2-12-8320/101 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

01. veebruar 2016. a Tartu

Tsiviilasja number

2-12-8320

Tsiviilasi

S.S. hagi KTR Metsatööd OÜ ja Lõuna-Eesti Erametsa OÜ

vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 9. novembri 2015. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Lõuna-Eesti Erametsa OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (kostja II): Lõuna-Eesti Erametsa

OÜ (registrikood: 10334848); esindaja advokaat Marko

Tammann;

Vastustaja (hageja): S.S. (isikukood: XXXXXXX); esindaja

advokaat Janar Kuus:

Kostja I esimese astme menetluses: KTR Metsatööd OÜ

(registrikood: 11537111); volitatud esindaja Armand Mark

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 9. novembri 2015. a määrus menetluskulude jaotuse osas.

2. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta Lõuna-Eesti Erametsa OÜ menetluskulud S.S.

kanda ja määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus.

3. Rahuldada Lõuna-Eesti Erametsa OÜ määruskaebus osaliselt.

4. Jätta Lõuna-Eesti Erametsa OÜ taotlus TsMS § 178 lg 4 põhiseadusega vastuolus olevaks

tunnistamiseks läbi vaatamata.

5. Lugeda Taru Maakohtu 09. novembri 2015 määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks

järgmiselt:

5.1. Võtta vastu S.S. hagist loobumine Lõuna-Eesti Eramtesa OÜ (kostja II) suhtes.

5.2. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-12-8320 menetlus S.S. hagis Lõuna-Eesti Erametsa OÜ vastu

kahju hüvitamiseks.

5.3. Jätta Lõuna-Eesti Erametsa OÜ menetluskulud S.S. kanda.

5.4. Rahuldada Lõuna-Eesti Erametsa OÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks

osaliselt.

5.5. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista S.S.lt välja

Lõuna-Eesti Erametsa OÜ kasuks menetluskulud maakohtus 700 eurot (ilma käibemaksuta).

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine ringkonnakohtus

6. Jätta määruskaebuse lahendamisega seotud menetluskulud S.S. kanda.

7. Rahuldada Lõuna-Eesti Erametsa OÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks

osaliselt.

8. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus ning mõista S.S.lt välja Lõuna-Eesti

Erametsa OÜ kasuks määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud 380 eurot (ilma

käibemaksuta).

9. Rahuldada KTR Metsatööd OÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

10. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus ning mõista S.S.lt välja KTR

Metsatööd OÜ kasuks määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud 80 eurot (ilma

käibemaksuta).

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses oli S.S. (hageja) hagi KTR Metsatööd OÜ (kostja I) ja Lõuna-

Eesti Eramets OÜ (kostja II) vastu kahju hüvitamiseks.

24. septembril 2015. a esitas hageja kohtule taotluse kostja II osas nõudest loobumiseks. Hageja palus

jätta kostja II menetluskulud TsMS 162 lg 4 alusel kostja II enda kanda. Kostja II menetluskulude

väljamõistmine hagejalt on äärmiselt ebaõiglane, hagejale on ebaseadusliku raiega tekitatud kahju ja

kohtule ei esitatud koheselt õigeid andmeid raietööde tellija kohta. Menetlusliku segaduse on

tekitanud kostja I, kes väitis, et tegelikult on raietöid temalt tellinud kostja II. Kostja II juhatuse liige

on ise põhjustanud segaduse, kuna ei ole sõlminud lepingut raietöödeks kirjalikult.

2. Kostja II ei vaielnud nõudest loobumisele vastu, kuid palus jätta enda menetluskulud hageja kanda.

Hageja ei ole esitanud põhjendusi, miks oleks kostja II menetluskulude väljamõistmine hagejalt

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kostja II menetluskulude hageja kanda jätmine on õiglane ja

mõistlik, arvestades asjaolu, et hageja esindajaks on advokaat, kes oleks kliendi huvide võimalikult

tõhusa kaitse tagamiseks pidanud hoolikalt ja süvenenult kaaluma, kas kostja II kaasamine menetlusse

on põhjendatud.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Tartu Maakohus võttis 9. novembri 2015. a määrusega hagist loobumise kostja II suhtes vastu ning

lõpetas tema suhtes menetluse. Maakohus jättis kostja II menetluskulud tema enda kanda.

Menetluse lõpetamise aluseks on TsMS § 428 lg 1 p 3 ja § 429 lg 1.

Kostja II menetluskulude tema enda kanda jätmise aluseks on TsMS § 162 lg 4. Kostja II

menetluskulude hageja kanda jätmine on äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Kostja I ei esitanud

hagiavaldusele vastuses oma lepingupartneri kohta õigeid andmeid. Kuivõrd kostja I poolt avaldatud

andmete alusel taotles hageja kostja II kaasamist, ei ole põhjust asuda seisukohale, et hageja on

käitunud kostja II suhtes pahatahtlikult, vaid tegemist oli hageja õiguste ja huvide kaitseks esitatud

nõudega. Kuna hageja näol on tegemist füüsilise isikuga, kes on esitanud hagi metsamajandamisega

tegelevate juriidiliste isikute vastu, on ilmselt äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik jätta kostja II

menetluskulud hageja kanda. Maakohus möönis, et kuna kostja II menetluskulud on tekkinud kostja

I tegevuse tõttu, võib kostjal II tekkida kahju hüvitamise nõue kostja I vastu.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. Kostja II esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus

menetluskulude jaotuse osas, teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta kostja II menetluskulud

hageja kanda, määrata kindlaks kostja II menetluskulud ning mõista hagejalt kostja II kasuks välja

menetluskulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja II palub tunnistada TsMS § 178 lg 4

põhiseadusega vastuolus olevaks, jätta see kohaldamata ning jätta määruskaebuse esitamisega

tekkinud menetluskulud hageja kanda.

Määruskaebuse kohaselt:

1) kohaldas maakohus ebaõigesti TsMS § 162 lg-t 4 ning jättis põhjendamatult TsMS § 162 lg-e 1

täielikult kohaldamata;

2) oleks hageja esindaja pidanud kostja II menetlusse kaasamist taotledes hoolikalt kaaluma ja

hindama, kas selline menetluslik valik on kliendi huvides ning sellest johtuvalt vajalik ja põhjendatud.

Hageja esindaja oleks pidanud lisaks kosta I poolt avaldatud andmetele analüüsima ka kostja II kohta

äriregistris kajastatud teavet. Selliselt toimides ei oleks hageja esindaja ilmselt taotlenud kostja II

kaasamist, mistõttu ei oleks tekkinud ka riski, et kostja II menetluskulud jäävad hageja kanda;

3) on kostja väljaselgitamine hageja kohustus ja risk. Esitades hagi ebaõige kostja vastu, peab hageja

võtma enda kanda riski, mis avaldub kostjale tema põhjendamatust menetlusse kaasamisest tekkinud

menetluskuludes.

Koos määruskaebusega esitas kostja II taotluse TsMS § 178 lg 4 põhiseadusega vastuolus olevaks

tunnistamiseks. Kostja II hinnangul hõlmab säte nii menetluskulude jaotust kui ka menetluskulude

kindlaksmääramist. TsMS § 178 lg-st 4 tulenev omandiõiguse riive on ebaproportsionaalne ja

vastuolus PS §-ga 11.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Hageja jääb kõigi oma

seniste seisukohtade juurde.

TsMS § 178 lg 4 on kooskõlas põhiseadusega. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse

esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud menetluskulud ei ole põhjendatud ega

vajalikud kulud.

KOSTJA I SEISUKOHT

6. Kostja I leidis, et kostja II määruskaebus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. TsMS § 162

lg 4 asjas kohaldamisele ei kuulu. Kostja I ühines kostja II taotlusega õigusnormi põhiseadusega

vastuolus tunnistamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on osaliselt põhjendatud ning maakohtu määrus tuleb

TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus saab asjas teha uue määruse, millega

muudab maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust ning jätab kostja II menetluskulud TsMS

§ 168 lg 4 alusel hageja kanda. Ringkonnakohus jätab kostja II taotluse TsMS § 178 lg 4

põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks läbi vaatamata.

Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust

ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja II ei vaidlusta maakohtu määrust

hagist loobumise ja menetluse lõpetamise osas ning maakohtu määrus on selles osas jõustunud.

8. Ringkonnakohus jätab kostja I taotluse TsMS § 178 lg 4 põhiseadusega vastuolus olevaks

tunnistamiseks läbi vaatamata.

Normi kohtus põhiseadusvastaseks tunnistamise ja kohaldamata jätmise ning sellega

põhiseaduslikkuse

järelevalve

menetluse

algatamise

eelduseks

on

vaidlusaluse

normi

asjassepuutuvus (PS § 15 lg 1 teine lause, põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 9

ja § 14 lg 2 esimene lause). Riigikohtu praktika kohaselt on asjassepuutuvaks norm, mida tuleb

kohtuasja lahendamisel kohaldada ja mille põhiseadusvastasuse korral peaks kohus otsustama teisiti

kui selle põhiseaduspärasuse korral (Riigikohtu 2. aprilli 2013. a määrus nr 3-2-1-140-12, p 18).

Ringkonnakohus ei nõustu kostja II seisukohaga, et TsMS § 178 lg 4 kohaldub nii menetluskulude

jaotuse kui ka kindlaksmääramise korral. Õigusnormi sõnastusest tuleneb üheselt, et see kohaldub

üksnes menetluskulude rahalise kindlaksmääramise vaidlustamisel, mis ei ole käesoleva vaidluse

esemeks. Maakohus ei ole antud asjas menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud, seega ei ole

TsMS § 178 lg 4 käesoleval juhul asjassepuutuvaks normiks.

9. Kostja II palub määruskaebuses jätta enda menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

Ringkonnakohus, kooskõlas TsMS § 436 lg-ga 7, mille kohaselt ei ole kohus seotud poolte esitatud

õiguslike väitega, leiab, et kostja II menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg 4 alusel jätta hageja kanda.

TsMS § 168 lg 4 kohaselt kannab hageja kostja menetluskulud, kui ta loobub hagist või võtab selle

tagasi. Vaidlust ei ole, et hageja loobus 24. septembril 2015. a oma nõudest kostja II vastu ning palus

tsiviilasjas menetlus kostja II suhtes lõpetada.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja II menetluskulude hageja kanda jätmine hageja suhtes

äärmiselt ebamõistlik või ebaõiglane. Maakohus on TsMS § 162 lg-t 4 ebaõigesti kohaldanud.

Viidatud normi kohaldamine eeldab erandlike asjaolude olemasolu, mida ringkonnakohtu arvates

käesolevas vaidluses ei esine. TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või

ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab

olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus

tehti (vt Riigikohtu 26. jaanuari 2011. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10). TsMS § 162

lg 4 kohaldamiseks ei piisa konstateeringust, et kolmas isik ehk kostja I oleks pidanud esitama

menetluses muid andmeid, ning et hageja on füüsiline isik, kes on esitanud hagi metsamajandamisega

tegelevate juriidiliste isikute vastu.

10. TsMS § 174 lg 3 kohaselt kui maakohus määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses

kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse peale

kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud

menetluskulude rahalise suuruse. Kostja II menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja II

menetluskulud maakohtus, mille hüvitamist ta taotleb, lepingulise esindaja kulu 4 375 eurot 84 senti

(ilma käibemaksuta).

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul peab

menetlusosaline menetluskulusid tekitades käituma ratsionaalselt. Kostja II peamine vastuväide

kohtumenetluses oli, et kostja II ei ole tellinud raiete teostamist ning ei ole andnud ka mingeid juhiseid

nendel kinnistutel raiete teostamiseks. Nimetatud vastuväite esitas kostja II esmakordselt juba

vastuses hagiavaldusele. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud kostja II menetluskulud kostja II

vastuväiteid arvestades taotletud ulatuses vajalikud.

Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda.

Avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus

proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks üldjuhul olla hagihind.

Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks

õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Samas ei tähenda eelöeldu seda, et

lepingulise esindaja kulu oleks alati vajalik ja põhjendatud tsiviilasja hinna ulatuses. Lepingulise

esindaja kulu võib konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades olla vajalik ja põhjendatud ka

väiksemas ulatuses kui tsiviilasja hind (Riigikohtu 6. mai 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p

14). Käesoleva vaidluse keerukust ja mahtu arvestades ning tuginedes menetluskulude põhjendatuse

hindamisel nii tsiviilasja hinnale, mis antud juhul on 1 069 eurot, kui ka hagile vastuse koostamiseks

vajaliku ajale ning istungiks ettevalmistumise ja sellel osalemise ajale, leiab ringkonnakohus, et

kostja II põhjendatud ja vajalik menetluskulu maakohtu menetluses on 700 eurot (ilma

käibemaksuta).

11. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb määruskaebuse lahendamisega seotud

menetluskulud jätta hageja kanda.

Kostja II menetluskulud seoses määruskaebuse lahendamisega on riigilõiv 50 eurot ning lepingulise

esindaja kulu 880 eurot (ilma käibemaksuta), kokku 930 eurot. Kuivõrd TsMS § 162 lg 1 kohaselt

kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 järgi on menetluskuluks

muuhulgas ka riigilõiv, tuleb hagejalt mõista kostja kasuks välja määruskaebuse esitamisel tasutud

riigilõiv 50 eurot. Lepingulise esindaja tasu kindlaksmääramisel lähtub ringkonnakohus TsMS § 175

lg-st 1, hinnates kulu põhjendatust ja vajalikkust. Määruskaebus kordab kostja II suures osas

5. oktoobri 2015. a menetlusdokumendis esitatud seisukohti. Samuti on kaebuse koostamisel suurema

ajakulu nõudnud põhiseaduslikkuse järelevalve taotluse koostamine. Hageja peab põhjendatud kostja

II menetluskuluks 330 eurot, millega ringkonnakohtu hinnangul tuleb eelpool öeldut arvestades ka

nõustuda. Seega on põhjendatud ja vajalik kostja II menetluskulu määruskaebuse lahendamise

menetluses, mis kuulub hagejalt väljamõistmisele, 330 + 50 = 380 eurot (ilma käibemaksuta).

Kostja I menetluskulud seoses määruskaebuse lahendamisega on lepingulise esindaja tasu 160 eurot

(ilma käibemaksuta). Arvestades tsiviilasja asjaolusid ning kostja I määruskaebusele esitatud vastuse

sisu ja mahukust, on ringkonnakohtu hinnangul kostja I põhjendatud ja vajalik menetluskulu

määruskaebuse lahendamise menetluses 80 eurot (ilma käibemaksuta) (TsMS § 175 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks