4-15-10706/11 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 7. jaanuaril 2016 kohtumajas Jõhvi Väärteoasja number 4-15-10706 (2440,15,007683) Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Väärteoasi kaebemenetluses

I.B Liikl 224 lg 2 kvalifitseeritava usseaduse § järgi väärteo toimepanemises, milles I.B LS tunnistati süüdi

§ 224 lg 2 järgi ja karistati rahatrahviga 300 trahviühiku

ulatuses, s.o summas 1200 eurot ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6- kuuks ks Menetlusalune isik I.B , isikukood XXX, xxx Kohtuvälise menetleja esindaja Ida Prefektuuri esindaja vanemväärteomenetleja Mxxx Kxxx RESOLUTSIOON VTMS § § 132 p 1, 133-135 kohus

OTSUSTAS:

Jätta Jõhvi politseijaoskonna ennetus I.B kaebus Ida Prefektuuri - ja

menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Meelis Kaevu 19.11.2015 üldmenetluse väärteoasjas nr. otsus peale 2440,15,007683 rahuldamata ja otsus muutmata.

KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahatrahvi

summa 1200 ( eurot tasumin üks tuhat kakssada) e ositi 12 ( ) kuu jooksul. kaheteistkümne

Juhtimisõiguse äravõtmise alguseks alguseks lugeda kohtuotsuse jõustumise kuupäev.

LS § 127 alusel on I.B kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Rahatrahvi esimene makse tuleb tasuda 30 päeva ehk edasikaebamistähtaja jooksul

Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB pangas,

EE932200221023778606 Swedbankis, EE403300333416110002 Danske pangas või EE701700017001577198 Nordea pangas, kohustuslik viitenumber 10220155254254

2

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 alates päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 14.01.2016 Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 29.01.2016

Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest päevase tä 30- htaja möödumisel ( ) juhul kui ükski menetlus ehk 01.03.2016 epool ei ole kassatsiooni esitanud.

MENETLUSE KÄIK

26.10.2015 koostas patrullpolitseinik Dxxx Kxxx menetlusaluse väärteoprotokolli AB1464146

isiku I.B suhtes selle fakti kohta, et xxxxjuhile keelatud seisundis, kui ühes liitris

väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,63 mg/l. Alkoholisisaldus

väljahingatavas õhus mõõdetud tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 on EST ARBK- 0026. Nimetatud tegevusega rikkus menetlusalune isik . (tl 7). LS § 69 lg 3 nõudeid

19.11.2015 koostas Ida Prefektuuri politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse

menetlust xxx Kxxx 2440,15,007683 eenistuse vanemväärteomenetleja M otsuse väärteoasjas nr ,

milles I.B tunnistati süüdi LS § 224 lg 2 järgi ja juhindudes KarS § 56 lg 1, karistati rahatrahviga 300 trahviühiku ulatuses, s.o 1200 eurot. Lisakaristuseks määrati LS § 224 lg 3 p 1

alusel juh e 6-ks kuuks. Kergendava asjaoluna arvestati kahetsust, timisõiguse äravõtmis raskendavaid asjao sid ei tuvastatud. (tl 2) lu

09.12.2015 esitas I.B Viru Maakohtule kaebuse, milles vaidlustab väärteo karistuse

määramise suse täies ulatuses nii väärteo toimepanemise fak ot , vaidlustades ti kui karistuse määramise (tl 1).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde tunnistas end süüdi ja , vastates kohtu küsimustele süüdistuses toodud asjaolusid ja kahetseb juhtunut. selgitas, et ta ei vaidlusta Soovib väiksemat rahatrahvi ning juhtimisõiguse säilitamist. Leiab, et juhtimisõiguse olemasolu on vajalik

töö otsinguteks. Käesoleval ajal on isik töötu. Ühtlas küsimustele se koha

i vastates kohtu lgitas menetlusalune isik täiendavalt, et lõuna paiku šampust. Sõidukit juhtima asudes tarbis 25.10.2015 ei tundnud, et on alkoholijoobes, alkomeeter ei töötanud (tl 30-31).

Kohtuväline menetleja leidis, et isiku kaebus ei kuulu rahuldamisele. Tegemist on teoga, mis on toime pandud tahtlikult. Arvestades menetlusaluse isiku joobe suurust (0.63 mg/l), pidi see olema isikule tuntav. Menetleja on seisukohal, et määratud karistus on proportsioonis isiku teo ja süüga ning on just selline, mis suudab mõjutada isikut edaspidi uusi rikkumisi toimepanemast (tl 30-31).

3

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

Sõltumata kohtule esitatud ja täpsustatud kaebuse sisust ja mahust lähtub kohus VTMS § 123 lg 2

sättest, mille kohaselt arutab kohus väärteoasjas täies sõltumata esitatud kaebuse

ulatuses, piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Käesolevas asjas on menetlusalusele isikule esitatud süüdistus, mis on kvalifitseeritud vastavalt LS § 2 mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades järgi. 24 lg 2 ( )

Isik ei vaidlusta väärteo toimepanemist faktilisest küljest, vaid karistuse osas.

Sellegipoolest käsitleb kohus esmalt kohtuistungil uuritud tõendeid ja annab seejärel hinnangu rikkumisele.

Isiku poolt väärteo toimepanemine leiab kinnitust peale isiku süü omaksvõttu veel tõendusliku

alkomeetri kasutamise protokolliga koos alkomeetri väljavõttega, millest nähtub, et lõplik mõõtetulemus on 0,6 ta. Mõõdeti 26.10.2015 kl 3 mg/l koh 02:28 (tl 8, 10).

Kohtuistungil antud tarvitas 25.10.2015 alkoholi. ütlustes tunnistas menetlusalune isik, et

Kohtuliku arutamise käigus ei vaidlustanud ta fakti, e mootorsõidukit t 26.10.2015 juhtis väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas (tl 30 ).

Menetlusaluse isiku alkoholi sisaldust organismis kinnitab patsiendikaardi nr R548871 koopia, millest 25.10.2015 nähtub, et I.B poolt oli tehtud väljakutse kiirabisse. Kiirabi saabus kell xxxx poolt on koostatud anamnees, mille kohaselt oli isiku veres etanooli 2,23 promilli (tl 13 ).

Väärteo toimepanemise asjaoludes ei ole poolte vahel vaidlust. Ka kohtul ei tekkinud kahtlust, et tegu on toime pandud, toimepanija on menetlusalune isik.

Menetlusaluse isiku kohtuistungil antud xxxjuhtis menetlusalune isik mootorsõidukit juhile keelatud joobeseisundis, nimelt esines alkoholisisaldus 0,63 mg/l kohta. väljahingatavas õhus

Sellega rikkus menetlusalune isik LS § 69 lg 3 nõuet, mille kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 järgi.

Kohus leiab, et menetlusalune isik tegutses kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõt

tes, asudes juhtima ukit alkoholi ning isik soostu

mootorsõid , mil tema organismis võis olla des sellega jätkas sõitmist Kaudset tahtlust tõendab faktiline asjaolu, et 2 tundi enne , kuni oli peatatud politsei poolt.

joobeseisundi kontrollimist patrullpolitseiniku poolt, oli xxx I.B veres tuvastatud alkoholisisalduse ja diagnoosinud alkoholi toksilise toime, alkoholgastriidi e muuhulgas , mürgistus

alkoholiga (tl 13 temale tehtud maoloputust ). Seega isiku väide tema heast enesetundest pärast

alkoholi toksilise toime ja mürgistuse tõttu, on kohtule väheusustav ja esitatud eesmärgiga

vähendada oma süüd kergema karistuse saavutamiseks. Tuginedes keskmiste teadmistega

keskmise inimese kogemustele, oleks menetlusalune isik pidanud võimalikuks pidama, et asub juhtima mootorsõidukit keelatud seisundis.

Õigusvastasust välistavaid asjaolusid KarS 2. peatüki 2. jao mõttes ei ole kohus tuvastanud.

4 I.B

süüd välistavaid asjaolusid KarS 2. peatüki 3. jao mõttes ei ole kohus tuvastanud.

Kohtu hinnangul on kohtuväline me poolt toime pandud väärteo õigesti netleja I.B

kvalifitseerinud.

Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja liiklusalastes väärtegudes.

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtuvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust.

KARISTUS

Käesolevas väärteoasjas on vaidluskohaks karistuse küsimus.

KarS § 56 lg 1 alusel on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtupraktikas on seisukoht (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahend nr. 3-1-1- välja kujunenud

58-13 p.7), et tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi

sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust

kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurus

ele vastav karistuse määr.

I.B on toime pannud süüteo, mis vastab väärteokoosseisule (LS § 224 lg 2 ).

LS § 224 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümneks kuuks.

KarS § 57 lg 1 alusel arvestab kohus karistuse kohaldamisel karistust kergendava asjaoluna süü

tunnistamist menetlusaluse isiku poolt ja kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud

Menetlusaluse isiku puhul arvestab kohus, et isik on toime pannud ühe teoga ühe rikkumise. Ainukese rikkumise toimepanemise puhul on isiku süü väiksem, kus see oleks mitme rikkumiste puhul

Isiku väljahingatavas õhus lõplikult 0,63 mg/l kohta. LS § 224 lg 2 tuvastati alkoholisisaldus kohaselt on alkoholisisalduse vahemik 0,25- 0,74 mg/l kohta, keskmine oleks väljahingatavas õhus

0,5 mg/l kohta. Seega, alkoholisisaldus

0,63 mg/l ühes liitris väljahingatavas õhus ületab keskmist, see on kõrge näit ja ligidal kriminaalkuriteole.

Eeltoodut arves I.B

tades hindab kohus lõplikult süüd teos keskmisest suuremal määral.

Lisaks isiku süüle, tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka erija

üldp ntiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude reve toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahendid nr.3- 1-1-76-12 p.7 ; nr.3-1-1-52-13 p.19). Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud

5 ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahend nr.3-1-1-26-03 p.5).

Eripreventiivselt arvestab kohus seda, et karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on I.B

karistatud kriminaalkorras kahel korral mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis.

Põhikaristuseks oli kohaldatud sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine ja tingimisi vangistus. Isiku

hoiakule

ei ole varasemad üsna ranged karistused piisavalt mõju avaldanud. Viimati oli I.B karistatud juunis 2014 KarS § 424 alusel tingimisi vangistusega. Menetlusalune isik peab

talle määratavat karistust tajuma ning aduma toimepandud süüteo tõsidust. Seega peab praegune karistuse määr olema tunduvalt üle keskmise. Kohus arvestab siinjuures isiku enda

suhtumist toimepandusse. Käesoleva väärteoasja kohtuliku arutamise käigus püüdis I.B

ome tegu õigustada hea enesetundega mootorsõiduki rooli istudes. Nimetatud fakt kinnitab, et menetlusalune isik pole endale piisavalt selgeks teinud teo lubamatust.

Varasemas kohtupraktikas (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahend nr.3-1-1-99-06) on osutatud

sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades.

Ülaltoodut ohus leiab, et menetlusalusele isikule määratud karistuse määr arvestades, k 300 trahviühikut, so. 1200 eurot, põhjendatud. on igati

Kohtu hinnagul on oasjas ka lisakaristusena kohaldatud käesolevas väärte põhjendatud juhti . misõiguse äravõtmine

Kohtu Riigikohtu praktikas on lisakaristuse kohaldamise küsimuses väljakujunenud seisukoht (

Kriminaalkolleegiumi lahend nr.3-1-1-59-15), mille kohaselt sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine

teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Lisakaristus on üks osa karistusest ning menetleja peab ka seda mõistes või

määrates lähtuma teo toimepanija süüst. Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega. Kohus on arvamusel, et lisakaristuse kohal a damine tuleb kõne all siis, kui kohus näeb, et ainult

põhikaristus siin enam ei piisa karistuse eesmärkide saavutamiseks. Eelkõige ei saa karistuse est mõistmise eesmärkidest sanktsioonid ajaliselt minna leebemaks samalaadsete, samasuuruse süüga tegude puhul. Samalaadse teo eest oli isik 2006. a. karistatud põhikaristusena juhtimisõiguse

äravõtmisega 3 kuuks. 2014.a. kohaldati juhtimisõiguse äravõtmist tingimisi vangistuse kõrvale lisakaristusena 6 kuuks (tl 26). Kohus on seisukohal, et I.B autojuhina on liiklusele ohtlik ja sellest tulenevalt ei saa piirduda ainult põhikaristuse määramisega, vaid isik tuleb teatud ajaks liiklusest kõrvalada lisakaristuse kohaldamise kaudu. Kui isik ei suuda oma käitumist korrigeerida

õiguskuulek äesoleval juhul määrav menetlusaluse isiku amaks, tuleb sellele reageerida. K ei ole

ütlus, et tal on sõiduki juhtimisõigust vaja seoses töökoha otsingutega. Kui isik ei suutnud varasemalt järeldusi teha, peab ta suutma sellele vastavalt oma elu ümber korraldada. Sealjuures

peab kohus vajalikuks toonitada, et isikult juhtimisõiguse äravõtmine on avalikkuse huvides ülekaalukam kui ajutiselt kujuneda võivad ebamugavused. Tuleb märkida, et I.B-le I.B , olles varasemalt toime pannud kaks samalaadset kriminaalkuritegu, oleks pidanud seetõttu

veelgi hoolsamalt jälgima oma liiklusalast käitumist sjaolu, et töö . A koha otsinguteks on tal juhtimisõigus vajalik, ei saanud tulla kaebajale ootamatusena. Kohus on arvamusel, et juhi vajadus

juhtimisõiguse järele seoses töökoha otsingutega ei muuda olematuks liiklusalase väärteo toimepanemist.

LS § 224 keskmine määr on juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuni üheksaks lg 3 p 1 kuuks.

6

Eeltoodut arvestades kohus leiab, et I.B-le lisa määratud karistuse määr on põhjendatud. Menetlusalust isikut on karistatud sanktsiooni keskmises määras, s.o juhtimisõiguse äravõtmisega 6-ks kuuks.

KOHTU MEETMED

I.B - ja menetlustalituse kaebus Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus

menetlusteenistuse vanem evu 19.11 väärteomenetleja Meelis Ka .2015 üldmenetluse otsusele

väärteoasjas nr.2440,15,007683 I.B tunnistati süüdi LS § 224 lg 2 järgi ja , millega karistati rahatrahviga 300 trahviühikut, s.o 1200 eurot ning LS § 224 lg 3 p 1 järgi juhtimisõiguse

äravõtmisega 6 leb jätta rahuldamata ja nimetatud otsus muutmata. -ks kuuks, tu

Inna Kirsipuu kohtunik