4-15-9955/12 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-15-9955

1 (6)

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. jaanuar 2016.a. Pärnu Väärteoasja number 4-15-9955 Kohtunik Rubo Kikerpill Kohtuistungi sekretär Jaanika Lusti Väärteoasi

V.O Piirivalveameti Lääne kaebus Politseija prefektuuri Pärnu politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse vanemväärteomenetleja Aime Kask 30.10.2015.a. üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2670,15,006378. Istungil osalenud isikud:

kaebuse esitajana

kohtuvälise menetleja ametnikuna

V.O ) (ik xxx

Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu

politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse vanemväärteomenetleja Aime Kask

RESOLUTSIOON Juhindudes Liiklusseaduse

3, 2 § 33 lg 11 p 2; § 69 lg § 224 lg

ja § 224 lg 3 p 1 Väärteomenetluse seadustiku § 2, § 132 p ning

1, § 133-135, kohus otsustas:

Jätta V.O kaebus rahuldamata.

Jätta ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaos Politseikonna ennetusja menetlustalituse vanemväärteomenetleja Aime Kask tehtud üldmenetluse otsus poolt 30.10.2015.a. väärteoasjas nr 2670,15,006378 muutmata.

Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest.

Liiklusseaduse § 127 kohaselt, kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Menetluskulud jätta V.O enda kanda.

Rahatrahv x eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE403300333416110002 Danske pangas või arvele EE701700017001577198 №rdea pangas (viitenumber 10220155238186. Kui nõude tasub teine isik, siis

selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt

täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud

tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

4-15-9955

2 (6) Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 07.01.2016.a.

Kohtuotsus juhtimisõiguse äravõtmise osas saata täitmiseks Maanteeameti Liiklusregistrile. Kohtuotsus saata teadmiseks kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi.

Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 29.01.2016.a.

Asjaolud x.x.x ja menetluskäik .a. on koostat 17981 selle kohta, et x.x.x.a ud väärteoprotokoll nr AB14 kella x.x. ajal x tn, x linnas, juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris V.O väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui x mõõdetud mõõteseadmega Alcotest mg/l,

7110 AKAF-0005, TTRC-015/00112. Väärtegu on tõendatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse,

indikaatorvahendi kasutamise protokolli, tõendusliku alkomeetri Alcotest 7110 AKAF väljatrüki, -0005

tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli, tunnistaja ülekuulamise protokolli, .x.x esitatud vastulause ning karistusregistri väljavõttega. Antud teoga rikkus V.O Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 33 lg 11 p 2 ja 69 lg 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 224 lg 2 järgi.

30.10.2015 2670,15,006378 .a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr on määratud kohtuvälise menetleja poolt V.O-le eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest LS § 224 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv x trahviühiku ulatuses, so x eurot ning LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine

x kuuks.

Kaebuse sisu

x.x.x.a esitas V.O 2670,15,006378 tehtud otsusele. Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas nr

Kaebuse esitaja vaidlustab väärteootsuse üksnes määratud lisakaristuse osas. Kaebuse esitaja on oma

rikkumist tunnistanud ja kahetses siiralt oma süüd. Ta eeldas ekslikult, et oli eelmisel õhtul tarvitatud

alkoholist kaineks saanud, ega uskunud, et võib enesele ja teistele ohtlik olla. Oleks õiglane, kui tema

suhtes oleks kohaldatud vaid põhikaristust, mis on määratud keskmist määra ületavas määras,

ehk trahviühikut (LS § 224 lg 2 puhul on keskmine määr 150 trahviühikut) ning lisakaristust mitte kohaldada. Kaebaja vajab juhtimisõigust tööks ning ka seoses alaealiste laste transportimise vajadusega, kuna elukoht ja lasteasutused (lasteaed ja kool) ei asu lähestikku. xxxxxxxxxxxxxxxx (xxxxxxxx ).

Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada eelnimetatud paragrahvis sätestatud süüteo eest

lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Kohtuväline menetleja otsustas kaebuse esitajat karistada nimetatud väärteo sanktsiooni keskmist määra ületavas osas ning lisakaristusena võtta isikult ära

mootorsõiduki juhtimisõigus x kuuks. Seejuures on menetleja leidnud, et karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Küll aga on kergendavate asjaoludena ära märgitud kahetsus. Seega on kohtuväline menetleja

määranud isikule keskmisest raskema karistuse ning ka lisakaristuse vaatamata sellele, et konkreetses asjas esinesid kergendavad asjaolud ning raskendavad asjaolud puudusid. Kaebaja leiab, et talle mõistetud lisakaristust ei saa pidada tema süüle vastavaks. LS § 224 lg le 2 vastava teo toime pannud isiku süü võib -

olla märksa suurem kui kaebuse esitajal praeguses asjas. Nii on võimalik ületada alkoholi lubatud

piirmäära veel suuremas ulatuses, samuti on LS § 224 lg s 2 sätestatud tegu toime pannes võimalik - ohustada, häirida või takistada liiklust või ohustada inimeste elu, tervist, vara või keskkonda.

Kohtueelne menetleja põhjendas lisakaristuse kohaldamist ja määra sellega, et rahatrahvid ei mõjuta isikut mitte mingisugusel moel ja isik jätkab peale trahvi tasumist õigusrikkumiste toimepanemist ja et

õiguskorra kaitsmiseks tuleb kohaldada lisakaristust. rusaamatuks jääb menetleja seisukoht, et A rahatrahvi kohaldamine ei mõjuta isikut mitte mingisugusel moel. Sellisel juhul jääb mõistmatuks, miks

seadusandja on sellise karistuse siis ette näinud, kui sellel menetleja arvates juba ette teadaolevalt

igasugune mõju puudub. Menetleja poolse käsitlusega ei ole võimalik nõustuda. Vaadates määratud

rahalise karistuse suurust, mis ületab kaebuse esitaja sissetulekust enam kui x%, siis kaebaja hinnangul on see igal juhul enam kui piisav, et mõjuda selliselt nagu karistuse eesmärk seda ette näeb ning rahatrahvi

tasumise järgselt tekkinud rahaliselt keeruline olukord paneb kaebuse esitaja igal juhul põhjalikult

4-15-9955

3 (6) kaaluma oma tegusid, nendest tekkinud tagajärge ning suunab edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ja seda ilma lisakaristust kohaldamata. Kaebaja märgib , et ta peab seoses tööülesannetega iganädal liikuma imelt käib kaebaja ka xja x vahet. N iga xxxxxxxxxx andmas kell xxxx hikohaga AS-xxxxxx kaebajal vaja . Kaebaja töötab põ , mistõttu on käia tihtipeale olles peab kaebaja õigeaegselt ning operatiivselt jõudma x koosolekutel ja koolitustel. x ehitusobjektide üle vaatamiseks tellija juurde.

Kaebaja tööpäev hakkab kell x ning enne tööpäeva algust on vaja kaebajal lapsed viia kooli ning lasteaeda. Eeltoodud elulisi asjaolusid arvestades on kaebaja seisukohal, et praegune lisakaristus ehk mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine x kuuks, on eripreventiivse mõjutusvahendina antud juhul ebaproportsionaalne ning ei ole vastavuses kaebaja süü suurusega. Kaebaja kahetseb siiralt juhtunut ning on käesoleva hetke seisuga tasunud ka temal eurot. Rahatrahvi tasumine kinnitab kaebuse e määratud rahatrahvi summas x

esitaja seaduskuulekust ja soovi teha määratud karistusest järeldused.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele

Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse

vanemväärteomenetleja Aime Kask oma 08.12.2015.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

Menetluse käigus kogutud materjalidega on tõendatud, et menetlusalune isik pani toime temale

väärteoprotokollis inkrimineeritud L nõuete rikkumise, juhtides mootorsõidukit juhile keelatud S

seisundis. Alkoholi tarvitanult mootorsõiduki juhtimisega seadis menetlusalune isik reaalselt ohtu kõik

kaasliiklejad. Alkoholi tarvitanult mootorsõiduki juhtimine on üks enamohtlikke liiklusalaseid

väärtegusid ja sellele järgnev sanktsioon on vastav teo tõsidusele. Karistuse määramisel arvestati ka

menetlusaluse isikukahetsust ja tema eelnevat liiklusalast käitumist. Lisakaristusena kohaldati juhtimisõiguse äravõtmist x kuuks, sest menetlusalune isik paneb regulaarselt toime tõsiseid liiklusalaseid

väärtegusid ja eelnevalt määratud karistused ei ole olnud mõjusad. Menetlusalusel isikul on üks kehtiv

väärteokaristus mootorsõiduki juhtimise eest juhile keelatud seisundis. Menetlusalune isik ei ole

eelnevatest rikkumistest mingeid järeldusi teinud. Kohtuväline menetleja leiab, et toodud põhjendused sõiduki kasutamise vajaduse kohta ei vähenda menetlusalusele isikule inkrimineeritud rikkumise ulatust.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kaebuse esitaja V.O selgitas, et juhtimisõigus on tal tööks vajalik, muidu jääb tööst ilma. Samuti on kaebajal x alaealist last, xxxxxxxx. Bussiga liikumine ei tule ajaliselt välja.

Kohtuväline menetleja esindaja V.O on üks kehtiv väärteokaristus, x.x.x Sander Peremees selgitas, et

juhtis V.O samuti mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kus joove oli xmg/l kohta. X.x.x

toimepandud ja arhiveeritud karistuse puhul pani V.O samuti toime liiklusalase süüteo, juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis. Kohtuväline menetleja otsustas, et isikule varasemalt määratud

rahalised karistused ei ole omanda ühes nud mõju, vaid vastupidi nüüd selle väärteo puhul oli V.O liitris väljahingatavas õhus alkoholi sisaldus mitte vähem kui x mg/l. Kaebuses on toodud välja erinevaid

argumente, miks on määratud karistus liialt range. Lisakaristus x kuuks juhtimisõiguse ära võtmine tagab turvalisust ühiskonnas. Kohtuvälisel menetleja on jäänud mulje et V.O ei ole varasematest karistustest

õppinud ja ikka satub rooli taha seisundis mis juhile keelatud. Rahaline karistus oli üle sanktsioon , keskmise määra uhtimisõiguse ära võtmine x kuuks on minimaalne tähtaeg. Juhtimisõiguse ära , kuid toj au

võtmine on küll range karistus, aga kohtuväline menetleja leiab siiski, et on võimalik käia xxx

,

bussiühendus on

x-x vahel hea. etleja palub Kohtuväline men kohtul jätta otsus muutmata ja V.O kaebus rahuldamata.

Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS § - -s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära osapoolte seletused, leidis, et V.O kaebus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu.

4-15-9955

4 (6) Kohtulikult uuritud tõendite, nagu sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse, indikaatorvahendi kasutamise

protokolli, tõendusliku alkomeetri väljatrüki, tõendusliku al

komeetri kasutamise protokolli, tunnistaja ülekuulamise protokolli, x.x.x esitatud vastulause ning karistusregistri väljavõtte, pinnalt saab teha ühese järelduse – V.O juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli

alkoholisisaldus x mg/l, millega rikkus LS § 33 lg 11 p 2 ja 69 lg 3 nõudeid. Antud osas puudub ka vaidlus menetlusosaliste vahel. Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja,

kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Kohus leiab, et

väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku

käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg-s 2 ettenähtud väärteona (VTMS § 133 p 4). Seega puuduvad väärteoasjas

VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menet V™S lusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud ( § 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik, kes ei ole süüks arvatud teo toimepanemist eitanud. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on

selle toimepanemises süüdi. KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud

süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusv Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei ahelise tavaga.

tuvastanud kohtumenetluse käigus. KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada

üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on

süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Vastavalt LS § 224 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis

veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on

alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni 1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Sama paragrahvi lõike 3

p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § s 224 sätestatud süüteo eest -

lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 224 sätestatud süüteo eest kar LS § 224 lg p 2 alusel võib kohus või kohtuväline istatud. 3 menetleja - kohaldada LS § s 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg s 2 ettenähtud väärteo -

toimepanemise eest põhikaristusena rahatrahviga x trahviühiku ulatuses, so x eurot ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõt kuuks. Arvestades, et KarS § 47 lg 1 kohaselt võib vää misega x rteo

eest kohaldada rahatrahvi kuni x trahviühikut, siis on kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule määranud rahatrahvi ettenähtud sanktsiooni keskmist ulatu . Lisakaristust on määra lähedaselt ületavas ses kohaldatud sanktsiooni alammääras. Kusjuures viite osas, kus kaebaja leiab, et LS § 224 lg-le 2 vastava teo toime pannud isiku süü võib olla märksa suurem kui kaebuse esitajal praeguses asjas ning kaebaja ei

mõista, miks tema rahatrahv ületab keskmist määra aresti kohaldamise võimaluse sama , on kaebaja

rikkumise eest jätnud üldse tähelepanuta. Põhikaristusena rahatrahvi näol on kaebajale kohaldatud

kergemaliigilist karistust.

Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatava õhu liitri kohta

alkoholisisaldus xx mg, kusjuures laiendmääramatus x mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades

mõõtetulemust laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo

kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus x mg väljahingatava õhu liitri kohta. Selline piirmäär on põhimõtteliselt sätestatud rikkumise keskmises ning tegemist ei o määras le väikese joobega, nagu seda

leiab kaebaja. See omakorda annab aga aluse määrata/mõista karistus määras, mis on ettenähtud sanktsiooni keskmises määras või selle lähedane.

Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuväline

menetleja on tuvastanud karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamliku kahetsuse. Muid karistust

kergendavaid või raskendavaid asjaolusid väärteomenetluses tuvastatud ei ole. Karistuse valikul tuleb

arvestada eelnevat liiklusalast käitumist ning lähtuda võimalusest, et karistus sunniks

isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemi Karistusregistri andmetest nähtub, et on üks kehtiv sest. V.O

4-15-9955

5 (6)

väärteokaristus sama LS paragrahvi rikkumise eest, x.x.x samuti mootorsõidukit juhile juhtis V.O keelatud seisundis ning teda karistati LS § 224 lg 1 alusel.

Samuti tuleb karistuse määramisel lähtuda õiguskorra kaitsmise huvidest. Õ

iguskorra alla kuulub ka

liikluskord. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka juhi kohustuste täitmist. Seejuures on juhil kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Väärteoasja materjalidest saab

järeldada, et menetlusalune isik oli teadlik sellest, et eelmisel õhtul oli ta viinud ennast seisundisse, milline on juhile keelatud ja sellele vaatamata pidas mõistlikuks asuda sõidukit juhtima järgmise päeva

hommikul kella xx ajal, mil alkoholisisaldus ei pruukinud olla kehast veel kadunud. Arvestades tuvastatud alkoholipiirmäära ületamise li pruukimise õhtule järgneval hommikul ulatust, peaks isik alkoho oma seisundit sellisena ka tajuma. Seega pidas menetlusalune isik tähtsusetuks iseenda ja teiste liiklejate elu ja tervist, samuti võõrast vara.

Eelnevat kogumis hinnates leiab kohus, et ainuüksi juba süü suurust arvestades tuleb kohtuvälise

menetleja määratud põhikaristust lugeda proportsionaalseks. Vaidlustatud otsusega määratud karistus

mahub ettenähtud sanktsiooni piiridesse ning kohtul puudub igasugune alus asuda seisukohale, et kohtuväline menetleja oleks eiranud karistuse määramisel KarS § 56 lg 1 sätestatud karistamise aluseid. Mõistetud põhikaristuse osas isik otsust ka ei vaidlustanud.

Mis puudutab lisakaristuse kohaldamist, siis peab kohus siinkohal vajalikuks veel kord rõhutada, et

menetlusalusel isikul tuvastati alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui x mg/l. Kohtu hinnangul on kõnealuse näidu näol tegemist olulise lubatud alkoholipiirmäära ületamisega. Kohtu arvates

näitab eelosutatu vähemalt otsest tahtlust süütegu toime panna, samuti menetlusaluse isiku üleolevat

suhtumist liikluskorda ning selline suhtumine on oma olemuselt ohtlik, kuna isik ei taju või ei soovi tajuda temast enesest tulenevat ohtu ei enesele ega teistele liiklejatele. Istudes alkoholi tarbimisele õhtule

järgnenud homm

ikul varakult autorooli, pidi V.O teadma, et täidab sellise käitumisega väärteokoosseisu ning tahtma või vähemalt möönma seda. Kaebuses on asutud põhjendama seda, et juhtimisõigus on menetlusalusele isikule vajalik tööl käimiseks

ning xxxxx (xxxxx). Kohus

nõustub kohtuvälise menetleja kirjalikus vastuses esitatud seisukohaga ja leiab, et juhul, kui isikule on juhtimisõigus eluliselt vajalik, peab ta sellele vastavalt juhina ka liikluses

käituma, so käituma selliselt, et tema enese süülise käitumise tõttu liikluses ei halveneks tema majanduslik olukord makstava rahatrahvi tõttu ja ta senine mugav eluviis säiliks ning temalt ei võetaks juhtimisõigust kas siis lisa või põhikaristusena ära. Seega sõltub see liikleja suhtumisest liikluskorda ja – - nõuetesse. Kohtupraktika kohaselt ei ole süüdlasel töö kaotamise võimalus ning xxxxxxxxxx lisakaristuse

kohaldamist välistavaks asjaoluks. Kohtu arvates ei saa töökoha olemasolu või selle kaugus alalisest elukohast muutuda lisakaristuse kohaldamist või määra mõjutavaks teguriks. Kohus asub seisukohale, et väärteoasja materjalidest, sh kaebusest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid,

mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole id

menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, milline

asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Vähemalt ei ole kohtuvälisele menetlejale

ega kohtule sellekohaseid tõendeid esitatud. Kohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine menetlusaluse isiku

ning eelnevat x.x.x liiklusrikkumist silmas pidades suhtes oli süüteo asjaolusid, süü suurust täiesti põhjendatud. Lisakaristuse kohaldamise osas on oluline, et V.O oli käesoleva väärteo puhul tegemist vähem kui aasta ajalise vahemiku vältel mootorsõi teistkordse duki juhtimisega juhile keelatud seisundis.

LS § 224 lg 3 annab nii kohtuvälisele menetlejale kui ka kohtule võimaluse kohaldada mootorsõiduki

juhtimise eest juhile keelatud seisundis lisakaristust. Määratavad või mõistetavad karistusliik ja –määr

sõltuvad konkreetsest süüst aga ka muudest karistuse mõistmise aluseks olevatest aspektidest, millele kohus juba eelnevalt osutas. Arvestades käesoleva väärteomenetluse tulemina tuvastatut, on lisakaristuse

kohaldamine ka rahatrahvi määramise juures kohane ja proportsionaalne toimepandud teoga. Märgitu tulemina leiab kohus, et kohtuväline menetleja on lähtuvalt väärteoasjas kogutud tõenditest ja temale nii KarS § 50 lg 1 p 2 kui ka LS § 224 lg 3 sätetega antud õigusest teinud oma valiku ja pidanud vajalikuks lisakaristust kohaldada ning kohus nõustub kohtuvälise menetleja valikuga. Menetlusalusele isikule on lisakaristus määratud ettenähtud sanktsiooni alammääras. Alla keskmise määra lisakaristuse kohaldamine olenemata menetlusaluse isiku varasema sama LS paragrahvi rikkumisega

arvestamisest, viitab üheselt sellele, et lisakaristuse määra valikul on kohtuväline menetleja arvestanud

4-15-9955

6 (6)

kaebuse esitaja süü tunnistamisega, so kohaldamisele kuulunud kergendava asjaoluga. Kohus nõustub määratud lisakaristuse määraga. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kohtuväline menetleja on ka

lisakaristuse määranud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Kohus muudab üksnes lisakaristuse kohaldamise normi ning loeb selleks asemel LS § 224 lg 3 p 1 LS § 224 lg 3 p 2, sest kehtiva LS § 224

rikkumise tõttu on V.O lisakaristuse kohaldamise osas LS § 224 lg 3 p 2 märgitud isikuks. Kuna

kohaldatava lisakaristuse alammäär on mõlema on kohtuvälise seaduse punkti puhul sama kuud), (x menetleja poolt kohaldatud lisakaristus asendatud ki seadusesättega kooskõlas.

Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega

kaasneks või võiks kaasneda kohtueelse menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Sellest tulenevalt

puudub õiguslik alus kohtueelse menetleja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Rubo Kikerpill Kohtunik