2-14-9883/49 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. jaanuar 2016. a Tartu

Tsiviilasja number

2-14-9883

Tsiviilasi

Aleksei Demišini hagi Korteriühistu Kangelaste 4 vastu

Korteriühistu Kangelaste 4 üldkoosoleku otsuse kehtetuks

tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3 500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 30. septembri 2015. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aleksei Demišini apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): Aleksei Demišin (isikukood: XXXXXX);

esindaja advokaat Andrei Matvejev

Vastustaja

(kostja):

Korteriühistu

Kangelaste

(registrikood: 80145451); esindaja Aleksandr Gamazin

RESOLUTSIOON

1. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

2. Tühistada Viru Maakohtu 30 septembri 2015. a otsus

osas, millega maakohus jättis Aleksei Demišini hagi

5. detsembri

2013.

a

Korteriühistu

Kangelaste

üldkoosoleku otsuse p 5 kehtetuks tunnistamiseks

rahuldamata ja menetluskulude jaotuse osas.

3. Teha Viru Maakohtu 30. septembri 2015. a otsuse

tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada Aleksei

Demišini hagi osaliselt. Tuvastada 5. detsembri 2013. a

Korteriühistu Kangelaste 4 üldkoosoleku otsuse p 5 tühisus.

Muuta menetluskulude jaotus ning jätta menetluskulud

maakohtus poolte endi kanda.

4. Jätta Viru Maakohtu 30. septembri 2015 otsus muus osas

muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

5. Lugeda Viru Maakohtu 30. septembri 2015. a otsuse

resolutsioon sõnastatuks järgnevalt:

5.1. Jätta Aleksei Demišini hagi Korteriühistu Kangelaste

4 vastu korteriühistu 5. detsembri 2013. a üldkoosoleku

otsuse p 3 tühistamiseks rahuldamata.

5.2. Rahuldada Aleksei Demišini hagi Korteriühistu

Kangelaste 4 vastu korteriühistu 5. detsembri 2013. a

üldkoosoleku otsuse p 5 kehtetuks tunnistamiseks ning

tuvastada korteriühistu 5. detsembri 2013. a üldkoosoleku

otsuse p 5 tühisus.

5.3. Jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda.

6. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi

kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Aleksei Demišin (hageja) esitas 4. märtsil 2014. a hagi Korteriühistu Kangelaste 4 (kostja) vastu

korteriühistu üldkoosoleku 5. detsembri 2013. a otsuse p 3 tühistamiseks ning p 5 kehtetuks

tunnistamiseks.

Hagiavalduse kohaselt toimus 5. detsembril 2013. a kostja üldkoosolek, millel võeti mh vastu otsus

parkimiskohtade kasutamise korra (otsuse p 3) ja dokumentide koopia tegemise tasu kehtestamiseks

(otsuse p 5). Hageja ei saanud koosolekust osa võtta. Parkimiskorra kehtestamine ei kuulu kostja

volituste hulka, selleks on vajalik kaasomanike otsus, mis eeldab 100% kaasomanike nõusolekut.

Parkimiskorra kohta tehtud otsus on ebaseaduslik ja seetõttu tühine. Üldkoosoleku otsus, millega

kinnitati dokumentide koopia valmistamise tasu tariif 5 eurot A4 formaadis lehekülje eest, on

vastuolus seaduse, kostja põhikirja ja hea usu põhimõttega. Tegemist ei ole lihtsalt

paljundamisteenusega, vaid ühistu ja juhatuse tegevust puudutavate dokumentide ühistu liikmetele

väljastamisega. Otsusega piiratakse hageja kui korteriühistu liikme põhikirjas sätestatud õigust saada

teavet ühistu tegevuse ja otsuste kohta. Kostja põhikiri ega seadus ei näe ette korteriühistu või selle

juhatuse tegevuse ja/või otsuse kohta teabe saamist tasu eest. Korteriühistu eelarves on arvestatud

kantseleikulud. Otsuse eesmärk on vältida edaspidiseid avaldusi korteriomanikelt, eelkõige hagejalt.

Tasu 5 eurot A4 lehekülje eest on ebaproportsionaalne.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Ekslik on hageja seisukoht, et parkimiskorra kehtestamiseks on vaja

kaasomanike otsust. Otsuseid korteriühistu üldkoosolekul võtavad vastu kaasomanikud. Parkla

kasutamise korra kinnitamine ei ole kinnistu majandusliku otstarbe oluline muutmine. Hageja poolt

vaidlustatud kostja koosoleku otsus parkimiskorra kehtestamise kohta ei riiva kellegi omandiõigust.

Hageja eksib arvates, et paljundamise eest tasu kehtestamisega rikutakse tema õigust teabe saamiseks

ühistu tegevuse kohta ning juhatuse otsuseid. Teatud dokumendid, nt juhatuse ja üldkoosoleku

otsused, pannakse välja teadete tahvlile või postkastidesse. Majaelanikel on võimalus tutvuda

dokumentidega raamatupidamises või juhatuse vastuvõtu ajal. Kuivõrd hageja nõuab dokumente

paberil, toob see kaasa materiaalseid kulutusi. Kostjal paljundusmasinat ei ole, mistõttu tuleb hageja

nõuete rahuldamiseks paljundada dokumendid mujal. Arvestades selleks tehtavaid kostja pingutusi,

maksab selliselt ühe lehekülje paljundamine keskmiselt 5 eurot. Kantseleikulude hulka käsitletav

paljundamine ei kuulu. Hageja poolt vaidlustatav otsus ei ole vastuolus hea usu põhimõtetega, kuna

hagejal on võimalus saada ühistu dokumente mitmel muul viisil.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus jättis 30. septembri 2015. a otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja

kanda. Maakohus mõistis hagejalt välja kostja kasuks õigusabikulu 140 eurot.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt jääb parkimiskorra vastuvõtmine ühise asja tavapärase

valdamise ja kasutamise piiridesse, milleks piisab kaasomanike häälteenamusega vastuvõetud

otsusest. Kostja 5. detsembri 2013. a üldkoosoleku otsus (protokolli p 3) ei käsitle parkimiskohtade

kindlaksmääramist, vaid kehtestab elamu juures oleva parkla kasutamise korda üldtunnustatud

üldinimlike reeglitena. Korraga kehtestatud küsimuste otsustamine ei nõua kõigi korteriomanike

nõusolekut, otsusega ei määratud kindlaks korteriomanike parkimiskohti, vaid rõhutati, et kasutada

võib iga vaba parkimiskohta.

5. detsembri 2013. a üldkoosoleku otsusega (protokolli p 5) kehtestatud paljundamistasu ei riku

hageja õigust saada korteriühistu liikmena teavet ühistu tegevuse kohta, sh juhatuse otsuseid. Hageja

ei ole viidanud ühelegi normile, mis kohustaks hagejat andma ühistu tegevuse kohta käivat

informatsiooni paberil. Paljundamistasu kehtestamine ei tähenda, et hageja ei võiks teda huvitavate

ühistu dokumentidega tutvuda nende hoidmiskohas ja saada neid elektrooniliselt. Elektrooniliselt

saadud dokumente võib hageja talle vajalikus koguses ja sobiva hinnaga välja trükkida.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus

täies ulatuses ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi. Hageja palub jätta menetluskulud kostja

kanda.

Maakohus ei ole viidanud ühelegi materiaalõigusnormile, mida kohus kohaldas, ei märkinud

tõendeid, millele on rajatud kohtu järeldused, ei analüüsinud esitatud tõendeid ega põhjendanud

tõendite arvestamata jätmist.

5. detsembri 2013. a üldkoosoleku otsust (protokolli p 3) tuleb käsitleda parkimiskohtade

kindlaksmääramisena seetõttu, et vastuvõetud reeglid kehtestavad piirangud parkla kasutamiseks ja

see riivab omanike õigusi. Kaasomandi kasutuskorra määramiseks on vajalik kaasomanike otsus, mis

eeldab 100% korteriomanike nõusolekut. Kuna korteriühistu majandustegevus ei ole samaväärne

korteriomanike kokkuleppega, siis on üldkoosoleku otsused parkimise kohta seadusevastased.

Korteriomanike üldkoosoleku otsused ei ole korteriomanike kokkulepped ning neid saaks selliselt

käsitleda üksnes juhul, kui koosolekul osaleksid kõik korteriomanikud ning kõik hääletaksid otsuse

vastuvõtmise poolt.

Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 21 lg 7 teises lauses sätestatu kohaselt on liikmel õigus

saada üldkoosoleku protokoll või selle osa ärakiri. Sätte sõnastusest lähtuvalt on tegemist

paberkandjal oleva informatsiooniga. Maakohtu järeldus, et hageja võiks teda huvitavate ühistu

dokumentidega tutvuda nende hoidmiskohas ja saada neid elektrooniliselt on oletuslik ning ei ole

kooskõlas asja materjalidega. Kostja ei ole väitnud, et temal on võimalus ja valmisolek saata hagejale

ühistu tegevusega seotud dokumendid elektrooniliselt.

Ülemäära suure paljundamistasu kehtestamisega piiratakse hageja kui korteriomaniku ja korteriühistu

liikme õigust teabele ning rikutakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 32 väljendatud üldise

ühinguõigusliku hea usu põhimõtet. Korteriühistu liikme teabeõigus on sarnane äriühingu osaniku

õigusega teabele, mittetulundusühingu liikmed vajavad samasugust kaitset. Teabe andmisest

keeldumise aluseks saab olla üksnes asjaolu, et teabe andmine võib tekitada olulist kahju aktsiaseltsi

huvidele. Sealjuures ei saa tegemist olla hüpoteetilise ohuga, vaid oht peab olema tegelik ja huvide

kahjustamine, mis võib tulevikus aset leida, peab olema oluline (Riigikohtu 17. septembri 2013. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-86-13). Korteriomanikul ei ole ilma teabeõiguseta võimalust teostada

korraliselt omandiõigust, sh õigust korteriomandit vallata, kasutada ja käsutada.

Üldkoosoleku otsus paljundamistasu osas on hea usu põhimõtte vastane. Paljundamistasu on

äärmiselt ebaproportsionaalne ja korteriühistu liikmeid ebamõistlikult kahjustav. Hageja esitas

kohtule paljundamistööde võrdlevad tasud, mis kõiguvad 0,03 – 0,07 eurot ühe lehekülje koopia eest.

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Apellatsioonkaebus on ebaõigesti menetlusse võetud,

kuna selle põhjendustes on märgitud, et vaidlustatakse Harju Maakohtu 24. augusti 2015. a

vaheotsust. Maakohus nõustus kostja vastuväidetega hagiavaldusele ning sel juhul ei pea kohtuotsus

toetuma materiaalõigusele.

Kostja leidis, et hageja esitab apellatsioonkaebuses uusi väiteid, mida ta pole maakohtus esitanud.

Parkimiskord ei ole kinnisasja sihtotstarbe oluline muudatus, seega ei ole asjaõigusseaduse (AÕS)

§ 72 lg 1 ja § 74 asjakohased.

Tartu Ringkonnakohus on tsiviilasjades nr 2-12-39925 ja nr 2-13-8500 kinnitanud, et korteriühistu

juhatuse ja üldkoosoleku otsused ei riku hageja õigusi ega isiklikke huve.

Hageja teabesaamise õigust ei ole rikutud. Nimetatud küsimus on lahendatud Tartu Ringkonnakohtu

28. augusti 2015. a otsusega tsiviilasjas nr 2-13-8500.

Hageja ei too esile põhjendusi, miks kostja otsus kehtestada paljundamistasu 5 eurot ühe lehekülje

eest on ebaseaduslik.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab

maakohtu otsuse osaliselt osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude tunnistada

kehtetuks kostja 5. detsembri 2013 üldkoosoleku otsuse p. 5. Ringkonnakohus teeb

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistatud osas uue otsuse, millega

tuvastab kostja 5. detsembri 2013 üldkoosoleku otsuse p-i 5 tühisuse. Ühtlasi muudab

ringkonnakohus osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab osaliselt

maakohtu otsuse, muudab ringkonnakohus ka menetluskulude jaotust ja rahalist suurust (TsMS § 174

lg 5). Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta poolte endi kanda.

Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.

7. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus

mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus

oleva üldkoosoleku otsuse. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 3 järgi on korteriühistu liikmel õigus

pöörduda ebaseadusliku üldkoosoleku otsuse tühistamiseks kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse

teadasaamise päevast arvates.

Hageja nõuab kostja üldkoosoleku otsuse p-i 3, millega kehtestati parkimiskohtade kasutamise kord,

tühistamist ja üldkoosoleku otsuse p-i 5, millega kinnitati korteriühistu liikmete avaldustel

dokumentide kopeerimine tariifiga 5 eurot A4 formaadis lehekülje eest, kehtetuks tunnistamist.

Maakohus jättis hageja mõlemad nõuded rahuldamata, apellatsioonkaebuses on hageja vaidlustanud

maakohtu otsuse täies ulatuses.

8. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on põhjendatult jätnud hageja nõude kostja

5. detsembri 2013. a üldkoosoleku otsuse p 3 tühistamiseks rahuldamata. Nimetatud punktiga

kinnitati parkimiskohtade kasutamise kord (tl 8). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et

üldkoosoleku otsuse p-ga 3 kinnitatud kord ei määra kindlaks konkreetsete parkimiskohtade

kasutamist, vaid kehtestab üldise iseloomuga reeglid (nt juht peab sõiduki parkima üksnes

märgistatud kohas ja suhtuma teistesse sõidukite valdajatesse lugupidamisega). Vastuvõetud kord ei

muuda kaasomandi valitsemist, vaid puudutab kaasomandi eseme korrashoidmist ja on seega

käsitatav tavapärase korteriomanike huvidele vastava valitsemisena korteriomandiseaduse

(KOS) § 15 lg 6 p 2 mõttes. Korrapärase valitsemise piires võivad korteriomanikud otsustada

küsimusi häälteenamusega (KOS § 15 lg 3). Kostja kui korteriühistu valitseb kaasomandit KOS § 8

lg 1 järgi. (Riigikohus leidis samade poolte vahel 15. aprilli 2015. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-29-

15 p.-s 11 ja 12, et parkla laiendamine ei ole korteriomandi valitsemise küsimus, kuid seda võib

otsustada AÕS § 72 lg 1 järgi korteriomanike enamuse otsusega).

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ekslikult jätnud hageja nõude kostja 5. detsembri 2013. a

üldkoosoleku otsuse p 5 kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus on seisukohal, et

kostja üldkoosoleku otsus, mille kohaselt on ühistu kehtestanud tasu dokumentide koopiate

valmistamise eest 5 eurot ühe A4 formaadis lehekülje eest on põhjendamatult kõrge ja vastuolus

heade kommetega.

Korteriühistu liikme KÜS § 13 lg-st 3 tulenev õigus pöörduda kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise

päevast arvates ebaseadusliku otsuse tühistamiseks kohtu poole tuleb mõista selliselt, et korteriühistu

liikme õigus nõuda üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamist on oma sisult samatähenduslik

otsuse kehtetuks tunnistamise nõudega. Juriidilise isiku puudustega üldkoosoleku otsus võib olla kas

tühine või kehtetuks tunnistatav, tühisuse aluseks saab olla mõni MTÜS §-s 241 sätestatud puudus (vt

Riigikohtu 27. märtsi 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-13, p 12). MTÜS § 241 esimese lause

kohaselt on mittetulundusühingu üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll

ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti

üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või

muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 järgi on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing

tühine. Juriidilise isiku organi otsuse tühisuse selle vastuolu tõttu heade kommetega sätestab

TsÜS § 38 lg 2. Heade kommete vastasus üldkoosoleku otsuse tühisuse alusena eeldab konkreetsete

asjaolude esitamist ja kohtus tuvastamist (vt Riigikohtu 18. juuli 2011. a otsuse tsiviilasjas 3-2-1-50-

11 p 13).

10. Ringkonnakohus on seisukohal, et korteriühistu poolt kehtestatud tasu 5 eurot ühe lehekülje eest

dokumentide koopiate valmistamiseks ei ole põhjendatud ega mõistlik. Korteriühistu liikmetel on

õigus MTÜS § 21 lg 7 teise lause järgi saada üldkoosoleku protokolli või selle osa ärakirja. MTÜS

§ 28 lg 5 kohaselt peab juhatus andma mittetulundusühingu liikmetele vajalikku teavet juhtimise

kohta ja esitama nende nõudel vastava aruande, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on

hagiavalduses viidanud ka kostja põhikirja p 3.1. alapunktile 4, mille järgi on ühistu liikmel õigus

saada teavet ühistu tegevuse ja juhatuse otsuste kohta.

11. Õigus informatsioonile ei tähenda aga seda, et teabe andmiseks kohustatud isik peab kandma ka

sellega seotud kulutused ning korteriühistu kulutuste hüvitamise nõue ühistu liikme vastu ühistu

tegevusega seotud dokumentide ärakirjade väljastamise eest võib iseenesest olla põhjendatud. Nii

võib korteriühistu võtta KÜS § 14 lg 2 järgi tõendi väljastamisega seotud kulude katteks tasu. Õige

on kostja väide, et vastava tehnika olemasoluta on koopia tegemine dokumendist lisaks otsestele

kuludele ajamahukas (sõit kesklinna, arve väljastamine ja selle tasumine, tl 35). Tegemist on

kuludega, mida kaetakse korteriühistu vahenditest. Kostja on menetluses leidnud, et ühistu liikmetel

on õigus saada dokumentidest elektrooniliselt ärakirja juhul, kui see on elektroonilisel kujul olemas

(tl 35). Seega juhul, kui kostja tegevust puudutav ei ole kättesaadav elektrooniliselt, edastab kostja

ärakirjad üldjuhul paberkandjal.

12. Kostja poolt kehtestatud tasu dokumendi koopia väljastamise eest viis eurot lehekülje kohta on

ringkonnakohtu hinnangul korteriühistu liikmeid ebamõistlikult kahjustav ja seega heade kommete

vastane TsÜS § 38 lg 2 järgi. Juhul, kui ühistu liige soovib ühistu juhtimise osas saada teavet, mille

maht on mitmel leheküljel, võib kõrge tasunõue korteriühistu tegevust puudutava dokumentatsiooni

ärakirjade saamisel piirata tema võimalusi osaleda korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja

maatüki mõtteliste osade ühises majandamises. Ringkonnakohus möönab, et hageja menetluses

võrdlusena esitatud (tl 75 jj) paljundustööde tasud ei pruugi peegeldada kostja kulutusi nt juhul, kui

taotlus ärakirja saamiseks puudutab vaid ühte lehekülge. Kulude katteks on kostjal võimalus

kehtestada mõistlik tasu lehekülje koopia tegemise eest ning lisaks ühekordne, lehekülgede arvust

sõltumatu tasu paljundamisega seotud muude kulutuste katteks (nt sõidukulud koopiakeskusse vms).

13. TsMS § 174 lg 5 kohaselt muudab kõrgema astme kohus vajaduse korral madalama astme kohtu

kindlaksmääratud menetluskulude rahalist suurust juhul, kui madalama astme kohus määras

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ja kõrgema

astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata. Sellest

tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse hagejalt kostja kasuks väljamõistetud

menetluskulude 140 eurot osas.

Ringkonnakohus jätab menetluskulud hagi ja apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu TsMS §

163 lg 1 alusel poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke