1-13-10358/27 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-13-10358 1

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2015, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-10358 (12240101674) Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Egle Nigulist Asi Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Narva talituse

kriminaalhooldusametnik Anastassia Bõstrova erakorraline nr 8-3/45424-1 T.S suhtes

Hooldusalune T.S

Elukoht xxx, isikukood xxx. Varasem karistatus: varem kriminaalkorras karistatud 4- l korral, neist viimane:

- Viru Maakohtu Narva kohtumaja

03.12.2013

poolt KarS § 120, § 121 järgi vangistusega 4 KarS § 74 lg 5, § 65 lg 2 alusel vangistusega 1

aasta 2 kuud 28 päeva, KarS § 69 lg 1 alusel asendati vangistus 906 tundi üldkasuliku tööga, täitmise tähtaeg 2 aastat.

Istungil osalenud isikud Kriminaalhooldusametnik Viktoria Semjonova Kriminaalhooldusalune T.S Kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulatšik

Kohtuistungi toimumise aeg 29.01.2016 RESOLUTSIOON

KarS § 69 lg 6 alusel pöörata täitmisele T.S-ile Viru Maakohtu Narva kohtumaja 03.12.2013 kohtuotsusega nr 1-13-10358 mõistetud karistus – 1 (üks) aasta 2

(kaks) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust (ehk 906 tundi üldkasulikku tööd).

Lugeda antud karistusest kantuks süüdimõistetu T.S poolt tehtud

1-13-10358 2

üldkasulik töö 458 (neljasaja viiekümne kaheksa) tunni ulatuses, s.o 7 (seitse) kuud 19

(üheksateist) päeva vangistust, ning ärakandmisele kuulub 7 (seitse) kuud ja 14 (neliteist) päeva vangistust.

KrMS § 414 lg 1 alusel teatab maakohus T.S-ile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.

KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks T.S vanglasse saabumise aeg.

Kui süüdimõistetu T.S ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla KrMS § 414 lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse.

Mõista T.S-ilt riigituludesse välja menetluskulud: kaitsja Eduard Bulatšiku

poolt kohtuistungitel õigusabi osutamise eest summas 158 (ükssada viiskümmend kaheksa) eurot 40 senti.

Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011

SEB Pank, arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank või arveldusarvele nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, kui isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Maakohtu Narva kohtumaja 03.12.2013 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-10358 tunnistati T.S süüdi KarS § 120 järgi ja mõisteti talle karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. Tunnistati T.S süüdi KarS § 121 järgi ja mõisteti talle karistuseks 10

(kümme) kuud vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõisteti T.S-ile liitkaristuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 5, § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 19.06.2013 kohtuotsusega karistuse ärakandmata osa võrra (5 kuud) ning mõisteti T.S-ile liitkaristuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust. Arvati KarS § 68 lg 1

alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 11.07.2013 kuni 12.07.2013, s.o 2 (kaks) päeva

karistusaja hulka ja mõisteti lõplikult ärakandmisele 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud ja 28

(kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati T.S-ile

mõistetud karistus 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva

vangistust, 906 (üheksasaja kuue) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69

lg 4 alusel kohustati T.S üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid

vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 lg 1 sätestatule, nimelt: 1) elama aadressil xxx 2)

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle

andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires

1-13-10358 3

kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 03.12.2013 kohtuotsus jõustus 19.12.2013. 16.04.2014 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja erakorraline ettekanne nr 61357 T.S

suhtes ettepanekuga pöörata temale mõistetud karistus täitmisele tegemata tundide ulatuses KarS § 69 lg 6 alusel. Juhul, kui T.S ei ilmu mõjuva põhjuseta erakorralise

ettekande läbivaatamisele kohtusse, tegi kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku võtta T.S vahi alla KrMS § 429 lg 1 alusel.

Viru Maakohtu Narva kohtumaja 07.05.2014 kohtumäärusega jäeti rahuldamata Viru Vangla

Kriminaalhooldusosakonna Narva talituse erakorraline ettekanne T.S-ile Viru

Maakohtu Narva kohtumaja 03.12.2013 kohtuotsusega nr 1-13-10358 mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. Kohtumääruse jõustus 20.05.2014.

08.12.2015 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja erakorraline ettekanne T.S suhtes ettepanekuga pöörata temale mõistetud karistus täitmisele.

Seisuga 08.12.2015 on sooritatud T.S 458 üldkasuliku töö tundi. Tegemata on 448

tundi. Ei ilmunud registreerimistele 01.08.2014, 17.10.2014, 26.02.2015, 12.06.2015, 30.06.2015, 17.08.2015.

09.09.2014 seletuses kirjutab T.S, et ei tulnud registreerimisele 01.08.2014, kuna

oli komandeeringus Venemaal, ametnik oli etteteavitatud. 24.11.2014 seletuses kirjutab T.S, et ei tulnud registreerimisele 17.10.2014, kuna oli komandeeringus Venemaal. 04.03.2014 seletuses kirjutab T.S, et ei tulnud registreerimisele 26.02.2015, kuna

oli komandeeringus välismaal. 10.07.2015 seletuses kirjutab T.S, et ei tulnud registreerimisele 12.06.2015 ning 30.06.2015, kuna oli tööl ja ei olnud võimalik tulla kohale. Samal põhjusel ei olnud suuteline täita oma kohustuslikud täismahus töö tunnid. 08.09.2015

seletuses kirjutab T.S, et ei tulnud registreerimisele 17.08.2015, kuna oli

komandeeringus Venemaal, ametnik oli etteteavitatud. 6.11.2015 oma suulises seletuses T.S ütles, et üldkasuliku töö sooritamist on takistanud tema tööga hõivatus. T.S selgitab, et töötab kaugsõiduautojuhina, pidevalt viibib välismaal reisil ja seepärast oli tal vähe aega ükt sooritamiseks.

Esimesel registreerimisel 09.01.2014 selgitati T.S-ile üldkasuliku töö tegemise

eesmärki ja tingimusi. Samuti selgitati talle õigusi ja kohustusi karistuse asendamisel

üldkasuliku tööga ning erakorralise ettekande koostamise ja läbivaatamise korda. Oma

arusaamist sellest hooldusalune kinnitas oma allkirjaga. Registreerimistel hooldusalune on esitanud töölepingud. Registreerimise mitteilmumise või üldkasuliku töö mittetegemise kohta

hooldusalune selgitas oma tööhõivatusega. Kriminaalhooldusalune on taotlenud kriminaalhooldusametnikult luba välisriiki sõitmiseks. 06.10.2014 oli koostatud üldkasuliku

töö tegemise ajakava, hooldusalune sooritas 46 tundi 70 ajakavas planeeritud tundidest. 27.04.2014 oli koostatud üldkasuliku töö tegemise ajakava, hooldusalune sooritas 160 tundi

240 ajakavas planeeritud tundidest. 08.09.2015 oli koostatud üldkasuliku töö tegemise ajakava, hooldusalune sooritas 16 tundi 24 ajakavas planeeritud tundidest.

Juhindudes KarS § 69 lg 6 teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata T.S-ile

mõistetud karistus täitmisele tegemata tundide ulatuses. Juhul, kui T.S ei ilmu mõjuva põhjuseta erakorralise ettekande läbivaatamisele kohtusse, kriminaalhooldusametnik

1-13-10358 4

teeb vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku § 429 lg 1 ettepaneku, võtta T.S vahi alla.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

Kohtuistungil palus T.S jätta taotlus rahuldamata ning selgitas, et ta ei käinud

registreerimisel ning ei teostanud töid, kuna töötas välismaal. Peale selle, ütles

kriminaalhooldusametnik, et seaduse muudatuse tõttu ta peab tegema vaid poole temale määratud ÜKT tundidest. Hiljem aga selgus, et ametnik eksis.

Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik ettekandes esitatud taotluse juurde ning palus

pöörata T.S-ile Viru Maakohtu Narva kohtumaja 03.12.2013 kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele.

Kaitsja toetas kaitsealuse seisukohta.

Maakohtu seisukoht

Vaadanud läbi toimiku materjalid, kuulanud ära menetlusosalised, on kohus seisukohal, et

kriminaalhooldusametniku ettepanek T.S suhtes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

KarS (alates 01.01.2015 kehtiv redaktsioon) § 69 lg 6 sätestab, et juhul, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid

kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega,

või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele.

Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Kuni 01.01.2015 kehtiv KarS § 69 lg 6 redaktsiooni kohaselt võrdus kaks tundi üldkasulikku tööd ühe päeva aresti või vangistusega.

Riigikohus leidis lahendis nr 3-1-1-18-15, et KarS § 69 lg 6 alusel vangistuse täitmisele pööramisel tuleb kantud karistuse kestuse arvestamisel võtta aluseks sama vangistuspäevade ja töötundide suhe, millest lähtudes on jõustunud kohtulahendis vangistus üldkasuliku tööga

asendatud. Kuna T.S suhtes asendati vangistus üldkasuliku tööga 03.12.2013

kohtuotsusega, tuleb kohaldada karistusseadustiku vana redaktsiooni ja lähtuda samast suhtest, mis oli süüdimõistvas kohtuotsuses ehk 1 vangistuspäev võrdub 2 tunni üldkasuliku tööga.

Kohus tuvastas, et kriminaalhooldusalune T.S ei täitnud temale kohtu poolt

määratud üldkasuliku töö tunde vastavalt kriminaalhooldaja poolt ettenähtud ajakavadele.

Seisuga 08.12.2015 on T.S sooritanud 458 üldkasuliku töö tundi, sooritamata on 448

tundi. Samuti rikkus kriminaalhooldusalune T.S kohtu poolt määratud

kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. T.S ei ilmunud registreerimisele 01.08.2014,

17.10.2014, 26.02.2015, 12.06.2015, 30.06.2015, 17.08.2015. Seega on olemas alused karistuse täitmisele pööramiseks.

1-13-10358 5

Arvestades kriminaalhooldaja hinnangut ja T.S seletusi, on kohus veendunud, et T.S hoidus tahtlikult kõrvale käitumiskontrolli teostamisest ja üldkasuliku töö

sooritamisest ning tal puudus selleks mõjuv põhjus. Kohus leiab, et ei esinenud sellist objektiivset takistust, mis ei võimaldanud T.S üldkasulikku tööd teha ning täita

registreerimiskohustust. T.S poolt välja toodud üldkasuliku töö tundide ja kontrollnõude mittetäitmise põhjuseid ei pea kohus mõjuvateks.

Peale selle, peab kohus märkima, et vastavalt KarS §69 lg 3, ei pea ÜKT tegemise tähtaeg ületada kuritegude puhul kahtekümmend nelja kuud. Antus asjas lõppes maksimaalne ÜKT tegemise tähtaeg juba 19.12.2015.a.

Sellega seoses puudub igasugune võimalus pikendada T.S-ile ÜKT tegemise tähtaega.

Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et KarS § 69 lg 6 alusel tuleb pöörata täitmisele T.S-ile Viru Maakohtu Narva kohtumaja 03.12.2013 kohtuotsusega nr 1-13-10358 mõistetud karistus, 1 aasta 2 kuud ja 28 päeva vangistust. Kuivõrd T.S on jäänud

täitmata 448 üldkasuliku töö tundi ning kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega, siis ärakandmisele kuulub 224 päeva ehk 7 kuud ja 14 päeva vangistust.

Kohus teeb määruse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS § 428, 432 lg 3.

/allkirjastatud digitaalselt/

Innokenti Menšikov Kohtunik