuleks temalt välja mõista sundraha 645,00 eurot. KrMS § 256-5 lg 2

kohaselt vähendab kohus süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. R.Z pani toime II astme kuriteo, kriminaalasi lahendati kiirmenetluses, seega tuleb temalt välja mõista sundraha 322,50 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt loetakse menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu R.Z oli kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi kokku 116,00 eurot riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud, seega tuleks R.Z-ilt välja mõista kaitsjatasu 116,00 eurot.

KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu; KrMS § 180 lg 3 järgi võib kohus

määrata, et menetluskulud tasutakse ositi. Kohus leiab, et R.Z võib menetluskulud ja sundraha tasuda 12 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest.

Asitõend:

- CD-plaat kõnesalvestisega, mis asub kriminaalasja materjalide juures, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

/allkirjastatud digitaalselt/