1-15-9964/11 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generated1-15-9964
Legislator headnote
AI generated1-15-9964/11 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: 1-15-9964
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1-15-9964
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 1. veebruar 2016, Tallinn Kohtuasja number 1-15-9664 Kohtukoosseis Meelika Aava, , Sten Lind Pavel Gontšarov Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 26. novembri 2015. a otsus R.M-i süüdistuses KarS § § 25 lg 2 järgi lühimenetluses 199 lg 2 p 9 -
kiirmenetluse korras Apellatsiooni esitaja Kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON Jätta
kui ilmselt põhjendamatu R.M-i kaitsja vandeadvokaat Leelo Viili apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada.
Välja mõista Eesti Vabariigi kasuks 48 (nelikümmend kaheksa R.M-ilt ) eurot määratud kaitsjale vandeadvokaat Leelo Viilile makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
Summa tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele kas Swedbank AS-is
(a/a EE502200221014193355), AS-is SEB Pank (a/a EE351010052031000004), Danske Bank
AS Eesti filiaalis (a/a EE873300333499990003) või №rdea Bank Finland PLC Eesti filiaalis (a/a ) EE401700017002872300 .
Summa tasumiseks vajalik viitenumber edastatakse eraldi makseinfos. Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringko
nnakohtu otsuse jõustumisest arvates.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule
15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatav
ast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
2(3) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Harju Maakohtu 26. novembri 2015 kiirmenetluse korras tunnistati R.M . a otsusega lühimenetluses
199 lg 2 p 9 - . Teda karistati 7 kuu pikkuse vangistusega. süüdi KarS § § 25 lg 2 järgi
KrMS § 238 lg 2 vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks kohaselt
mõisteti 20 päeva . KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust 4 kuud vangistust Harju Maakohtu 16. juuli 2015. a 22 kohtuotsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 1 kuu päeva vangistuse võrra ja mõistis liitkaristuseks mitme kohtuotsuse järgi 6 kuud 12 päeva vangistust alates tema kinnipidamisest 24. novembril 2015.
2.
elt vargusi toime paneva isikuna uuesti 24. R.M mõisteti süüdi selles, et ta süstemaatilis
novembril 2015 Tallinnas Torupilli Selveri erinevat sorti kauplusest püüdis varastada šokolaaditahvleid euro väärtuses. Kuritegu jäi katse staadiumi, sest turvatöötaja pidas kokku 50,85
ta kinni. kauplusest väljudes
3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kaitsja vandeadvokaat L. Viil.
Kaitsja vaidlustab kohtuotsust mõistetud karistuse tähtaja osas, sest mõistetud R.M-ile
karistus ei vasta Kaitsja hinnangul oleks R.M-i süü suurusele ega süüdistatava isikule. karistamisel võimalik piirduda sanktsiooni minimaalmääraga.
Taotlust põhjendab sellega, et tegemist on ühe kuriteoepisoodiga, mis jäi katse staadiumi. Tema süü
ei ole suur. . Varastatud kauba Varastatud kaup on kauplusele tagastatud, mistõttu kahju puudub väärtus on väike ning kriminaalkorras karistatava teoga on tegemist vaid seetõttu, et R.M
paneb vargusi toime süstemaatiliselt. Vargus toimus kaupluse müügisaalis, mistõttu on tegemist
vähem ühiskonnaohtliku vargusega. kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, Karistust karistust raskendavad asjaolud puuduvad. puhul on võimalik karistuse Kaitsja leiab, et R.M-i eesmärke saavutada tema karistamisega sanktsiooni minimaalmääras.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab
üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt.
Esmalt märgib kohtukolleegium, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt
selgitanud, et ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku 11.
peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina ja apellatsiooni läbi vaatamata
jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu KrMS § 326 lg 3 alusel kujutab endast erandit. Ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid
ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud
seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea
vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga.
Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo
3(3) kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS § s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. -
Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei
esine. Maakohtu otsuses on t süüdistatavale mõistetud karistus põhjendatud ning kohtukolleegium
nõustub nende põhjendustega. märgitud asjaolusid on kohus karistuse mõistmisel Apellatsioonis
juba arvesse võtnud.
Maakohus karistas R.M sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt lühema vangistusega.
Kuna kriminaalasi lahendati lühimenetluses, siis vähendas kohus mõistetavat karistust ühe
kolmandiku võrra. Maakohus võttis karistuse mõistmisel arvesse karistust kergendava asjaoluna
süüdistatava puhtsüdamliku kahetsus varastatud esemete väärtus on väike, e. Samuti seda, et materiaalne kahju puudub ning kuritegu jäi katse staadiumi. Samas märkis maakohus õigustatult, et
süüdistatavat on varem varguste toimepanemise eest korduvalt karistatud, sealhulgas vangistusega.
Ta oli viimase karistuse kandmiselt vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatud. Vaatamata sellele ei õigustanud R.M talle osutatud usaldust ning pani peagi pärast v
anglast vabanemist katseajal viibides toime uue kuriteo. Seetõttu märgitakse maakohtu otsuses põhjendatult, et tegemist on isikuga, kes paneb järjepidevalt toime vargusi, mistõttu teda on võimalik karistada vaid reaalse
vangistusega. ub maakohtu seisukohaga, et senise kohtupraktika kohaselt Kohtukolleegium nõust
peab olema iga süüdistatavale mõistetud karistus eelmisest raskem. pani uue Kuna R.M kuriteo toime katseajal, siis kohaldas maakohus tema suhtes põhjendatult KarS § 65 lg 2 sätteid ja suurendas mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra.
Kohtukolleegium ei tuvastanud asjaolusid, mis võimaldaksid mõistetud niigi lühikest R.M-ile vangistuse tähtaega lühendada veelgi .
Seega on kaitsja apellatsioon karistuse mõistmise peale ilmselt põhjendamatu ja kohtukolleegium jätab läbi vaatamata. selle
5. Kohtukolleegium rahuldas KrMS § 189 lg 4 alusel määratud kaitsjale tasu väljamaksmise
taotluse apellatsioonimenetluses ja määras kaitsjale vandeadvokaat L. Viilile välja R.M-i maksta 48 eurot. Maakohtu otsusele oli esitanud apellatsiooni kaitsja.
KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu. KarS § 185 lg 2
sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend,
jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Kui apellatsiooni esitaja on prokuratuur, kannab menetluskulud riik.
Kuna kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse suhtes muutmata, siis jäävad R.M-i menetluskulud süüdistatava enda kanda.
6. mõistetud karistus Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et R.M-ile
on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu apellatsiooni põhjendused selle tühistamiseks alust ei anna.
Seega on kaitsja apellatsioon ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab selle juhindudes KrMS § 326 lg st 3 läbi vaatamata. -
/allkirjastatud digitaalselt/