4-16-95/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-16-95

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

01 veebruar 2016, Tallinn

Väärteoasja number

4-16-95 (2317,15,011098)

Kohtunik

Märt Toming

Tõlk

Maksim Tšurkin

Väärteoasi

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende

lähteainete seaduse §-s 151 lg 1 ettenähtud väärtegu

Menetlusalune isik

H.D, ik: XXX, elukoht: XXX

Kohtuvälise menetleja esindaja

Heiki

Tammisto,

Põhja

prefektuuri

Lääne-Harju

politseijaoskond

RESOLUTSIOON

1.

H.D süüdi tunnistada NPALS § 15

1 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises

ning mõista temale karistuseks arest 10 (kümme) päeva. 2. KarS § 66 lg 1, 3 alusel määrata mõistetud aresti ärakandmine ositi. Järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva. 3. Mõistetud arest tuleb ära kanda Põhja prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas ning mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 21.03.2016. Kui menetlusalune isik jätab aresti tähtaegselt ära kandmata, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ning mõistetud aresti ärakandmist arvestatakse menetlusaluse isiku aresti ärakandmisele toimetamisest. 4. H.D-lt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel narkootilise aine uuringu kulu 35 (kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 №rdea pangas, märkides selgitusena: „H.D, 4-16- 95, uuringu kulu“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel H.D-le posti teel tema poolt avaldatud elukoha aadressile. 5. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel V™S § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud.

Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 01.02.2016. V™S § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 10.12.2015 koostati väärteoprotokoll nr AB 1460428 selles, et 30.10.2015 kella 21.40 ajal peeti Tallinnas Pärnu mnt 238 asuvas kaupluses Järve Selver kinni H.D, kelle organismis tuvastati uuringu tulemusena fentanüüli, metadooni, alprasolaami, nordasepaami ja klonasepaami metaboliidi sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo, kuivõrd ebaseaduslikult tarvitas narkootilisi aineid fentanüüli ja metadooni arsti ettekirjutuseta.

Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et süüdistus on arusaadav. Tunnistab süüd. Arsti poolt fentanüüli välja kirjutatud ei ole, ei ole välja kirjutatud ka metadooni, jättis selle tarvitamise tükk aega tagasi. Alprasolaam on välja kirjutatud, samuti Rivotril seoses epilepsiaga. Narkootilist e aine andis tuttav, kellega kohtus, kostitati. Kaupluses peeti kinni seoses pisivargusega, selle eest määratud trahvi on tasunud. Teeb juhutäid korterite remondil, pension on väike. Eelmise aresi on ära kandnud, kandis ära aasta lõpuks.

Taotleb aresti ärakandmise määramist ositi, sest käib juhutöödel, et pensionilisa saada. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kuna on korduvalt toime pannud samalaadseid väärtegusid, viimane arest oli novembris 8 päeva, siis taotleb 10 päeva aresti. Ei ole vastu kui kohus peab võimalikuks aresti määrata ositi. Kohus, kontrollinud joobeseisundi tuvastamise uuringuakti ja kuulanud menetlusaluse isiku süüd tunnistavaid ütlusi, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud.

Menetlusaluse isiku organismis on tuvastatud keelatud aine fentanüüli ja metadooni sisaldus ning menetlusalune isik ei ole esitanud tõendeid tema organismis tuvastatud ainete tarvitamise õiguspärasuse kohta. Arvestades menetlusaluse isiku ütlusi ning varasemaid karistusi samalaadsete väärtegude toimepanemise eest saab tulla järeldusele, et menetlusalune isik on üheselt teadlik teo keelatusest ja karistatavusest. Seetõttu leiab kohus, et uuringuaktiga on menetlusaluse isiku süü NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises tõendamist leidnud.

Kuivõrd väärteotoimikust ei nähtu, et menetlusalusel isikul oleks arsti ettekirjutust narkootilise aine fentanüüli või metadooni tarvitamiseks või et menetlusalusel isikul oleks muud seaduslikku alust nimetatud narkootiliste ainete käitlemiseks, siis on narkootilise aine, sh fentanüüli ja metadooni tarvitamine NPALS § 3 lg 1 sätete kohaselt keelatud, mistõttu on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteona. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millede kohaselt on menetlusalust isikut varem samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud arestidega ja rahatrahvidega ning teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega ning ta on jätnud rahatrahvid valdavas osas tasumata.

Seega kuna menetlusalune isik on jätnud trahvid ettenähtud tähtaja jooksul tasumata, on menetlusaluse isiku suhtes rahalise mõjutamise võimalused ammendunud, kuivõrd need ei taga oodatud tulemust ega sunni menetlusalust isikut loobuma väärtegude toimepanemisest. Lisaks sellele on tema suhtes ära proovitud erineva pikkusega arestid, kuid sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik süütegude toimepanemist. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada teiseliigilist karistust aresti näol. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises, siis leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü on alla keskmise ning temale tuleks arest mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra.

Lisaks süü suurusele tuleb kohtu arvates karistuse määra arvestamisel arvestada ka seda, et menetlusalust isikut on varem samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud. Seega ei suuda menetlusalune isik käituda õiguskuulekalt ning käitub jätkuvalt õigusvastaselt. Seega kinnistamaks menetlusaluses isikus arusaama keelunormi kehtivusest ei pea kohus võimalikuks mõista karistust ettenähtud sanktsiooni alammääras või sellel lähedasena. Samuti tuleb V™S § 111 p 8 alusel menetlusaluselt isikult välja mõista uuringu tegemisel tekkinud kulu täies ulatuses.

Kuivõrd menetlusalune isik taotles aresti kandmise määramist ositi seoses juhutööde tegemisega, leiab kohus, et kuivõr menetlusaslune isik on kõik oma varasemad arestid ära kandmud, siis peab kohus võimalikuks määrata aresti kandmise ositi.

/allkirjastatud digitaalselt/