3-15-2530/16 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-15-2530 Otsuse kuupäev 02.02.2016 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi

A. S (S) kaebus Viru Vangla 21.09.2015 vaideotsuse nr 6-12/242-

2 ning 19.08.2015 käskkirja nr 6-2/1312-T tühistamiseks

Menetlusvorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja: A. S Vastustaja: Viru Vangla

Resolutsioon

Jätta kaebus rahuldamata. Menetluskulu jääb poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 03.03.2016 Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

1. 07.10.2015 saabus Tartu Halduskohtule A. S kaebus Viru Vangla 21.09.2015 vaideotsuse nr 6-12/242-2 ning Viru Vangla 19.08.2015 käskkirja nr 6-2/1312-T tühistamiseks (lk 4).

2. Vastustaja esitas kirjaliku vastuse kaebusele 04.12.2015, mille kohaselt Viru Vangla 04.12.2015 käskkirjaga nr 6-2/1834 tunnistati Viru Vangla 19.08.2015 käskkiri nr 6- 2/1312-T alates 01.09.2015 kehtetuks. Vastustaja selgituste kohaselt alates 01.09.2015 ei ole kinnipeetavale antud korraldust töötamiseks, kinnipeetavale on võimaldatud ainult õppetöös osalemine.

3. 15.12.2015 palus kohus kaebajal kohtule teatada, kas kaebaja jääb oma kaebuse juurde või kaebaja on nõus menetluse lõpetamisega.

4. 23.12.2015 kohtule saabunud vastuse (tl 30) kohaselt jääb kaebaja oma kaebuse juurde. Kaebaja väitel on vaidlustatud käskkiri suunatud tema distsiplinaarkaristamisele, et näidata teda võimalikult halvas valguses, et ta ei vabaneks ennetähtaegselt vanglast.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Haldusasja materjalide järgi esitas A. S 24.08.2015 märgitud käskkirja peale vaide. Viru Vangla 21.09.2015 vaideotsusega 6-12/242-2 jäeti kinnipeetava vaie rahuldamata põhjendustega, et käskkirja väljaandmise ajal 19.08.2015, aga ka vaide esitamise ajal 24.08.2015, oli vastavalt kutseõppeasutuse seaduse § 27 lõigetele 1 ja 2 suvevaheaeg, mil õppetööd ei toimunud ja sellest tulenevalt oli kinnipeetav töökohuslane. Uus õppeaasta algas 01.09.2015. Vastavalt Viru Vangla 19.08.2015 käskkirjale määrati kinnipeetav A. S tööle ajavahemikuks 24.08.2015 kuni 23.11.2015. Nimetatud käskkirja väljaandmine 19.08.2015 oli õiguspärane, sest sellel hetkel ei olnud A. S hõivatud kinnipeetav, kuna kestis suvevaheaeg ja kinnipeetava võis määrata tööle kuni 31.08.2015 (tl 5). Seega kehtis vaidlustatud 19.08.2015 käskkirjas 6-2/1312 sätestatud kinnipeetava tööle määramine 24.08.2015 kuni 31.08.2015 (k.a.).

6. Käesoleval juhul on vastustaja Viru Vangla pärast kaebaja pöördumist halduskohtusse ja kaebuse kohtu poolt menetlusse võtmist ise 04.12.2015 käskkirjaga nr 6-2/1834 tunnistanud vaidlusaluse Viru Vangla 19.08.2015 käskkirja nr 6-2/1312-T alates 01.09.2015 kehtetuks õigusselguse huvides (tl 25). Vastustaja selgituste kohaselt pole alates 01.09.2015 kinnipeetavale antud korraldust töötamiseks ning kinnipeetavale on võimaldatud ainult õppetöös osalemine. Kuna kaebaja asus omandama jätkuvalt kutseharidust, kohaldub alates 01.09.2015 tema suhtes VangS § 37 lõike 2 punkti 2 regulatsioon ning ta ei ole õppetöö ajal kohustatud töötama.

7. Poolte vahel pole vaidlust selles, et alates 01.09.2015 ei ole ega olnud kinnipeetav kohustatud vaidlustatud käskkirja alusel töötama. Seega on Viru Vangla käesolevaks ajaks A. S (S) vastavad õigused taastanud.

8. Kaebaja on kohtule teatanud, et ta ei soovi asjas menetluse lõpetamist, vaid vastustaja vaidlusaluse käskkirja õigusvastasuse kindlaks tegemist. Kaebaja märgib, et vaidlustatud käskkiri on suunatud tema distsiplinaarkorras karistamisele, et näidata teda võimalikult halvas valguses, et ta ei vabaneks ennetähtaegselt vanglast.

9. Vaidlust ei ole selles, et vastustaja on kohtumenetluse ajal ise tühistanud tagasiulatavalt vaidlusaluse käskkirja. Sellega seoses ei saanud kuidagi tekitada riigivastutuse seaduse alusel hüvitamisele kuuluvat riivet kaebaja väärikusele. Seetõttu oleks vastava nõudega kaebus tulevikus ilmselgelt perspektiivitu. Lisaks omab olulist tähendust ka asjaolu, et mittevaralise kahju hüvitamine ei pea alati ja tingimata väljenduma mingi konkreetse rahasumma väljamõistmises kohtu poolt. See võib seisneda ka näiteks oma eksimuse tunnistamises ja kannatanu ees vabandamises.

10. Käesoleval juhul ongi Viru Vangla õigusselguse huvides vaidlusaluse käskkirja tühistanud. Halduskohtu arvates ei saanud vastustaja oma tegevusega haldusakti andmisel tekitada kaebajale mingit rahaliselt mõõdetavat kahju ning siis ei saa tuvastamiskaebust pidada lubatavaks põhjendusega, et kaebajat püütakse näidata halvas valguses, et ta ei saaks vanglast ennetähtaegselt vabaks.

11. Kohtute Infosüsteemi andmete järgi on 26. jaanuaril 2016 Viru Maakohtu kohtunik Heli Väinaste Rakvere kohtumajas läbi vaadanud Viru Vanglast KarS § 76 korras kohtusse saadetud materjalid A.S vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta ning juhindudes KrMS § 426, 432 lg 3, lg 32 kohtunik määras vaadata antud materjal läbi avalikul videoistungil Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas, Rohuaia 8 09.02.2016 kell

09.00. Asja nr 1-12-7540 materjalide järgi on Viru Vangla maakohtule saadetud taotluses toetanud kaebaja A. Silla tingimisi enne tähtaega vastamist. Seega on kaebaja väited vastustaja aadressil asjakohatud ja paljasõnalised, kuna vastustaja pole kaebajat „halvas valguses“ näidanud.

12. HKMS § 45 lg 2 järgi võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. HKMS § 38 lg 4 järgi tuleb tuvastamiskaebuses selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks.

13. Kohus leiab, et eelnevast tulenevalt peab kaebaja arusaadavalt määratlema huvi, miks ta tuvastamist soovib. Kaebaja on oma eesmärgi saavutanud, sest vaidlustatud käskkiri on kohtumenetluse ajal tühistatud. Kuna hilisem hüvitamiskaebus oleks käesoleval juhul aga ilmselgelt perspektiivitu, siis puudub käesoleval juhul õigus tuvastamiskaebuse esitamiseks (HKMS § 45 lg 2 ls 3).

14. Kirjeldatu alusel pole A. Silla kaebus põhjendatud ja jääb seetõttu täies ulatuses rahuldamata. Kaebaja on kaebuselt tasunud riigilõivu 15 € (tl 20). Viru Vangla oma menetluskulude hüvitamiseks taotlust ja kuludokumente esitanud ei ole. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

(digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik