2-08-29712/202 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebaruar 2016 Tartu

Tsiviilasja number

2-08-29712

Tsiviilasi

OÜ Mailis-Viktoria (pankrotis) pankrotihaldur Tarmo

Villmani hagi Sergei Bindese ja Dmitri Geraškini vastu

nõude tunnustamiseks Sergei Bindese pankrotimenetluses

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

958,67 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 10. juuli 2015 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ

Mailis-Viktoria

(pankrotis)

pankrotihaldur

Tarmo

Villmani apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

12. jaanuar 2016

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(hageja):

OÜ

Mailis-Viktoria

(pankrotis)

pankrotihaldur Tarmo Villman, esindaja Siim Kuusik

Vastustajad (kostjad):

1. Sergei Bindes (isikukood XXXXX), esindaja Irina Bušujeva

2. Dmitri Geraškin (isikukood XXXXX), esindaja Gennadi

Mihelson

Iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel: OÜ Blueline

Invest (registrikood 10955817), esindaja Siim Kuusik

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 10. juuli 2015 otsus ja teha

asjas uus otsus.

2. Rahuldada

OÜ

Mailis-Viktoria

(pankrotis)

pankrotihaldur Tarmo Villmani hagi Sergei Bindese ja

Dmitri Geraškini vastu osaliselt.

3. Tunnustada OÜ Mailis-Viktoria (pankrotis) nõuet

summas

194 930,53

eurot

Sergei

Bindese

pankrotimenetluses II rahuldamisjärgu nõudena (PankrS

§ 153 lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus

1. Jätta

menetluskulud

maakohtus

65%

ulatuses

solidaarselt Sergei Bindese ja Dmitri Geraškini kanda ning

35% ulatuse OÜ Mailis-Viktoria (pankrotis) kanda.

2. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus 78% ulatuses

solidaarselt Sergei Bindese ja Dmitri Geraškini kanda ning

22% ulatuse OÜ Mailis-Viktoria (pankrotis) kanda.

3. Menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus

kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse

jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. OÜ Mailis-Viktoria (pankrotis) pankrotihaldur Tarmo Villman (hageja) esitas 8. juulil 2007

Viru Maakohtule hagi Sergei Bindese (kostja I) ja Dmitri Geraškin (kostja II vastu) nõude summas

300 000 eurot tunnustamiseks Sergei Bindese pankrotimenetluses.

Hagiavalduses märgitu kohaselt kuulutati Viru Maakohtu 20. veebruari 2008 määrusega

tsiviilasjas nr 2-08-1069 välja kostja I pankrot. Hageja esitas kostja I pankrotimenetluses

nõudeavalduse, millele nõuete kaitsmise koosolekul vaidlesid vastu kostja I ja kostja II. Kostja I

oli hageja juhatuse liige ja ainuosanik. 22. oktoobri 2003 müügilepinguga võõrandas kostja I

hageja juhatuse liikmena hagejale kuulunud korteriomandi, asukohaga Nunne 11, 11A ja 11B,

Tallinn. Korteriomand võõrandati 850 000 krooni eest, kuid nimetatud summa hagejale ei

laekunud. Ostjaks oli AS Bindes Liising Eesti, keda esindas samuti kostja I. Vaidlusalune

korteriomand müüdi 6. oktoobril 2004 OÜ-le Pagaripoiss Meelis hinnaga 300 000 eurot.

Hageja leidis, et 22. oktoobri 2003 seisuga oli hageja maksejõuetu. Kostja I kui hageja juhatuse

liige viis hageja omandist välja korteriomandi, võõrandas selle hinnaga, mis oli alla turuhinna

(tegelik hind 300 000 eurot, korter võõrandati 850 000 krooni eest) ning tegelikkuses ei laekunud

nimetatud tehingust hagejale rahalisi vahendeid. Kostja I kahjustas hageja huve ning tekitas

hagejale kahju summas 300 000 eurot.

2. Kostja I vaidles hagile vastu. Vastuväite kohaselt ei ole hageja tõendanud, et kostja I oleks

juhatuse liikme kohustusi rikkunud. Kostja I on korteriomandi ostuhinna tasaarvestanud

2. detsembri 2003 kohustuse ülevõtmise ja ostu-müügihinna tasumise lepinguga. Korteriomand on

võõrandanud tasu eest ning ostja on ostuhinna hagejale tasunud.

3. Kostja II vaidles hagile vastu. Hageja ei ole tõendanud, millist kohustust on kostja I rikkunud,

milles seisnes kostja I tegevuse õigusvastasus ja süü. Hageja ei ole põhjendanud, kuidas mõjutas

korteriomandi müügihinda korteriomandit koormav hüpoteek väärtusega 6 450 000 krooni. Kui

hagejale ei ole müügilepingust raha laekunud, siis on hagejal jätkuvalt nõue AS-i Bindes Liising

Eesti vastu. Asjaolu, et teine lepingupool ei täida oma kohustusi, ei anna alust süüstada kostjat I

kui juhatuse liiget kohustuste rikkumises. Hageja nõue on aegunud.

MAAKOHTU LAHEND

4. Viru Maakohus jättis 10. juuli 2015 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud OÜ Mailis-

Viktoria (pankrotis) kanda.

Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole hageja nõue kostja I vastu aegunud. Kahju hüvitamise

aluseks olev tehing (kostja I tegu) toimus 22. oktoobril 2003. Hageja nõue aegunuks viie aasta

möödumisel, s.o 22. oktoobril 2008. Hageja esitas nõudeavalduse pankrotimenetluses 11. märtsil

2008 ning seega aegumine peatus (TsÜS § 160 lg 2 p 1).

Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist, s.o hageja vara vähenemist pärast

kostja I poolt hagejale kuuluva korteriomandi võõrandamist. Samuti ei ole tõendatud, et kostja I

oleks võõrandanud hagejale kuuluva korteriomandi hinnaga, mis jäi alla turuhinna. Hind

(300 000 eurot), millega AS Bindes Liising võõrandas korteriomandi 6. oktoobril 2004, ei tõenda,

et ajal, kui kostja I võõrandas hagejale kuuluva korteriomandi, oleks korteriomandi turuhind olnud

300 000 eurot. Kinnisasja koormamine hüpoteegiga, millega tagatakse kolmanda isiku

nõudeõigust, vähendab kinnisasja hinda. Hageja ei ole tõendanud korteriomandi turuväärtust

22. oktoobri 2003 tehingu tegemise ajal. Hageja kohustuste vähendamine sama summa võrra,

millega oli võõrandatud hageja korteriomand, ei too kaasa hageja vara vähenemist.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. OÜ Mailis-Viktoria (pankrotis) pankrotihaldur Tarmo Villman esitas apellatsioonkaebuse,

milles taotleb Viru Maakohtu 10. juuli 2015 otsuse tühistamist (v.a resolutsiooni p 6) ja uue otsuse

tegemist, millega hagi rahuldada. Alternatiivselt taotleb apellant asja saatmist maakohtule uueks

läbivaatamiseks. Apellant palus jätta menetluskulud solidaarselt vastustajate kanda.

Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt:

1) on maakohus ebaõigesti kohaldanud VÕS § 127 ja ÄS § 187 lg-t 1. Kostja I on tekitanud

hagejale kahju;

2) on maakohus jätnud hindamata 1. augusti 2002 müügilepingu, RIME Kinnisvara Vahendus

koostatud eksperthinnangu ning 2. juuli 2003 hüpoteegi seadmise lepingu. Nimetatud tõenditega

on tõendatud korteriomandi tegelik väärtus müügitehingu tegemise ajal. Korteriomandi

turuväärtus 22. oktoobri 2003 seisuga oli vähemalt 3,9 milj krooni (249 255,43 eurot). Perioodil

2002 kuni 2004 korteriomandi turuväärtus pidevalt kasvas. Müügihind 300 000 eurot on

korteriomandi turuhind, kuna ei ole eluliselt usutav, et AS Bindes Liising Eesti müünuks

korteriomandi OÜ-le Pagaripoiss Meelis madalama hinnaga kui turuhind;

3) on kostjate poolt alles 4. juunil 2015 esitatud asjaolu (korteriomandit koormav hüpoteek

mõjutab korteriomandi hinda alanemise suunas) esitatud hilinemisega ja see tuli jätta tähelepanuta.

Kohus oli määranud, et pärast 12. veebruari 2015 uusi asjaolusid enam esitada ei saa;

4) olukorras, kus vara ostjaks on isik, kelle kohustusi tagab samale kinnisasjale seatud hüpoteek,

ei mõjuta tagatis ostuhinda selle vähenemise suunas, kuna vastava vara müügil hüpoteegi nõude

täitmiseks läinuks hagejale üle nõudeõigus AS-i Bindes Liising Eesti vastu (AÕS § 349 lg 4, VÕS

§ 152). Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta antud väitega ei nõustu;

5) on maakohus tuginenud kohustuste ülevõtmise ja ostu-müügihinna tasumise lepingule, kuigi

antud tõend oli kohtule esitatud alles 5,5 aasta möödumisel, hageja esitas sellele omapoolsed

vastuväited ja tõendid, ning vaidlustanud ka selle ehtsuse. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta peab

antud tõendit eeltoodule vaatamata usaldusväärseks;

6) ei ole maakohus analüüsinud hageja väidet selle kohta, et kostjal I puudusid sellised rahalised

vahendid, et ta saanuks olla hageja võlausaldaja summades, mis on toodud kohustuste ülevõtmise

ja ostu-müügihinna tasumise lepingus;

7) ei ole maakohus analüüsinud hageja väidet selle kohta, et 2. detsembri 2003 lepingu näol on

tegemist 22. oktoobri 2003 müügilepingu muudatusega, mis ei ole notariaalselt tõestatud ning

seega tühine, mistõttu ei ole hagejale tasutud ostuhinda summas 850 000 krooni;

8) ei ole maakohus analüüsinud hageja väidet selle kohta, et kuivõrd kostja I on väitnud, et ta on

oma väidetava nõude hageja vastu tasaarvestanud hageja nõudega tema vastu, on ta kohustuse

täitmata jätmise ja selle tulemusena tekkinud kahjunõude õigeks võtnud;

9) puudub poolte vahel vaidlus põhjusliku seose ja juhatuse liikme kohustuste rikkumise üle.

Kostjad on vastu vaielnud üksnes sellele, et hagejale on kahju tekkinud.

6. S. Bindes vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) vaidleb kostja I vastu sellele, et asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetlus

kestab alates 2008. aastast ning selle menetluse pärast on lahendamata kostja I pankrotimenetlus;

2) on sisulised vastuväited kostjal I samad, nagu kostjal II.

7. D. Geraškin vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb hagi läbi vaatamata jätmist.

Vastustaja II palub jätta menetluskulud apellandi kanda.

Vastuväidete kohaselt:

1) ei ole apellatsioonkaebus ringkonnakohtu menetlusse õigesti võetud. Tuleks lahendada

küsimus, kas hagejal on hagemise õigus (kas on aset leidnud hageja subjektiivsete õiguste

rikkumine ja huvide kahjustamine, mida hageja saaks hagiga kõrvaldada). Pankrotihaldur Tarmo

Villman ei kaitse alates 17. novembrist 2010 võlgniku huve - nõudeõigus on mitmel korral

loovutatud. Hagi tuleb jätta läbi vaatamata.

2) tuli hagejal tõendada õigusvastast käitumist hageja seadusliku esindajana või osanikuna, tuues

välja asjaolu, kellele väidetav kahju tekitati. Hageja ei ole hüpoteegi rahatust tõendanud. Antud

asjas ei saa lähtuda üksnes korteriomandi müügihinnast, vaid arvestada tuleb ka kohustusega, mis

korteriomandit koormas. Hageja pole põhjendanud, miks ta hüpoteegiga ei arvesta. Ka

eksperthinnangus pole arvestatud, et kinnisasja koormab hüpoteek, sellest tulenevad müügiriskid,

piiratud ostjaskond jne. Kinnisasja võõrandamisel jääb hüpoteek edasi püsima;

3) nähtub müügilepingust, et ostuhinna tasumise viis ei olnud poolte vahel kindlaks määratud.

Sellest tulenevalt on paljasõnaline ja müügilepinguga vastuolus olev hageja väide, et kostja I

muutis tasumise viisi. Hageja väide, et 850 000 krooni pidi olema tasutud rahaliste vahendite

laekumisega, ei vasta lepingu p-le 2.2. Tasaarvestuse tegemine ei olnud välistatud;

4) on kostja I poolt esitatud 23. oktoobri 2002 laenulepinguga kummutatud hageja väited kostja I

varalise seisundi kohta. Laenusumma 3 milj krooni võimaldas kostjal I rahaga opereerida. 22.

oktoobri 2003 ostu-müügilepingu realiseerimisel sai kostja I müügist 875 000 krooni;

5) ei ole hageja esitanud ühtegi fakti, et 2. detsembri 2003 ja 9. detsembri 2003 kuupäevaga

dateeritud dokumendid on võltsitud. Asjaolu, et 12. veebruari 2015 kohtuistungi aja seisuga ei

nõua kumbki pool teineteise käest mingeid summasid, tähendab, et poolte vahel on kõik nõuded

tasaarvestatud;

6) on kostja I pankrot kunstlik ning kunstliku pankroti käigus ei saa olla nõuete tunnustamise

vaidlust. Kostja II taotleb asja menetlemise lõpetamist;

7) ei pidanud hageja vajalikuks AS Bindes Liising Eesti pankrotimenetluses osaleda. Pärnu

Maakohtu 16. detsembri 2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-09-56072 on tõendatud, et hageja ei

pidanud tehingut hageja huve kahjustavaks ja tahtlikult avaldas kohtus ebaõiged andmed;

8) nähtub kohustuse ülevõtmise lepingust, et hageja võlgnevus kostja I ees on jätkuvalt olemas ja

moodustab 5 755 888 krooni (367 868 eurot). Kostja I ei ole hagejale mingit kahju tekitanud.

Hageja väide selle kohta, et tasumise viis ei kehti, sest ei ole notariaalselt tõestatud, on eksitav.

Notariaalses ostu-müügilepingus on seesama mittenotariaalne tasumise viis täpselt fikseeritud.

Tehing ei kahjustanud hageja huve, sest samaaegselt tehinguga olid maha kantud kõik hageja võlad

kostja I ees;

9) ei tuvastatud hageja pankrotimenetluse raames kostja I kui juhatuse liikme juhtimisvigu. Kostja

II viitab määrusele tsiviilasjas nr 2-05-24897 hageja pankrotimenetluse lõpetamise kohta;

10) ei ole hageja kahju tekkimist, s.o hageja vara vähenemist pärast kostja I poolt hagejale kuuluva

korteriomandi võõrandamist, tõendanud. Samuti pole tõendatud, et kostja I oleks võõrandanud

hagejale kuuluva korteriomandi hinnaga, mis jäi alla turuhinna.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus

tühistab Viru Maakohtu 10. juuli 2015 otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi

osaliselt tunnustab OÜ Mailis-Viktoria (pankrotis) nõuet summas 194 930,53 eurot S. Bindese

pankrotimenetluses II rahuldamisjärgu nõudena (PankrS § 153 lg 1 p 2).

9. Asja materjalide kohaselt esitas OÜ Mailis-Viktoria (pankrotis) S. Bindese pankrotimenetluses

nõudeavalduse, milles palus tunnustada nõuet summas 300 000 eurot II rahuldamisjärgu nõudena.

Nõudes tugineb hageja asjaolule, et S. Bindese, olles hageja juhatuse liige (juhatuse liige

16.12.1997-19.04.2004 – I kd tl 55) ja osanik, sõlmis hageja nimel 22.10.2003 korteriomandi

müügilepingu, millega müüs korteriomandi, asukohaga Nunne 11, 11A ja 11B Tallinn, AS-le

Bindes Liising Eesti (kustutatud) hinnaga 54 324,90 eurot, milline jääb alla turuhinna (turuhind

300 000 eurot) ja mistõttu tekitas hagejale kahju summas 300 000 eurot.

Seega põhineb hageja nõue S. Bindese pankrotimenetluses juhatuse liikme vastutusel.

10. Osaühingu poolt oma juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise üldiseks nõudenormideks on

VÕS § 115 lg 1 ja ÄS § 187. Osaühingu juhatuse liikme vastutuse realiseerumiseks viidatud

nõudenormide alusel peavad olema täidetud järgnevad nõude eeldused: 1) kehtiv võlasuhe

(ametisuhe); 2) kohustuse rikkumine; 3) osaühingule on kahju tekkinud (VÕS § 127 lg 1 ja VÕS

§ 128); 4) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); puuduvad vastutust

välistavad asjaolud, st ei ole tõendatud, et juhatuse liige on täitnud oma kohustusi korraliku

ettevõtja hoolsusega (ÄS § 187).

Ringkonnakohus leiab, et antud juhul on S. Bindese kui hageja endise juhatuse liikme suhtes

täidetud vastutuse materiaalõiguslik koosseis (s.o eeltoodud nõude eeldused) ning maakohtu

vastupidine seisukoht on alusetu.

11. Asja materjalidest nähtuvalt oli S. Bindes OÜ Mailis-Viktoria (pankrotis) juhatuse liige

16.12.1997-19.04.2004. Vaidlusalune leping sõlmiti 22.10.2003 (I kd tl 39-46). Seega oli lepingu

sõlmimise ajal S. Bindesel kehtiv ametisuhe osaühinguga.

Lepingu sõlmimise ajal kehtinud ÄS § 187 lg 1 kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse

rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt.

Seega on seadusest tulenevalt juhatuse liikme vastutuseks vajalik tuvastada eelkõige kohustuse

rikkumine juhatuse liikme poolt.

Kuigi ÄS § 187 lg 1 kehtiv redaktsioon sätestab, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma

korraliku ettevõtja hoolsusega, siis lepingu sõlmimise ajal kehtinud ÄS § 187 redaktsioon sellist

kohustust juhatuse liikmele selgesõnaliselt ei sätestanud. Samas aga tulenes juhatuse liikme

hoolsuskohustus vaidlusaluse lepingu sõlmimise ajal TsÜS §-st 35, mille kohaselt juriidilise isiku

juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani

liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed.

Hoolsuskohustusest tulenevalt on juhatuse liige kohustatud tegutsema majanduslikult kõige

otstarbekamal viisil, s.o rakendama optimaalseid abinõusid ja viise oma kohustuste täitmisel.

Olulise tähtsusega on juhatuse liikme poolt tehtava tehingu majandusliku otstarbekuse hindamisel

tehinguga saadud vastusoorituse väärtus. Vastusoorituse väärtuse kaudu on võimalik hinnata, mis

oli tehingu tegelik majanduslik sisu ning kas see tuli äriühingule kasuks või kahjuks.

12. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul on S. Bindes juhatuse liikmena rikkunud

hoolsuskohustust sellega, et müüs korteriomandi endaga seotud äriühingule alla turuväärtuse.

OÜ Mailis-Viktoria (pankrotis), keda esindas juhatuse liige S. Bindes, müüs 22.10.2003

korteriomandi AS-le Bindes Liising Eesti, keda esindas juhatuse liige S. Bindes, hinnaga

54 324,90 eurot. Hageja on esitanud tõendeid selle kohta, et korteriomandi turuväärtus oli müügi

hetkel 22.10.2003 ligikaudu 300 000 eurot ning seega oli ostuhind 54 324,90 eurot tunduvalt alla

turuväärtuse. Hageja on oma väite tõendamiseks esitanud kohtule RIME Kinnisvara Vahendus

25.10.2002 eksperthinnangu (I kd tl 18-23), mille kohaselt korteriomandi väärtus oli

249 255,43 eurot (3 900 000 krooni); 02.07.2003 hüpoteegi seadmise lepingu OÜ Mailis-Viktoria

(pankrotis) ja AS-i Parekss-Banka vahel (I kd tl 31-38), millest nähtuvalt seati korteriomandile

hüpoteek hüpoteegisummaga 412 230,13 eurot (6 450 000 krooni); AS Bindes Liising Eesti ja OÜ

Pagaripoiss Meelis vahel sõlmitud korteriomandi müügilepingu (I kd tl 47-52), mille kohaselt

müüdi korteriomand müügihinnaga 300 000 eurot.

Apellatsioonkaebuses on apellant asunud seisukohale, et korteriomandi turuväärtus 22.10.2003

seisuga oli 249 255,43 eurot (nagu nähtub RIME Kinnisvara Vahendus). Asudes sellisele

seisukohale on hageja vähendanud oma nõuet, mille tunnustamist ta taotleb (hagiavalduses

300 000 eurot, apellatsioonkaebuses 249 255,43 eurot. Tulenevalt TsMS § 651 lg-st 2 lähtub

ringkonnakohus apellatsioonkaebuses esitatust.

Ringkonnakohus leiab, et hageja on tõendanud oma väidet, et korteriomandi, asukohaga Nunne

11, 11A ja 11B Tallinn, turuväärtus oli müügilepingu sõlmimisel 22.10.2003 249 255,43 eurot.

Nimetatud asjaolu tõendavad RIME Kinnisvara Vahendus eksperthinnang, mille kohaselt

korteriomandi väärtus ligikaudu aasta enne müüki oli 249 255,43 eurot (3 900 000 krooni) ning

samuti AS Bindes Liising Eesti ja OÜ Pagaripoiss Meelis vahel sõlmitud korteriomandi

müügileping, mille kohaselt müüdi korteriomand ligikaudu aasta pärast vaidlusalust tehingut

hinnaga 300 000 eurot.

Kostjad ei ole millegagi tõendanud oma väidet, et korteriomandi, asukohaga Nunne 11, 11A ja

11B Tallinn, turuväärtus müügilepingu sõlmimisel 22.10.2003 oli 54 324,90 eurot.

13. Kostjate vastuväite järgi müüdi korteriomand 22.10.2003 hinnaga 54 324,90 eurot seetõttu, et

korteriomandit koormas hüpoteek ning seetõttu oligi korteriomandi turuväärtus arvestades seda

koormavat hüpoteeki 54 324,90 eurot.

Iseenesest õige on kostjate seisukoht, et hüpoteek asjaõigusena säilib ka kinnisasja uue omaniku

suhtes ning seetõttu võib hüpoteek mõjutada kinnisasja müügihinda. Samas aga tuleb arvestada

asjaolu, et kuigi AÕS § 325 lg 4 järgi kehtib hüpoteek tagatava nõudeta, ei saa seda AÕS § 325

lg 1 ja § 351 lg 1 järgi tagatava nõudeta realiseerida. Tagatavaid nõudeid ei teki, kui

tagatiskokkuleppes ei ole kokku lepitud konkreetses või vähemalt piisavalt määratletavas nõudes,

mida hüpoteek peab tagama või selles nimetatud nõudeid ei ole tekkinud.

Antud juhul oli korteriomand koormatud 02.07.2003 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu alusel

hüpoteegiga. Viidatud lepingu kohaselt olid tagatud järgmised hüpoteegipidaja nõuded: 1) kõik

nõuded omaniku vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja omaniku vahel sõlmitud ja tulevikus

sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest; 2) kõik nõuded AS Bindes Liising Eesti vastu,

sealhulgas tingimuslikud ja tulevikus tekkida võivad nõuded, mis tulenevad AS Bindes Liising

Eesti ja hüpoteegipidaja vahel 06.01.2003 sõlmitud laenulepingust nr KK2/2003, nimetatud

laenulepingu 05.06.2003 sõlmitud lisast nr 1, mille kohaselt laenu põhiosa suurus on

2 902 980 krooni ning nimetatud laenulepingu muudest lisadest; 3) kõik nõuded AS Bindes Liising

Eesti vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja AS Bindes Liising Eesti vahel tulevikus

sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest.

Hüpoteegi seadmise lepingust nähtub, et hüpoteegi seadmisel oli olemasolevaks laenulepinguks,

mida hüpoteek tagas, laenuleping nr KK2/2003, mis oli sõlmitud AS Bindes Liising Eesti ja AS

Parekss-Banka vahel 06.01.2003 ja 05.06.2003. Asja materjalidest ei nähtu, et korteriomandi

müümisel 22.10.2003 oleks olnud müüjal OÜ-l Mailis-Viktoria (pankrotis) sellist reaalset

kohustust, mis oleks olnud hüpoteegiga tagatud, s.o korteriomandi müümisel hageja poolt AS-le

Bindes Liising Eesti oli tagatiskokkuleppes nimetatud nõuetest tekkinud hüpoteegipidaja ja

AS Bindes Liising Eesti vahel sõlmitud laenulepingust tulenev nõue, tagatiskokkuleppes

nimetatud hüpoteegipidaja nõudeid hageja vastu tekkinud ei olnud. Nimetatud asjaolu kinnitab AS

Bindes Liising Eesti ja OÜ Pagaripoiss Meelis vahel 06.10.2004 sõlmitud korteriomandi

müügileping, mille kohaselt korteriomandi müügihind oli 300 000 eurot ning see kanti

hüpoteegipidaja arvele selgitusega laenuleping nr KK2/2003.

Eeltoodu alusel saab ringkonnakohtu arvates asuda seisukohale, et hüpoteegiga oli tagatud ostja

AS Bindes Liising Eesti enda kohustus hüpoteegipidaja suhtes ning ostja kohustuse olemasolu ei

saanud mõjutada korteriomandi müügihinda tema jaoks, s.o kuna hüpoteek tagas hüpoteegipidaja

nõuet ostja vastu, siis ei mõjutanud hüpoteegi olemasolu kinnisasjal müügihinda.

Seega müüs S. Bindes hageja juhatuse liikmena korteriomandi endaga seotud äriühingule alla

turuväärtuse.

14. S. Bindes hageja juhatuse liikmena, müües korteriomandi endaga seotud äriühingule alla

turuväärtuse, tekitas hagejale varalise kahju.

VÕS § 127 lg 1 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on

võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks

olevat asjaolu ei oleks esinenud.

Osaühing saab nõuda oma kohustusi rikkunud juhatuse liikmelt varalise kahju hüvitamist. Antud

juhul on tegemist otsese varalise kahjuga, mis seisneb summas, mille võrra osaühingu vara

võõrandati alla turuhinna.

Ringkonnakohus leiab, et arvestades asjas esitatud tõendeid, on põhjendatud hageja väide, et

korteriomandi turuväärtus oli seisuga 22.10.2003 (müügilepingu sõlmimisel hageja ja AS Bindes

Liising Eesti vahel) 249 255,43 eurot. Arvestades korteriomandi tegelikku turuväärtust 249 255,43

eurot ning lepingus märgitud hinda 54 324,90 euro, on S. Bindes juhatuse liikmena tekitanud

hagejale varalist kahju summas 194 930,53 eurot (249 255,43 – 54 324,90 =194 930,53).

15. Hageja on käsitlenud kahjuna, mille eest juhatuse liige peaks vastutama, ka müügilepingus

märgitud hinda 54 324,90 eurot, kuna väidetavalt kolmas isik (AS Bindes Liising Eesti) ei ole

müügihinda hagejale tasunud.

Ringkonnakohus leiab, et kolmanda isiku poolt lepingu täitmata jätmine ei ole käsitletav juhatuse

liikme poolt hoolsuskohustuse täitmata jätmisena ning seetõttu S. Bindes hageja juhatuse liikmena

antud juhul ei vastuta kahju eest, mis on hagejal väidetavalt tekkinud seoses sellega, et AS Bindes

Liising Eesti ei tasunud lepingus kokkulepitud ostuhinda.

Iseenesest võiks S. Bindese kui juhatuse liikme vastutus tuleneda 02.12.2003 S. Bindese,

OÜ Mailis-Viktoria (pankrotis) ja AS Bindes Liising Eesti vahel sõlmitud kohustuse ülevõtmise

ja ostu-müügihinna tasumise lepingust, millega AS Bindes Liising Eesti võttis korteriomandi

müügihinna ulatuses üle OÜ Mailis-Viktoria (pankrotis) väidetava kohustuse S. Bindese ees (ning

sellega tasus korteriomandi müügihinna), kuid hageja ei ole tuginenud asjaolule, et S. Bindes,

sõlmides 02.12.2003 OÜ Mailis-Viktoria esindajana nimetatud lepingu, rikkus juhatuse liikme

kohustusi ja tekitas hagejale kahju. Hageja väide, et 02.12.2003 sõlmitud kohustuse ülevõtmise ja

ostu-müügihinna tasumise leping ei ole tõendina usaldusväärne, ei anna alust nõuda A. Bindeselt

kui juhatuse liikmelt lepingujärgse hinna tasumist. Hageja väite tõendatusse korral oleks hagejal

müügihinna tasumise nõue AS Bindes Liising Eesti vastu.

Hageja väide, et kostjal I puudusid sellised rahalised vahendid, et ta saanuks olla hageja

võlausaldaja summades, mis on toodud kohustuste ülevõtmise ja ostu-müügihinna tasumise

lepingus, oleks asjakohane siis, kui hageja oleks esitanud S. Bindese kui juhatuse liikme vastu

kahju hüvitamise nõude ka seoses 02.12.2003 sõlmitud lepinguga.

Hageja väide selle kohta, et 2. detsembri 2003 lepingu näol on tegemist 22. oktoobri 2003

müügilepingu muudatusega, mis ei ole notariaalselt tõestatud ning seega tühine, omaks tähtsust

siis, kui hageja esitaks nõude AS Bindes Liising Eesti vastu korteriomandi müügihinna tasumiseks.

16. S. Bindese poolt juhatuse liikmena oma kohustuse rikkumise ja kahju tekkimise vahel on

põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Juhul, kui S. Bindes oleks sõlminud 22.10.2003 korteriomandi

müügilepingu arvestades turuväärtust, ei oleks hagejal tekkinud kahju summas 194 930,53 eurot,

s.o kahju tekkis juhatuse liikme poolse oma kohustusi rikkuva käitumise tõttu.

S. Bindes ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et asjas esinevad tema vastutust välistavad asjaolud,

st ei ole tõendanud, et ta juhatuse liikmena on täitnud oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega

(ÄS § 187).

Vastuses apellatsioonkaebusele on D. Geraškin asunud seisukohale, et S. Bindese suhtes kohaldub

TsÜS § 37 lg 1, mille kohaselt juhtorgani liige ei vastuta, kui ta tegutses vastavalt juriidilise isiku

üldkoosoleku või muu pädeva organi õiguspärase otsusele. D. Geraškini väitel tegutses S. Bindes

ainuosaniku otsuse alusel ja seega on vastutus välistatud.

Ringkonnakohus ei nõustu D. Geraškini seisukohaga. Antud juhul oli S. Bindes hageja ainuosanik

ja juhatuse liikmena ta tegutses väidetavalt enda otsuse alusel (s.o juhatuse liige S. Bindes tegutses

ainuosaniku S. Bindese otsuse alusel). Üldjuhul peab juriidilise isiku juhtorgani liige, kes soovib

oma käitumises, millega võib kaasneda juriidilisele isikule kahju tekkimine, tugineda hilisemalt

juriidilise isiku kõrgemalseisva organi õiguspärasele otsusele, veenduma temalt tavaliselt nõutavat

hoolsust üles näidates vastava otsuse formaalses ja sisulises õiguspärasuses. Kuna väidetav

ainuosaniku S. Bindese otsus lubas juhatuse liikmele S. Bindesele käitumist, mis võimaldas

juriidilisele isikule kahju tekkimist seoses korteriomandi müümisega tunduvalt alla turuväärtuse,

siis ei saa olla ainuosaniku S. Bindese otsus õiguspärane ning on välistatud TsÜS § 37 lg 1

kohaldamine.

Lähtudes kõigist eeltoodust tuleb hageja nõuet S. Bindese pankrotimenetluses tunnustada summas

194 930,53 eurot II rahuldamisjärgu nõudena (PankrS § 153 lg 1 p 2).

17. Alusetu on D. Geraškini seisukoht, et apellatsioonkaebus on menetlusse võetud ebaõigesti,

sest hageja ei ole suutnud põhjendada oma õiguslikku huvi ja hagi tuleb seetõttu jätta läbi

vaatamata.

Asja materjalide kohaselt esitas hageja hagi kostjate vastu nõude tunnustamiseks 09.07.2008.

Hageja loovutas oma nõude 15.12.2008 OÜ-le Kirula Grupp (pankrotis) ning 23.03.2013 loovutas

OÜ Kirula Grupp (pankrotis) nõude OÜ-le Blueline Invest (II kd tl 154). Menetluses on korduvalt

taotletud hageja asendamist, algselt OÜ-ga Kirula Grupp (pankrotis) ja seejärel OÜ-ga Blueline

Invest, kuid kostjad ei ole nõustunud hageja asendamisega.

TsMS § 210 lg 1 järgi hagi esitamine ja menetlemine ei puuduta poole õigust võõrandada

vaidlusalune ese või loovutada vaidlusalune nõue. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vaidlusaluse

eseme omandi või muu sellesarnase õiguse üleandmine või nõude loovutamine kolmandale isikule

(eriõigusjärglus) ei mõjuta iseenesest asja menetlust ning vastavalt lg-le 3 õigusjärglane võib

käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastaspoole ja õiguseelneja nõusolekul astuda

menetlusse poole õiguseelneja asemel; vastaspoole või õiguseelneja nõusolekuta võib

õigusjärglane astuda menetlusse ja teda võib sinna kaasata kolmanda isikuna õiguseelneja poolel.

Kuna kostjad ei andnud nõusolekut hageja asendamiseks, siis on maakohus õigesti kaasanud TsMS

§ 210 lg 3 järgi OÜ Blueline Invest kolmanda isikuna hageja poolel. Seadusest ei tulene alust jätta

hagi läbi vaatamata, kui nõue loovutatakse menetluses kolmandale isikule.

18. Asja lahendamise seisukohalt ei oma tähtsust kostjate väited, mis on esitatud seoses sellega, et

1) OÜ Mailis-Viktoria (pankrotis) pankrotihaldur ei esitanud nõudeid AS Bindes Liising Eesti

pankrotimenetluses; 2) 22.10.2003 tehing ei põhjustanud hageja maksejõuetust.

Kuna on tegemist asjakohatute väidetega, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks neile vastata.

19. Kostja D. Geraškin esitas maakohtus nõudele aegumise vastuväite. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu seisukohaga, et nõue ei ole aegunud. Siinkohal kohaldas maakohus õigesti lepingu

sõlmimise ajal 22.10.2003 kehtinud ÄS § 187 lg-st 4 tulenevat hagi aegumise viieaastast tähtaega

ning TsÜS § 160 lg 2 p-i 1, mille kohaselt aegumine peatub nõude esitamisega pankrotimenetluses.

Nõue muutus sissenõutavaks ja aegumine algas 23.10.2003, nõude aegumine peatus hageja poolt

nõude esitamisega pankrotimenetluses 11.03.2008, s.o enne, kui möödus seaduses sätestatud hagi

aegumise tähtaeg viis aastat.

20. Arvestades hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatust, jätab ringkonnakohus TsMS § 163

lg 1 alusel menetluskulud maakohtus 65% ulatuses solidaarselt S. Bindese ja D. Geraškini kanda

ning 35% ulatuse OÜ Mailis-Viktoria (pankrotis) kanda ja menetluskulud ringkonnakohtus 78%

ulatuses solidaarselt S. Bindese ja D. Geraškini kanda ning 22% ulatuse OÜ Mailis-Viktoria

(pankrotis) kanda.

TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid

kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177

lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse

peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus

menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

Maakohus on ole käesolevas asjas menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud, seega määrab

maakohus need kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson