3-15-1754/8 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-15-1754 Otsuse tegemise kuupäev ja koht 29.01.2016, Tartu

Kohtunik Mare Priks Kohtuasi OÜ Astelaid kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 27.02.2015 otsuse nr 13- 6/255 ja vaideotsuse 19.05.2015 nr 13-4/15/28-2 peale. Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja OÜ Astelaid (OÜ Astelaid juhatuse liige Relika Juks) Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, volitatud esindaja Veiko Bergmann Resolutsioon Jätta OÜ Astelaid kaebus haldusasjas 3-15-1754 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 29.02.2016. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil Asjaolude kirjeldus

OÜ Astelaid on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 27.02.2015 otsust nr 13-6/255. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) peadirektori otsusega nr 13-6/255 „Mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetuse taotluse nr 141012703755 alusel määratud toetuse välja maksmata jätmine“ on jäetud välja maksmata OÜ Astelaid määratud toetus ja suunatud toetuse saaja järelkontrolli.

PRIA on kaevatava otsuse alusel jätnud välja maksmata taotlejale OÜ Astelaid (viitenumber 141012703755) määratud toetuse 3000 euro ulatuses ning suunanud taotleja 2015. aastal järelkontrolli. Aluseks on võetud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 62 lg 5 ja Põllumajandusministri 08.09.2010 määrus nr 89

2

„Mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (Määrus nr 89) § 18 lg 2. Otsuse kohaselt on jäetud OÜ-le Astelaid välja maksmata toetus 2000 istiku eest summas 3000 eurot (istiku tükihind on 3 eurot x 2000 istikut, mis võrdub 6000, millest toetuse määr on 50% ja moodustab 3000 eurot). OÜ-le Astelaid on PRIA peadirektori 11.04.2013 käskkirjaga nr 13-6/684 määratud mikropõllumajandusettevõtte arendamise meetmest toetust külmaseadme Zanotti Uniblock AS-R ja astelpaju istikute 36 250 tüki ostmiseks kokku 58 600 eurot. Investeeringuobjekti külmaseadme loobumise tõttu on väljamakstava toetuse summat vähendatud 4 225 euro võrra. Toetust on välja makstud 15 000 eurot. Investeeringu teostamise tähtaeg täitus 31.12.2014. aastal.

OÜ Astelaid on esitanud vaide PRIA otsuse 27.02.2015 nr 13-6/255 peale ning vaideotsusega 19.05.2015 nr 13-4/15/28-2 on jäetud vaie rahuldamata.

OÜ Astelaid on pöördunud 10.07.2015 kaebusega Tartu Halduskohtu poole PRIA otsuse 27.02.2015 nr 13-6/255 ja 19.05.2015 vaideotsuse nr 13-4/15/28-2 tühistamiseks ning haldusorgani kohustamiseks. Tartu Halduskohus on kaebuse kohtumäärusega 27.07.2015 menetlusse võtnud. Kaebuselt on tasutud riigilõiv 15 eurot.

Kaebaja seisukohad, põhjendused ja taotlused

Kaebuses on märgitud, et PRIA on kaevatava otsuse aluseks võtnud ELÜPS § 62 lg 5 ja Määruse § 18 lg 2, mis sätestas, et toetust ei maksta ELÜPS § 62 lg 5 alusel, kuid alates 01.01.2015 ei kehti enam ELÜPS § 62 lg 5. Seega ei eksisteeri alust, mille alusel võib jätta toetuse välja maksmata. Kaebaja märgib, et säte võimaldab küll pooleliolevale menetlusele kohaldada varasemaid sätteid, kuid ei võimalda kasutada samu materiaalõiguslikke norme, millisel juhul võib toetuse väljamaksmisest keelduda.

Kaebaja märgib, et otsusest ei selgu mis asi on EAGIS mõõtmistulemus, mida on arvestatud istutuspinna arvutamisel ning mille alusel on leitud, et EAGIS mõõtmistulemuste alusel on istutuspinda kokku rajatud 27,4 ha suurusel alal. Samuti on ebaselge lühend ha, ja see, et 2000 taime ei ole abikõlblikud. Otsusest ei selgu, millise õigusakti kohaselt peavad istanduse read järgima kinnistu piiri, ei selgu millise mõõtmise, seadme ja metoodika alusel on sellise tulemuseni jõutud. Kaebaja märgib, et pole selge, mida otsuse tegija peab silmas põllumassiivi metsastumise ja võsastumise kohta ning kuidas see maa välistab nõuetekohase istanduse olemasolu.

Kaebaja märgib täiendavalt, et alates 01.01.2015 puudub Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 62 lg 5, seega puudub materiaalõiguslik norm toetuse maksmata jätmise kohta. Samas leiab kaebaja, et kehtiva ELÜPS § 122 lg 1, mis sätestab, et enne 2015. aasta 1. jaanuari kehtinud Euroopa liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel antud õigusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, on Põhiseadusega vastuolus.

Kaebaja taotleb tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 27.02.2015 otsus nr 13-6/255 ja vaideotsus 19.05.2015 nr 13-4/15/28-2 ning taotles kohustada vastustajat tegema uus otsus toetuse kohta.

3

Vastustaja seisukohad, põhjendused ja taotlused

Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata ja jätta menetluskulud kaebaja enda kanda.

PRIA märgib, et PRIA on teinud 03.02.2015 kohapealse investeeringu kontrolli ning selgunud on, et istandust on rajatud väiksemas mahus ning ostetud taimedest on abikõlblikud 34 250 taime. EAGIS mõõtmise tulemusena on istutuspinda kokku rajatud 27,4 ha suurusel alal. Vähendatud on PRIA 27.02.2015 otsusega nr 13-6/255 väljamakstavat toetust 3000 euro ulatuses, 2000 taime ei ole abikõlblikud. PRIA märgib, et seaduse muudatus ja uue seaduse kehtima hakkamine ei muuda kehtetuks varasema redaktsiooni alusel vastu võetud haldusakte. Lisaks viitab PRIA ELÜPS § 124 lg 1, et enne 2015 aasta 1. jaanuari kehtinud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel esitatud taotluse menetluse suhtes kohaldatakse menetlemise algatamise ajal kehtinud õigusaktides sätestatud nõudeid.

PRIA selgitab, et EAGIS mõõtmistulemuste põhjal on tegemist pinna mõõtmisega kaardiandmete põhjal ning ühik ha on hektari pindalaühiku lühike vorm. Vastustaja viitab Määruse nr 89 § 8 lg 4 ning märgib, et määrusega on sätestatud konkreetne taimede arv hektari kohta, millele toetust makstakse ning kaebaja väited istutuspinna kohta on ebaõiged. Taotleja poolt näidatud pinnast arvati välja pinnad, mida ei olnud reaalselt istandikuna võimalik tuvastada ja kasutada. Vastustaja viitab Määruse nr 89 § 18 lg 2 ja § 8 lg 4. Vastustaja märgib, et järelkontrolli teostamise kohustus tuleneb Euroopa Liidu õigusnormidest.

Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus

1.Kohus, tutvunud asja materjalidega, asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele.

2.Osaühingule Astelaid on PRIA peadirektori 11.04.2013 käskkirjaga nr 13-6/684 määratud mikropõllumajandusettevõtte arendamise meetmest toetust külmaseadme Zanotti Uniblock AS-R ja astelpaju istikute 36 250 tüki ostmiseks kokku 58 600 eurot. Investeeringuobjekti külmaseadme loobumise tõttu on väljamakstava toetuse summat vähendatud 4 225 euro võrra. Toetust on välja makstud 15 000 eurot. Investeeringu teostamise tähtaeg täitus 31.12.2014. aastal. PRIA on teostanud 03.02.2015 investeeringukontrolli ja tuvastanud, et istandust on rajatud väiksemas mahus ning abikõlblikud on vaid 34 250 taime, seega oli 2000 taime mitteabikõlblikud, puudus Määruse nr 89 § 8 lg 4 kohane nõutav istutuspind. Asja materjalide kohaselt on PRIA koostanud kontrollakti nr 24635 , kontrollitav investeeringuobjekt on astelpajuistikud 36 250 taime. Kontrollakti kohaselt on rajatud nõuetekohast istandust pinnal suurusega 27, 4 ha. PRIA on otsusega 13-6/255 jätnud välja maksmata OÜ-le Astelaid määratud toetust 3000 euro ulatuses.

3.Kaebaja seisukohalt ei oleks PRIA tohtinud toetust mitte välja maksta, kuna ELÜPS § 62 lg 5 on alates 01.01.2015 kehtetu, mistõttu ei eksisteeri alust, mis võimaldaks toetust mitte välja maksta. Kohus märgib, et arvates 01.01.2015 kehtiva redaktsiooni ELÜPS § 124 märgib ära taotluste menetlemise korra ning ELÜPS § 124 lg 1 kohaselt enne 2015. aasta 1. jaanuari kehtinud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel esitatud taotluse menetluse suhtes kohaldatakse menetluse algatamise ajal kehtinud õigusaktides sätestatud

4

norme. Seega on antud juhul nimetatud sätte kohaldamine PRIA poolt õiguspärane, kuna menetlust on alustatud 2013. aastal. 4.Määruse nr 89 § 18 lg 2 kohaselt ei maksta toetust viitega ELÜPS § 62 lg 5 ehk juhul kui toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saamise nõudeid. Määruse nr 89 § 16 lg 5 p 1 kohaselt peab toetuse saaja investeeringuobjekti säilitama ja sihipäraselt kasutama vähemalt 5 aasta jooksul viimase toetussumma väljamaksmisest. Kohus märgib, et toetuse maksmise otsustamisel tuleb järgida Määruse nr 89 § 16 nõudeid. Määruse nr 89 § 8 lg 4 kohaselt on viide määruse lisale 1, milles on sätestatud, et nimetatud viljapuu, marjapõõsa ja muu marjakultuuri sertifitseeritud või kontrollitud istiku ostmise korral antakse investeeringuobjekti kohta toetust lõigetes 1-3 sätestatud määral, arvestades istikute maksimaalset toetatavat ühikute arvu hektari kohta; sätestatud on astelpaju kohta istikute arv hektari kohta, millest PRIA on juhindunud.

5.Mis puudutab kaebaja väidet, et talle on arusaamatu lühend ha , siis kohus märgib, et tegemist on pinnaühiku hektar lühendiga ja seda lühendit kasutatakse pindalaühikuna dokumentides ja arvutustes märkides.

6.Kontrollakt 24635 on koostatud 03.02.2015 ning kohapealse investeeringu kontrolli käigus on selgunud, et istandust on rajatud väiksemas mahus. PRIA on õigesti märkinud, et kaebaja on kontrollakti allkirjastanud ning pole lisanud ühtki väidet, et talle on miski arusaamatu. Samas ei ole kaebaja kohapeal vaidlustanud mõõtmistulemusi. PRIA on andnud asja kohta ka selgituse mõõtmistulemuste saamise kohta ja kohus peab PRIA poolt esitatud andmeid mõõtmistulemuste kohta usaldusväärseks, et EAGIS mõõtmistulemuste põhjal on tegemist pinna mõõdistamisega kaardiandmete põhjal. Kuna abikõlblikuks osutus 34 250 taime ja EAGIS mõõtmistulemuste põhjal oli istutuspinda kokku 27,4 hektari (ha) suurusel alal, vähendati õiguspäraselt PRIA otsusega 27.02.2015 nr 13-6/255 väljamakstavat toetust 3000 eurot. Taotleja poolt näidatud pinnast on välja arvutatud pind, mida ei olnud reaalselt istandikuna võimalik tuvastada ja kasutada.

7.Kaebaja on märkinud, et ka potikasvatuse tulemusena saab istandust rajada. Kohus nõustub siinjuures PRIA -ga, et istanduse rajamine on mõeldav ainult põllupinnale, kuna toetuse määra ja suuruse arvestamisel on lähtutud toetatavast ühikute arvust ja on sõltuvuses hektariga ( hektar on selline pinna suurus, mis ei saa olla potikasvatuses pinna suuruseks). Kaebaja on leidnud ka, et istandiku pinna hulka tuleb arvestada ka kasvuhoone alune maa ja võsastunud maa, mida kohus ei pea õigeks. PRIA on esitanud selle kohta kohtule näidismaterjali, millest nähtuvalt on kontrolli käigus tuvastatud võsastunud maad, mida ei saa lugeda istanduse pinna hulka ( tl 30- 35). Kaebaja on soovinud istandikuna näidata ka pinda, kuhu ei ole taimi istutatud. Istanduse pind omab tähtsust toetuse määramisel.

8.Nagu kohus eespool mainis, on PRIA käitunud õiguspäraselt ning kaevatavas otsuse viidatud ELÜPS § 62 lg 5 ja Määruse nr 89 § 18 lg 2 on olnud kaevatava otsuse aluseks ja nimetatud sätteid on PRIA õiguspäraselt rakendatud lähtuvalt ELÜPS uuele redaktsioonile § 124 lg 1. PRIA on selle kohta õigesti märkinud, et ELÜPS rakendamissätete uue redaktsiooni kehtima hakkamine ei muuda kehtetuks seaduse varasema redaktsiooni alusel vastu võetud haldusakte.

9.Kaebaja on märkinud ka, et käesoleval hetkel kehtiv ELÜPS § 122 lg 1, mis sätestab, et enne 2015. aasta jaanuari kehtinud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel antud õigusakt kehtib kuni selle kehtetuks tunnistamiseni, on põhiseadusega vastuolus. Kaebaja on viidanud Põhiseaduse §-le 3. Kohus märgib, et ELÜPS § 122 lg 1 on kehtiv uues redaktsioonis ning kaebaja poolt vaidlustatud haldusakti väljaandmisel on lähtutud varasemast , kuni 31.12.2015, kehtivast

5

redaktsioonist - ELÜPS § 62 lg 5 ning kaebajal ei ole puutumust hetkel kehtiva ELÜPS § 122 lg 1, mistõttu ei pea kohus ka vajalikuks selles osas põhiseaduspärasust hinnata. Pealegi ei ole kaebaja välja toonud, missuguse põhiseaduse sättega on ELÜPS § 122 lg 1 vastuolus. Põhiseaduse § 3 räägib sellest, et seadused tuleb avaldada ettenähtud korras ning avaldatud seadused on kohustuslikud täitmiseks. Nii endises redaktsioonis ELÜPS kui ka praegu kehtiv ELÜPS redaktsioon on avalikuks tehtud seadusega sätestatud korras.

10.PRIA on märkinud, et Euroopa Komisjoni määruse nr 65/2011 artikkel 29 järgi on makseagentuuri kohustus teostada investeeringutegevuse suhtes järelkontrolli toetuse saajate osas. Seega on järelkontrolli kohustus PRIA-l kui toetuste maksjal kohustuseks ja kaebaja pretensioon selle kohta, et PRIA poolt tehtav järelkontroll ei ole õiguspärane, on asjakohatu ja põhjendamatu.

11.Kohus märgib, et nii PRIA otsus 27.02.2015 nr 13-6/255 kui ka vaideotsus 19.05.2015 nr 13- 4/15/28-2 on õiguspärased, antud selleks pädeva haldusorgani poolt, vastavad kehtivale õigusele, on motiveeritud ja põhjendatud ning vastavad haldusakti tunnustele. Nii otsuse tegemisel kui vaidemenetluse läbiviimisel ei ole tuvastatud menetlusnormide rikkumist. Seega jääb kaebaja nõue tühistada nii kaevatav otsus kui vaideotsus rahuldamata.

12.Mis puudutab kaebaja kohustamisnõuet - taotlust teha uus otsus toetuse kohta, on kohus lahti kirjutanud kohtumääruses 27.07.2015 punktis 3.

13.Kohus jätab kaebuse tervikuna rahuldamata.

Kohus on lähtunud otsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast.

14.Menetluskuludest:

Tulenevalt HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. PRIA ei ole omapoolselt menetluskulude väljamõistmist taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik