1-15-9231/5 · 1-15-9231/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 1. veebruaril 2016. a Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-15-9231 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk - Kriminaalasi

L.T

süüdistus KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör ringkonnaprokurör Toomas Liiva Süüdistatav L.T

elukoht: XXXX; isikukood: XXX; kodakondsus: XXX; haridus: XXXX; töö- või õppimise koht: XXXX

varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 kord – Tartu

Maakohtu 05.06.2015. a otsusega KarS § 424 järgi 3 kuu

vangistusega, millest kandmata karistus 2 kuud 27 päeva vangistust, KarS § 73 alusel tingimisi üheaastase katseajaga tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 17.06. 2015 Kaitsja vandeadvokaat Rainer Objartel

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada L.T KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 68 alusel lugeda mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg

15.06-17.06.2015, s.o 3 (kolm) päeva, L.T poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 5 (viis) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel mõista L.T-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 8 (kaheksa) kuud 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust, suurendades mõistetud 5 kuu 27

2 päeva pikkust vangistust Tartu Maakohtu 05.06.2015. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 kuu 27 päeva vangistuse võrra.

KarS § 69 lg 1 ja § 74 lg 5 alusel asendada L.T-le mõistetud 8 kuu 24 päeva pikkune vangistus 264 (kakssada kuuskümmend neli) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta.

Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas XXXX;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda regist-

reerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 alusel määrata L.T-le katseajaks järgmised kohustused:

1. mitte tarvitada alkoholi;

2. osaleda joobes juhtimise eest karistatutele mõeldus sotsiaalprogrammis.

L.T-le määratud lisakohustuse - kohustus osaleda joobes juhtimise eest karistatutele mõeldus sotsiaalprogrammis – täitmise korral lugeda temale mõistetud üldkasuliku töö tunnid 30 (kolmkümmend) tunni ulatuses sotsiaalprogrammis osalemisega kaetuks ning määrata, et sellisel

juhul tuleb L.T ühe aasta jooksul ära teha (kakssada kolmkümmend neli) tundi 234 üldkasulikku tööd.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista L.T-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha

645 240 (kuussada nelikümmend viis) eurot ja muud menetluskulud (kakssada nelikümmend) eurot.

Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel, et L.T on õigus menetluskulud summas 885

(kaheksasada kaheksakümmend viis) eurot tasuda alates kohtuotsuse

ühe aasta jooksul

jõustumisest. Igakuiselt tuleb tasuda (seitsekümmend kolm) eurot enti. 73 75 s Juhul kui menetlusosalised kohtuotsust ei vaidlusta, jõustub kohtuotsus 17.02.2016. a ja tasumise lõpptähtaeg on 16.02.2017. a.

Makseinfo

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu-ja Tolliametile (makse saaja) ühele järgmistest kontonumbritest: · SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) · SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X) · NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) · DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X).

Menetluskulude tasumisel tuleb märkida viitenumber, mis on 99916700008009.

3

Riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele

kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse teostatakse kolmanda isiku

poolt, siis tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku ees- ja perekonnanimi, kelle eest makse teostatakse.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse juhul, kui tegemist on

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse

olulise rikkumisega vastavalt KrMS § 339 lg-le 1. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu

L.T süüdistatakse KarS § 424 selles, et tema omamata vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigust, 15.06.2015 kella 17.27 paiku juhtis Tartumaal Võnnu vallas

Mellistes, kohvik Käbitare juures sõiduautot Toyota Corolla reg. märgiga XXXX, olles

alkoholijoobes. L.T poolt väljahingatavas õhus fikseeriti tõendusliku alkomeetri

mõõtetulemusena 1,02 mg/l. Sellega L.T rikkus Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 nõudeid,

mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. LS § 69 lg 4 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks juhul, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole ja tsiviilhagi esitatud ei ole.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

kuriteo asjaolude ja kvalifikatsiooniga, jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras ning hüvitamisele kuuluvates kriminaalmenetluse kuludes.

KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust.

Tulenevalt KarS § 65 lg 2 liita mõistetavale karistusele Tartu Maakohtu poolt 05.06.2015. a

mõistetud karistus 2 kuud 27 päeva vangistust, mõistes lõplikuks karistuseks 8 kuud 27 päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata maha L.T-le mõistetavast karistusest eelvangistuses viibitud aeg 15.06-17.06.2015, kokku 3 päeva. L.T-le mõista lõplikuks karistuseks 8 kuud 24 päeva vangistust, mis asendada KarS § 69 ja § 74 lg 5 alusel 264 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha ühe aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule.

4 L.T on kohustatud käitumiskontrolli ajal järgmima järgmisi KarS § 75 lg-st 2 tulenevaid

kohustusi: mitte tarvitama alkoholi; osalema joobes juhtimise eest karistatutele mõeldud sotsiaalprogrammis.

L.T-le määratud lisakohustuse - kohustus osaleda joobes juhtimise eest karistatutele mõeldus sotsiaalprogrammis – täitmise korral lugeda temale mõistetud üldkasuliku töö tunnid 30 tunni ulatuses sotsiaalprogrammis osalemisega kaetuks ning määrata, et sellisel juhul tuleb L.T 1 aasta jooksul ära teha 234 tundi üldkasulikku tööd.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et L.T on sõlminud kokkuleppe oma

tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse L.T süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

III Kohtu seisukoht menetluskulude osas

Menetluskuludeks on riigi õigusabi kulud kohtueelses menetluses 240 eurot, samuti

süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises

süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 645 eurot (palga alammäär on alates 1. jaanuarist 2016. a 430 eurot). Kokku on menetluskulud seega 885 eurot.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi.

L.T on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma, paludes võimalust maksta neid ositi ühe aasta jooskul.

Kohus leiab, et L.T taotlus tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel rahuldada, kuna kõigi menetluskulude ühe korraga hüvitamine käib talle ilmselt üle jõu. L.T töötab, teenides

kuus keskmiselt XXX eurot. Arvestades menetluskulude suurust ja elamiseks vajalikke vahendeid, tuleb L.T anda võimalus hüvitada menetluskulud ositi 12 kuu jooksul.

Ingeri Tamm kohtunik