3-15-2174/6 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi

Menetlusosalised

Asja läbivaatamine Tartu Halduskohus Kadri Palm

29. jaanuar 2016, Jõhvi 3-15-2174 Xxx kaebus Viru Vangla 19. juuni 2015. a käskkirja nr 6-3/721-D ja 3. augusti 2015. a vaideotsuse nr 6-12/172-2 tühistamiseks Kaebaja – Xxx Vastustaja – Viru Vangla, volitatud esindaja Näncy-Marita Maltseva Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Xxxi kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29. veebruaril 2016.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-15-2174

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla määras 9. märtsi 2015. a käskkirjaga nr 6-2/385-T kinnipeetav Xxxi tööle finantsja majandusosakonda majandustööde abitööliseks, kaaskinnipeetava hooldajana kõrvalabi osutamine tagasiulatuvalt alates 6. märtsist kuni 5. juunini 2015 tunnitasuga 0,63 eurot vastavalt töötatud tundidele (tl 5).

2. Viru Vangla määras 15. mai 2015. a käskkirjaga nr 6-2/763-T kinnipeetav tööle finantsja majandusosakonda majandustööde abitööliseks, üldkasutatavate ruumide koristajana alates

20. maist 2015 kuni 19. augustini 2015 tunnitasuga 0,63 eurot vastavalt töötatud tundidele (tl 35).

3. Viru Vangla määras 2. juuni 2015. a käskkirjaga nr 6-2/883 kinnipeetav Xxx tööle finantsja majandusosakonda majandustööde abitööliseks, kaaskinnipeetava hooldajana kõrvalabi osutamine tagasiulatuvalt alates 6. juunist 2015 kuni 5. septembrini 2015 tunnitasuga 0,63 eurot vastavalt töötatud tundidele (tl 36).

4. Viru Vangla karistas 19. juuni 2015. a käskkirjaga nr 6-3/721-D kinnipeetav Xxx kartserisse paigutamisega seitsmeks ööpäevaks katseajaga 6 kuud (tl 9-10).

5. Xxx esitas 13. juulil 2015 Viru Vanglale vaide 19. juuni 2015. a käskkirja kehtetuks tunnistamiseks (tl 12-13).

6. Viru Vangla jättis 3. augusti 2015. a vaideotsusega nr 6-12/172-2 Xxx vaide rahuldamata (tl 14-15).

7. Xxx esitas 31. augustil 2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Viru Vangla 19. juuni 2015. a käskkirja nr 6-3/721-D ja 3. augusti 2015. a vaideotsuse nr 6-12/172-

2 (tl 2-3).

8. Tartu Halduskohus võttis 31. augusti 2015. a määrusega kaebuse menetlusse (tl 19).

9. Viru Vangla leidis 22. septembri 2015. a vastuses, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud kaebuse esitaja kanda (tl 24-25).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

10. Kaebaja taotleb distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistamist, põhjendades oma kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt.

1) Viru Vangla määras 20. mai 2015. a käskkirjaga kaebaja tööle koristajana. Kaebaja tegi selle käskkirja kohta avalduse ja selgitas, et ta ei keeldu tööst ja töötab juba Viru Vangla käskkirja nr 6-2/385-T alusel xxx hooldajana, käskkiri kehtib 5. juunini 2015 (pikendatud 5. septembrini 2015). Nii kaebaja kui ka xxx palusid suurendada tasuliste töötundide arvu xxx eest hoolitsemisele. Tegelikult töötas kaebaja hooldajana kuni 8 töötundi päevas ja isegi rohkem, sest selleks oli vajadus.

2) 3. juunil 2015 kell 21.20 andis valvur Tõnis-Mikk Aabna kaebajale korralduse minna tööle koristama K4 osakonda. Kaebaja keeldus koristamast, kuna sel ajal tegi ta tööd Viru Vangla

3-15-2174

käskkirja alusel nr 6-2/385-T. Kuna kell 22.00 peab kaebaja juba magama, siis 40 minuti jooksul on võimatu täita kõiki kohustusi xxx hooldaja tööjuhendi alusel ja veel koristada. Kuna kaebaja pidi töötama hooldajana iga päev vähemalt 8 tundi, siis K4 osakonna koristamine oli ületunnitöö.

3) Lähtuvalt Viru Vangla päevakavast ja kaebaja aktiivsest osavõtmisest tööja õppeprogrammides, tuleb arvestada, et kinnipeetaval peab olema aeg isiklikule hügieenile, raamatu lugemisele, sugulastega telefoni teel suhtlemisele, jalutuskäigule ja muule tegevusele. Veel tuleb arvestada, et Viru Vangla päevakava alusel taasühiskonnastavas tegevuses osalemine toimub ainult kuni kellani 21.50 ja enne magamist pidi kaebaja tegelema isikliku hügieeniga.

4) Valvuri korraldus minna tööle koristama oli vastuolus Viru Vangla käskkirjaga nr 6-2/385- T.

5) Vangistusseaduse (VangS) § 38 lg 22 alusel oli valvuril võimalus kaebaja K4 osakonna koristamisest vabastada, kuna kaebaja kambrist lahkumine oli väga ohtlik xxx jaoks. Käskkirja nr 6-2/385-T alusel vastutas kaebaja distsiplinaarkorras töökohustuste ja tööülesannete mittekvaliteetse täitmise või täitmata jätmise eest.

6) Justiitsministri 7. veebruari 2007. a määruse nr 9 „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord“ § 3 lg 3 alusel võiks Viru Vangla arvestada kaebaja soove töökoha valikul. xxx vajab kaebaja abi veidi rohkem ja tegelikult töötab kaebaja hooldajana rohkem, kui temale palka makstakse.

7) VangS § 39 lg 2 alusel võib ületunnitööle kinnipeetavat rakendada üksnes tema nõusolekul, kuid kaebaja sellist nõusolekut ei andnud.

8) Maksuameti andmetel maksis Viru Vangla kaebajale aprillist kuni juulini 2015 kokku 519,45 eurot. Arvestades, et käskkirja nr 6-2/385-T ja nr 6-2/883T alusel on tunnitasu 0,63 eurot, tuleneb, et kaebaja õppis ja töötas nelja kuu jooksul kokku 824,50 õppeja töötundi (519,45: 0,63 euro/ õppeja töötund = 824,50) ja keskmiselt 206,13 töötundi kuus (824,50 õppeja töötundi : 4 kuu = 206,13). 206,13 õppeja töötundi kuus veidi ületab keskmist töökoormust.

11. Vastustaja jääb kohtueelses menetluses väljendatud seisukohtade juurde ning palub kohtul nendega arvestada. Vastustaja märgib kaebusele vastuseks veel lisaks järgnevat.

1) Üksnes kinnipeetava teistsugune arvamus seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse õigusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Vanglaametniku korralduse seaduslikkust eeldatakse ja kinnipeetav on kohustatud seda täitma ka juhul, kui peab seda mingil põhjusel õigusvastaseks või kui see hilisemal kontrollil osutubki õigusvastaseks. Täitmata võib jätta üksnes õigusvastase korralduse, kui see vastab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele.

2) Vanglas väljakujunenud tava järgi toimub osakonna koristamine üldjuhul peale õhtust loendust ning oma tööülesannete planeerimisel ja teostamisel pidi kinnipeetav nimetatud asjaoluga arvestama. Vaidlusalusel perioodil ei olnud kinnipeetav hõivatud päeva jooksul ka muude tegevustega peale hooldaja ja koristajana töötamisega. Massaaži tegemine ei kuulu kinnipeetava hooldaja tööülesannete hulka. Eeltoodust tulenevalt ei ole asjakohane väita, et valvuri korraldus minna tööle koristama oli vastuolus käskkirjaga nr 6-2/385-T.

3-15-2174

3) Viru Vangla hooldaja tööjuhendist ning 27. juuli 2015. a Viru Vangla meditsiiniosakonna tõendist nähtuvad konkreetsed toimingud, mille tegemisel kohustab kaebaja abistama xxx. Viru Vangla IV üksus ja meditsiiniosakond on koostöös hinnanud nimetatud toimingute tegemiseks vajaminevat aega päevas, s.o 4 tundi. Käesolevas menetluses puudub vaidlus asjaolus, et kinnipeetav on 4 tunni raames hooldaja tööülesandeid täitnud ning vastavalt töötatud tundidele tunnitasuga tasustatud. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda endale spetsiifilist tööd ja töökoormust. Vangla on leidnud, et xxx hooldaja töökoormuse suurendamine ei ole põhjendatud.

4) Hooldajana töötab kinnipeetav 4 tundi päevas, mistõttu võib asuda seisukohale, et koristamine ei ole käsitletav ületunnitööna.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

12. Asja materjalidest nähtuvalt esitas Xxx halduskohtule kaebuse Viru Vangla 19. juuni 2015. a käskkirja nr 6-3/721-D ja 3. augusti 2015. a vaideotsuse nr 6-12/172-2 tühistamiseks.

13. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et esitatud kaebus on põhjendamata ja see tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega ja neid kõiki ei korda, märkides kaebusele vastuseks järgmist.

14. VangS § 63 lg 1 sätestab kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse kohaldamise aluse, milleks on vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine.

15. Distsiplinaarmenetluse algatamiseks ja distsiplinaarkaristuse määramiseks on vaja esmalt tuvastada, kas kinnipeetav on toime pannud distsiplinaarsüüteo, kas on täidetud vastav teokoosseis (Riigikohtu halduskolleegiumi 7. novembri 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-51-11, p 10). Kohus selgitab, et selleks tuleb teha kindlaks õigusakt ja säte, mida kinnipeetava tegevus rikkus, milles see tegevus seisnes ning kinnipeetava tahtlus.

16. Praeguses asjas oli vaidlustatud käskkirjaga kaebajat karistatud VangS § 37 lg-s 1 sätestatud töökohustuse nõude rikkumise eest ja VangS § 67 p 1 rikkumise, s.o vanglateenistuse ametniku seadusliku korralduse täitmata jätmise eest.

17. Kinnipeetava töökohustus tuleneb VangS § 37 lg-st 1, mille kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama, kui samast seadusest ei tulene teisiti. See säte on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse § 29 lg-ga 2 ning ka inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni kohaselt ei ole kinnipeetavate töö sunnitöö, mis oleks keelatud. Nimelt ei hõlma konventsiooni art 4 lg

3 p a järgi sunniviisiline või kohustuslik töötamine töid, mida harilikult nõutakse kinnipidamisel. VangS § 38 lg 1 järgi kindlustab vangla võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. VangS § 37 lg 2 p 3 kohaselt ei ole töötama kohustatud kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama. VangS § 37 lg 3 sätestab, et kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst.

3-15-2174

18. VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele.

19. Riigikohus on korduvalt selgitanud (1. märtsi 2007. a otsus asjas nr 3-3-1-103-06 (p 14),

14. novembri 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-44-12 (p 17) ja 29. septembri 2015. a otsus asjas nr 3-3-2-1-15 (p 17)), et vanglateenistuse ametniku korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Tühine haldusakt on HMS § 63 lg 1 järgi kehtetu algusest peale ning seda ei ole kellelgi kohustust täita. Kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Ka juhul, kui hiljem tuvastatakse korralduse õigusvastasus, on kinnipeetav ikkagi rikkunud VangS § 67 p-s 1 sätestatud allumiskohustust. Toimiku materjalidest nähtuvalt määrati Viru Vangla 15. mai 2015. a (kaebaja on ekslikult märkinud käskkirja kuupäevaks 20. mai 2015) käskkirjaga nr 6-2/763-T kinnipeetav Xxx tööle finantsja majandusosakonda majandustööde abitööliseks üldkasutatavate ruumide koristajana alates 20. maist 2015 kuni 19. augustini 2015 tunnitasuga 63 senti vastavalt töötatud tundidele. Vaidlust ei ole selles, et kaebajale tutvustati nimetatud käskkirja 20. mail 2015. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt ei ole kaebaja viidatud käskkirja vaidlustanud. HMS § 61 lg 2 sätestab, et haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerumiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Kuna kaebajale anti korraldus asuda tööle 3. juunil 2015, siis sel ajal oli tööle määramise käskkirja näol tegemist kehtiva haldusaktiga, mis oli kaebajale täitmiseks kohustuslik.

20. VangS § 63 kohaselt kohaldatakse distsiplinaarvastutust vaid kinnipeetava süülise tegevuse korral. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 21. juuni 2010. a otsuses asjas nr 3-3-1-24-10 (p-s 11), et distsiplinaarkaristust saab määrata ka distsiplinaarsüüteo puhul, mis ei ole toime pandud tahtlikult, vaid hooletusest. Distsiplinaarkorras on seega karistatav tahtluse või hooletusega toimepandud süütegu.

21. Kinnipeetaval peab olema informatsioon nende aktide kohta, millest tulenevad tema õigused ja kohustused. Kaebajale on tutvustatud majandustööle määramise käskkirja nr 6- 2/763-T, samuti koristaja ohutusjuhendit ja koristaja tööjuhendit. Kinnipeetav on küll keeldunud käskkirjale allkirja andma, kuid Viru Vangla inspektor-kontaktisik on talle käskkirja tutvustanud. Seega oli kaebaja teadlik sellest, et käskkirja mittetäitmine on õigusvastane ja võib olla distsiplinaarkorras karistatav. HMS § 30 sätestab, et kui menetlusosaline keeldub dokumenti vastu võtmast, teeb dokumendi kättetoimetaja kindlaks keelduja isiku ning teeb dokumendile märke, mille kinnitab oma allkirjaga. Sel juhul loetakse dokument menetlusosalisele kätte toimetatuks, välja arvatud juhul, kui dokumendi vastuvõtmisest keelduti HMS § 29 lõigete 1-3 rikkumise tõttu. Praegusel juhul on vangla järginud HMS §-s 30 sätestatut ning ei nähtu HMS § 29 lg-tes 1-3 nimetatud nõuete rikkumist. Kaebajale on vaieldamatult teada kohustus alluda vanglaametniku korraldustele.

22. VangS § lg sätestab: "Kinnipeetava töötingimused peavad vastama töökaitseseadustega kehtestatud nõuetele, välja arvatud käesolevast seadusest tulenevad erisused. Vanglateenistus on kohustatud kindlustama kinnipeetava elule ja tervisele ohutud töötingimused." Kinnipeetava tööle vanglas laieneb vangistusseaduses sätestatud erisustega töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS § 1 lg 3 p 1). Nimetatud seaduse § 14 lg 5 p 4 annab töötajale õiguse keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema tervise. Töötaja peab sellest viivitamata teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule.

3-15-2174

Riigikohus leidis 30. mai 2012. a otsuses asjas nr 3-3-1-14-12, et TTOS § 14 lg 5 p 4 laieneb ka tööle vanglas ning annab kinnipeetavale õiguse keelduda tööst, mis seaks ohtu tema tervise. Sellise õiguse kasutamisel ei riku kinnipeetav VangS § 67 p-s 1 sätestatud kohustust. Seega on asja lahendamiseks tarvis selgitada, kas kaebaja sai praegusel juhul tugineda TTOS § 14 lg 5 ple 4.

23. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kaebaja keeldus töö tegemisest muudel põhjustel kui tervislikel. Nimelt leidis kaebaja, et ta on juba hõivatud majandustöödega.

24. Viru Vangla valvur T.-M. Aabna 3. juuni 2015. a ettekandest nr 6-20/3093-1 nähtub, et ta andis 3. juunil 2015 Viru Vangla K eluhoone K3 eluosakonnas kella 21.20 paiku kaebajale seadusliku korralduse asuda tööle (tl 26). Kinnipeetav keeldus. Ka Viru Vangla IV üksuse inspektor-kontaktisiku O. Bertrami 4. juuni 2015. a protokollist nähtub, et vanemvalvur

A. Tärno sõnul ei allunud kinnipeetav Xxx vanemvalvur T.-M. Aabna korraldusele tööle minna (tl 29).Varasemalt oli kaebaja juhtinud vangla tähelepanu sellele, et ta on juba vormistatud majandustöödele kambrikaaslase xxx hooldajaks (tl 34). Kohus ei nõustu kaebajaga, et valvuri korraldus minna tööle koristama oli vastuolus Viru Vangla 9. märtsi 2015. a käskkirjaga nr 6- 2/385-T. Vaidlust ei ole selles, et 3. juunil 2015 kehtis kaebaja suhtes kaks majandustööle määramise käskkirja – 9. märtsi 2015 käskkirja alusel pidi kaebaja hooldama kaaskinnipeetavat,

15. mai 2015. a käskkirja alusel pidi kaebaja koristama üldkasutatavaid ruume. Millegagi ei ole tõendatud, et kaaskinnipeetava hooldamine oli täiskohaga töö ja koristamise puhul oleks tegemist ületunnitööga. Viru Vangla arsti M. Grigorjeva 27. juuli 2015. a tõendi kohaselt vajas kinnipeetav xxx abistajat kuni 4 tundi päevas kambri koristamisel, toidunõude vastuvõtmisel ja pesemisel, jalutuskäigul, riiete korrastamisel, liikumisel (tl 33). Ka kaebuses esitatud arvutustest ja Maksuja Tolliameti tuluja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonide (vorm TSD) kokkuvõtte väljavõttest (tl 17) ei nähtu, et kaebajat oleks ületunnitöö eest tasustatud.

25. VangS § 39 lg 3 näeb ette, et vangla majandustöödel töötavat kinnipeetavat rakendatakse tööle vastavalt töö eripärale vanglateenistuse äranägemisel. Riigikohtu halduskolleegium on

14. novembri 2012. a otsuses asjas nr 3-3-1-44-12 selgitanud, et vangistusseaduses ei sätestata töökohustuse täitmise aega ning ka tööle määramise käskkirjas ei ole tööaja märkimine kohustuslik. Vangistust reguleerivad õigusaktid ei keela rakendada kinnipeetavaid majandustöödele ka ajal, mil vangla kodukorra kohaselt peaksid kinnipeetavad viibima kambrites ja neile kehtivad liikumispiirangud, sh öörahu ajal. Vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 8 lg-s 1 reguleeritakse kinnipeetava liikumisvabadust vanglas. Ka nimetatud sättest ei tulene vanglaametnikele keeldu anda kinnipeetavatele öörahu ajal korraldusi ning võimaldada kinnipeetaval vanglaametniku saatel viibida öörahu ajal näiteks majandustööde tegemise eesmärgil väljaspool kambrit. Tööle asumise korraldus oleks õigusvastane, kui selle tulemusena ei oleks kinnipeetavale tagatud piisavalt uneaega. Ainuüksi töötamine öörahu ajal seda veel ei tähenda. Asja materjalidest nähtuvalt oli kinnipeetavale võimaldatud piisavalt puhkeaega. Seega ei olnud õigusvastane vanglateenistuja korraldus asuda tööle kella 21.20 paiku.

26. Kohus selgitab, et distsiplinaarsüüteo toimepanemise tuvastamise järel tuleb kaalutlusõiguse alusel otsustada, kas ja milline distsiplinaarkaristus kinnipeetavale määrata. Kinnipeetavale kohaldatavate distsiplinaarkaristuste loetelu on sätestatud VangS § 63 lg-s 1. Määratav karistus peab olema proportsionaalne. VangS § 63 lg 3 kohaselt võetakse distsiplinaarkaristuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärki. Ühe ja sama distsipliinirikkumise eest võib kohaldada ainult üht distsiplinaarkaristust. Vangistusseadus ei

3-15-2174

reguleeri täpsemalt, milliseid asjaolusid võib arvesse võtta distsiplinaarkaristuse määramisel. VangS § 64 lg 4 2. lause alusel tuleb distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja põhjendada.

27. Kohtu hinnangul ei ole kaebajale määratud karistus ilmselgelt ebaproportsionaalne. Seadusega pandud töökohustuse mittetäitmist loetakse vanglas raskeks rikkumiseks, kuna see näitab, et kinnipeetav vanglas kehtivast korrast lugu ei pea. Kohus leiab, et vastustaja on karistuse määramisel õigesti arvestanud distsipliinirikkumise iseloomu ja laadi, isiku suhtumist rikkumisse ja võimalust mõjutada teda õiguskuulekalt käituma. Käskkirjas on põhjendatud, miks muud karistused ei täida karistuse eesmärki. Vangla selgitas, et käesolevat rikkumist silmas pidades ei oleks karistusena noomituse kohaldamine ilmselgelt vastavuses toimepandud süüteo raskusega, elektriseadme äravõtmine, ühe lühivõi pikaajalise kokkusaamise keelamine ei täidaks kinnipeetava õiguskuulekamale käitumisele suunamise eesmärki.

28. Sellistel eeldustel on õigustatud valida karistuse liik, mille tagajärg on kinnipeetavale vahetult tunnetatav. Vastasel juhul ei pruugi karistus omada vajalikku eripreventiivset mõju.

29. VangS § 63 lg 1 p 4 võimaldab kinnipeetava kartserisse paigutada kuni neljakümne viieks ööpäevaks. Kaevatava käskkirjaga määrati kaebajale seitsme ööpäevane kartserikaristus kuuekuulise katseajaga. Vangla leidis, et katseaja jooksul on kinnipeetaval võimalus näidata enda suhtumise muutumist vanglas kehtivasse õiguskorda, teha omad järeldused ning asuda õiguskuulekale teele ilma distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramiseta. Kohus leiab, et vastustaja on oma kaalutlusõigust nõuetekohaselt rakendanud ja kartserikaristuse kestvus on proportsionaalne.

30. Kohus leiab, et Viru Vangla 19. juuni 2015. a käskkirjaga nr 6-3/721-D ei ole rikutud haldusorgani siseega välispädevust. Käskkiri on antud kehtiva VangS § 63 lg 1 p-i 4, § 64 lg

4 ja § 65 lg 2 alusel ning sellega kooskõlas. Kaebajale määratud karistus on tema poolt toime pandud distsipliinirikkumisega proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vorminõuetele vastav. Vaidlusaluse käskkirja andmisel on järgitud distsiplinaarmenetluse läbiviimise nõudeid ja käskkirjas märgitud rikkumised on kaebaja poolt toime pandud. Sellele ei vaidle vastu ka kaebaja ise. Kaebajat on teavitatud distsiplinaarmenetluse algatamisest, talle on antud võimalus seisukoha, tõendite ja vastuväidete esitamiseks. Kartserikaristuse määramist on põhjendatud teiste karistuste mitte-eesmärgipärasuse ning rikkumise raskusega. Kohtu hinnangul on vastustaja karistuse määramisel arvestanud kõigi oluliste asjaoludega ega ole tuginenud tähendust mitteomavatele ajaoludele. Karistus ei ole ilmses vastuolus rikkumise raskusega. Seetõttu on vaidlustatav käskkiri ka karistuse määramise osas õiguspärane.

31. Kohtu hinnangul on vastustaja poolt kaebaja distsipliinirikkumist menetletud õigusaktides sätestatud korras ja kaebajale määratud karistus on kohane ja proportsionaalne. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et Viru Vangla 19. juuni 2015. a käskkiri nr 6-3/721-D on õiguspärane ja ükski kaebaja poolt välja toodud asjaolu ei anna alust käskkirja tühistamiseks. Samuti ei anna kaebaja väited alust pidada 3. augusti 2015. a vaideotsust nr 6-12/172-2 õigusvastaseks. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu tema vaide lahendamisel tehtud lõppjäreldustega, ei muuda vaideotsust õigusvastaseks. Seega puudub ka alus vaidlustatud vaideotsuse tühistamiseks ning kaebus tervikuna tuleb jätta rahuldamata.

32. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, siis vastavalt HKMS § 109 lg 1

3-15-2174

neljandale lausele ei mõisteta menetluskulusid vastustaja kasuks välja ning menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadri Palm kohtunik