2-15-12137/17 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr: 2-15-12137

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-15-12137

Määruse tegemise aeg ja koht

29.01.2016, Tallinn

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Tiit Kollom, Ande Tänav

Kohtuasi

Tallinna linna (Haabersti Linnaosa Valitsuse

kaudu) avaldus A.X ja I.J-i hooldusõiguse

peatamiseks lapse T.H suhtes ja lapsele eestkostja

määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.10.2015 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Tallinna linna (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu)

määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja):

Tallinna linn

(Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu, e-post: XXX)

Puudutatud isik I: T.H (isikukood XXX, elukoht XXX)

Puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud

esindaja: vandeadvokaat Veiko Parts (e-post: XXX)

Puudutatud isik II: A.X (isikukood XXX, elukoht

rahvastikuregistris XXX; tegelik viibimiskoht

teadmata)

Puudutatud isik III: I.J (isikukood XXX, elukoht XXX;

e-post: XXX)

Puudutatud isik IV: C.L (isikukood XXX, elukoht

XXX 13519)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Tallinna linna (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu) määruskaebus rahuldada.

2. Harju Maakohtu 30.10.2015 määrus tühistada osas, millega maakohus jättis

rahuldamata taotluse peatada I.J-i hooldusõigus tema poja T.H suhtes ja teha

selles osas uus määrus, millega peatada I.J-i (isikukood XXX) hooldusõigus

1(11)

Tsiviilasi nr: 2-15-12137

tema poja T.H (isikukood XXX) suhtes.

3. Täiendada Harju maakohtu 30.10.2015 määrust punkti 4.5 ja selle

alapunktidega 4.5.1.-4.5.3. ning määrata T.H (isikukood XXX) eestkostjaks C.L

(isikukood XXX) kuni T.H täisealiseks saamiseni 17.05.2033.

4. Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

4.1.

Rahuldada avaldus osaliselt.

4.2.

Võtta A.X-ilt (isikukood XXX) täielikult ära hooldusõigus (isiku– ja

varahooldusõigus) tema poja T.H (isikukood XXX) suhtes.

4.3.

Peatada I.J-i (isikukood XXX) hooldusõigus tema poja T.H (isikukood

XXX) suhtes.

4.4.

Tühistada Harju Maakohtu 17.08.2015 määrus, millega kohaldati

esialgset õiguskaitset ja määrati T.H ajutiseks eestkostjaks kuni 17.02.2016

C.L.

4.5.

Määrata T.H (isikukood XXX) eestkostjaks C.L (isikukood XXX) kuni

T.H täisealiseks saamiseni 17.05.2033.

4.5.1. C.L on T.H seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on hoolitseda

alaealise T.H isiku ja vara eest oma ülesannete piires (PKS § 179, §

182-183, § 186-188). C.L-ile kuulub nii isikuhooldus- kui ka

varahooldusõigus T.H suhtes.

4.5.2. C.L on kohustatud T.H vara valitsemise ja muude ülesannete

täitmise kohta esitama maakohtule kirjaliku aruande iga aasta

01.veebruariks alates 01.01.2017. (Vorm koos täitmise juhendiga on

kättesaadav veebilehel www.kohus.ee).

4.5.3. Eestkostetav T.H võib eestkostja nõusolekuta teha TsÜS § 11 lõikes 3

nimetatud tehinguid (mitmepoolsed tehingud, millest eestkostetavale

ei teki otseseid tsiviilkohustusi või mille eestkostetav täitis

vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks

kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas

isik).

5. Jätta avaldaja ja täisealiste menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Alaealise T.H menetluskulud jätta Eesti Vabariigi kanda.

6. Kohtumäärus saata teadmiseks avaldajale, puudutatud isikutele ja esindajale

ning täitmiseks eestkostjale.

7. Kohtumäärus saata määruse jõustumisest arvates 10 päeva jooksul

Perekonnaseisuametile

hooldusõiguse

andmete

kandmiseks

rahvastikuregistrisse.

8. Käesolev määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest

viivitamata alates määruse teatavaks tegemisest eestkostjale.

Edasikaebeõigus

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja

kättesaamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse

teatavakstegemisest eestkostjale.

Eestkostja määramise või avalduse rahuldamata jätmise, samuti eestkoste lõpetamise või

eestkostja ülesannete ringi muutmise ning eestkoste lõpetamisest keeldumise, eestkostja

vabastamise, uue eestkostja määramise ja eestkoste kulude määruse peale võib esitada

2(11)

Tsiviilasi nr: 2-15-12137

määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti

isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda

nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus.

Asjaolud

1. Tallinna linn (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu) esitas 14.08.2015 avalduse A.X ja

T.H hooldusõiguse peatamiseks lapse T.H suhtes ja lapsele eestkostja määramiseks.

2. A.X ja I.J-i perre sündis XX.XX.XXXX poeg T.H. A.X koos lapsega elas oma ema

C.L juures, I.J elab ja töötab Soome Vabariigis. Enne lapse sündi elas mõnda aega

Soomes ka A.X. Haabersti LOV lastekaitsetöötajate poole pöördus C.L 23.07.2015,

teatades, et tema tütar A.X lahkus kodunt 21.07.2015 ja jättis kahekuuse lapse koju.

Kuna C.L töötab, pidi ta lapse eest hoolitsemiseks pöörduma Järveotsa

Perearstikeskuse poole ja võtma hoolduslehe. A.X tuli koju tagasi 25.07.2015 ja C.L

lootis, et edaspidi tema tütar oma last hooleta ei jäta.

3. A.X lahkus kodunt koos lapsega 01.08.2015 ja lapse tõi hiljem A.X vanema õe juurde

võõras alkoholijoobes mees. C.L kirjutas 03.08.2015 avalduse eestkostjaks saamise

kohta. Lastekaitsetöötaja viis 04.08.2015 läbi kodukülastuse ja tegi kindlaks, et T.H-le

on tagatud sobiv elukeskkond. Lapse isa I.J ei olnud esialgu eestkoste seadmise

mõttega nõus ja arvas, et suudab abikaasat veenda koos lapsega Soome tulema ning

07.08.2015 sõitis ta Eestisse eesmärgiga viia pere enda juurde Soome. Tema sõnul ei

ole A.X-il Soomes selliseid tuttavaid, kellega koos alkoholi tarbida ja seetõttu

pühendub ta pojale. 10.08.2015 tuli I.J koos C.L-iga lastekaitsetöötaja vastuvõtule, et

anda oma nõusolek eestkosteks. Tema sõnul oli A.X telefonis öelnud, et teda ei huvita

ei laps ega abikaasa. I.J-il enesel puudub võimalus lapse kasvatamiseks, kuna ta elab

koos töökaaslastega ühiskorteris, kus puuduvad lapse jaoks sobivad tingimused.

4. Haabersti LOV SHO lastekaitsetöötajad on A.X-iga ka varasemalt kokku puutunud

seoses koolikohustuse mittetäitmise ja alkoholi tarbimisega. Seoses sellega broneeriti

A.X-ile A.X-ile koht Tallinna Laste Turvakeskuses 2010/2011 õppeaastaks, sest tol

ajal kuueteistkümneaastasel A.X-il oli alkoholi tarbimisega suuri probleeme. Paraku

loobus pere broneeritud kohast sotsiaalprogrammis, sest C.L uskus tütre lubadusi.

Probleemid jätkusid ka edaspidi nii alkoholi tarbimise kui koolikohustuse

mittetäitmisega. Praegu on A.X asukoht perele teadmata, kuid noort naist on nähtud

ebakaines olekus ja erinevate seltskondadega liikumas nii Väike-Õismäe kui Astangu

piirkonnas. Oma tervislikust seisundist tulenevalt peab A.X tarvitama ravimeid kaks

korda päevas, kuid oma tervisesse suhtub ta vastutustundetult, sest kodunt lahkudes ta

ravimeid endaga kaasa ei võtnud ja rikub raviskeemi.

5. C.L on olnud oma tütrele toeks alates T.H sünnist XX.XX.XXXX ja pärast tütre

lahkumist kodust on täielikult võtnud vastutuse lapse heaolu eest. C.L on nüüdseks

mõistnud, et isegi, kui A.X tuleb koju tagasi, ei saa talle usaldada lapse eest

hoolitsemist, sest kunagi ei tea, millal noor ema otsustab kodunt lahkuda. Vestluses

Järveotsa Perearstikeskuse arsti dr DIga leidis kinnitust, et C.L on käinud lapsega arsti

vastuvõttudel ja osalenud aktiivselt lapselapse elus tema sünnist alates. Järveotsa

Perearstikeskus on väljastanud tõendi C.L tervisliku seisundi kohta. C.L kinnitab oma

soovi saada tütrepojale eestkostjaks.

6. A.X ebastabiilne elukorraldus ja pidev alkoholi tarbimine ei võimalda tal lapse eest

hoolitseda. I.J elab ja töötab Soomes ning tal ei ole võimalik nii väikese lapse eest

hoolitseda. Kuna A.X on jätnud oma kahekuuse lapse võõra alkoholijoobes mehe

hoolde ning ta on loobunud oma tervisele oluliste ravimite tarvitamisest, ei saa teda

pidada lapsevanemana usaldusväärseks. Pereliikmete sõnul ei ole A.X nõustunud

3(11)

Tsiviilasi nr: 2-15-12137

nendepoolsete ettepanekutega otsida professionaalset abi alkoholismist võitu

saamiseks.

7. T.H eestkostjaks soovib saada tema vanaema C.L, kes on ka praegu lapse tegelik

hooldaja. T.H on vaid kahekuune ja vajab pidevat hoolitsust. Praegu on C.L saanud

olla lapsega kodus tänu perearstikeskuse poolt väljastatud hoolduslehele. Haabersti

Linnaosa Valitsus palub peatada A.X ja I.J-i hooldusõigus poja T.H suhtes ja määrata

T.H eestkostjaks C.L kuni vanemate hooldusõiguse taastamiseni või kuni T.H

täisealiseks saamiseni 17.05.2033.

Puudutatud isiku I esindaja seisukoht

8. Puudutatud isiku I esindaja leidis, et avaldus on osaliselt põhjendatud. Esindaja

külastas last T.H-d ja tema emapoolset vanaema C.L-i nende elukohas XXXas. Korter

on 2-toaline, korras ja puhas. 3-kuune laps lebas võrevoodis toas. Vestluse ajal teatas

C.L, et nägi tütart A.X-i umbes kaks nädalat tagasi. Ta tuli koju, viibis ühe ööpäeva

ja lahkus jälle. A.X peamine probleem olevat alkoholi liigtarvitamine. Kui A.X viimati

kodus käis, oli ta kaine ja C.L püüdis temaga rääkida ja teda manitseda, mille järel

tundus, et tütar saab justkui kõigest aru, kuid vaatamata sellele ütles, et laps teda ei

huvita. Lapse isa I.J-iga olevat A.X tänaseni abielus (abiellusid 16.12.2014). Enne

abiellumist elasid nad 2 aastat koos. I.J-il olevat veel 4 last varasemast kahest

abielust. I.J töötab Soomes ehitajana, tunneb poja T.H vastu vanemlikku huvi ja lubas

last materiaalselt abistada.

9. C.L sõnul on T.H terve laps, ta käib temaga regulaarselt perearsti juures ülevaatusel.

C.L töötab AS-s H pressvormide operaatorina, kuid seoses ajutise eestkostja

ülesannetega on tema töösuhe peatunud. C.L avaldas, et ta on nõus hakkama T.H

eestkostjaks. Ta on hooldanud T.H alates sündimisest ning soovib seda jätkata.

10. Lapse esindaja on arvamusel, et Tallinna linna avaldus on põhjendatud osas, millega

taotletakse peatada I.J-i hooldusõigus poja T.H suhtes. Asjaoludest, et I.J töötab

Soomes ja elab üürikorteris koos teiste töökaaslastega, kuhu ei ole võimalik väikest

last viia, kuid samas I.J tunneb huvi lapse vastu ega soovi sidet lapsega kaotada, võib

järeldada, et I.J on kestvalt võimetu lapse hooldusõigust teostama (eemaloleku tõttu)

PKS § 140 lg 1 tähenduses.

11. Lapse esindaja arvates puudub seaduslik alus peatada A.X hooldusõigus poja T.H

suhtes, kuivõrd asjas ei esine asjaolusid, millest järelduks, et lapse ema oleks kestvalt

võimetu teostama lapse hooldusõigust. Avalduse materjalidest ja vestlusest C.L-iga

järeldub, et A.X ei soovi hooldusõigust teostada, on jätnud väikelapse hooletusse,

ohustades sellega lapse heaolu. Need asjaolud on aluseks hooldusõiguse piiramiseks

(PKS § 134 lg 1). Arvestades A.X huvi puudumist lapse vastu, on põhjust eeldada, et

ükski muu abinõu ei suuna teda hooldusõiguse teostamisele asuma ja lapse heaolu

ohustamist lõpetama. Neil põhjustel teeb lapse esindaja kohtule ettepaneku võtta A.X-

ilt täielikult ära hooldusõigus poja T.H suhtes.

12. Lapse esindaja hinnangul on C.L sobiv isik teostama oma lapselapse T.H suhtes

eestkostja ülesandeid. Esmamulje järgi on C.L rahuliku ja kindla iseloomuga ning

lapselapsest hooliv vanaema. Ei ole teada ühtki asjaolu, mis annaks aluse arvata, et

C.L ei sobiks T.H eestkostja ülesandeid täitma.

Maakohtu määrus

13. Maakohus rahuldas avalduse osaliselt, võttis A.X-ilt täielikult ära hooldusõiguse

(isiku– ja varahooldusõiguse) tema poja T.H suhtes; jättis rahuldamata taotluse

4(11)

Tsiviilasi nr: 2-15-12137

peatada I.J-i hooldusõigus tema poja T.H suhtes ja tühistas Harju Maakohtu

17.08.2015 määruse, millega kohaldati esialgset õiguskaitset ja määrati T.H ajutiseks

eestkostjaks kuni 17.02.2016 C.L.

14. PKS § 116 lg 2 kohaselt on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse

eest (edaspidi vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda

lapse isiku eest (edaspidi isikuhooldusõigus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest

(edaspidi varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. PKS § 124 lg 1 järgi on

isikuhooldus hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema

viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda.

15. PKS § 134 lg 1 kohaselt, kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara

ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletusse jätmine, vanemate

suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi

või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke

abinõusid, muu hulgas sama seaduse §-des 135 ja § 136 loetletuid. PKS § 135 lg 1

kohaselt võib kohus lapse vanematest eraldada ainult juhul, kui lapse huvide

kahjustamist ei ole võimalik ära hoida vanemate ja lapse suhtes kasutusele võetud

muude toetavate abinõudega. PKS § 135 lg 2 kohaselt võib kohus isikuhoolduse

vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud

või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks.

16. PKS § 136 lg 1 kohaselt üldjuhul eeldatakse, et lapse vara on ohustatud, kui vara

hooldaja rikub lapse ülalpidamise kohustust või varahooldusõigusega seotud muid

kohustusi või kui ta ei täida varahooldusõiguse kohta kehtivaid kohtu korraldusi.

17. Kohus leiab, et kõik tõendid kogumis, sealhulgas ärakuulamisel saadud teave,

kinnitavad veenvalt ja ümberlükkamatult, et T.H ema, kes on tema seaduslik esindaja,

ei ole suutnud või soovinud täita oma vanemakohustusi määral, milline vastab lapse

ootustele ja vajadustele ning on jätnud lapse hooletusse. Seega on täidetud

perekonnaseaduse (PKS) § 134 lg 1 sätestatud tingimus. A.X ei ole kohtule esitanud

asjaolusid, mis lükkaksid nimetatud andmed ümber. A.X ei ilmunud kohtusse

ärakuulamisele, millega tõestas oma täielikku ükskõiksust oma lapse suhtes ning

soovimatust täita vanemakohustusi ja oma last ise kasvatada. T.H-st lähtudes on tema

huvides hetkel see, kui tema emalt võetakse täielikult ära hooldusõigus.

18. Kohtus ärakuulamisel on leidnud kinnitust, et I.J ei ole jätnud oma last hooletusse ning

et isa soovib oma last kasvatada ning lapse elukorralduses osaleda. I.J-i ütluste

kohaselt oli ta pärast lapse sündi 7 päeva sünnitusmajas, samuti on ta lapse

ülalpidamiseks teinud vanaemale rahalisi ülekandeid. I.J töötab Soomes ja elab Eestis

olles õe juures. Hooldusõiguse peatamise nõude suhtes oli I.J-i seisukoht

ärakuulamisel ebajärjekindel, kord kinnitas, et ei ole nõus hooldusõiguse peatamisega

ja seejärel, et ta on nõus hooldusõiguse peatamisega. I.J ei suutnud kohtus

ärakuulamisel tema poolt kavandatavaid lapse elu korraldamist puudutavaid üksikasju

täpselt kirjeldada.

19. PKS § 140 lg 1 kohaselt, kohus peatab vanema hooldusõiguse, kui vanem on kestvalt

võimetu lapse hooldusõigust teostama. Kohtu hinnangul ei ole I.J-i osas täidetud PKS

§ 140 lg 1 sätestatud tingimus. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-121-12 asunud

seisukohale, et vanema kestev võimetus hooldusõigust teostada tähendab viidatud

sätte mõttes seda, et vanema hooldusõiguse teostamine on pikema aja jooksul

faktiliselt takistatud. Sellest tulenevalt saab vanema hooldusõiguse peatada eelkõige

juhul, kui vanem ei saa hooldusõigust pikema aja vältel oma eemaloleku või muu

kõrvalise takistuse tõttu teostada, sh vanema vangistuse, raske haiguse või teadmata

kadumise korral.

5(11)

Tsiviilasi nr: 2-15-12137

20. Kohus on seisukohal, et tulenevalt Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1-121-12,

ei ole võimalik peatada I.J-i hooldusõigust. Asjaolud, et I.J töötab Soomes, et T.H on

alates kolmandast elukuust elanud vanaema peres ning et I.J-i töögraafik ei võimalda

igapäevaselt täies ulatuses last hooldada ja kasvatada, ei ole kohtu hinnangul nendeks

PKS § 140 lg 1 sätestatud vanema hooldusõiguse peatamise tingimusteks, mille

esinemise korral on vanem kestvalt võimetu lapse hooldusõigust teostama. Riigikohus

on määratlenud kohtuasjas nr 3-2-1-121-12 tingimusteks, mille korral vanema

hooldusõiguse teostamine on pikema aja jooksul faktiliselt takistatud, eelkõige

vanema eemaloleku pikema aja vältel või muu kõrvalise takistuse, sh vanema

vangistuse, raske haiguse või teadmata kadumise. Kohtu hinnangul ei ole Soomes

töötamise tõttu Eestist eemalolek PKS § 140 lg 1 mõttes niisuguseks takistuseks, mille

korral ei saa vanem lapse hooldusõigust faktiliselt teostada ning otsustada lapse

elukorraldust.

21. Kohus nõustub menetlusosalistega selles, et T.H vanaema C.L on igati sobilik isik

lapsele eestkostjaks, kuid kuna kohus ei peata I.J-i hooldusõigust lapse suhtes, siis ei

ole täidetud eestkostja määramise tingimused ja kohus jätab taotluse määrata T.H-le

eestkostja, rahuldamata.

22. Kohus tühistab 17.08.2015 määruse, millega kohaldati esialgset õiguskaitset ja määrati

T.H ajutiseks eestkostjaks kuni 17.02.2016 C.L.

Määruskaebus

23. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse avaldaja, kes palus maakohtu määruse

tühistada osaliselt ja peatada I.J-i hooldusõigus lapse T.H suhtes ning määrata T.H

eestkostjaks C.L.

24. Avaldaja ei nõustu sellega, et kohus ei peatanud I.J-i hooldusõigust tema poja T.H

suhtes.

25. Laps, T.H on elanud oma sünnist saati vanaema C.L juures. Isa, I.J oli nõus nii

kohtueelselt, kui ka kohtus sellega, et tema hooldusõigus poja suhtes peatatakse. Talle

on selgitatud ka peatamise tagamaid ja sellele vaatamata on ta nõustunud

hooldusõiguse peatamisega, nimetatud asjaolu on protokollitud kohtuistungi

protokollis.

26. I.J tunneb huvi oma lapse käekäigu vastu ja toetab last võimaluste piires materiaalselt,

kuid ta on avaldanud, et ise ei suuda lapse eest igapäevaselt hoolitseda, sest ta elab

Soomes üürikorteris koos mitme teise mehega ning imik sellisesse elukorraldusse ei

mahutu. Samas on I.J avaldanud, et kui ta lapse elu korraldaks, siis ta veel ei tea

kuidas, et kas ta viib lapse oma õele või oma emale. Kohus ei ole küsinud I.J-i õe ega

ka ema käest, kas nad on nõus last kasvatama.

27. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-132-11 kohaselt teeb kohus tulenevalt Perekonnaseaduse

§ 123 lg 1 kõiki perekonnaseaduse 10. peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju

läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja

asjaomaste isikute õigustatud huvi. PKS § 134 lg 1 kohaselt, kui lapse kehalist,

vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse

kuritarvitamine, lapse hooletusse jätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või

kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära

hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid.

28. Kohus on jätnud tähelepanuta, et esitatud avaldus ei puudutanud mitte avalduse esitaja

eeldatavaid õigusi ja huve, vaid lapse õigusi ja huve olla esindatud.

6(11)

Tsiviilasi nr: 2-15-12137

29. Kohtumääruses ja ka protokollis on kajastatud, et T.H tarvitab alkoholi 7-8 pudelit

õlut õhtu jooksul, tõendamist on leidnud asjaolu, et T.H-l puudub püsiv elukoht. Kui ta

on Eestis, siis ta on kas oma õe või teiste laste ema juures ja kui ta on Soomes, siis ta

jagab korterit veel viie teise mehega. T.H on korduvalt ütelnud, et lapse eest

igapäevase hoolitsemise jätaks ta kas oma õe, ema või siis C.L hooleks.

30. Kaebuse esitaja on seisukohal, et T.H küll hoolib oma lapsest, kuid ei ole võimeline

hoolitsema imiku eest igapäevaselt. Seetõttu pole kaebuse esitaja ka taotlenud

hooldusõiguse täielikku äravõtmist, vaid ainult peatamist.

31. Kaebuse esitaja soovib, et lapse eeskostjaks oleks vanaema C.L, kuivõrd laps on

sünnist saati temaga koos olnud. Kuna C.L on tööealine inimene, kellel on kindel

töökoht olemas, siis lapsega kodus olemiseks on tal vaja vormistada

lapsehoolduspuhkus. Ilma eestkosteta ei saa ta seda teha. C.L on käinud lapsega arsti

juures, mida kinnitavad perearsti poolt väljastatud tõendid. Vanaema eestkostjaks

määramisega on nõus ka lapsele riigi poolt määratud esindaja, kes käis C.L juures

kodus ning tutvus lapse elutingimustega. C.L on andnud igakülgse nõusoleku lapse

eest hoolitsemise enda peale võtmiseks.

32. Kui C.L-i eestkostjaks ei määrata võib reaalselt tekkida olukord, kus lapse eest peab

hoolitsema eestkosteasutus, kuid see tähendab lapse lastekodusse paigutamist.

Kaebuse esitaja, kes lähtub eranditult ainult lapse huvidest leiab, et T.H-l on parem

kasvada oma vanaema juures. Lapse isal ja vanaemal on omavahel hea läbisaamine ja

lapse isa toetab võimalusel C.L-i, kuid lapse isa I.J-i alkoholilembus ning hektiline

eluviis ei võimalda lapsele kindlat ja turvalist elu- ning kasvukeskkonda. Kui laps jääb

isa hoolitseda, siis ta satub inimeste juurde, kes ole kuidagi avaldanud nõusolekut

lapse eest hoolitseda. I.J ei ole kordagi kuskil ütelnud, et ta elab igapäevaselt koos

lapsega ning hoolitseb tema eest. Tema mõistes hoolitsemine tähendab seda, et ta viib

lapse isikute kätte, kes pole last kunagi näinud ning ise vaba aja tekkides külastab last.

Selline käitumisviis ei saa kuidagi olla lapse huvides. Lapse huve puudutavas

vaidluses võib kohus TsMS § 230 lg 3 kohaselt koguda tõendeid omal algatusel, kui

seadusest ei tulene teisiti. Hagita asja läbivaatamisel ei ole kohus seotud

menetlusosaliste esitatud taotluste (TsMS § 477 lg 5) ega asjaoludega ega nende

hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisti. TsMS § 436 lg 6 kohaselt ei ole

kohus seotud asjaolude ja seisukohtadega perekonnaasjades.

33. Kohus ei ole välja selgitanud, kuhu ja kelle kasvatada siis imik tegelikult läheb. Kohus

on ainult jõudnud järeldusele, et I.J-i suhtes ei ole täidetud PKS § 140 lg 1 sätestatud

tingimus ehk siis seda, et vanema hooldusõiguse teostamine on pikema aja jooksul

faktiliselt takistatud. Kohus on jätnud tähelepanuta, mis on tegelikult lapsele parim

lahendus. Kohus ei ole analüüsinud isapoolset hoolduse võimekust ja asjaolu, et I.J oli

tegelikult nõus sellega, et tema hooldusõigus ajutiselt peatatakse ning lapse igapäevast

elu ja hooldusõigust teostaks vanaema C.L eestkostjana.

Menetluse edasine käik

34. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning edastas selle puudutatud

isikutele. Maakohtule ei vastanud puudutatud isik III (lapse isa).

35. Puudutud isik II (lapse ema) edastas kohtule kirjaliku teate, et on apellatsiooniga nõus

ning kindel, et puudutatud isikul I on parem elada puudutatud isikuga IV (lapse

vanaemaga), kuna lapse isa ei ole samuti last võimalik kasvatama oma probleemide

tõttu.

7(11)

Tsiviilasi nr: 2-15-12137

36. Puudutatud isik IV edastas kohtule samuti kirjaliku teate, milles kinnitas, et on

apellatsiooniga nõus. Laps elab temaga sünnist saati ja on tema ülalpeetav. Puudutatud

isik IV ei näe mingit võimalust, kes seda peale tema veel teha saaks.

37. Puudutatud isikule I määratud esindaja oli seisukohal, et määruskaebus on

põhjendatud. Lapse esindaja nõustub avaldajaga, et maakohus on jätnud asjas olulised

asjaolud selgitamata, teinud asjaoludest ebaõiged järeldused ning jätnud lapse huvides

rakendamata asjakohased abinõud ehk alusetult jätnud kohaldamata perekonnaseaduse

(PKS) § 118 lg 2 ja PKS § 140 lg 1. Olukorras, kus maakohus leidis, et Soomes

töötamise tõttu eemalolek lapsest ei ole niisuguseks takistuseks, mille korral vanem

faktiliselt ei saa hooldusõigust teostada, ning seetõttu järeldas, et I.J-i hooldusõigust ei

ole võimalik peatada PKS § 140 lg 1 järgi, jättis maakohus põhjendamatult välja

selgitamata, kuhu ja kelle hooldada ning kasvatada siis laps tegelikult jääb, samuti

rakendamata lapse huvides asjakohased abinõud, kuna tõenditest (eriti I.J-i 10.08.2015

avaldus; I.J-i ärakuulamisel antud seletus) järeldub, et: (1) nüüdseks

ainuhooldusõigusega isal I.J-il ei ole lapsest eemaloleku tõttu tegelikult võimalik

hooldusõigust lapse suhtes teostada; ning (2) I.J isiklikult lapse hooldusõigust

teostama ei kavatsegi hakata, kuna tema arusaama järgi „lapse eest hoolitsemine“

tähendab seda, et ta viib lapse teiste isikute (nt oma õe või ema) kätte ning ise vaba aja

tekkides külastab last. Lapse esindaja nõustub avaldajaga, et maakohus on jätnud

analüüsimata isapoolse hoolduse võimekuse, jätnud küsimata I.J-i õe ja ema käest, kas

nad on üldse nõus last hooldama ja kasvatama. Lapse huvides ei ole jätta laps isale,

kelle käest võib ta sattuda inimeste juurde, kes ei ole avaldanud nõusolekut lapse eest

hoolitseda.

38. Maakohus jättis alusetult peatamata I.J-i hooldusõiguse PKS § 140 lg 1 järgi.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi tõlgendus, mis on väljendatud lahendis nr 3-2-1-121-12

(p 14), ja millest maakohus kohtumäärust tehes juhindus, ei välista välisriigis

töötamise tõttu lapsest eemaloleku lugemist niisuguseks asjaoluks, mille tõttu vanema

hooldusõiguse teostamine on pikema aja jooksul faktiliselt takistatud. Vastupidisel

juhul tuleks asuda ekslikule seisukohale, et vanemal on võimalik ka suure vahemaa

tagant isiklikult lapse eest igapäevaselt hoolitseda (toita, pesta, riietada, suhelda ja

osutada muud igakülgset vanemlikku hoolt ning füüsilist ja emotsionaalset lähedust).

39. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lg-

le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

40. Tallinna Ringkonnakohus palus puudutatud isikul III anda seisukoht esitatud

määruskaebuse osas.

41. Puudutatud isik III vastas Tallinna Ringkonnakohtule 09.12.2015, et soovib oma

õigustest lapse T.H osas loobuda ja et lapse eestkostjaks oleks lapse vanaema C.L.

42. 08.12.2015 kirjaga andis ringkonnakohus menetlusosalistele aja menetluskulude

nimekirjade esitamiseks 17.12.2015, vastaspoole menetluskuludele seisukoha

esitamiseks 28.12.2015. Menetlusosalised menetluskulude nimekirjasid kohtule ei

esitanud.

Ringkonnakohtu põhjendused

43. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning tuginedes TsMS §

667 lg 2, § 657 lg 1 p 2 ja § 659 leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja tuleb

rahuldada, maakohtu määrus tuleb tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata

taotluse peatada I.J-i hooldusõigus tema poja T.H suhtes ja teha selles osas uus

määrus, millega peatada I.J-i hooldusõigus tema poja T.H suhtes. T.H-le tuleb määrata

eestkostja.

8(11)

Tsiviilasi nr: 2-15-12137

44. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et maakohus on eksinud

PKS § 118 lg 2 kohaldamisel, mille kohaselt, kui vanematel ei ole võimalik

hooldusõigust teostada, rakendab kohus lapse huvides asjakohaseid abinõusid. Ühtlasi

rikkus maakohus eeltoodust tulenevalt hagita menetluse uurimisprintsiipi (TsMS § 477

lg 5, 7), jättes analüüsimata puudutatud isiku III poolse hoolduse võimekuse ja välja

selgitamata, kuhu ja kelle kasvatada puudutatud isik I tegelikult jääb. Arvestades, et

puudutatud isik III on maakohtus ärakuulamisel avaldanud, et on vanemaõiguste

peatamisega nõus (tlk 81), on maakohtu määrus ka üllatuslik.

45. Puudutatud isik III on ringkonnakohtule kinnitanud, et on vanema õiguste peatamisega

nõus ja soovib, et puudutatud isiku I eestkostjaks saaks tema vanaema C.L (tlk 130).

Määruskaebuse ja C.L eestkostjaks määramisega T.H-le on nõustunud ka puudutatud

isikule I määratud esindaja (tlk 124-125), puudutatud isik II (tlk 122) ja puudutatud

isik IV (tlk 120). Seega vaidlus asjas puudub.

46. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on ringkonnakohtu hinnangul veenvalt tõendatud

see, et puudutatud isikul III puudub käesoleval hetkel võimekus täita lapse suhtes

kõiki perekonnaseadusest tulenevaid kohustusi, eelkõige teostada puudutatud isiku I

suhtes isikuhooldust, st last kasvatada, tema järele valvata, tema viibimiskohta määrata

ning muul viisil igakülgse heaolu eest hoolitseda. Puudutatud isik III on maakohtule

kinnitanud, et on puudutatud isikut I võimeline materiaalselt toetama (tlk 82), kuid

lapse elukorralduse ja kasvatamise osas ettekujutus puudub, mõeldavaks peab lapse

viimist oma õe juurde (tlk 80). Puudutatud isiku III praegustest elu- ja töötingimustest

nähtub, et need ei oleks puudutatud isikule I sobivad (tlk 82).

47. PKS § 140 lg 1 kohaselt peatab kohus vanema hooldusõiguse, kui vanem on kestvalt

võimetu lapse hooldusõigust teostama.

48. Ringkonnakohtu hinnangul esineb käesoleval juhul õiguslik alus puudutatud isiku III

hooldusõiguse peatamiseks puudutatud isiku I suhtes.

49. Nõustuda ei saa maakohtu tõlgenduse ja arusaamaga PKS § 140 lõikest 1 ning

Riigikohtu lahendis 3-2-1-121-12 antud juhistest, milles on selgitatud järgnevat: /PKS

§ 140 lg 1 järgi peatab kohus vanema hooldusõiguse, kui vanem on kestvalt võimetu

lapse hooldusõigust teostama. Kolleegiumi hinnangul tähendab vanema kestev

võimetus hooldusõigust teostada viidatud sätte mõttes seda, et vanema hooldusõiguse

teostamine on pikema aja jooksul faktiliselt takistatud. Selles tulenevalt saab vanema

hooldusõiguse peatada eelkõige juhul, kui vanem ei saa hooldusõigust pikema aja

vältel oma eemaloleku või muu kõrvalise takistuse tõttu teostada, sh vanema

vangistuse, raske haiguse või teadmata kadumise korral…/ (p 14).

50. Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus eestkostevajadus on tekkinud 8-kuusele

lapsele, kelle isa on enamuse lapse senisest elust temast oma elu- ja töökorralduse

tõttu eemal viibinud ning ei ole ette näha sellise olukorra muutust. Samas on lapse isa

eemaloleku ajal lapse käekäigu vastu huvi tundnud ning tema ülalpidamist toetanud.

Eeltoodust tulenevalt asub ringkonnakohus seisukohale, et oma eemaloleku ja muude

takistuste tõttu ei ole puudutatud isik III saanud hooldusõigust pikema aja vältel

teostada. Ringkonnakohus peatab I.J-i hooldusõiguse (isiku- ja varahooldusõiguse)

lapse T.H suhtes kuni lapse täisealiseks saamiseni.

51. Seoses hooldusõiguse peatamisega selgitab ringkonnakohus järgnevat: PKS § 140 lg

3 kohaselt ei või vanem hooldusõiguse peatumise ajal hooldusõigust teostada. Vanema

hooldusõiguse peatamine ei tähenda, et vanemal ei oleks õigust oma lapsega suhelda.

PKS § 140 lg 2 kohaselt ennistab kohus vanema hooldusõiguse, kui on tuvastatud

hooldusõiguse peatamise aluse äralangemine. PKS § 123¹ lg 1 kohaselt taastatakse

vanema hooldusõigus hooldusõiguse muutuste korral vanema avalduse alusel, kui

hooldusõiguse taastamine vastab lapse huvidele.

9(11)

Tsiviilasi nr: 2-15-12137

52. Avaldaja on määruskaebuses esitanud taotluse määrata puudutatud isiku I eestkostjaks

puudutatud isik IV.

53. PKS § 171 lg 1 kohaselt kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal

või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha, määratakse talle eestkostja.

54. Ringkonnakohtu hinnangul on asjas kogutud piisavalt tõendeid, et puudutatud isiku I

eestkostjaks sobivaks isikuks saab olla puudutatud isik IV (C.L), kes vastab

eestkostjale esitatavatele nõuetele (PKS § 174) ning on andnud oma nõusoleku olla

T.H eestkostja (tlk 82). C.L juures on lapsele tagatud kõik tingimused eluks ja

igakülgseks arenguks. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul puudutatud

isiku I huvides, et tema eestkostjaks saab puudutatud isik IV. Ringkonnakohus

rahuldab määruskaebuse ja määrab T.H eestkostjaks C.L kuni lapse täisealiseks

saamiseni (so 17.05.2033).

55. Seoses eestkoste määramisega selgitab ringkonnakohus järgnevat: Eestkostjale kuulub

nii lapse isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus (PKS § 172). Eestkostja on

eestkostetava seaduslik esindaja. Tal on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava

isiku ja vara eest oma ülesannete piirides. Eestkostjal ei ole esindusõigust ega

kohustusi valdkonnas, milleks on määratud erieestkostja. Eestkostja ei või oma

kohustuste täitmist panna kolmandale isikule. Eestkostja küsib ja arvestab

eestkostetava arvamust eestkoste teostamisel, kui see on lapse vanust ja arengutaset

arvestades asjakohane. Eestkostja peab alaealise vara valitsema hea eestkostja

hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju

eest (PKS § 179). Kui eestkostja peab eestkostetavat ülal, olemata selleks kohustatud,

lähevad eestkostjale tema poolt antud ülalpidamise ulatuses üle nõuded eestkostetava

ülalpidamiseks kohustatud isikute vastu (PKS § 182 lg 2). Eestkostet teostatakse

üldjuhul tasuta (PKS § 192 lg 1). Eestkoste lõpeb: 1) eestkostetava surmaga; 2)

vanema hooldusõiguse taastumisega; 3) eestkostetava lapsendamisega; 4)

eestkostetava täisealiseks saamisega (PKS § 195).

56. Seoses kohtu järelevalvega selgitab ringkonnakohus: Kohus teostab järelevalvet

eestkostja tegevuse üle. Eestkostja teatab kohtule oma elukoha muutusest. Kohus võib

eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks. Nende järgimata jätmise

korral on kohtul õigus eestkostja vabastada. Eestkostetava huvides võib kohus

kõrvaldada eestkostja oma ülesannete täitmisest kuni tema vabastamise otsustamiseni.

(PKS § 193). Kohus võib igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete

täitmise kohta. (PKS § 194 lg 1).

57. Eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab

eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud

kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks

tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa

suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. Kohus peab aruannet sisuliselt

kontrollima, hindama tehtud kulutuste põhjendatust ning nõudma vajaduse korral

selgitusi või aruande parandamist ja täiendamist. Eestkostja kirjalikke aruandeid

säilitatakse kohtus. (PKS § 194 lg 2 ja 3).

58. Eeltoodust tulenevalt on C.L-il kohustus esitada kirjalik aruanne eestkostetava T.H

vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta Harju Maakohtule iga aasta

01.veebruariks.

59. TsMS § 557 lg 2 p 4 tulenevalt määrab ringkonnakohus, et alaealisel eestkostetaval

T.H-l on õigus teha eestkostja nõusolekuta TsÜS § 11 lg 3 nimetatud tehinguid.

60. TsMS § 563¹ kohaselt vanema hooldusõiguse kuuluvuse asjas tehtud määrus on isiku

perekonnaseisuandmetes muudatuste tegemise alus. Kohus saadab määruse

10(11)

Tsiviilasi nr: 2-15-12137

jõustumisest arvates 10 päeva jooksul perekonnaseisuasutusele hooldusõiguse

andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse.

61. Avaldus esitati A.X ja I.J-i hooldusõiguse peatamiseks lapse T.H suhtes ja lapsele

eestkostja määramiseks. Maakohus võttis A.X-ilt täielikult ära hooldusõiguse tema

poja T.H suhtes. Seda maakohtu otsustust ei ole vaidlustatud. Kuigi maakohtu

24.09.2015 istungil leidis avaldaja esindaja, et lapse emalt tuleks vanemaõigused ära

võtta, sellekohast nõuet avaldaja ei esitanud. Seega tuleb jätkuvalt lugeda, et avaldus

rahuldati osaliselt.

Menetluskulud

62. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg

1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades

õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite

või tõendi. Avaldus on esitatud alaealise lapse huvides ja menetluskulude tema kanda

jätmine ei oleks lapse huvides.

63. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus menetlusosaliste menetluskulud nende

endi kanda ja lapse esindaja tasu Eesti Vabariigi kanda. Kuivõrd menetlusosalised

kohtu poolt määratud tähtajaks menetluskulude nimekirja ei esitanud, jätab

ringkonnakohus menetluskulud kindlaks määramata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu

Tiit Kollom

Ande Tänav

kohtunik

kohtunik

kohtunik

11(11)