4-15-9463/15 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-15-9463

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2016, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 4-15-9463 Kohtukoosseis Andres Parmas Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 21. detsembri 2015. a määrus, millega jäeti

läbi vaatamata F.E

kaebus Politseija

Piirivalveameti Lääne Prefektuuri Pärnu politseijaoskonna

20. oktoobri 2015. üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 267015006100 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Menetlusaluse isiku F.E (ik XXX, elukoht XXXXXXXX) määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 21. detsembri 2015. a määrus F.E kaebuse läbi

vaatamata jätmise kohta ja saata väärteoasi menetlemiseks Pärnu Maakohtule teises kohtukoosseisus.

2. Määruskaebus rahuldada.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik ega kuulu edasikaebamisele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

6. novembril 2015 esitas menetlusalune isik F.E Pärnu Maakohtule kaebuse Politseija Piirivalveameti Lääne Prefektuuri Pärnu politseijaoskonna 22. oktoobri 2015. a otsusele väärteoasjas nr 267015006100.

2. Pärnu Maakohtu 21. detsembri 2015. a määrusega jäeti F.E kaebus läbi vaatamata. Maakohus tugines väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 126 lg-le 2 ning märkis, et F.E taotles 17. detsembrile 2015 määratud istungi edasilükkamist, kuna ei viibinud Eestis. Maakohus lükkas istungi edasi. 21. detsembri 2015. a hommikul helistas F.E kohtusse ja ütles, et ta ei saa istungile tulla, kuna tema naine on haige. Maakohus ei pidanud seda mõjuvaks põhjuseks. Enne istungit helistas isik uuesti ja ütles, et ta ei saa ikkagi istungile tulla, kuna ei saanud autot ja ei jõua bussi peale. F.E jättis istungile ilmumata. Maakohus leidis, et kuna F.E, olles teadlik

4-15-9463

2(3)

kohtuistungi toimumise ajast, ei ilmunud kaebuse arutamisele, kuigi teda teavitati kohustustest võtta kohtulikust arutamisest osa, tuleb tema kaebus jätta VTMS § 126 lg 2 alusel läbi vaatamata.

3. Pärnu Maakohtu 21. detsembri 2015. a määrusele on määruskaebuse esitanud F.E, kes taotleb tema kaebuse läbivaatamist ning kergema karistuse määramist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu.

5. Kohtutoimikust nähtub, et F.E kaebus Politseija Piirivalveameti Lääne Prefektuuri

Pärnu politseijaoskonna 22. oktoobri 2015. a otsusele saabus Pärnu Maakohtusse

6. novembril 2015. Pärnu Maakohtu 9. novembri 2015. a määrusega jäeti F.E kaebus käiguta

ja anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Nõuetekohane kaebus esitati maakohtule

10. novembril 2015. Pärnu Maakohtu 30. novembri 2015. a määrusega määrati F.E kaebus

läbivaatamisele kohtuistungil 17. detsembril 2015 kell 10.40 /tl 19/. Samal päeval saadeti

F.E-le e-posti aadressil kohtukutse /tl 20/. 16. detsembril 2015 on Pärnu XXXXXXXXX

Maakohtu kohtuistungisekretär saatnud F.E-le eelnimetatud e-posti aadressil kirja, milles teavitab F.E, et maakohtu istung toimub järgmisel päeval ning küsib, kas menetlusalune isik on kohtukutse kätte saanud /tl 23/. Väljatrükile on käsikirjaliselt lisatud, et F.E võttis kohtuga ühendust ja palus istung edasi lükata, kuna ei viibi Eestis /tl 23/.

6. Pärnu Maakohtu 21. detsembri 2015. a istungi protokollist nähtub järgmist. Kohtunik selgitas istungil, et F.E taotles 17. detsembrile 2015 määratud istungi edasilükkamist, kuna ei

viibinud Eestis. Maakohus lükkas istungi edasi ning pakkus istungi toimumise ajaks

21. detsembrit 2015 kell 11.00. F.E-le aeg sobis. 21. detsembril 2015 hommikul helistas F.E kohtusse ja ütles, et ei saa istungile tulla, kuna ta naine on haige. Maakohus ei pidanud seda mõjuvaks põhjuseks ja palus isikul ilmuda istungile kell 13.00. Isik nõustus. Enne istungit helistas isik uuesti ja ütles, et ei saa ikkagi istungile tulla, kuna ei saanud autot ja ei jõua bussi

peale. Kohus selgitas, et kui F.E istungile ei tule, siis jätab kohus tema kaebuse läbi

vaatamata. Istungi protokollist nähtuvalt ei ilmunud F.E 21. detsembril 2015 maakohtu istungile. Seega jättis maakohus F.E kaebuse VTMS § 126 lg 2 alusel läbi vaatamata.

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtul puudus alus jätta F.E kaebus eeltoodud asjaoludel läbi vaatamata. VTMS § 126 lg 2 sätestab, et kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele,

kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei ole edasi lükatud vastavalt VTMS §-le 125, jätab kohus määrusega kaebuse

läbi vaatamata. Pärnu Maakohtu 30. novembri 2015. a määrusega määrati F.E kaebus

läbivaatamisele 17. detsembri 2015. a istungile /tl 19/. Kohtutoimikust nähtuvalt võttis F.E telefoni teel kohtuga ühendust ning palus istung edasi lükata, kuna ei viibi Eestis. Pärnu Maakohtu

21. detsembri 2015. a istungil maakohtu poolt selgitatust nähtub, et maakohus on

17. detsembril 2015. a toimuma pidanud istungi edasi lükanud 21. detsembriks 2015. Kohtuistungi protokollist nähtub, et maakohus on F.E-ga suhelnud telefoni teel, andes talle teada uue kohtuistungi toimumise ajast. Samas sätestab VTMS § 41 lg 1, et kutse antakse isikule kätte allkirja

vastu või toimetatakse isikule kätte postiga väljastusteatega tähtkirjana või saadetakse

elektrooniliselt. Samast paragrahvist nähtub, et kutse loetakse kättesaaduks alates kättesaamise

kinnitamise päevast või kutse vastuvõtmise keeldumise päevast. VTMS § 41 ei näe erinevalt

KrMS § 164 lg-s 1 sätestatust ette võimalust kutsuda isik kohtusse telefoni teel. Kuna

väärteomenetluse seadustikus on kutsumise kord ka sõnaselgelt reguleeritud, ei ole võimalik

4-15-9463

3(3)

kohaldada kriminaalmenetluse sätteid VTMS § 2 alusel. Eelnev ei tähenda, et kohtumenetluse poolega ei tohiks telefoni teel ühendust võtta ja talle istungiaega teatavaks teha juhul, kui isik ei ole kirjalikult saadetud kutset kätte saanud või ei ole kohtule teada, kas isik on kutse kätte saanud – see loob võimaluse, et isik ilmub kohtuistungile. Kui isik siiski kohtuistungile ei ilmu, ei tähenda see aga automaatselt seda, et kohus võib jätta VTMS § 126 lg 2 alusel tema kaebuse läbi vaatamata

(vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 12. mai 2015. a määrust nr 4-15-2241 ning 27. jaanuari 2015. a

määrust nr 4-14-10226). Samuti on oluline, et isikule saadetud kohtukutses selgitatakse ka isiku kohustust võtta osa kaebuse kohtulikust arutamisest ning kohtuistungile ilmumata jäämise tagajärgi kaebuse läbivaatamata jätmise näol (VTMS § 40 lg 1 p 7, § 126 lg 2).

8. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd arutatavas asjas ei ole menetlusalusele isikule F.E-le edastatud kutset VTMS §-s 41 sätestatud viisil, ei saa sellest järeldada, et teda on seaduse kohaselt

teavitatud kohtuistungi toimumise ajast ja kohast. Olukord, kus isikule ei ole seaduse kohaselt teatatud asja arutamise aega ja kohta ning tema ilmumata jäämisel maakohtu istungile on jäetud

tema kaebus läbi vaatamata, on aga käsitletav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega VTMS § 150 lg 1 p 3 mõttes, mis vastavalt VTMS § 148 p-le 3 on kohtuotsuse tühistamise aluseks ning VTMS § 152 kohaselt maakohtule uueks arutamiseks saatmise aluseks. VTMS § 194 lg 3

kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel VMTS 11.–14. peatüki sätteid, arvestades määruskaebuse lahendamise menetluse erisusi.

9. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes VTMS § 194 lg-st 3, § 148 p-st 3, § 150 lg 1 p-st 3, §-st 152, tühistab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 21. detsembri 2015. a määruse F.E kaebuse

läbi vaatamata jätmise kohta, saadab väärteoasja Pärnu Maakohtule menetlemiseks teises

kohtukoosseisus, ning rahuldab määruskaebuse. Tulenevalt VTMS §-st 198 on käesolev määrus lõplik ega kuulu edasikaebamisele.