1-15-6434/91 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2016 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-15-6434

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 28. detsembri 2015

määrus vahistamise elektroonilise valvega asendamata

jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatav Raigo Vaariku (Raigo Vaarik, isikukood

38407285216) kaitsja advokaat Heiki Kuningas,

määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 28. detsembri 2015 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel lugeda kaitsja tasu advokaat Heiki Kuninga poolt osutatud õigusabi eest 72

eurot, sealhulgas käibemaks 12 eurot, menetluskulude hulka.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud

määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

1. Viru Maakohtu 04.03.2015 määrusega kohaldati kahtlustatav Raigo Vaariku suhtes

tõkendina vahistamist. Kohus tuvastas, et R. Vaarikut on põhjendatud kahtlustada KarS § 184 lg 2

p-de 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning vahistamisalusena ilmneb uute

kuritegude toimepanemise oht.

2. Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marge Voogma esitas 10.08.2015 Viru

Maakohtule selles kriminaalasjas süüdistusakti.

3. Viru Maakohus andis 13.08.2015 määrusega R. Vaariku (ja lisaks temale veel 19

süüdistatavat) üldmenetluses kohtu alla. R. Vaarikule kohaldatud tõkendi vahistamine jättis kohus

muutmata.

4. R. Vaarik esitas 07.12.2015 Viru Maakohtule taotluse tema suhtes valitud tõkendi

vahistamine asendamiseks elektroonilise valvega.

Esimese astme kohtu määruse sisu

5. Viru Maakohus 28.12.2015 määrusega jättis R. Vaariku taotluse rahuldamata. Oma

seisukohta põhistas kohus järgmiselt.

5.1

Kõigepealt väljendas maakohus veendumust, et R. Vaarikule esitatud kuriteokahtlustus on

põhjendatud ning samuti on endiselt täheldatav ka vahistamisalus, s.o uute kuritegude

toimepanemise oht. Vahistamisalust silmas pidades märkis kohus täpsemalt, et arvestades kuriteo

tehiolusid on R. Vaarik isik, kellele narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine on kujunenud

eluviisiks ja kelle puhul võib ette näha, et ta jätkab vabaduses kuritegude sooritamist. Ka Riigikohus

on lahendis nr 3-1-1-108-09 viidanud seisukohale, et ainuüksi kuriteokahtlusega hõlmatavate

kuritegude suur hulk ja süstemaatilisus saavad olla aluseks selliste kuritegude jätkumise

prognoosimisele. Veel leidis maakohus, et elektrooniline valve ei tagaks süüdistatava

seaduskuulekat käitumist ega välistaks tema uusi kuritegusid.

5.2

Edasi märkis kohus ära Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-9-12 väljendatud seisukoha, mille

kohaselt tuleb kohtul hinnata, et vahistamisaluse kaal ei oleks aja jooksul vähenenud, vahistamisega

ei kaasneks isiku põhiõiguste põhjendamatut riivet ning vahistamine jääks mõistliku aja piiresse

sõltumata vahistamisaluse olemasolust. Lisaks tuleb arvestada, kui aktiivselt on riik

kriminaalmenetlust toimetanud.

Kohtu hinnangul ei ole R. Vaariku vahistamisaluse kaal käesolevaks ajaks sedavõrd vähenenud, et

isiku põhiõiguste riive oleks muutunud ebaproportsionaalseks. R. Vaarik on vahi all viibinud alates

02.03.2015, s.o vähem kui 10 kuud. Süüdistatava tegusid ja karistuse raskust silmas pidades on tema

vahi all pidamine jätkuvalt proportsionaalne. Nimelt ületab sanktsiooni miinimummäär R. Vaariku

poolt vahi all viibitud aja mitmekordselt. Ka on riik kriminaalmenetlust toimetanud aktiivselt.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

6. Kohtumääruse vaidlustas advokaat H. Kuningas, taotledes selle tühistamist ja R. Vaarikule

kohaldatud tõkendi asendamist elektroonilise valvega. Kaebuse argumendid on järgmised.

6.1

Kaitsja hinnangul on väär maakohtu seisukoht, nagu ei hoiaks elektrooniline valve

ära R. Vaariku uusi kuritegusid. Tegemist on piisava meetmega, kuna see seab piirangud isiku

liikumisele ja seega ka suhtlemisele. See asjaolu pärsib ka süüdistatava võimalusi narkootiliste

ainete käitlemiseks, sealhulgas nende hankimiseks, müümiseks. Seega, kui süüdistataval olekski

soov narkootilisi aineid käidelda, oleksid võimalused selleks piiratud.

6.2

Järgmiseks on kaitsja seisukohal, et R. Vaariku vahi all pidamise tähtaeg on ületanud

mõistliku piiri ja vahistamisaluse kaal on vähenenud viisil, mis põhjendab süüdistatava suhtes

kohaldatud raskema tõkendi asendamist elektroonilise valvega.

Esmalt selgitab kaitsja, et R. Vaarik on kinni peetud 02.03.2015 ning vahistatud 04.03.2015.

Eelistung on määratud 11.02.2016, kohtuistungi toimumise aeg ei ole teada. Samuti ei ole teada,

millal jõustub kriminaalasjas tehtav kohtuotsus. Eelistungi toimumise ajaks on R. Vaarik vahi all

olnud peaaegu ühe aasta. Kohtu alla andmise päevast on eelistungi ajaks möödunud kuus kuud.

Edasi, refereerides Riigikohtu määruse nr 3-1-1-110-10 punkte 11-15, märgib kaitsja, et maakohtu

lahendis on käsitletud vaid R. Vaarikule esitatud süüdistuse mahtu ja kvalifikatsiooni ning sellest

johtuvalt on kohus pidanud vajalikuks isikut jätkuvalt vahi all hoida. R. Vaarik on avaldanud

riiklikule süüdistajale soovi kokkuleppemenetluse läbirääkimiste alustamiseks. Selles suhtes ei ole

seisukohta võetud. See viitab menetluses esinevale passiivsusele. Ainuüksi süüdistuses esitatud

kuriteo kirjeldus ja kvalifikatsioon ei kaalu üles süüdistatava õiguspärast ootust tema suhtes õiglase

menetluse teostamisele. Eksisteerib olukord, kus menetlus võib kesta teadmata aja ning kus

jõustunud kohtulahendit ja seega selgust enda tuleviku osas ei ole ette näha. Kui mõistliku aja

jooksul ei ole võimalik süüdimõistva otsuseni jõuda, siis ei ole millegagi põhjendatud vahistamise

kohaldamine. Riigikohus on nentinud, et aja möödudes vahistamisaluse kaal väheneb. R. Vaarik on

senistest tuttavatest eemal olnud peaaegu aasta, puutumus narkootiliste ainetega puudub.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

7. Tartu Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et R. Vaariku suhtes kohaldatud tõkendi

vahistamine asendamine elektroonilise valvega ei ole põhjendatud. Edasikaebuse argumendid

vaidlustatud kohtulahendi tühistamist kaasa ei too. Oma seisukoha põhistab kriminaalkolleegium

järgmiselt.

8. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt oht, et R. Vaarik võib

vabaduses hakata toime panema uusi kuritegusid, ei ole möödunud, s.o vahistamisalus on endiselt

täheldatav. Kuivõrd sellist hinnangut ei sea kahtluse alla ka kaitsja H. Kuningas, kolleegium

käesolevas määruses vastavaid põhistusi ei esita. See ei ole vajalik ka põhjusel, et vaidlustatud

kohtumääruse vastavad argumendid on asjakohased ja piisavad.

9. Edasi leiab apellatsioonikohus sarnaselt maakohtuga, et elektrooniline valve ei ole

küllaldaseks vahendiks, mis aitaks ära hoida R. Vaariku uusi kuritegusid. Selline negatiivne

ohuprognoos rajaneb esmalt teabel sellest, et süüdistatav on kuritegelikku käitumist jätkanud

vaatamata varasematele korduvatele karistustele. Teiseks baseerub taoline ennustus asjaolul, et

R. Vaarikut süüdistatakse narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises mitme kuu

jooksul. Sealhulgas on ta süüdistuse kohaselt narkootilist ainet edasi andnud mitmetele isikutele ka

enda elukohas. Ehk siis, eelmärgitut arvestades ning silmas pidades, et elektrooniline valve ei loo

võimalusi süüdistatava tegevuse ja suhtlemise jälgimiseks, ei ole kaebepoole taotletav meede

piisavaks vahendiks, mis hoiaks ära R. Vaariku uued kuriteod.

10. Ringkonnakohtu hinnangul on esimese astme kohus õigustatult leidnud sedagi, et R. Vaariku

puhul puuduvad sellised asjaolud, mis tema vahi all pidamise välistaksid. Seda vaatamata

tõdemusele, et vahi all viibib ta tõesti juba alates 02.03.2015. Nimelt peab siinkohal toonitama, et

isiku pikk vahi all pidamine võib olla õigustatud, kui see johtub ka riigi parima tegutsemise korral

arutatava kriminaalasja n-ö erilistest asjaoludest. Sellist seisukohta silmas pidades tuleb praegusel

juhul tähele panna, et R. Vaarikut süüdistatakse paljuepisoodilise kuriteo toimepanemises isikute

grupis, s.o kriminaalasjas on koguni 20 süüdistatavat. Kuivõrd käesolevaks ajaks on

kriminaalmenetlus jõudnud juba kohtumenetluse staadiumi, s.o süüdistatavad on Viru Maakohtu

13.08.2015 määrusega kohtu alla antud, ei saa kuidagi järeldada, et kriminaalasjas oleksid aset

leidnud põhjendamatud viivitused. Eelnev viib aga ühesele järeldusele selles, et praegusel juhul

kaalub R. Vaariku vabaduspõhiõiguse üles avalik huvi tema vahi all pidamiseks.

Viimaseks märgib apellatsioonikohus veel niipalju, et tänasel päeval on tõepoolest raske ette näha,

millal kriminaalasjas jõutakse n-ö lõpliku lahendini. Ehk siis, ei saa välistada, et mingist hetkest

peab tõdema süüdistatava vahi all pidamise tähtaja mõistliku piiri ületamist. Seismaks hea, et R.

Vaariku põhiõiguste riive ei muutuks ebaproportsionaalseks, on nii isikul endal kui tema kaitsjal aga

võimalik edasises menetluses mõistliku ajavahemiku järel esitada kohtule taotlus vahistuse

põhjendatuse kontrollimiseks.

11. Eeltoodud asjaoludel ja juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus

vaidlustatava määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

12. Kaitsja advokaat H. Kuningas esitas koos määruskaebusega ringkonnakohtule taotluse riigi

õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse

kohaselt kulus kaitsjal Viru Maakohtu määruse analüüsimisele ja määruskaebuse koostamisele 3

pooltundi, mille eest ta soovib tasu 72 eurot (sealhulgas käibemaks 12 eurot). Ringkonnakohus

leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Märgitud kaitsjatasu tuleb KrMS § 175 lg

1 p 4 alusel lugeda menetluskulude hulka.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas