2-12-25835/61 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-12-25835

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

01.veebruar 2016, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasi

R.

T. hagi

AAS

„BTA

BALTIC

INSURANCE

COMPANY“ Eesti filiaali kaudu (endise ärinimega BTA

Insurance

Company

SE

Eesti

filiaal)

vastu

kindlustushüvitise

summas

74 877 €

ja

viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

93 764,93 €

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: R. T. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx

x, xxxxx);

Hageja

lepinguline

esindaja

Reet

Rattur

(e-post

reet.rattur@e-jurist.ee)

Kostja: AAS „BTA BALTIC INSURANCE COMPANY“

Eesti filiaali kaudu (registrikood 11223507, asukoht Lõõtsa

2B,

Tallinn

11415,

e-post:

info@bta-kindlustus.ee),

volitatud esindaja Ülle Velling

Kohtuistung

25.11.2015

Kohtuistungil osalesid

R. Rattur ja Ü. Velling

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada R. T. hagi AAS „BTA BALTIC INSURANCE COMPANY“ vastu Eesti

filiaali kaudu kindlustushüvitise summas 74 877 euro ja viivise väljamõistmiseks

osaliselt.

2. Välja mõista AAS-ilt „BTA BALTIC INSURANCE COMPANY“ Eesti filiaali kaudu R.

T. kasuks 22 973,31 eurot (millest 18 253,98 € on kahjuhüvitis ja 4719,33 € seisuga

09.09.2014 arvestatud sissenõutavaks muutunud viivis).

3. Jagada menetluskulud poolte vahel järgmiselt:

3.1.

kostja AAS „BTA BALTIC INSURANCE COMPANY“ Eesti filiaali kanda jätta 750

eurot hageja tasutud riigilõivust ja 24,5% hageja kantud asja läbivaatamise kuludest ja

kohtuvälistest kuludest ning 24,5% kostja enda menetluskuludest.

3.2.

Hageja R. T. kanda jätta 250 eurot tema poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust,

75,5% hageja kantud asja läbivaatamise kuludest ja kohtuvälistest kuludest ning 75,5%

kostja menetluskuludest.

2-12-25835

4. Määrata kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 2243,64 eurot ja

hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 437,90 eurot.

5. Tasaarvestada menetluskulude hüvitamise nõuded kattuvas ulatuses ja mõista AAS-ilt

„BTA BALTIC INSURANCE COMPANY“ Eesti filiaali kaudu R. T. kasuks

menetluskulude katteks välja 1805,74 eurot, millest 50,00 eurot kanda OÜ E-jurist

arvelduskontole nr EE052200221020284892 ja 1755,74 eurot tasuda R. T.

arvelduskontole nr EEx Swedbank AS-is.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse

apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse

esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

04.07.2012 saabus kohtule R. T. hagi BTA Insurance Company SE (praeguse ärinimega AAS

„BTA BALTIC INSURANCE COMPANY“) Eesti filiaali vastu kindlustushüvitise 74 877 € ja

perioodi eest 11.04.2011 – 15.05.2012 seadusejärgses määras arvestatud viivise 6536 €

väljamõistmiseks.

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt oli hagejale kuuluv Xxxxxx x Pärnus asuv elumaja

kindlustuspoliisi nr xxxxxx alusel kindlustatud BTA Insurance Company SE Eesti filiaalis

tulekahju, vedeliku- või aurulekke, loodusõnnetuse ning kolmandate isikute seadusvastase

tegevuse vastu. Kindlustusperioodiks oli 24.03.2010 – 23.03.2011.

Ajavahemikus

10.02.2011-20.02.2011

toimus

Xxxxxx

x

Pärnus

asuvas

elumajas

veekahjujuhtum. Juhtumi toimumise ajal oli hageja pikemalt Pärnust ära ning juhtumi avastas

maja üle järele valvanud R. M..

Algselt eeldasid nii hageja kui kostja, et külmumine võis olla põhjustatud elektrikatkestusest,

kuid kohtu määratud ekspert elektrikatkestust ei tuvastanud. Ekspert tuvastas, et veekahju

põhjuseks on II korruse vannitoa vannisegisti ja selle ühendustorustiku külmumine. BTA

Kindlustuse kindlustustingimuste punkti 3.3. alapunktide a) ja b) näevad ette, et kindlustusandja

maksab kindlustushüvitist kindlustusobjektile tekkinud kahjude eest, kui nende põhjuseks on a)

hoonesiseste kommunikatsioonisüsteemide, sh veevarustuse avariid, s.o nende äkiline ja

ootamatu purunemine, mille tulemusel on tekkinud vedeliku või auruleke; b) hoonesisese toru

külmumine ja selle tagajärjel toru purunemine

Vahetult peale kindlustusjuhtumit hoolitses elumajas kahju suurenemise vältimise eest omal käel

R. M., keeras veekraanid kinni, lasi eemaldada radiaatorid, et need lõhki ei külmuks, ja viis läbi

esmase kuivatamise. Muud meetmed kahju suurenemise vältimiseks ei olnud olulisi

materiaalseid kulutusi tegemata võimalikud.

Pärast Pärnusse naasmist ja elumajas tekkinud kahju üle vaatamist teatas hageja kahjujuhtumist

kostjale Aadel Kindlustusmaaklerid OÜ kindlustusmaakleri I. K.’i vahendusel. 11.04.2011 esitas

R. T. kostjale kahjuavalduse, nõudes kindlustusjuhtumiga tekitatud kahju hüvitamist. Alles kolm

kuud peale kahjuavalduse esitamist 18.07.2011 teatas kostja hagejale, et

2-12-25835

1) ta hüvitab kahjujuhtumi tagajärjel tekkinud kahju ainult osaliselt:

- veesõlme purunemisest tuleneva kahju summas 3148,92 eurot ja

- küttesüsteemi külmumisest tuleneva kahju summas 3862,93, kokku 7011,85 eurot, arvates

hüvitisest maha kahekordse omavastutuse 127,82 eurot ja makstes välja hüvitise 6 884,03

eurot, ja

2) ta keeldub vee- ja küttetorustiku kahju hüvitamisest BTA Kindlustuse eluaseme- ja

koduvarakindlustuse tingimuste NR 3D-E (edaspidi „kindlustustingimused“) punkti 7.1 d

alapunkti i, punkti 7.1 d alapunkti v, punkti 18.15 ja 18.16 alusel.

Kahju täielikust hüvitamisest keeldumisega hageja ei nõustunud ja saatis kostjale korduvaid

kirjalikke nõudeid kahju hüvitamiseks. 2012. aasta märtsis teatas kostja hageja esindajale

lõplikult, et keeldub kahju täielikust hüvitamisest ja hagejal on õigus pöörduda vaidluse

lahendamiseks kohtu poole.

Hageja ei nõustu talle kindlustusjuhtumiga tekitatud veekahju täielikust hüvitamisest

keeldumisega. Küttesüsteemi külmumise kahju osalise hüvitamisega on kostja juba kinnitanud,

et tegemist on kindlustusjuhtumiga ning sellest tulenev kahju kuulub hüvitamisele.

Hageja ei nõustu ka omavastutuse kahekordse mahaarvamisega, kuivõrd kindlustuslepingus on

omavastutuseks 63,91 eurot, ei ole 127,82 euro mahaarvamine ühe kindlustusjuhtumi puhul

põhjendatud.

Kostja on vastavalt kindlustuslepingule ja selle osaks olevatele kindlustustingimustele

kohustatud vedeliku lekke tagajärjel tekkinud kahju hüvitama. Kostja tellimusel Ristart

Kinnisvarabüroo ekspert L.R. ja ekspert G. E.i poolt 2011. aasta mais koostatud Xxxxxx x

Pärnus asuva elumaja kahjujuhtumi põhjuste väljaselgitamise (edaspidi „eksperthinnang“)

eksperthinnangu kohaselt on veekahju põhjuseks kogu vee baasil olevate süsteemide purunemine

külmumise tagajärjel, mis sai alguse ootamatust elektrikatkestusest. Hoone ja küttesüsteemi

ehitusnõuetele mittevastavusi ega muid võimalikke kahjujuhtumi põhjusi eksperdid ei

tuvastanud. Ootamatu elektrikatkestuse tagajärjel põhjustatud kahju on kostja vastavalt

kindlustuslepingule kohustatud hüvitama hagejale täielikult, mitte ainult osaliselt.

Kostja keeldus osalisest kahju hüvitamisest kindlustustingimuste punkti 7.1 d alapunkti i, punkti

7.1 d alapunkti v, punkti 18.15 ja 18.16 alusel.

Hageja ei ole rikkunud kindlustustingimuste punkti 7.1.d alapunktis i. sätestatud kindlustusvõtja

kohustust kindlustusriski realiseerumise tuvastamisel teatada toimunust BTA-le viivitamatult

esimese võimaluse tekkimisel. Hageja teatas kostjale veekahjust esimese võimaluse tekkimisel

pärast kindlustusriski realiseerumise tuvastamist. Veebruari lõpus, kui kindlustusjuhtum aset

leidis, ei viibinud hageja majas ega ka Pärnus, mistõttu sai ta kahjustunud elumaja üle vaadata

alles aprilli alguses. Hoone järelevalvajaks olnud R. M. hoone kindlustusest ei teadnud. Kuni

elumaja ülevaatuseni aprillis 2011 teadis kostja, et majas on purunenud veefilter ja veemõõtja,

kuid ta ei olnud kindlustusriski realiseerumist ehk veekahju toimumist ja selle põhjust

tuvastanud. Hagejapoolsel ülevaatusel selgus, et veekahju põhjuseks on veesüsteemi avarii

(purunemine) ja torustiku külmumine, mis tähendab kindlustusriski realiseerumist vastavalt

kindlustustingimuste punktidele 3.3 a) ja b).

Hageja ei ole rikkunud ka kindlustustingimuste punkti 7.1.d alapunktis v. sätestatud

kindlustusvõtja kohustust rakendada kindlustusriski realiseerumise tuvastamisel kõik vajalikud

meetmed edasiste kahjude vältimiseks või vähendamiseks. Kuigi elumaja järelevaataja R. M.

tegeles edasiste kahjude hädapärase suurenemise vältimisega (kraanide kinni keeramine,

kuivatamine) alates õnnetuse avastamisest, sai hageja hakata alles pärast hoone ülevaatust

rakendama vajalikke meetmeid suuremate kahjude vältimiseks. Radiaatorite lõhki külmumise

vältimiseks lasi hageja need viivitamatult eemalda, kuivatada põrandad ning taastada ajutise

tarbeveesüsteemi. Veetorud olid maja seinte sees ning neid eemaldada ei olnud võimalik. Muid,

materiaalseid vahendeid nõudvaid meetmeid kavatses hageja rakendada pärast kindlustushüvitise

kättesaamist.

2-12-25835

Kostja käsitles kahju peaaegu 4 kuud (aprillist kuni juulini 2011), mille jooksul kahju kogu aeg

suurenes, sest maja seisis niiskena. Kahjukäsitluse 4 kuu jooksul ei andnud kostja hagejale mitte

mingisuguseid juhiseid edasiste kahjude vältimiseks. Hageja ei saanud oma vahenditest maja

korda teha. Juulis 2011 hüvitas kostja hagejale nii väikese osa kahjust, et sellega maja korda teha

ei saa. Hageja leiab, et kostja on ise süüdi kahjude suurenemises, sest hageja ootas kostjalt

kindlustushüvitise väljamaksmist vastavalt lepingule ja ei muutnud seetõttu kooskõlas VÕS §

488 lg-tega 1 ja 2 ilma kostja loa ja juhisteta hoone kindlustusjuhtumijärgset seisukorda ning ei

hakanud maja ise taastama. Kostja ei andnud hagejale ka luba maja taastamiseks, hageja ei

saanud omaalgatuslikult võtta majas ette mingisuguseid töid, sest ta pidi vastavalt

kindlustuslepingule hoidma kindlustusjuhtumi koha kindlustusjuhtumijärgses seisundis, et kostja

ja kostja eksperdid saaksid selle üle vaadata.

Hageja ei ole rikkunud kindlustustingimuste punktis 8.15 sätestatud kohustust hoida

kindlustuskohta paigaldatud valvesignalisatsioon aktiveerituna ajal, mil kindlustuskoht jäetakse

ilma järelevalveta. Kindlustuslepinguga ei ole ettenähtud, et signalisatsioon peab olema

ühendatud hoonevälisesse keskpulti, millest tulenevalt ei ole võimalik hüvitise maksmisest

keeldumisel tugineda turvaettevõttest saadud informatsioonile. Eluhoone oli R. M. järelevalve all

ning nimetatud isik ka avastas kahjujuhtumi toimumise. Tema sõnul kohalik valvesüsteem

käivitus.

Hageja ei ole rikkunud kindlustustingimuste punktis 8.16 sätestatud kohustust hoolitseda

veevarustus-,

kanalisatsiooni-

ja

küttesüsteemi

eest

ning

sulgeda

või

tühjendada

mittekasutatavates või mitteköetavates hoone osades olevad veevarustus-, kanalisatsiooni- või

küttesüsteemid või hooldada neid ning hoones või ruumides, mida kütteperioodi ajal ei köeta või

mille õhutemperatuur langeb alla 0˚C, veevarustus- ja küttesüsteemidest vesi külmumise

vältimiseks välja lasta. Tulenevalt kostja poolt tellitud eksperthinnangust olid elumaja

küttesüsteemi radiaatorid keeratud „külmakaitse asendisse“, mis kinnitab, et kindlustusvõtja oli

rakendanud piisavad võimalikud meetmed, et küttesüsteem ära ei külmuks. Torustikus olev

veeringlus tagab, et „külmakaitse asendis“ küttesüsteem ei külmu. Vastavalt eksperthinnangule

toimus külmumine just ootamatu ja ettenägematu elektritoite katkemise ja sellest põhjustatud

veeringluse katkemise tõttu. Veeringluse olemasolul, mis on nn „külmakaitse asendis“ olemas, ei

olnud vee väljalaskmine süsteemist külmumise vältimiseks vajalik.

Pärast kahjujuhtumit eemaldati radiaatorid lõhkemise vältimiseks ning enne seda keerati

termostaadid kinni. Kogu torustiku eemaldamine elumajast ei ole võimalik, sest see on osaliselt

seinte sees. Küttesüsteem purunes tõenäoliselt seetõttu, et koos soojade ilmade tulekuga tõusis ka

sisetemperatuur ning külmunud vesi torustikus hakkas veelduma. Hageja tegi kõik temast

oleneva sellise tagajärje vältimiseks, kuigi kostja kindlustusandjana talle selleks juhiseid ei

andnud.

Torustiku külmumise korral on selle hilisemast sulamisest tingitud kahjud teatud osas vältimatud

ning just külmumisest tekkiva võimaliku lekke kaitseks kindlustusvõtja muuhulgas

kindlustuslepingu sõlmiski. Kindlustusvõtja on veendumusel, et sõlmides kindlustuslepingu

torustiku külmumisest tulenevate kahju kaitseks, pidas kindlustusvõtja silmas ka kaitset torustiku

hilisemast sulamisest tulenevate kahjude vastu.

Kindlustustingimustes sisalduv kokkulepe, mille kohaselt kindlustusandjal on õigus keelduda

torustiku külmumisest tuleneva riski kindlustamisel kahju hüvitamisest seetõttu, et temperatuur

ruumides langes ettenägematu sündmuse (elektrikatkestus) tõttu alla 0˚C ja kindlustusvõtja seda

ette aimamata torustikust vett välja ei lasknud või juba külmunud vett ei eemaldanud, on

tarbijaks oleva kindlustusvõtja suhtes tühine.

Hageja taotleb seni hüvitamata hoone taastamise kahju hüvitamist Holmeko Projekt OÜ poolt

28.07.2011 koostatud hinnakalkulatsiooni alusel summas 80 187 eurot. Sellest summast on

kostja hüvitanud hagejale 6884,03 eurot, lisaks tuleb arvata maha (ühekordne) kindlustuslepingu

kohane omavastutus summas 63,91 eurot.

2-12-25835

Lisaks nõuab hageja kostjalt ajutise elukoha kulude hüvitamist kindlustustingimuste punkti 4.2

alusel summas 1638 eurot vastavalt RT Hotellid OÜ 01.11.2011 koondarvele 10244

kindlustusvõtja majutuskulude kohta perioodil 10.05.2011 – 26.10.2011.

Väljamaksmisele kuuluva kindlustushüvitise suuruseks on kokku 74 877 eurot.

03.12.2015 hageja täpsustas ja täiendas viivisenõuet. Hageja nõuab elamu taastamismaksumuselt

73 239,06 eurot viivist alates 19.07.2011, mis on kostja 18.07.2011 otsusele järgnev päev, millal

väljamaksmata hüvitise nõue muutus sissenõutavaks seoses kahjude kindlaks tegemisega.

1) Ajavahemik 19.07.2011 – 31.12.2011, viivitus 166 päeva. Viivis on (8,25% /365 x 166 x

73 239,06 / 100 = 2747,97) 2747,97 eurot.

2) Ajavahemik 01.01.2012 - 30.06.2012, viivitus 182 päeva. Viivis on (8% / 365 x 182 x

73 239,06 / 100 = 2921,54) 2921,54 eurot.

3) Ajavahemik 01.07.2012 – 31.12.2012, viivitus 184 päeva. Viivis on (8% / 365 x 184 x

73 239,06 / 100 = 2953,64) 2953,64 eurot.

4) Ajavahemik 01.01.2013 – 14.04.2013, viivitus 104 päeva. Viivis on (7,75% / 365 x 104 x

73 239,06 / 100 =1617,27) 1617,27 eurot.

5) Ajavahemik 15.04.2013 – 30.06.2013, viivitus 77 päeva. Viivis on (8,75% / 365 x 77 x

73 239,06 / 100 = 1351,91) 1351,91 eurot.

6) Ajavahemik 01.07.2013 – 31.12.2013, viivitus 184 päeva. Viivis on (8,5% / 365 x 184 x

73 239,06 / 100 = 3138,23) 3138,23 eurot.

7) Ajavahemik 01.01.2014 – 30.06.2014, viivitus 181 päeva. Viivis on (8,25% / 365 x 181 x

73 239,06 / 100 = 2996,28) 2996,28 eurot.

8) Ajavahemik 01.07.2014 – 09.09.2014, viivitus 71 päeva. Viivis on (8,15% / 365 x 71 x

73 239,06 / 100 = 1161,09) 1161,09 eurot.

Kokku viivis 18 887,93 eurot.

Hageja palub hagi rahuldada, kostjalt välja mõista kindlustushüvitis 74 877 eurot ja viivis

summas 18 887,93 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda.

KOSTJA VASTUS

31.8.2012 kirjalikus vastuses hagile kostja hagi ei tunnista. Kostja ei vaidlusta alljärgnevaid

asjaolusid:

a) Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud eluaseme- ja koduse vara kindlustamise leping

kindlustuspoliisiga nr xxxxxx, kehtivusega alates 24.03.2010 kuni 23.03.2011 elumaja ja koduse

vara kindlustamiseks asukohaga x. Xxxxxx x, Pärnu;

b) 05.04.2011 pöördus kostja poole Adele kindlustusmaakleri agent I. K. kahjuteatega, mille

kohaselt laekus talle 04.04.2011 hageja kahjuteade, kindlustatud hoones veekahju toimumise

kohta;

c) Kindlustusobjekti ülevaatus teostati kostja poolt 11.04.2011. Sündmuskoha ülevaatusel

koostas hageja omakäeliselt kirjaliku seletuse. Kirjaliku seletuse on 19.04.20211 andnud kostjale

ka tunnistaja R. M..

d) 18.05.2011 koostas riiklikult tunnustatud kohtuekspert L.R. „Pärnus x. Xxxxxx xx x paikneva

elamu kahjujuhtumi eksperthinnangu”, kes kaasas torude osas hinnangut andma riiklikult

tunnustatud kohtueksperdi G. E.i;

e) Kostja tegi 18.07.2011.a otsuse, millega tunnistas kahe juhtumi toimumist ning määras

veesõlme purunemisest tuleneva kahjuhüvitise suuruseks 3148,92 EUR ja küttesüsteemi

külmumisest tulenev kahju suuruseks 3862,93 EUR.

Kindlustushüvitisest arvestati maha omavastutus 2x63,91 EUR. Kostja keeldus vee- ja

küttetorustiku kahju hüvitamisest kindlustustingimuste 3D-1 punkti 7.1 d alapunkti i, punkti 7.1

d alapunkti v, punkti 8.15 ja punkti 8.16 alusel. Kostja on seisukohal, et hageja on informatsiooni

edastamisega ja oma tegevusega tekitanud olukorra, kus edastatud kirjalikud ja suulised

2-12-25835

seletused on vastuolus ning ei võimalda tuvastada kahte väga olulist asjaolu - kahjujuhtumi

kuupäeva ja põhjusi. Kostja leiab, et hageja tegevuse tõttu ei ole võimalik saada infot kahju

toimumise kuupäeva kohta ega kontrollida eksperdi oletust kahju elektrilise põhjuse kohta.

Hageja ja tunnistaja R. M. poolt antud selgituste põhjal ei ole võimalik tuvastada kahju

avastamise kuupäeva. Tuginedes käsitlusega kogutud materjalidele saab üheselt väita, et

esimesena avastas kahju tekkimise tunnistaja R. M., kes teavitas koheselt hagejat.

Kostja ei nõustu, et hageja teavitas kostjat veekahjust esimesel võimalusel ega ole rikkunud

kahjujuhtumist viivitamatult teatamise kohustust. Kahju käsitlemisel on leidnud tõendamist, et

kahjujuhtumist teavitas hagejat tunnistaja. Sellega on ka tõendatud asjaolu, et hagejal oli olemas

telefoniside Eestiga. Saades teada võimalikust kahjujuhtumist oli hagejal kohustus viivitamatult

teavitada kostjat, seejuures on hagejal olemas kõik kostja kontaktandmed. Hageja ei ole

tõendanud takistuste ja/või asjaolude olemasolu, mis ei võimaldanud tal koheselt (näit järgmine

päev peale sidet tunnistajaga) teavitada kostjat või oma maaklerit. Hageja on alla kirjutanud

kindlustuspoliisi ning nõustunud kindlustusvõtja õiguste ja kohustustega. Samuti on poliisil

Eritingimusena kirjas, et kindlustusandja on kohustatud viivitamatult, niipea, kui see on

võimalik, kirjalikus taasesitamise vormis teavitama BTA’d võimalikust kindlustusjuhtumist.

Kostja selgitab, et ei ole kunagi keeldunud hagejale kahjuhüvitist maksmast, mistõttu hageja

viide VÕS § 449 lõikele 2 ei ole kohane. Antud juhul tuleb kohaldamisele VÕS § 448 lg 1, mille

kohaselt peab kindlustusvõtja kindlustusjuhtumi toimumisest viivitamata kindlustusandjale

teavitama.

Teavitamise

kohustus

on

kindlustusvõtja

üks

kindlustusjuhtumijärgsetest

põhikohustustest. Kindlustustingimuste kohaselt on kindlustusvõtja kohus ning eeltingimus

kindlustushüvitise saamiseks teatada kindlustusriski realiseerumisest viivitamatult, esimese

võimaluse tekkimisel (punkt 7.1 d alapunkt i). Võimaliku juhtumi kuupäeva (ajavahemik 10. –

20.veebruar 2011) ja teatamise vahel (05.04.2011.a) on 45 - 55 päeva, mida ei saa pidada

mõistlikuks, veel vähem koheseks teatamiseks.

Tõele ei vasta hageja väide, et ta lasi radiaatorite külmumise vältimiseks need R. M.l eemaldada,

kuivatada põrandad ning taastada ajutine tarbeveesüsteem. Kahju käsitlemisel on tuvastatud, et

veekraani kinnikeeramist ja radiaatorite lahtimonteerimist teostas tõesti R. M., kelle antud

kirjalikud selgitused aga kinnitavad, et kogu maja jäeti peale esiukse juures asuva kraani kinni

keeramist lihtsalt seisma ning mingeid meetmeid kahju suurenemise ärahoidmiseks ette ei

võetud, kuigi hagejal kui kindlustusvõtjal oli kohustus ja võimalus võtta tarvitusele meetmed

kahjude vältimiseks ja vähendamiseks (Kindlustustingimuste punkt 7.1 d alapunkt v), lastes

tunnistajal organiseerida vee koristamise ja veetrassi tühjendamise ilma radiaatorite

demonteerimiseta.

Kostja leiab, et seinalt radiaatorite eemaldamine tõi endaga kaasa torudes olnud vee jooksmise

kas põrandale või seintesse, seega on hageja ise tekitanud olukorra, kus tema (või tema esindaja)

käitumine on toonud kaasa kahju suurenemise. Kostjat ei teavitatud radiaatorite eemaldamisest

peale kahjujuhtumi toimumist (radiaatorid eemaldati enne kostjale kahjuteate esitamist), millega

on rikutud Kindlustustingimuste punkt 7.1 d alapunkti iv, mille kohaselt „kui see on võimalik,

säilitada sündmuskoht muutumatuna kuni BTA esindaja tulekuni ja ülevaatusakti koostamiseni,

kuid mitte kauemaks kui 5 tööpäevaks. Juhul, kui kindlustusvõtjal/kindlustatud isikul tuleb

rakendada meetmeid edasiste kahjude vältimiseks peab kindlustusvõtja/kindlustatud isik seda

tegema eelnimetatud nõuet järgides.”

Kostja vaidleb vastu hageja käsitlusele, et kostja ise on süüdi kahjude suurenemises, kuna ei

maksnud välja kindlustushüvitist ega andnud hagejale luba maja taastamiseks ning hageja pidi

hoidma hoonet kindlustusjärgses seisundis, et kostja eksperdid saaksid maja üle vaadata. Hageja

teavitas kostjat kahjujuhtumist 05.04.2011.a. Esimene sündmuskoha ülevaatus teostati

11.04.2011.a. Ekspertiisi kohaselt toimus maja ülevaatamine 19.04.2011 ja 12.05.2011. Seega oli

kahjuteate esitamise ja ekspertiisiks vajaliku ülevaatuse vahe 14 päeva, mis on väga mõistlik aeg.

VÕS § 488 lg 2 mõte on selles, et kindlustusvõtja ei tohi kindlustusandja nõusolekuta teha enne

kahju kindlakstegemist asja suhtes mingeid muudatusi. Hagejal oli juba peale 11.04.2011

2-12-25835

teostatud sündmuskoha ülevaatust võimalik alustada kahjude likvideerimisega iseseisvalt. Kostja

ei ole hagejal keelanud (ei suuliselt ega kirjalikult) hakata tegelema tööde ja toimingutega, mille

eesmärgiks oleks olnud kahjude likvideerimine ja hoone taastamine. Samas ei ole ka hageja

kostjalt luba küsinud. Äriregistri teabesüsteemi andmetel hageja on 3 kinnisvaraettevõtte omanik

ja juhatuse liige. Hageja poolt oleks väga ebatõene väita, et ta ei ole varem selliste

situatsioonidega kokku puutunud ning ei teaks, kuidas käituda taolistes situatsioonides.

HolmekoProjekt OÜ poolt on 28.07.2012 koostatud ja kostjale esitatud hinnapakkumine on

olnud üks hoone taastamise võimalikest variantidest. Lisaks esitasid kostjale hoone taastamise

hinnapakkumised LKB Liiklus ja Kindlustusbüroo (09.06.2011.a, summas 7011,85 eurot) ja

Pärnu REV (02.08.2011, summas 89 330,41 eurot).

Võimaliku kahjude ulatuse tuvastamiseks tellis kostja kindlustusobjekti taastamise mahtude

kohta ekspertiisi riiklikult tunnustatud eksperdilt L.R.’lt, kes koostas 05.09.2011.a ekspertiisi

„Pärnus x. Xxxxxx xx x paikneva elamu likvideerimise orienteeruv maksumus”.

Kostja HolmekoProjekt OÜ kahjude likvideerimise hinnapakkumist ei arvesta. Ekspert R.

hinnangul on HolmekoProjekt OÜ ja Pärnu REV hinnapakkumised summas 80 – 90 tuhat €

tugevalt ülehinnatud. Peamiselt siseviimistluse ja keskküttesüsteemi asendamise tööd maksavad

HolmekoProjekt OÜ hinnangu kohaselt 851 € (13 320 EEK) ja AS Pärnu REV hinnangul 948 €

(14 838 EEK) kasuliku pinna m2 kohta. Ekspert soovitas BTA Kindlustusel tellida täiendavad

hinnapakkumised erinevatelt ehitusorganisatsioonidelt, lähtudes L. R. hinnangu lisas 3 toodud

mahtudest.

Tuvastamaks võimalike kahjude suurust, mis võisid olla ka reaalselt tekkinud kahjujuhtumi

tagajärjel, tellis kostja kindlustusobjekti vee- ja küttesüsteemi külmumise tõttu tekkinud kahjude

suuruse kohta ekspertiisi riiklikult tunnustatud eksperdilt L.R.`lt, kes koostas 29.03.2012.a

ekspertiisi „Pärnus x. xxxxxx xx x paikneva elamu vee- ja küttesüsteemi külmumise tõttu

tekkinud kahjude suurus.” Eksperdi hinnangul on kahjude suurus rahalises väljenduses seisuga

12.05.11 hinnanguliselt 25 920 € (koos käibemaksuga). Tööde hindamisel on kasutatud 2011.

aastal kehtinud keskmisi ehitushindu. Ekspert on ka märkinud, et kindlustusvõtja ei ole

kasutanud talle kindlustushüvitisena makstud raha kahjustuste parandamiseks ja nende leviku

piiramiseks.

Tulenevalt eeltoodust ei tunnista kostja hageja nõuet, mis tugineb kahjude likvideerimise

maksumuse osas HolmekoProjekt OÜ poolt 28.07.2011.a koostatud hinnapakkumisel, summas

80 187 eurot.

Kostja vaidleb vastu hageja ajutise elukoha kulutuste hüvitamise nõudele ajavahemiku

10.05.2011 – 26.10.2011 eest summas 1638 eurot. Hageja ei ole Kindlustustingimuste punktide

4.1, 4.2 ja 4.3 kohaselt lisakindlustuskaitsena ajutise elukoha kulude hüvitamist. Hagiavaldusele

lisatud

hoone

ja

koduse

vara

kindlustamise

poliisi

nr

91-B1-xxxxxx

lahtris

„Lisakindlustuskaitse” ei ole ajutise elukoha kulutuste hüvitist kindlustuskaitsena kirjas. Hoone

ja koduse vara kindlustamise avalduses 2. lehel asuvas lahtris „Lisakindlustuskaitse” on

märgitud lisakindlustuskaitse ajutise elukoha kulutuste lahtrisse „EI”. Lisaks eeltoodule on kahju

käsitlemise ajal leidnud tõendamist, et hageja ei ela antud elamus alaliselt ning hageja ei ole ka

kogu kahjukäsitlemise jooksul esitanud taotlust ajutise elukoha kulutuste hüvitamiseks. Seega on

hageja nõue ajutise elukoha kulutuste hüvitise osas täielikult alusetu ning tuleb jätta rahuldamata.

Kostja on seisukohal, et hageja viivise nõue on selgusetu ning viivise nõudel puudub alus. Kostja

on küll kirjeldanud, kuidas peab viivist arvutama, kuid ei ole selgitanud millistele andmetele

tuginedes on ta jõudnud just sellise viivise summani ja miks on aluseks võetud just selline

ajavahemik. Kostja palub jätta hagiavaldus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus, tutvunud menetlusosaliste kirjalike seisukohtadega, kuulanud poole ära suuliselt

kohtuistungil, kuulanud ära eksperdi täiendavad selgitused kohtuistungil ning uurinud

2-12-25835

igakülgselt ja objektiivselt kohtule esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja

tuleb rahuldada osaliselt. Asja mahule ja keerukusele viidates on kohus otsuse tegemise aega

korduvalt pikendanud, samal põhjusel kohus teeb viimati pooltele teatatud 29.01.2016 asemel

otsuse teatavaks 01.02.2016.

2. Hageja on kohtule esitanud kostja vastu kindlustuslepingust tuleneva nõude. Kohus tuvastas

järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud, mille üle poolte vahel vaidlust ei ole:

2.1. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud eluaseme- ja koduse vara kindlustamise leping

kindlustuspoliisiga nr xxxxxx, kehtivusega alates 24.03.2010 kuni 23.03.2011 elumaja ja koduse

vara kindlustamiseks asukohaga x. Xxxxxx x, Pärnu (toimikus I kd, lk 15 poliis, lk 26 – 30

üldtingimused).

2.2. Aadel Kindlustusmaaklerid OÜ maakler I. K. 05.04.2011 e - kirjaga (I kd, lk 19) esitas

kostjale kahjuteate kindlustatud hoones veekahju toimumise kohta, kahjuteate kohaselt

kindlustusvõtja teavitas kindlustusmaaklerit kahjust 04.04.2011.

2.3. Kostja teostas 11.04.2011 kindlustusobjekti ülevaatuse (akt I kd, lk 23). Sündmuskoha

ülevaatusel koostas hageja omakäeliselt kirjaliku seletuse (I kd, lk 22. Kirjaliku seletuse on

19.04.20211 andnud kostjale ka tunnistaja R. M. (I kd, lk 32 – 33).

2.4. riiklikult tunnustatud kohtuekspert L.R. koostas 18.05.2011 „Pärnus x. xxxxxx xx x

paikneva elamu kahjujuhtumi eksperthinnangu” (I kd, lk 38 – 53), torude osas hinnangu

andmiseks oli kaasatud riiklikult tunnustatud kohtuekspert G. E.;

2.5. Kostja tegi 18.07.2011 otsuse (I kd, lk 35 – 36), millega tunnistas kahe juhtumi toimumist

ning määras veesõlme purunemisest tuleneva kahjuhüvitise suuruseks 3148,92 EUR ja

küttesüsteemi külmumisest tulenev kahju suuruseks 3862,93 EUR, kokku 7011,85 €. Kostja

arvestas hüvitisest maha kahekordse omavastutuse määra 127,82 € ning hagejale on välja

makstud kindlustushüvitis summas 6884,03 €. Sama otsusega kostja keeldus vee- ja

küttetorustiku kahju hüvitamisest kindlustustingimuste 3D-1 punkti 7.1. alapunkti i, punkti 7.1. d

alapunkti v, punkti 8.15 ja punkti 8.16 alusel.

3. Poolte vahel on vaidlus hüvitatava kahju suuruse üle, samuti selle üle, kas hageja on rikkunud

kindlustusvõtja kohustusi ning kas sellest tulenevalt oli kostjal õigus kahjuhüvitise maksmisest

keelduda või hüvitist vähendada, samuti vaidlevad pooled selle üle, kas kostjal oli õigus

kindlustushüvitisest maha arvestada kokkulepitud omavastutuse määr 63,91 € kahekordselt.

4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 422 lg 1 sätestab, et kindlustuslepinguga kohustub üks isik

(kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju

või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul

kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub

tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. VÕS § 448 lg 1 järgi peab kindlustusvõtja

kindlustusjuhtumi toimumisest viivitamata kindlustusandjale teatama. VÕS § 448 lg 2 kohaselt

võib kindlustusandja pärast kindlustusjuhtumi toimumist nõuda kindlustusvõtjalt lepingu

täitmise kohustuse kindlakstegemiseks vajalikku teavet. Tõendite esitamist võib kindlustusandja

nõuda niivõrd, kuivõrd kindlustusvõtjalt võib mõistlikult oodata nende esitamist. VÕS § 449 lg 2

sätestab, et kui kindlustusvõtja rikub käesoleva seaduse §-s 448 sätestatud kohustust tahtlikult,

vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest.

5. VÕS § 423 lg 1 kohaselt on kindlustusjuhtum eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille

toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. Poolte

vahel kindlustuslepingu sõlmimist tõendava poliisi nr xxxxxx (I kd, lk 15) kohaselt on Pärnus,

x. Xxxxxx x asuv hoone ja kodune vara kindlustatud tulekahju, vedeliku või auru lekke,

loodusõnnetuse

ja

kolmandate

isikute

seadusevastase

tegevuse

vastu.

Elumaja

kindlustusväärtuseks on taastamisväärtus, kindlustussumma 2 000 000 Eesti krooni (127 823,40

€). Eritingimustes on viide kindlustustingimustele „Eluruumide ja koduse vara kindlustamise

tingimused nr 3D-E“ (edaspidi nimetatud Kindlustustingimused).

2-12-25835

6. Viidatud Kindlustustingimuste punkti 1.6. kohaselt on kindlustusjuhtum kindlustusriskiga

põhjuslikult seotud sündmus, mille saabumisel makstakse ettenähtud kindlustushüvitist sõlmitud

kindlustuslepingu alusel. Kindlustustingimuste punktis 1.11. nähakse ette, et kindlustatud isiku

omavastutus on kahjude osa protsentides või rahaliselt, mida kindlustusjuhtumi saabumisel BTA

sõlmitud kindlustuslepingu alusel ei hüvita. Pooltevahelises kindlustuslepingus oli sätestatud

hoonete, hoone osade, korteri, siseviimistluse ja ehitiste omavastutuse määraks 1000 Eesti krooni

(63,91 €) ja koduse vara omavastutus samuti 1000 Eesti krooni (63,91 €).

7. Kindlustustingimuste punkti 3.3. järgi on vedeliku- või aurulekke kindlustusriski puhul

kindlustusandja kohustatud maksma kindlustusobjektile tekkinud kahju eest muu hulgas siis, kui

nende

põhjuseks

on:

a)

hoonesiseste

kommunikatsioonisüsteemide

(veevarustuse,

kanalisatsiooni, kütte, sadevete, ventilatsiooni, konditsioneeri- ja tulekustutussüsteemide torude,

sanitaartehnika või olmeseadmete) avariid, s.o nende äkiline ja ootamatu purunemine,

lõhenemine või ummistumine, mille tulemusel on tekkinud vedeliku või auruleke; b) hoonesisese

toru külmumine ja selle tagajärjel toru purunemine.

8. Kohus leiab, et kostja on selles asjas põhjendamatult kohaldanud omavastutust kahekordses

määras.

Hagiavaldusele lisatud, kostja 02.05.2011 tellimusel Ristart Kinnisvarabüroo poolt antud

eksperthinnangus, töö nr E-797/11 (I kd, lk38 – 53) käsitlevad ekspert L. R. ja tema poolt

torustiku osas arvamuse andmiseks ekspertiisi kaasatud G. E. kahjujuhtumit ühe veekahju

juhtumina. Samas tuuakse välja mitu erinevat külmumise juhtu. Kahjujuhtumi põhjuseks

nimetab L. R. veemõõdusõlmes oleva veefiltri purunemist, mis tekkis süsteemi külmumisel.

Seinte ja vahelagede kahjustused tekkisid arvatavasti külmunud keskkütte süsteemi sulamisel. G.

E.i arvates põhjustas veekahju vee baasil olevate süsteemide lõhki külmumine. Veekahju

tekkimise põhjuste tõenäolist järjekorda kirjeldavad L. R. ja G. E. sarnaselt: ilmselt elektritoite

vea tõttu tekkis soojasõlme tehniline rike, mistõttu soojasõlm ei tootnud enam sooja vett

küttesüsteemi, pärast soojasõlme riket langes sisetemperatuur ruumides alla 0°C, külmusid toru

ja radiaatorid; kuna tarbimise puudumise tõttu tarbevee süsteemis veis seisab, siis külmusid lõhki

osaliselt ka tarbevee torud; veevarustuse külmumine sai alguse veemõõdusõlmest, kus esmalt

külmus ja purunes veefilter, tekitades veelekke ja veekahjustusi I korrusel, kui omanik koju

jõudis ja hakkas ruume kütma muuga, kui küttesüsteemiga, hakkas konstruktsioonides külmunud

vesi sulama ja tekitas veekahjustusi (II korrusel). 19.08.2011 tellimuse alusel kahjustuste

likvideerimise orienteeruva maksumuse hinnangus (töö nr E-805/11; toimikus I kd, lk 99 – 120)

lähtub ekspert L. R. veekahju tekkimise samadest põhjustest.

9. Ekspertide R. ja E.i arvamuste kujunemine ei ole aga jälgitav. Nende koostatud ekspertiisi

uurimus sisaldab üksnes olemasoleva olukorra äärmiselt nappi kirjeldamist ning hageja ja R. M.

antud selgitusi. Ekspertide vastused ekspertiisi tellinud kostja küsimustele on oletuslikud, kuid ei

ole selge, millel need oletused põhinevad. Kohtu määratud riiklikult tunnustatud ekspert T. S.

analüüsis ekspertiisiaktis ka varasemaid ekspertarvamusi ning tuvastas, et ekspert R. OÜ Ristart

arvamuses

esitatud

hoone

kirjeldus

on

vastuolus

Pärnu

Linnavalitsuses

olevate

inventariseerimisjooniste informatsiooniga; veekahju tekkemehhanismi kirjelduses nimetatud

elektrivarustuse katkestust ekspert S. kontrollimisel ei tuvastanud, Ristart arvamus ei selgita

köögilae varingu põhjust ja avarii vahetu tunnistaja poolt fikseeritud suurt vee kogust I korruse

põrandal. Hoone küttesüsteemi maht on ca 70 l ja sellel puudub automaatne täitmine,

küttesüsteemi veest ei piisanuks tekkinud kahjustuste tekitamiseks ja kord juba külmunu

süsteemi iseeneslik sulamine olukorras, kus välistemperatuur oli kogu avarii toimumise

eeldataval perioodil püsivalt väga madal, ei ole võimalik. Ka hageja ise on 21.07.2013

menetlusdokumendis korrigeerinud oma seisukohta kahjujuhtumi põhjuse osas, tuginedes kohtu

määratud eksperdi järeldustele.

10. Kohus 15.01.2013 määras asjas ehitustehnilise ekspertiisi, mille tegemise tegi ülesandeks

riiklikult tunnustatud eksperdile T.S.le. Ekspsert T.S. 30.04.2014 kohtule esitatud ekspertiisiaktis

(II kd, 22 – 82) annab 2011.a veebruaris toimunud veekahjujuhtumi (veeavarii) tõenäoliseks

2-12-25835

põhjuseks II korruse vannisegisti ja selle ühendustorustike lõhki külmumise ning seejärel üles

sulamise. T. S. järelduste kohaselt II korruse vannitoa veesüsteemi külmumisega ei saanud

samaaegselt toimuda veemõõdusõlme filtri täielikku jäätumist või selle tõttu purunemist, sest

vastasel juhul ei oleks veesüsteemi üles sulamisel tekkinud veeleket II korrusel, kuna süsteem

oleks jooksnud veemõõdusõlme tühjaks. Veefiltri purunemisel ei satu võrguvesi enam hoone

veesüsteemi, süsteemist kaob rõhk ja vesi valgub kõikidest veemõdusõlmest kõrgemal

paiknevatest osadest tagasi veemõõdusõlme. Purunenud filtri korral oli võimatu II korruse

vannitoa veetorustiku ja/või vannikraani lekkimine. Arvestades veemõõdusõlmes veefiltris oleva

vee suhteliselt suurt mahtu, on see viimane veemõõdusõlme element, mis täielikult jäätub.

Radiaatorite demontaaži ajal lekkinud veest tekitatud kahjustusi ei tuvastatud. Samas ei ole

teada, kuidas köeti hoonet peale radiaatorite demontaaži ja otseselt küttesüsteemi

demonteerimise tagajärjeks on soojussõlme lõhki külmumine veekahjule järgnenud talvel. Kas

radiaatorite demontaaži järgselt langenud sisetempertuur põhjustas peale veekahjut köögivalamu

veetorustiku ja veemõõdusõlme külmumise või toimus see samaaegselt II korruse vannitoa

segisti veetorustike külmumisega, ei ole võimalik tagantjärgi kindlaks teha.

T. S. koostatud ekspertiisiakt on põhjalik, eksperdi arvamus on põhjendatud ja objektiivsetele

andmetele tuginev, arvamuse kujunemine on jälgitav. Seetõttu on ekspert S. arvamus kohtu jaoks

veenev ning ekspert R. ja G. E.i kohtuväliselt koostatud arvamusega võrreldes oluliselt

usaldusväärsem tõend. Ekspert S. on veenvalt ja füüsikaseadustele tuginedes põhjendanud

süsteemide külmumise tekkemehhanismi ja järjekorda. T. S. ekspertiisiaktist järelduvalt

küttesüsteem, vannitoa segisti ja veemõõdusõlm külmusid erinevatel aegadel ning osaliselt võis

külmumine olla põhjustatud edasise kahju tekkimise tõrjumiseks ebaõigete abinõude

kasutamisest. Kõik eksperdid toovad välja, et kindlustusjuhtumist teatamine ligi 2 kuud pärast

kahjujuhtumi väidetavat toimumist raskendab selle toimumise aja ja põhjuste väljaselgitamist.

11. Ekspertiisiakti uurimuse osas ekspert S. toob välja, et EMHI Meteoroloogiliste ilmavaatluste

andmebaasi andmetel veeavarii väidetava toimumise perioodil, 10. – 20. veebruaril 2011, ei

tõusnud välistemperatuur Pärnus kella 13:00 üle 0°C, mis oleks võimaldanud külmunud

süsteemidel üles sulada ja veekahju põhjustada. Ekspert märgib, et kell 13:00 on talvel

vööndiaega arvestades välisõhu temperatuur maksimaalne ja alates 10.02.2011 toimus kiire

külmenemine, mis kestis kuu lõpuni. Andmete analüüsi põhjal on ekspert S. arvamusel, et

veekahju, s.t süsteemi purunemise ja vee hoonesse tungimise põhjuseks on II korruse vannitoas

vannisegisti ja/või selle ühendustorustiku purunemine jäätumise tõttu ja hilisem sulamine.

Küttesüsteemist toimunud lekkeid ei tuvastatud. Ekspertiisiakti punktis 3.2.2.2. (II kd, lk 37)

paikvaatluse tulemuste kirjelduses ekspert märgib, et kahjustusi, mille oleks põhjustanud

küttesüsteemist vee lekkimine, paikvaatlusel ei tähendatud. Tuvastatav on ainult süsteemi

külmumine, kuid lekkeid põhjustavaid defekte ei tuvastatud. Eeltoodu alusel kohus on

seisukohal, et kostjal ei olnud õigust veekahjujuhtumi hüvitamisel maha arvestada omavastutuse

kahekordset määra.

12. Kohus nõustub kostja vastuväidetega, et veenvad ei ole hageja põhjendused, et ta oli Eestit

ära ning teatas kahjujuhtumist esimesel võimalusel pärast seda, kui oli saanud hoone isiklikult

üle vaadata ja tuvastada, et tegemist on kindlustusjuhtumiga. Kindlustustingimuste punktist 7.1.

punkti d) alapunktist i. ei tulene kindlustusvõtja kohustust enne kindlustusandja teavitamist

tuvastada, kas tegemist on kindlustusjuhtumiga või mis on selle põhjus. Viidatud säte kohustab

kindlustusvõtjat kindlustusriski realiseerumisel teavitama BTA-d toimunust viivitamatult

esimese võimaluse tekkimisel. Kindlustusriskiks käesoleval juhul oli vedeliku või auru leke, mis

on toimunud hoonesiseste veevarustussüsteemide külmumise tagajärjel purunemisest. Kohtu

hinnangul oli kindlustusriski realiseerumise tuvastamiseks piisav, kui hageja sai teate R. M.lt, et

X xxxxxx xx x hoones põrandatel on vesi ja küttesüsteem ei tööta. Hageja ei pidanud enne kostja

teavitamist tuvastama, kas kindlustusriski realiseerumine kvalifitseerub kindlustusjuhtumiks ning

kas ja millises summas on kostjal tekkinud hüvitamise kohustus. See tuleneb otseselt ka

Kindlustustingimuste punktist 7.1. d) vi., mille kohaselt on kindlustusvõtja kohustatud tagama

2-12-25835

BTA-le võimaluse vaadata üle võimaliku kindlustusjuhtumi koht ja teha katsetusi, et määrata

kindlaks kahju tekkimise põhjused ja ulatus.

13. Kohus märgib, et kostja 07.12.2015 menetlusdokumendis esitatud viide BTA

Kindlustuslepingute üldtingimuste nr GC 2012 punktile 10.3.4, mis kohustab kindlustusvõtjat

teavitama BTA-d esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul pärast

kindlustusjuhtumist teadasaamist, ei ole selles asjas asjakohane. Viidatud üldtingimuste

nimetuses sisalduvast aastaarvust nähtuvalt on need kehtestatud pärast vaidlusaluse

kindlustusjuhtumi toimumist. Praeguses asjas kohus peab konkreetsete asjaolude pinnalt

hindama, kas kindlustusvõtja täitis kahjujuhtumi tekkimise ajal kehtinud kindlustustingimustes

ettenähtud viivitamatult teavitamise kohustust. Teavitamiskohustuse rikkumine omab tähtsust

eelkõige kostja poolt kahjuhüvitise vähendamise õiguspärasuse hindamisel, mida kohus

analüüsib otsuses edaspidi.

14. Veekahju avastanud R. M. poolt kindlustusandjale 19.04.2011 antud seletuskirjast (I kd, lk

32 – 33) järelduvalt oli hageja Eestis tagasi hiljemalt 15.03.2011. Nimelt R. M. märgib, et x.

Xxxxxx x omanik tuli tagasi sel ajal kui R. M. oli xxxxxxxxx ning sealt R. M. naasis 15.03.2011.

Sellest kohus järeldab, et hageja Eestisse tagasi jõudmisel ei kasutanud kohe võimalust hoone üle

vaadata ja seega ei teatanud veekahju riski realiseerumisest kostjale viivitamatult. Hageja ei ole

mõistlikult põhjendanud, miks ta sai hoone üle vaadata alles 02.04.2011, nagu on märgitud

kindlustusmaakleri edastatud kahjuteates (I kd, lk 19).

15. Kohus jätab tähelepanuta kostja kahtlustused, kas kindlustusjuhtum üldse toimus

kindlustusperioodil. Kostja kindlustusandjana on 18.07.2011 otsuses kindlustusjuhtumi

toimumist aktsepteerinud ning kahjuhüvitise osaliselt välja maksnud. Seega, vaatamata hageja

poolt kindlustusjuhtumist teatamisega viivitamisele, on kostja välja selgitanud, et tegemist on

kindlustusjuhtumiga, samuti on kostja suutnud kindlaks määrata hüvitamisele kuuluva kahju

ulatuse. Nendel asjaoludel ei ole põhjendatud kostja tuginemine sellele, et teavitamiskohustuse

rikkumise tõttu ei olnud võimalik välja selgitada kahjujuhtumi toimumise tegelikku aega ega

põhjust.

16. Järgnevalt kohus analüüsib kahju suurust. VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi hõlmab

kahjuhüvitis asja kahjustamise korral eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning

võimaliku väärtuse vähenemise. Praeguses asjas hageja kinnistu soovib kindlustusjuhtumi

tagajärgede kõrvaldamise maksumuse hüvitamist (kahjustatud asja parandamise kulusid).

Hageja kahjunõue tugineb HolmekoProjekt OÜ poolt 28.07.2011 tehtud Xxxxxx xx x

veekahjude likvideerimise hinnakalkulatsioonile (I kd, lk 55 – 56), milles hinnatakse tööde

maksumuseks koos käibemaksuga 80 187,07 €. Hageja on sellest summast maha arvestanud

kostja poolt juba makstud hüvitise summa 6884,03 € ja ühekordse omavastutuse summa ning

nõuab kostjalt täiendavalt kindlustushüvitise väljamaksmist summas 74 877 €.

17. Kohus leiab, et hageja nõue selles summas ei ole põhjendatud. Nii kostja tellimusel kahju

suurust hinnanud ekspert R., kui kohtu määratud ekspert S. on leidnud, et HolmekoProjekt OÜ

hinnakalkulatsioon on ülepaisutatud ning kõik kalkulatsioonis nimetatud tööd ei ole seotud

vaatlusaluse kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimisega. Ekspert S. on kontrollinud OÜ

Ristart töös ekspert R. kalkulatsioonis näidatud töömahtude põhjendatust ja hindade vastavust

keskmistele ehitushindadele.

Ekspert S. on ekspertiisiaktis põhjendanud, et kogu fassaadi värvimise vajadus ei tulenenud

veeavariist, sest lõunafassaadil ja ka kõigil teistel fassaadidel vaadeldavad värvkatte kahjustused

on tingitud vastu välisseina sadanud lumehangede koristamata jätmisest ja katuste puhul on

katusekatte ebapiisava kõrgusega ülespööretest külgnevatele seintele. Samuti on põhjustanud

fassaadile kahjustusi garaaži kohal olevates ruumides kütte puudumine ja II korruse rõdule

sadanud lume sulamine. Ristarti arvamusest nähtuvalt on juba esimese paikvaatluse ajal

tuvastatud vastu fassaadi sadanud lume sulamisest tekkinud kahjustusi. Kahjustuste

likvideerimiseks vajalike tööde hulka ei kuulu ruumide nr 1, 2 ja 6 põrandakütte asendamine,

2-12-25835

sest elektrilised põrandaküttesüsteemid ei saanud veekahjustusi; samuti ei ole põhjendatud

samades ruumides põrandakatte vahetamine, sest 22.02.2013 paikvaatluse ajal plaatkattel

kahjustused puudused, põrandad ei olnud ka ära vajunud, mis võiks tingida nende vahetamise

vajaduse; II korruse vannitoas samuti puudub põranda lammutamise vajadus, sest see on avatava

ja võimaliku soojustuse vahetamiseks ligipääsetav I korruselt köögi lae (ruum nr 6) remondi

käigus. Fassaaditööd on veekahjustusega seonduvalt vajalikud ainult elamu loodefassaadil.

Tööde maksumus ei arvesta soojussõlme remondi või välja vahetamisega, sest see külmus lõhki

2011/2012 talvel, seega peale veekahju tekkimist ning lõhki külmumise põhjuseks oli

soojussõlme veest tühjendamata jätmine peale selle kasutamise lõpetamist(radiaatorite

demonteerimine).

Ekspert T. S. andis vastuseks kohtu esitatud küsimustele arvamuse, et Ristart on oma 29.03.2012

töös nr E-816/12 leidnud veekahju tagajärgede likvideerimise maksumuse mai 2011 hindades.

Kalkulatsioonis on nimetatud kõik vajalikud tööd. Ehitushindade kalkuleerimisel ei ole tavaks

eraldi loetleda tööde tegemiseks vajalikke materjale koos vastavate ülekulu teguritega (lõikamis-

ja ülekattevarudega), sest need on kõik võetud arvesse kalkulatsioonis kasutatud ehitustööde

ühikhindades. Eesti Statistikaameti andmebaasi (vt http://pub.stat.ee/) andmetel kallines

perioodil veebruar – mai 2011 remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeks 2,33%. Kuna

leitud maksumust tuleb lugeda veeavariiga tekkinud tagajärgede likvideerimise piisavaks

mahuks, siis vastav maksumus veebruari 2011 seisuga on 25920/1,0233 = 25 329,82 € koos

käibemaksuga.

Lisaks ekspert S. põhjendab, et OÜ Ristart kakulatsioonis on leitud veekahjustuste tagajärgede

likvideerimise ehk kahjustatud osade uute konstruktsioonidega asendamise maksumus, mitte

enne veekahju toimumist olnutega samaväärsete konstruktsioonide taastamise maksumus, mille

puhul arvestatakse kahjujuhtumi eelsete konstruktsioonide ja tehnosüsteemide kulumit.

18. Ekspert S. annab ka arvamuse, et kostja poolt väljamakstud kindlustushüvitise eest ei olnud

küll võimalik taastada hoonet veeavariile eelnevasse seisukorda, kuid seoses rekonstrueerimisel

tehtud oluliste tehniliste vigadega ekspert ka ei saa soovitada ehituskonstruktsioonide ja

tehnosüsteemide taastamist enne veekahju ehitatud kujul. Ekspert on seisukohal, et tuleb

arvestada, et aastatel 2002- 2005 tehtud rekonstrueerimiseks ei ole koostatud ehitusprojekti ning

puudub ehitusluba, kuigi ehitustööde käigus on hoonele ehitatud katusekorrus ja tehnosüsteemid,

mis varem puudusid. Enne hoone taastamist tuleb koostada kõiki hoone osasid ja tehnosüsteeme

hõlmav ehitustehniliselt korrektne ehitusprojekt. Eksperdi nimetatud olulised vead on:

- katuse ebapiisav soojustus ja tuulutuse puudumine;

- lume poolt katusega külgnevate välisseina voodrite pidev märgamine;

- aurutõkke puudumine välisseintel;

- küttetorustike liitmike paiknemine konstruktsioonides ja hülsstorude puudumine;

- küttetorude paiknemine liiga sügaval välisseina konstruktsioonis.

Ekspert annab arvamuse, et veekahjule eelnenud kujul taastamisel säilib tehnosüsteemide ja

piirdekonstruktsioonide kahjustumise oht ka tavapärase ekspluatatsiooni korral.

19. Asjas ei ole tõendamist leidnud hageja väide, et kahju on kostja tõttu suurenenud, sest hageja

ootas kostjalt korraldusi avarii tagajärgede likvideerimiseks, kostja viivitas hüvitise

väljamaksmisega, väljamakstud hüvitis ei ole kahjude kõrvaldamiseks piisav, hagejal endal

ehitise taastamiseks piisavalt vahendeid ei olnud ning seetõttu ei ole siiani vajalikke töid tehtud.

Esiteks kohus leiab, et kostjat ei saa lugeda kahjujuhtumi käsitlemisega viivitanuks: hageja teatas

kahjujuhtumist 2011.a aprillikuu alguses, kostja tegi koheselt kahju väljaselgitamiseks vajalikud

toimingud ning 18.07.211 kahjuhüvitise väljamaksmise otsuse.

Teiseks ekspert S. paikvaatlusel ei tuvastanud täiendavalt tekkinud niiskuskahjustusi, näiteks

hallitust. Samuti on eksperdid tuvastanud, et hageja ei ole kasutanud ka väljamakstud hüvitist

kahjustuste kõrvaldamiseks. Ekspert R. 29.03.2012 eksperthinnangu koostamiseks 15.03.2012

paikvaatlusel leidis, et (eelmisest paikvaatlusest 12.05.2011 möödunud aja jooksul) ei ole

2-12-25835

objektil praktiliselt mingeid remonttöid tehtud, märgunud konstruktsioonid (laed, seinad,

põrandad) on avamata ja kuivatamata, omaniku väitel piirdus kuivatamine 2011.a suveperioodil

akende avamisega.

Ekspert S. on tuvastanud, et pärast 18.07.2011 on hoones paigaldatud veemõõtja (vt foto 30) ja

remonditud pesemisruumis kraanikausi kohal täiendavalt veel üks veetoru (vt foto 32) ja II

korruse vannitoas asendatud veetorude lõhki külmunud otsad (vt foto 34). Ekspertiisiakti

põhjenduste kohaselt Ristarti kahe paikvaatluse fotodest nähtuvalt kahe vaatluse vahelisel ajal

avati välisseinte konstruktsioonid ja pesuruumi seinas olev veetorustik, teise ülevaatuse ajaks

(12.05.2011) oli majaomanik taastanud tarbevee torustiku ja osaliselt taastatud tarbeveesüsteem

vajab surveproovi; BTA 15.03.2012 tehtud fotodelt ekspert tuvastas, et 2012.a märtsiks ei olnud

vahetatud veemõõtjat ja II korruse purunenud vannisegisti oli vahetamata.

Kolmandaks ei ole ilmselt tõene hageja väide, et ta täitis kohustust säilitada kahjujuhtumi koht

samas olekus, ootas kostjalt korraldusi ega saanud ise midagi ette võtta kahjude suurenemise

vältimiseks. Hageja on ise nimetanud, et lasi R. M.l radiaatorid eemaldada enne kahjujuhtumist

teatamist.

Ekspert S. andis arvamuse, et pärast Pärnus, x. Xxxxxx x asuvas hoones eeldatavalt toimunud

soojasõlme riket ja veesõlme purunemist on kraanide sulgemine, väljavoolanud vee kuivatamine,

radiaatorite kraanide kinni keeramine, radiaatorite eemaldamine ning ruumide tuulutamine kahju

suurenemise vältimiseks õiged tegevused, kuid ainult tuulutamine ilma sisetemperatuuri

tõstmata, võib olla sõltuvalt aastaajast vastupidise efektiga. Ekspertiisile ei ole teada, millal asuti

kahjusid likvideerima. Sellises olukorras radiaatorite lõhki külmumise vältimiseks nende

eemaldamine koos kraanide kinni keeramisega ei ole õige ilma küttetorustike tühjendamiseta.

Tuleb lugeda õnnelikuks juhuseks, et seintesse jäetud veega täidetud torud peale radiaatorite

demonteerimist lõhki ei külmunud. 22.02.2013 paikvaatluse ajaks oli süsteem tühjendatud, millal

seda tehti, ei ole ekspertiisile teada.

Samuti on R. M., kes hageja kinnitusel hageja äraolekul maja üle järelevalvet teostas ja kellele

hageja andis korraldusi kahjude esmaseks likvideerimiseks, kindlustusandjale antud seletuskirja

(I kd, lk32-33) eitanud põrandate kuivatamist, R. M. keeras kinni ainult esiukse juures olevad

veekraanid. R. M. seletuskirja kohaselt tema ei kuivatanud vaipu, ei tegelenud koduvara

päästmisega, omanik ei lubanud majas rohkem midagi teha enne, kui omanik ise tuleb ja vaatab

kahju üle. Põrandate viivitamatu kuivatamine, ruumide kuivamise kiirendamiseks nende kütmine

(keskkütte mittetoimimise puhul näiteks elektriliste puhuritega vms) ja tuulutamine ei nõua

olulisi materiaalseid vahendeid ega oleks vastuolus kohustusega säilitada koht võimalikult kahju

kindlakstegemist võimaldavas olukorras.

20. VÕS § 476 lg 1 järgi kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi

toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud

kahju. Asja kindlustamise korral peab kindlustusandja muu hulgas hüvitama kahju, mis tekki

kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise tulemusena, samuti kahju, mis tekkis kindlustatud

asjade kaotsimineku tõttu kindlustusjuhtumi toimumisel. VÕS § 477 järgi kindlustusandja ei ole

kohustatud täitma kindlustusvõtjale rohkem kui on kahju tegelik suurus, isegi kui

kindlustussumma on kindlustusjuhtumi toimumise ajal kindlustusväärtusest suurem.

Ekspertiisiaktiga on tuvastatud kindlustusjuhtumiga tekkinud kahju suuruseks 25 329,82 €.

Kostja on hüvitise suuruseks määranud 7011,93 € ning sellest välja maksnud pärast kahekordse

omavastutuse kinnipidamist 6884,03 €. Kohus juhib tähelepanu, et omavastutus 1000 krooni on

ametlikku vahetuskurssi 15,6466 arvestades 63,91 eurot ning seega omavastutuse kahekordne

määr 127,82 €. Määratud ja väljamakstud hüvitise summade vahe on aga 127,90 € (7011,93 €-

688,03= 127,9). Seega on kostja hüvitise väljamaksmisel põhjendamatult 8 senti rohkem kinni

pidanud. Lisaks kohus asus seisukohale, et kostjal ei olnud õigust arvestada hageja omavastutuse

määra kahekordselt ning kostja pidanuks 7011,93 € suurusest hüvitisest hagejale välja maksma

6948,02 €. Eeltoodu alusel kohus leiab, et hageja kindlustushüvitise nõue saab maksimaalselt

2-12-25835

olla põhjendatud summas 18 253,98 € (kulude kõrvaldamise maksumus 25 329,82 € miinus

18.07.2011 otsusega määratud hüvitise summa 7011,93 € miinus omavastutus 63,91 €).

21. Kohus leiab, et hageja nõue asenduseluruumi kulude hüvitamiseks summas 1638 € ei ole

põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Kindlustusandja vabaneb kindlustushüvitise maksmise kohustusest vaid siis, kui kindlustusvõtja

ei ole end VÕS § 423 lg 2 tähenduses konkreetse riski vastu kindlustanud või ta on rikkunud

mõnda kokkulepitud kohustust, millel oli mõju kindlustusjuhtumi toimumisele VÕS § 452 lg 2 p

2 tähenduses. BTA Kindlustustingimuste punktidest 4.1. ja 4.2. tulenevalt on kindlustusvõtjal

võimalik valida ajutise elukoha kulude hüvitamist lisakindlustuskaitsena. Ajutise eluruumiga

seotud kulude hüvitamiseks lisakindlustuskaitset ei ole hageja kindlustuslepingu sõlmimisel

valinud – kindlustusavalduses on lisakindlustuskaitse taotlemise lahtrisse märgitud selgesõnaline

„Ei“, poliisil samuti puudub märge lisakindlustuskaitse kohta.

Lisaks kindlustuslepingu sõlmimisel ei deklareerinud hageja Xxxxxx xx x elamut oma alalise

elukohana. Nii kindlustusavalduses kui poliisis on hageja elukoha aadressiks märgitud

x. xxxxxxxx/ xxxxxxxxx x xxxxxx. Samal aadressil (xxxxxxxxx x, xxxxx) asub xx xxxxxxxx

xx, mille koondarvega (I kd, lk 67) hageja enda asenduseluruumi väidetavaid kulusid tõendada

püüab. Hageja esindaja selgituste kohaselt asub hageja eluruum vahetult hotelli kõrval.

Hagiavaldusest ei nähtu põhjendusi ning ka kohtuistungil ei osanud hageja esindaja selgitada,

miks hagejal ei olnud võimalik elada kindlustusavalduses ja –poliisis näidatud elukohas ning

kuidas hotellis elamise vajadus on seotud Xxxxxx xx x elamus toimunud kahjujuhtumiga.

22. Järgnevalt kohus analüüsib kostja õigust kindlustushüvitist vähendada või selle

väljamaksmisest keelduda. Kostja on selgitanud, et 11.07.2011 otsuses nr 2007 (I kd, lk 35 – 36)

on otsuse punktis 12 c) sõnastatud küll hüvitise maksmisest keeldumine, kuid tegelikult oli

tegemist kindlustushüvitise vähendamisega. Kohus leiab, et kostja otsuse põhjal ei saa teha

järeldust, et otsuse punktis 12. c) keeldumine tähendab hüvitise vähendamist. Kahjuhüvitise

vähendamise ulatust summaliselt ega protsentuaalselt kostja välja tuua ei osanud.

Otsuse punktidest 12. a) ja 12. b) nähtub, et kostja on määranud hüvitise ja otsustanud selle välja

maksta veesõlme purunemisest tuleneva kahju katteks summas 3148,92 € ja küttesüsteemi

külmumisest tuleneva kahju katteks summas 3862,93 €. Otsuse punktis 12.c) on keeldutud vee-

ja küttetorustiku kahju hüvitamisest.

Kostja oma kirjalikus vastuses on välja toonud, et lisaks HolmekoProjekt OÜ 28.07.2012

hinnapakkumisele on kostja saanud hoone taastamise hinnapakkumised ka 09.06.2011 LKB

Liiklus ja Kindlustusbüroolt summas 7011,85 € ja 02.08.2011 Pärnu REV-ilt summas 89 330,41

€.

Kostja vastusest järelduvalt oli kostjal 18.07.2011 hüvitamisotsuse tegemise ajaks olemas ainult

LKB Liiklus ja Kindlustusbüroolt ning väljamakstud kindlustushüvitis vastab täpselt sellele

hinnapakkumisele: kostja 18.07.2011 otsusega on kindlustushüvitise suuruseks määratud kokku

7011,85 €, millest on hagejale välja makstud kahekordse omavastutuse summa võrra väiksem

summa.

23. Kohtupraktikas (vt näiteks Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-88-04) on asutud

seisukohale, et kindlustusandja vastutus ei ole kindlustuse mõtte kohaselt absoluutne ning tal on

õigus seaduses ja kindlustuslepingus sätestatud juhtudel keelduda kindlustushüvitise

väljamaksmisest. Kostja on põhjendanud kahjuhüvitise vähendamist hageja poolt kindlustusvõtja

kohustuste rikkumisega. Otsuses ei ole hüvitise väljamaksmisest keeldumise või hüvitis

vähendamise aluseks olnud kindlustusvõtja rikkumisi konkretiseeritud, viidatud on üksnes

kahjust viivitamata teatamata jätmisele.

Arvestades, et kohtumenetluses tehtud ekspertiisiga on tuvastatud, et kahju tagajärgede

likvideerimise kulud on suuremad, kui kostja on hagejale hüvitanud, tuleb hinnata, kas kostjal

oleks alust hüvitise vähendamiseks.

2-12-25835

24. Kostja 18.07.2011 otsuses ja hagimenetluses esitatud vastuväidetes põhjendab kahjuhüvitise

vähendamist kindlustusvõtja järgmiste kohustuste rikkumisega: Kindlustustingimuste punkti

8.15 rikkus sellega, et valvesignalisatsioon ei olnud sisse lülitatud; hageja ei täitnud p 8.16.

sätestatud veevarustus-, kanalisatsiooni-, küttesüsteemi hooldamise kohustust; hageja rikkus

teavitamiskohustust ja esitas kindlustuslepingu sõlmimisel kindlustusriski hindamist mõjutavaid

valeandmeid oma elukoha ja kindlustusobjekti tehnosüsteemide kohta. Kohus leiab, et

kindlustusvõtja poolt kohustuste rikkumine saab olla hüvitise vähendamiseks juhul, kui vastav

alus on ette nähtud lepingus või seaduses ja rikutud kohustuse eesmärk on kahju ärahoidmine või

tekkinud kahju vähendamine. Hüvitise vähendamine peab olema proportsioonis rikkumise

mõjuga kahju tekkimisele.

Kindlustustingimustes kindlustusvõtja kohustuste rikkumist hüvitise vähendamise alusena

otsesõnu välja ei tooda, kuid Kindlustustingimuste punkti 5.1. d) järgi kindlustusjuhtumiks ei

loeta ja hüvitamisele ei kuulu kahjud, mis on otseselt või kaudselt tekkinud kindlustusvõtja

pahatahtlikkuse või hooletuse tagajärjel. Kindlustustingimuste punkt 9.9. võimaldab hüvitist

vähendada summa võrra, mille on kindlustatud isikule tasunud kahjude hüvitamiseks tasunud

kahju tekkimise eest vastutav kolmas isik.

Kostja ei ole selles asjas tuginenud sellele, et hageja enda hoolsuskohustuse rikkumise tõttu ei

loeta kahjujuhtumit kindlustusjuhtumiks. Vastupidi – kostja on kindlustusjuhtumi toimumist

18.07.2011 otsuse tunnustanud ning maksnud välja ka hüvitise talle otsuse tegemise ajaks teada

olnud

võimaliku

kahjusumma

kogu

ulatuses.

Seega

patusel

juhul

ei

kohaldu

Kindlustustingimuste punkt 5.1. Samuti puudub asjas kahju tekkimise eest vastutav kolmas isik.

25. Kindlustusandja õigus väljamakstavat hüvitist vähendada võib tuleneda seadusest. VÕS §

449 lg 1 sätestab, et kui kindlustusandjal tekib kindlustusvõtja poolt VÕS §-s 448 sätestatud

kohustuse rikkumise tõttu kahju, võib kindlustusandja selle ulatuses täitmise kohustust

vähendada. Kindlustusvõtja poolt kohustuse tahtliku rikkumise korral vabaneb kindlustusandja

kohustusest (VÕS § 449 lg 2). Viidatud VÕS § 448 l 1 sätestab kindlustusvõtja kohustuse

viivitamata kindlustusjuhtumist teatada ning lg 2 järgi on pärast kindlustusjuhtumi toimumist

kindlustusandjal õigus nõuda kindlustusvõtjalt lepingu täitmise kohustuse kindlakstegemiseks

vajalikku teavet ja tõendeid. Kohus leiab, et selliseid aluseid praeguses asjas ei esine. Kostja ei

ole tõendanud hagejapoolset kokkulepitud kohustuse rikkumist, millel oleks olnud mõju

kindlustusjuhtumi toimumisele (VÕS § 452 lg 2 p 2 ja 4). Samuti kostja ei ole välja toonud, et tal

oleks tekkinud hageja väidetava rikkumise tõttu kahju, mille võrra ta hüvitist vähendas.

Kohtumenetluses tuvastatud asjaoludest järelduvalt kostja on kindlustusjuhtumiga hagejale

tekkinud kahjust hüvitanud vähem kui 30%, millest järelduvalt kostja vastuväidete õigsust

eeldades kostja vähendas kahjuhüvitist rohkem kui 70% ulatuses.

26. Kohtu hinnangul ei anna kahjuhüvitise vähendamiseks alust asjaolu, et valvesignalisatsioon

ei olnud aktiveeritud. BTA Kindlustustingimustes sisalduvad valvesignalisatsiooniga seotud

nõuded Ohutusnõuete alajaotuses. Tingimustes ei sätestata sanktsioone ohutusnõuete rikkumise

puhuks.

Kindlustustingimuste

punkt

8.14.

järgi

peab

kindlustuskohta

paigaldatud

tulekahjusignalisatsioon olema ööpäevaringselt aktiveeritud, tingimuste punkt 8.15 sätestab, et

kui poliisi kehtivuskohas on paigaldatud valvesignalisatsioon, peab see olema aktiveeritud ajal,

mil kindlustuskoht jäetakse ilma järelevalveta. Valvesignalisatsiooni anduri tööpiirkonda või

tundlikkust ei tohi omavoliliselt vähendada.

Asjas kogutud tõenditega on tuvastatud, et Xxxxxx xx x elamus oli valvesignalisatsioon olemas

ja töötas, kuigi ei olnud aktiveeritud. Ekspert S. kogutud andmetel (vt eksperdi järeldused II kd,

lk 61 ja G4S signaalide väljavõte lk 78 - 82) oli xxxxxx xx x elamus valvesüsteem aktiveeritud

08.01.2011 – 18.01.20, pärast seda süsteemi enam sisse ei lülitatud (aktiveeritud), mis tähendas,

et süsteem töötas, see oli ühendatud keskpulti ja registreeris regulaarselt testsignaale igal päeval

kell 4:59 hommikul, ilma ühegi anomaaliata. Lisaks registreeritakse keskpuldis eraldi signaalina

kõik häired vooluvarustuses, vastavaid signaale perioodil 01.01.2011 – 31.03.211 ei

registreeritud. Eeltoodust järelduvalt oli valvesignalisatsioon olemas ja töötas lokaalselt, kuid ei

2-12-25835

olnud aktiveeritud selliselt, et oleks häireid andnud keskpulti.

Kindlustusavalduses on hageja kinnitanud, et hoones on automaatne tulekahju- ja

valvesignalisatsioon. Kindlustustingimustest ega pooltevahelisest kindlustuslepingust ei tulene

kindlustusvõtja kohustust tagada hoones valvesignalisatsioon vee- või küttesüsteemi riketest

teatamiseks. Kostja kohtuistungil möönis, et tavapäraselt valvesignalisatsioon on ette nähtud

sissetungist ja tulekahjusignalisatsioon tulekahjust kiireks teadasaamiseks. Tõenäoliselt ei oleks

praegusel juhul ka aktiveeritud signalisatsioon veekahju tekkimisel alarmi keskpulti edastanud

ega aidanud kahjust kiiremini teada saada. Seetõttu kohus leiab, et valvesignalisatsiooni

aktiveerimiskohustuse rikkumine ei suurendanud kahju tekkimise võimalust, ei oleks aidanud

kahju ära hoida, seda vähendada ega oleks aidanud kaasa kahju kiiremale avastamisele.

27. Kohus otsuses eespool põhjendas, et hageja on rikkunud kahjujuhtumist viivitamatult

teatamise kohustust, mis on raskendanud kahjujuhtumi tegelikult toimumise aja ja põhjuste

tuvastamist. Samas kohus leidis, et teavitamiskohustuse rikkumisest tingitud raskustele

vaatamata kostja siiski tuvastas kindlustusjuhtumi toimumise ja määras kindlaks hüvitatava

kahju.

Kohus leiab, et hageja ei ole rikkunud teavitamiskohustust selles osas, mis puudutab

kindlustusavalduses hageja elukoha ja kindlustamise kohas elamise aja kohta avaldatud andmeid.

Hageja on kindlustusavalduses märkinud, et kindlustuskohta kasutatakse alalise elukohana

vähemalt 230 päeva aastas. Kostja ei ole tõendanud, et see kinnitus tõele ei vasta. Hageja

kinnitusest ei tulene, et hageja isiklikult seal alaliselt elab. Hageja ei ole kostja eest varjanud, et

tema alaline elukoht on mujal. Lisaks hageja väidab, et kahjujuhtum toimus ajal, mil hageja

viibis välismaal ning sel ajal teostas eluruumide üle perioodiliselt järelevalvet R. M.. Hoone

jäämist mõneks nädalaks ilma elanikuta ei saa pidada selliseks riski suurenemiseks, millest

hageja pidanuks kostjat teavitama ning millest hageja pidanuks hoiduma. Vastupidine arusaam ei

vastaks mõistlikkuse põhimõttele VÕS § 7 lg 1 järgi.

28. Samuti

ei

saa

hageja

teavitamiskohustuse

rikkumiseks

lugeda

elamule

ilma

projektdokumentatsiooni

ja

muinsuskaitse

eritingimusteta

tehtud

juurdeehitust,

mida

ehitisregister ei kajasta. Hageja ei ole kindlustusperioodi jooksul juurde- ega ümberehitusi

teinud. Ekspert S. hinnangul on tööd tehtud 2005-2006.a. Hüvitamiskohustuse vähendamise

aluseks ei saa olla üksnes olemasolevad ehituslikud puudused. Mitmel varasemal aastal ei ole

ehituslikele puudustele vaatamata süsteemide külmumist olnud.

Ehitisregistri andmetest võis kostja teada saada, et hoones on tsentraalne veevarustus. Hageja on

kindlustusavalduses märkinud põhiküttesüsteemina ahikütte ja jätnud märkimata, et hoonet

köetakse keskküttega. Kostja hagimenetluses leiab, et see suurendas kindlustusriski ja oleks

mõjutanud hageja kindlustusmakse suurust. Kostja vastuväidetest ei nähtu, et see suurendas

konkreetse kindlustusjuhtumi saabumise tõenäosust. VÕS § 443 sätestab, et kindlustusvõtja peab

riski suurenemise võimalikkusest kindlustusandjale viivitamata teatama, välja arvatud juhul, kui

selle suurenemise võimalikkuse põhjustas üldteadaolev asjaolu. VÕS § 444 järgi ei või

kindlustusvõtja pärast lepingu sõlmimist ilma kindlustusandja nõusolekuta suurendada

kindlustusriski võimalikkust ega lubada selle suurendamist isikute poolt, kelle eest ta vastutab.

VÕS § 445 lg 1 sätestab, et kui kindlustusvõtja rikub VÕS §-s 443 sätestatud kohustust, vabaneb

kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui kindlustusjuhtum toimub pärast ühe

kuu möödumist ajast, mil kindlustusandja oleks pidanud teate kätte saama, välja arvatud juhul,

kui ta teadis ajal, mil ta oleks pidanud teate kätte saama, kindlustusriski võimalikkuse

suurenemisest või pidi seda teadma. VÕS § 445 lg 2 sätestab, et kui kindlustusvõtja rikub

VÕS §-s 444 sätestatud kohustust, vabaneb kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise

kohustusest kindlustusvõtjast tuleneva asjaolu tõttu kindlustusriski võimalikkuse suurenemise

ulatuses, kui kindlustusjuhtum toimub pärast kindlustusriski suurenemist. Samas ei kohaldata

VÕS § 445 lg 3 p 2 järgi lg-s 1 sätestatut, kui kindlustusriski võimalikkuse suurenemisel ei olnud

mõju kindlustusjuhtumi toimumisele.

2-12-25835

Tsentraalküttesüsteem oli Xxxxxx xx x elamus juba lepingu sõlmimise ajal. Kostja on nõustunud

kindlustama auru ja veelekked torustikest. Kostja jaoks oluliste andmete kontrollimine oli kostja

riisiko ja üksnes see, et hageja esitas elamu kohta vääraid andmeid, ei ole asjaoluks, mis

vabastaks kostjat kohustuse täitmisest. Kohtu hinnangul hageja võis eeldada, et kostjale on need

andmed juba teada (VÕS § 440 lg 2). Lisaks on ekspert tuvastanud, et keskküttesüsteem

veekahju ei põhjustanud, seega küttesüsteemi osas on kahjuks süsteemi osade kahjustused

külmimise tõttu. Samuti kohtu hinnangul ei saa temperatuuri automaatset reguleerimist

võimaldavat keskküttesüsteemi ahiküttega võrreldes üheselt lugeda suurema kindlustusriskiga

küttesüsteemiks. Elanike ajutisel lahkumisel talvisel ajal võimaldab automaatse temperatuuri

regulatsiooniga keskküttesüsteem hoida ruumides vajalikku temperatuuri ja seeläbi riske (näiteks

veesüsteemide külmumise ohtu) pigem vähendada.

29. Kohtu hinnangul ei ole tuvastatud, et hageja oleks rikkunud elamu tehnosüsteemide

hooldamise kohustust. Ekspert S. on kindlaks teinud, et Xxxxxx xx x olid küttesüsteemid valesti

ehitatud, sest temperatuuri andurid asusid väljaspool ruume, mille kütmise vajadust andurid

kontrollima pidid. Seetõttu ei lülitunud II korruse vannitoa põrandaküte õigeaegselt sisse ning

segisti külmus ja tekkis veekahju. Kindlustustingimustes ohutusnõuete peatükis punktis 8.5.

kehtestatakse nõue, et kütte-, elektri ja kommunikatsioonisüsteemid peavad olema

projekteeritud, ehitatud ja antud kasutusluba vastavalt riigis kehtivatele tuleohutuse nõuetele,

nende puudumisel tuleb järgida kasutamise ohutust. Praegusel juhul ei ole kostja väitnud, et

hageja küttesüsteemid oleksid ehitatud vastuolus tuleohutusnõuetele. Ehitusvigu või omavolilist

ehitamist kahju hüvitamisest keeldumise või hüvitise vähendamise alusena kindlustustingimustes

ei sätestata. R. M. kindlustusandjale antud seletuskirjas märgib, et keskkütteradiaatorite andurid

olid külmakaitse asendis. Kohtul ei ole alust nendes väidetes kahelda, mõistlikult ei saa eeldada,

et mitmeks nädalaks elaniketa jäävas eluruumis keerataks küte välja, kui on võimalik kasutada

külmakaitse asendis minimaalset kütmist. Ekspert S. kohtuistungil antud selgituste kohaselt

külmakaitseasend tagab, et ruumis ei lange temperatuur alla 6˚C, mis väldib vee- ja

küttesüsteemide külmumise. Külmakaitse asendis küttesüsteemi olemasolul ei olnud hageja ka

Kindlustustingimuste punkti 8.16 kohaselt6 kohustatud vee- ja küttesüsteemidest vett välja

laskma.

30. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostja poolt esile toodud kindlustusvõtja kohustuste

rikkumine hageja poolt ei suurendanud kindlustusriski ega tekitanud kahju ning kostjal ei ole

õigust kindlustushüvitist vähendada. VÕS § 8 lg 2 järgi leping on lepingupooltele täitmiseks

kohustuslik. VÕS § 100 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel hageja võib nõuda kostjalt rahalise

kohustuse täitmist. Seega tuleb hagi osaliselt rahuldada ja kostjalt hageja kasuks lisaks

18.07.2011 otsuse alusel väljamakstule välja mõista kindlustushüvitis summas 18 253,98 €.

31. VÕS § 100 lg 1 p 6 võimaldab hagejal nõuda kostjalt ka viivist. Kindlustushüvitise tasumise

kohustusega viivitanud kostja pidi arvestama viivise maksmise kohustusega.

03.12.2015 menetlusdokumendis täiendatud viivisenõude kohaselt on hageja arvestuste järgi

viivis elamu taastusremondimaksumuselt 73 239,06 € alates 19.07.2011 kuni 09.09.2014

muutunud sissenõutavaks summas 18 887,93 €. Varem hageja nõudis viivist perioodi 11.04.2011

– 15.05.2012 eest summas 6536 €. Kohus leiab, et viivisenõude perioodi täpsustamise ja

laiendamise ning summa suurendamise näol on tegemist TsMS § 376 lg 4 p 2 sätestatud

olukorraga, mida hagi muutmiseks ei peeta ja mis seetõttu ei vaja kohtu ega kostja nõusolekut.

Viivisesumma suurendamise järel täiendavat riigilõivu hagejal tasuda ei tule, sest viivisenõude

muutumise tagajärjel suurenenud hagihinnaga ei kaasne täiendava riigilõivu tasumise kohustust

(ka esialgselt hagilt tuli tasuda riigilõivu tsiviilasja hinnalt kuni 100 000 €). Kohus märgib

otsuses hageja täpsustatud nõudele vastava hagihinna.

32. Kuna kohus aga rahuldab hagi osaliselt, on vastavalt ka riigilõiv põhjendatud osaliselt. VÕS

§ 450 lg-st 1 ja § 476 lg-st 1 tulenevalt muutub kindlustusandja lepingu täitmise kohustus

sissenõutavaks

kindlustusjuhtumi

toimumise

ja

kindlustusandja

täitmise

ulatuse

kindlaksmääramiseks vajalike toimingute lõpetamisega. Seega hageja põhjendatult arvestab

2-12-25835

viivist alates 19.07.2011, s.o kostja hüvitamise otsusele järgnev päevast alates. Hageja nõuab

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses näidatud ulatuses.

Põhinõude summalt 18 253,98 € VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatud viivis

on perioodil 19.07.2011 – 09.09.2014 muutunud sissenõutavaks summas 4719,33 € järgmiselt:

Perioodil 19.07.2011 – 13.12.2011 viivitus 166 päeva, 8,25% aastas– viivise summa 696,94 €;

Perioodil 01.01.2012 – 30.06.2012 viivitus 182 päeva, 8% aastas – viivise summa 728 €;

Perioodil 01.07.2012 – 31.12.2012 viivitus 184 päeva, 8% aastas – viivise summa 736 €;

Perioodil 01.01.2013 – 14.04.2013 viivitus 104 päeva, 7,75% aastas – viivise summa 403,09 €;

Perioodil 15.04.2013 – 30.06.2013 viivitus 77 päeva, 8,75% aastas – viivise summa 336,95 €;

Perioodil 01.07.2013 – 31.12.2013 viivitus 184 päeva, 8,5% aastas – viivise summa 782,17 €;

Perioodil 01.01.2014 – 30.06.2014 viivitus 181 päeva, 8,25% aastas – viivise summa 746,79 €;

Perioodil 01.07.2014 – 09.09.2014 viivistu 71 päeva, 8,15% aastas – viivise summa 289,39 €.

Kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja viivise 4719,33 €.

Seega kohus rahuldab hageja nõude kokku summas 22 973,31 € (põhinõue 18 253,98 € ja viivis

4719,33 €).

33. Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus arvestab menetluskulude jagamisel, et hagi rahuldati 24,5% ulatuses. Hagi esitamisel

hageja tasus riigilõivu 1000 € (vastavalt hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseadusele), hagi

esitamisel kohtu poolt rahuldatud summas oleks nõutav riigilõiv olnud 750 €. Kohus leiab, et

riigilõiv tuleb selles summas jätta kostja kanda, sõltumata hagi rahuldamise proportsioonidest.

Muud menetluskulud kohus peab õiglaseks jagada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega: 24,5%

ulatuses jäävad kulud kostja kanda ning 75,5% ulatuses hageja kanda. Seega hageja kanda jääb

menetluses tasutud riigilõivust 250 € ja tema enda muud kulud ning kostja kulud 75,5% ulatuses.

Kostja kanda jääb riigilõiv 750 € ning hageja muudest kuludest ja kostja enda kuludest 24,5%.

34. TsMS § 174 lg 1 kohaselt kohus määrab kindlaks ka menetluskulude suuruse. Hageja taotles

menetluskulude kindlaksmääramist kokku summas 7360,50 €, millest riigilõiv 1000 €,

ekspertiisitasu 2000 € ja lepingulise esindaja kulud 4360,50 €. Hageja kinnitab, et kõik kulud on

kantud seoses selle kohtumenetlusega ning hageja ei ole käibemaksukohustuslane, kulud on

näidatud koos käibemaksuga. Samas on lepingulise esindaja kulude loetelus ainult punktis 2.1.1.

nimetatud toimingu juures märgitud, et summa on koos käibemaksuga. Ülejäänud toimingute

juures on sulgudes märge „käibemaksuta“.

Kostja viimasel kohtuistungil 25.11.2015 teatas, et tal menetluskulusid ei ole ning kostja

menetluskulude nimekirja ei esitanud, kuigi kostja on kohtu nõudmisel 25.08.2015 tasunud

eksperdi kohtuistungile kutsumise tasu ettemaksu 585 € ja kohus on selle eksperdile välja

maksnud. TsMS § 174 lg 1 teine lause sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus võtab kostja

menetluskulude kindlaksmääramisel aluseks kohtutoimikus oleva maksekorralduse (III kd, lk

10).

Kostja esitas vastuväited hageja menetluskuludele. Kostja esitas hagejale 01.09.2014 ja

25.11.2015 kohtuistungil kordas kompromissettepanekut, nõustudes maksma hagejale

täiendavalt 8000 €. Arvestades AS Ristart hinnapakkumist 25 329,82 € oleks kostja hüvitanud

hagejale kokku 58,76% eksperdi poolt kinnitatud kahju suurusest.

2-12-25835

Kostja ei nõustu hageja kohtukuludega 2000 € eksperditasu näol, sest ka kostja on kandnud

eksperdikulu tööde E-797/11, E-805/11 ja E-816/12 eest, samuti kulu eksperdi kohtus esinemise

eest 585 €. Eksperdi ülekuulamist kohtus soovis ka hageja, mistõttu ka hagi osalise rahuldamise

korral peaksid menetluskulud kandma pooled TsMS § 163 lg 1 alusel. Samuti kostja vaidleb

vastu hageja esindaja kuludele: hageja lepingulise esindaja toimingute nimekirjas punktis 5.1.9

nimetatud 1,5 töötunni tasu summas 144 € osas BTA Kindlustuse 01.09.2014 kompromissi

läbivaatamise ja kostjaga läbirääkimise eest, kuna peale kompromissi tegemist hageja esindaja

teatas kohtuistungil, et ei nõustu kompromissiga, mingeid läbirääkimisi kompromissi osas

pooled ei pidanud.; punktis 5.1.12. esindaja tasu 1,5 töötunni eest summas 144 €

Statistikaametile ehitustööde hindade päringu esitamise ja vastuse läbivaatamise eest – hageja ei

ole vastavasisulist dokumenti kohtumenetluses esitanud ja tasu ei ole põhjendatud.

35. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku

§-s 218 sätestatu kohaselt.

Kohus osaliselt nõustub hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse kohta tehtud kostja

vastuväidetega, Statistikaametile tehtud päringute osas (punkt 5.1.12). Kohtule vastavasisulist

dokumenti ei ole esitatud, toimingul puudub menetluslik väljund ning ei ole võimalik kontrollida

selle toimingu seost käesoleva kohtumenetlusega. Lisaks kohus ei pea põhjendatuks

lisaekspertiisi taotlusega seotud toiminguid. Punktis 5.1.12. all näidatud 1,5 töötundi sisaldab ka

19.09.2014 lisaekspertiisi taotluse koostamise ja esitamisega seotud toiminguid, samade

toimingute ajakulu 1,25 tunni hüvitamist tunnitasuga 96 € (käibemaksuta) taotleb hageja ka

menetluskulude nimekirjas punkti 5.1.16 all. Arvestades, et kohus jättis hageja lisaekspertiisi

taotluse rahuldamata, ei ole tegemist menetluskuluga, mille kostja peaks hagejale hüvitama.

Kohus vähendab hageja lepingulise esindaja õigusabikulu kokku 2,75 tunni eest summas 264 €

(käibemaksuta).

Arvestades

asja

keerukust,

menetlusosaliste

esitatud

kirjalike

menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on kohtu hinnangul hageja õigusabikulud ülejäänud osas,

summas 4096,50 € (sh 03.07.2012 toimingute tasus 652,50 € sisaldunud käibemaks summas

108,75 €) põhjendatud ja vajalikud.

36. Kohus leiab, et hageja menetluskulude vähendamiseks ekspertiisikulu osas ei anna alust

kostja vastuväide, et ka kostja on tasunud 3 eksperthinnangu eest ja kandnud kulu seoses

eksperdi kohtus esinemisega. Kostja eksperthinnangud on tellitud enne kohtumenetlust,

kindlustusjuhtumi kahju põhjuse ja suuruse kindlakstegemiseks kahjukäsitlusmenetluses, sellised

kulud ei ole käsitatavad kostja menetluskuludena. Kostja tellitud ekspertiiside maksumuse kohta

kohtule andmeid esitatud ei ole. Kui kostja leidis, et on kandnud menetluskulusid, mille

hüvitamist ta hagejalt soovib, tulnuks esitada kohtule menetluskulude nimekiri. Kostja esindaja

25.11.2015 kohtuistungil teatas, et kostjal menetluskulusid ei ole ja kostja kulude nimekirja ei

esita.

37. Vastavalt menetluskulude jaotusele jääb kostja kanda hageja poolt menetluses tasutud

riigilõiv 750 € ja 24,5% hageja muudest kuludest ning sama suur osa kostja enda kuludest.

Hageja muudeks põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks, millest osa on kostja vastavalt

menetluskulude jaotusele kohustatud hüvitama, on õigusabikulud summas 4096,50 € ja

ekspertiisitasu 2000 €, kokku 6096,50 €. Sellest summast 24,5% moodustab 1493,64 €. Seega

koos riigilõivuga kostja peab hagejale hüvitama menetluskulusid kokku 2243,64 €.

38. Vastavalt menetluskulude jaotusele jääb hageja kanda riigilõiv 250 € ning 77,5% hageja enda

menetluskuludest ja kostja menetluskuludest. Kostja menetluskuluks on eksperdi istungil

osalemise tasu 580 €. Vastavalt menetluskulude jaotusele peab hageja sellest kostjale hüvitama

75,5% ehk 437,90 €.

2-12-25835

VÕS § 197 lg 1 ja 2 alusel kohus tasaarvestab poolte vastastikused menetluskulude hüvitamise

nõuded ning mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja 1805,74 € (=2243,64 €

- 437,90 €). Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal sellest summast 50 € kanda OÜ E-jurist

arvelduskontole ja ülejäänud 1755,74 € R. T. arvelduskontole.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp

Kohtunik