3-15-2979/5 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 28. jaanuar 2016, Jõhvi Kohtuasja number 3-15-2979 Kohtuasi Eesti Energia Kaevandused AS kaebus Tööinspektsiooni 20.10.2015 ettekirjutuse nr 3- 1/11245-3 ja 30.10.2015 vaideotsuse nr 1.4- 1/2302-1 tühistamiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja: Eesti Energia Kaevandused AS, esindaja Sirli-Kristi Käpa Vastustaja: Tööinspektsioon, esindaja Maret Maripuu Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Eesti Energia Kaevandused AS kaebus täies ulatuses rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 29.02.2016. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 20.10.2015 on Tööinspektsioon (edaspidi vastustaja) koostanud Eesti Energia Kaevandused AS- le (edaspidi kaebaja) ettekirjutuse nr 3-1/11245-3 (tl 5-6). Sellega tehti kaebajale kohustuseks tühistada 09.10.2015 koostatud akt, menetleda E.L. (edaspidi kannatanu) juhtunut tööõnnetusena ja esitada tööõnnetuse uurimistulemuste kohta kirjalik raport hiljemalt 06.11.2015. Ühtlasi hoiatati, et ettekirjutuse tähtajaks täitmata jätmise korral kohaldatakse 1000 euro suurust sunniraha. 30.10.2015 vaideotsusega nr 1.4-1/2302-1 (tl 7-9) jäeti ettekirjutuse kehtetuks tunnistamiseks 23.10.2015 esitatud vaie (tl 14-15) rahuldamata.

Veel on toimikusse esitatud 29.09.2015 toimunud õnnetusjuhtumi asjaolude uurimiseks 09.10.2015 koostatud akt (tl 10), kaebaja ja kannatanu vahel 01.04.2014 sõlmitud käsundusleping nr 30193 koos 01.10.2014 ja 01.04.2015 tehtud muudatusega (tl 11-13), uurimistoimingute protokoll 07.10.2015 nr 3-6/10971 (tl 29), tööõnnetuse raport (tl 30), markšeideri mäetöölise tööohutuse juhend (tl 31-33), Tööinspektsioonis 16.11.2015 koostatud tööõnnetuse uurimiskokkuvõte nr 3- 6/10971-13 (tl 34-35), kannatanu ütlused (tl 36), Narva karjääri markšeideri osakonna 2015 septembri tööajatabel (tl 37) ning tööriietuse, tööjalanõude ja isikukaitsevahendite registreerimise kaart (tl 38-39).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

2. 27.11.2015 koostatud kaebuses (tl 2-3) palus kaebaja Tööinspektsioonis tema suhtes 20.10.2015 tehtud ettekirjutus nr 3-1/11245-3 ja 30.10.2015 vaideotsus nr 1.4-1/2302-1 täies ulatuses tühistada. Kaebust põhjendas ta väidetega, et tööinspektoril pole volitust otsustada poolte vahel sõlmitud lepingu liigi üle, tunnistada käsundusleping ilma lepingupoolte vastavasisuliste tahteavaldusteta töölepinguks ja menetleda seejärel õnnetusjuhtumit tööõnnetusena. Vaideotsuse osas kaebaja eraldi põhjendusi välja ei toonud.

3. Vastustaja kirjalikus vastuses (tl 24-28) paluti jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda, selgitati enda volitustega seonduvat ning loeti üles asjaolud, millede tõttu tuleb kannatanu ja kaebaja vaheline suhe töösuhteks lugeda. Seejuures leiti, et Tööinspektsiooni järelevalvepädevus sõltub töösuhte olemasolust, mitte selle vormistamisest, sest vastasel juhul oleks lepingule eksitava pealkirja panemisega töötaja kaitseks kehtestatud nõuete järgimisest lihtne kõrvale hoida.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Käesolevas asjas on kohtul vaja lahendada üksnes küsimus, kas vastustajal oli õigus hinnata kaebaja ja kannatanu vaheline suhe töösuhteks ning menetleda sellest tulenevalt 29.09.2015 toimunut tööõnnetusena.

5. Töölepingu mõiste on sätestatud töölepingu seaduse (TLS) §-s 1. Selle lõigetest üks ja kaks tuleneb, et töölepinguga on tegemist, kui füüsiline isik teeb teise isiku juhtimisele ja kontrollile alludes tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest. Sama paragrahvi lõige kolm aga näeb ette töölepingu kohta sätestatu mittekohaldamise vaid lepingule, mille järgi töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. TLS § 4 lg-d 2 ja 4 võimaldavad lugeda töölepingu sõlmituks ka juhul, kui see ei vasta vorminõuetele, kuid töötaja on asunud täitma tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Eeltoodust järeldub seega, et töösuhte tuvastamiseks peab kindlaks tegema, kas väidetaval tööandjal on õigus korraldada tööprotsessi, anda töö tegijale juhiseid ja kontrollida tema tööd ning kas töötaja on kohustatud alluma tööandja korraldustele, juhistele ja töökorrale.

6. Käesolevas asjas vaidluse põhjustanud leping on pealkirjastatud küll käsunduslepinguna, kuid oma sisus vastab see enamikule nõuetele, millised on ette nähtud töölepingu kirjaliku dokumendi kohta TLS § 5 lg-s 1. Puuduvad ainult punktides 9 ja 10 sätestatud andmed puhkuse kestuse kohta ja töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadega seonduv. Osutatava teenuse sisu, juhiseid ja teavitamiskohustust, tasu ning poolte õigusi ja kohustusi puudutavates lepingu punktidest 2, 3, 4, 5 ja 6 nähtub, et kannatanul tuli täita oma ülesandeid vastustaja kordade ja eeskirjade järgi, tema poolt määratud tööpäeva kestel, tema antud kaitseja töövahenditega, tema järelevalve all, vastavuses tema juhistega ning tegutseda talle lojaalselt. Lepingus sisalduv ei luba järeldada, et kannatanul oli üldse mingit iseseisvust töö tegemise viisi, aja ja koha valikul. Samas on aga lepingust selgelt välja loetav kohustus alluda vastustaja töökorrale, juhtimisele ja kontrollile, mistõttu on võimalik lugeda, et pooled olid nende vahel sõlmitud lepingu nimetusele vaatamata tegelikult hoopis töösuhtes.

7. TLS § 115 kohaselt teeb selles seaduses sätestatud nõuete, sealhulgas eelnevalt käsitletud TLS §

5 lg 1, täitmise üle riiklikku järelevalvet Tööinspektsioon töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) sätestatud tingimustel ja korras. Sotsiaalministri 17.10.2007 määrusega nr 67 kehtestatud „Tööinspektsiooni põhimääruse“ §-st 8 tulenevalt on nimetatud inspektsiooni põhiülesanneteks muuhulgas töökeskkonnapoliitika elluviimine ning riiklik järelevalve töötervishoiu, tööohutuse ja töösuhteid sätestavate õigusaktide nõuete töökeskkonnas täitmise üle. Sama määruse § 9 lg 1 p-de 5 ja 11 kohaselt peab inspektsioon nende ülesannete täitmiseks tegema järelevalvet tööõnnetuste uurimise ja ennetavate abinõude rakendamise üle, uurima vastava vajaduse korral ise tööõnnetusi, ning andma välja oma pädevusest lähtuvaid haldusakte. TTOS § 25 lg 5 punktid 1 ja 2 näevad samuti ette, et selle inspeksiooni riikliku järelevalve alane tegevus tähendab muuhulgas kohustusi teostada järelevalvet tööõnnetuste uurimise üle ning neid vajadusel ise uurida.

8. TTOS § 22 lg 1 kohaselt on tööõnnetusega tegemist muuhulgas juhul, kui töötaja tervisekahjustus toimus tööandja antud tööülesannet täites. Tööõnnetuste registreerimise, teatamise ja uurimise korda reguleeriva Vabariigi Valitsuse 03.04.2008 määruse nr 75 § 3 lg 2 p-st 1 tulenevalt peab tööõnnetuse uurija välja selgitama õnnetusjuhtumi seose töötaja töö või töökeskkonnaga. Seda kohustust pole aga kuidagi võimalik täita, kui ei tuvastata, milline oli kannatanu ja talle tööülesande andnud isiku vaheline tegelik suhe. Pädevus töötaja ja tööandja vahelise suhte liigi hindamiseks tuleneb selgelt ka eelnevalt punktis 7 juba loetletud vastustaja põhiülesannetest, mis näevad lisaks tööõnnetuste uurimisele ette töösuhteid sätestavate õigusaktide täitmise kontrollimise. Seda ülesannet ei saa samuti täita, kui ei uurita ega hinnata seda, kas töö tegemiseks sõlmitud leping vastab poolte vahel oleva suhte tegelikule sisule. Seega on tööinspektoril olemas õigusaktidest tulenev volitus selleks, et otsustada poolte vahel sõlmitud lepingu liigi üle, tunnistada nende suhe ilma poolte vastavasisuliste tahteavaldusteta töösuhteks ning menetleda seejärel õnnetusjuhtumit tööõnnetusena.

9. TTOS § 24 lg 2 paneb tööandjale kohustuse esitada tööõnnetuse uurimise tulemuste kohta raport Tööinspektsiooni kohalikule asutusele. TTOS § 24 lg 4’ annab tööinspektorile õiguse nõuda tööandjalt täiendava uurimise läbiviimist ja tööõnnetuse raporti muutmist juhul kui ta tuvastab, et uurimine pole läbi viidud või raport koostatud nõuetekohaselt. Sama paragrahvi lõike kuus alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 03.04.2008 määruse nr 75 § 5 lg 8 näeb aga ette, et kui tööandja on esitanud uurimise lõpetamise akti, kuid tööinspektor tuvastab uurimise või järelevalve käigus, et tegemist oli tööõnnetusega, on tal õigus ettekirjutusega nõuda tööandjalt akti tühistamist ja õnnetusjuhtumi menetlemist tööõnnetusena. TTOS § 26 lubab riikliku järelevalve teostamisel kohaldada korrakaitseseaduses sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid. Nimetatud seaduse § 28 lg-s 1 sätestatu annab pädevale korrakaitseorganile õiguse panna vastutavale isikule ettekirjutusega korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda haldussunnivahendite kohaldamise eest, kui ta ei täida kohustust hoiatuses määratud tähtaja jooksul.

10. Eelnevalt on juba esitatud põhjendused, miks tuleb lugeda kannatanu ja vastustaja vaheline suhe töösuhteks. Vastustaja poolt 09.10.2015 koostatud akti kohaselt leidis 29.09.2015 toimunud ja raske kehavigastusega lõppenud õnnetusjuhtum aset siis, kui kannatanu täitis vastustaja töötaja antud korraldust. Kuna selle akti alusel lõpetati õnnetuse uurimine põhjusel, et see ei juhtunud mitte töötaja vaid käsundisaajaga, oli tööinspektoril olemas õiguspärane alus selleks, et nõuda vastustajalt akti tühistamist, teha talle ettekirjutus õnnetusjuhtumi tööõnnetusena menetlemiseks ja uurimise tulemuste kohta kirjaliku raporti koostamiseks ning hoiatada teda ka ettekirjutuse täitmata jätmise tagajärgede eest.

11. HKMS § 165 lg 2 kohaselt ei pea kohus kaebuse rahuldamata jätmisel kordama oma otsuses vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses esitatud põhjendusi, kui ta järgib neid. Vaidlusaluses ettekirjutuses on vastustaja põhjendanud, miks ta peab kaebaja ja kannatanu vahelist suhet töölepinguliseks suhteks. Kuna tehtud järeldustega saab nõustuda, ei pea kohus vajalikuks neid kõiki üksikasjalikult üle korrata ja piirdub vastavas osas sellega, mis on eelnevalt punktis 6 juba välja toodud.

12. Eeltoodud järeldustel pole Tartu Halduskohtul mingit alust pidada vaidlustatud ettekirjutust ega selle kohta tehtud vaideotsust õigusvastaseks. Seega jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata ning kaebuse esitamisel tasutud 15 euro suurune riigilõiv HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja kanda. Vastustaja oma menetluskulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad tema võimalikud kulutused HKMS § 109 lg-st 1 tulenevalt hüvitamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane