1-15-7004/50 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2016, Tallinn Kohtuistungi aeg ja koht 20. jaanuar 2016, Tallinn Kriminaalasja number

1- -7004 15 Kohtukoosseis eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Meelika Aava, Pavel Gontšarov Kohtuistungi sekretär Kea Lemming Kriminaalasi

D.V süüdistuses KarS § 199 lg 2 p- 6 ja de 7

järgi, V.K süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-

de

6 ja 7 järgi, D.G süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-

de

6 ja

199 lg 2 p 7 järgi, R. i süüdistuses KarS § F- 7 - § 22 lg 3 järgi ja A.S i süüdistuses KarS -

§ 202 lg 2 p 3 järgi lühimenetluses ,

Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu otsus 29. septembrist 2015 Apellatsiooni esitaja

S D.G kaitsja adv. Gennadi Kull, üüdistatav

süüdistatav D.V kaitsj

a adv. Toomas Pilt,

süüdistatav V.K kaitsja adv. Leelo Viil,

tsiviilkostjate DHL Estonia ASi esindaja adv. Meelis

Masso ja Aave Transport esindaja adv. osaühingu

Toomas Laanemaa ning kannatanu E aktsiaseltsi esindajad adv-d Annika Vait ja Siret Siilbek Prokurör Annika Vanatoa Süüdistatavad

D.V , V.K , D.G

(ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses) Kaitsjad adv Toomas Pilt, adv. Leelo Viil, adv. Gennadi Kull Kannatanu esindajad adv. Annika Vait, adv. Siret Siilbek

Tsiviilkostjate esindajad adv. Indrek Kukk ja adv. Toomas Laanemaa

RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu otsus 29. septembrist 2015 tühistada osaliselt ja nimelt:

2

1) süüdistatavatele D.V le , D. le - G-

, .K-le ja A.S-ile V

süüdimõistvas kohtuotsuses etteheidetud kuriteo toimepanemise ajavahemiku osas e. alguse osas ja varastatu koguse osas;

2) süüdistatavatelt D.V lt , D. lt - G-

, V.K lt , . ilt

ja - R F-

tsiviilkostjatelt , osaühingult Aave Transport

Logistika Pluss osaühingult ja DHL Estonia ASilt

solidaarselt väljamõistetud kuriteoga tekitatud kahju osas;

3) kannatanu viivisenõude alusel viivise väljamõistmata jätmise osas.

4) tsiviilkostja osaühingu Aave Transport menetluskulude täielikult rahuldamata jätmise osas.

Teha uus o t s u s; millega:

1) Lugeda varguse ajavahemikuks 20.08.2011 kuni

02.10.2011, mille jooksul süüdistatavad D.V

, D. võtsid neljal G ja .K V

korral ebaseadusliku omastamise eesmärgil

Logistika Pluss osaühingu laost aadressil Punane

73, Tallinn E aktsiaseltsile kuuluvaid

elektroonikaseadme komponente - 10 alust -

tekitades E aktsiaseltsile kahju vähemalt 52930,01 eurot.

2) Kannatanu tsiviilhagi rahuldada osaliselt, so 47704,25 euro nõudes, millest: - 19165,56 eurot kuulub VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p

5 ning § 1054 lg te 1 ja 2 alustel välja mõistmisele - solidaarselt D.V lt, D. lt, V.K lt - G- -

, . ilt ning tsiviilkostjatelt, so R F-

Logistika Pluss osaühingult, DHL Estonia ASilt ja osaühingult Aave Transport;

- 28538,69 eurot kuulub

VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p

5 ning § 1054 lg te 1 ja 2 alustel välja mõistmisele -

solidaarselt D.V lt , D. lt ja - G-

V.K-lt ning tsiviilkostjatelt, so Logistika Pluss osaühingult, DHL Estonia ASilt ja osaühingult Aave Transport.

3 E aktsiaseltsi hagi ) jätta 89397,79 euro nõudes seoses süüdistuse mahu vähenemisega KrMS § 310

lg 2 alusel läbi vaatamata ning selgitada

kannatanule, et tal on õigus esitada hagi uuesti

tsiviilkohtumenetluse korras.

3

4) Mõista D.V lt, D. lt, V.K lt - G- -

, . ilt , Logistika Pluss R F- osaühingult, DHL Estonia ASilt ja osaühingult Aave

Transport solidaarselt E aktsiaseltsi kasuks välja seisuga 29.09.2015 viivis 444,88 eurot.

5) Mõista D.V lt, D. lt, V.K lt - G- -

, . ilt , Logistika Pluss R F- osaühingult, DHL Estonia ASilt ja osaühingult Aave

Transport solidaarselt E aktsiaseltsi kasuks välja viivis põhivõlalt, so 19165,56 eurolt VÕS § 113 lg-s 1

sätestatud määras alates 30.09.2015 kuni põhivõla tasumiseni.

6) Mõista D.V lt, D. lt, V.K lt - G- - , Logistika Pluss osaühingult, DHL Estonia

ASilt ja osaühingult Aave Transport solidaarselt E

aktsiaseltsi kasuks välja viivis põhivõlalt

, so

28538,69 eurol - t VÕS § 113 lg s 1 sätestatud määras alates 30.09.2015 kuni põhivõla tasumiseni.

7 E aktsiaseltsi (reg ) Välja mõista Eesti Vabariigilt

koodrik XXXXXXXX, asukoht: X ) lepingulise ood XX

esindaja tasu apellatsioonimenetluses summas

21 94 84, eurot.

8) Välja mõista Eesti Vabariigilt osaühingu Aave

Transport (reg kood 10167646, asukoht Järsi küla,

Raasiku vald, Harjumaa 75204) kasuks lepingulise

esindaja tasu apellatsioonimenetluses summas 3163 eurot ja ½ tasust, so 2400 eurot (sh käibemaks)

maakohtu menetluses okku 5536 eurot. , k

9 DHL Estonia ASi ) Välja mõista Eesti Vabariigilt

(reg kood 10451175, asukoht Betooni 6, Tallinn

11415) kasuks lepingulise esindaja tasu apellatsioonimenetluses summas 2530 eurot.

10.

Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

11. Esitatud apellatsioonid rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada

kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon tuleb esitada

kirjalikul 30 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu

otsusega tutvuda. Süüdistatav ja kannatanu võivad

kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või

advokaadi vahendusel. Menetluskulude peale võib

4

esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Harju Maakohus otsustas 29. septembri 2015 otsusega:

1.

-des 6 ja 7 D.V süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada D.V le mõistetud karistust ühe - kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 4(neli) kuud vangistust.

3. - 1

KarS § 73 lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult te ja täitmisele, kui D.V ei pane aastase katseaja kestel toime uut kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, so 29.09.2015.

4. D.V lt välja mõista KrMS § 180 lg 1 menetluskuluna: KrMS § 175 lg 1 p - 9, § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 585 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 420 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikus materjalist koopia tegemise kulud summas 1 euro.

5. des V.K - süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p ettenähtud kuriteo 6 ja 7 toimepanemises ja mõista temale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

6. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada V.K le mõistetud karistust ühe - kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

7. - 1 ja KarS § 73 lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult te täitmisele, kui V.K ei pane aastase katseaja kestel toime uut kuritegu.

Katseaja al , so 29.09.2015. guseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev

8. V.K-lt välja mõista KrMS § 180 lg 1 menetluskuluna: KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 585 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 600 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikus materjalist koopia tegemise kulud summas 1 euro.

9. D.G -des 6 ja süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks 6(kuus) kuud vangistust.

10. KrMS § 238 lg 2 kohaselt väh mõistetud karistust ühe endada D.G-le kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. 11. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 05.10.2011-06.10.2011, s.o 2 (kaks) päeva. Kandmisele kuulub

3 (kolm) kuud

ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

12. KarS § 73 lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult - 1 ja te täitmisele, kui D.G ei pane aastase katseaja kestel toime uut kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 29.09.2015. 13. D.G lt välja mõista KrMS § 180 lg 1 menetluskuluna: KrMS § 175 lg 1 p 9, § - 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 585 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 504

eurot; KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikus materjalist koopia tegemise kulud summas 1 euro.

14. R. i süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p § 22 lg ettenähtud kuriteo F- -s - 7 -s 3 toimepanemises ja mõista temale karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

15. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada R. ile mõistetud karistust ühe F-

kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 2 (kaks) kuud ja

20 (kakskümmend) päeva vangistust.

5

16. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, s.o kahtlustatavana

kinnipidam (kaks) kuud ise aeg 05.10.2011, s.o 1 (üks) päev. Kandmisele kuulub 2

ja

19 (üheksateist) päeva vangistust.

17. Kars § 73 lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult - 1 ja te

täitmisele, kui R. ei pane aastase katseaja kestel toi F me uut kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev s.o 29.09.2015. 18. R. ilt välja mõista KrMS § 180 lg 1 menetluskuluna: KrMS § 175 lg 1 p 9, § F-

179 lg 1 p 2 alusel sundraha 585 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 384

eurot; KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikus materjalist koopia tegemise kulud summas 1 euro.

19. A.S-i 202 lg 2 p-s süüdi tunnistada KarS § 3 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

20. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada A.S ile mõistetud karistust ühe -

kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

21. Kars § 73 lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult - 1 ja te täitmisele, kui A.S ei pane aastase katseaja kestel toime uut kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev s.o 29.09.2015. 22. A.S ilt välja mõista KrMS § 180 lg 1 menetluskuluna: KrMS § 175 lg 1 - p 9, § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 585 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 420 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikus materjalist koopia tegemise kulud summas 1 euro.

23. Mõista solidaarselt VÕS § 113 lg § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 -te 1 ja

3,

lg 1 D.V-lt , V.K-lt , D.G-lt alusel välja , R. ilt F- ,

Logistika Pluss osaühingult DHL Estonia ASilt ja osaühingult Aave Transport ,

kannatanu E aktsiaseltsi kasuks tsiviilhagi katteks 137102,04 eurot ja menetluskulud 13207,95 eurot.

24. Jät osaühingu Aave Transport ta rahuldamata

taotluse menetluskulude hüvitamiseks.

Maakohtu otsuse kohaselt panid D.V, D.G, V.K ja R. F grupis toime suures ulatuses varguse ja nimelt: võtsid vähemalt neljal korral ebaseadusliku

omastamise ee 03.10.2011 Logistika Pluss smärgil ajavahemikul 18.12.2010 kuni

osaühingu laost aadressil Punane 73, Tallinn E aktsiaseltsile kuuluvaid

elektroonikaseadme kompo ulatuses tekitades kannatanu nente vähemalt 14 aluse hinnangul kahju koguväärtuses 137102,04 eurot ehk suures ulatuses, kuna vastav piir, mis ületati, oli 100-kordne minimaalpalk.

R. mõisteti süüdi selles, et ta F aitas oma tegevusega kaasa D.G, V.K

ja D.V võõra vallasasja ebase

aduslikule omastamisele ja nimelt

02.10.2011 sõitis Logistika Pluss osaühingu Punane 73 täislaetud veokiga ta st Tallinn,

mittesihtpaika, vaid Peterburi teel asuvasse parklasse, et seal sai ümberlaadida E aktsiaseltsile kuuluvaid 4 elektroonikakomponentidega alust võõrasse veokisse, tekitades

kahju vähemalt ulatuses 24 181,56 eurot. Seega R. F pani toime tahtliku teo,

osutades füüsilist kaasabi, mis oli suunatud võõra vallaasja äravõtmisele grupis.

Apellatsioonimenetlus registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus 19.11.2015 tsiviilkostja

esindaja adv Laanemaa apellatsiooni alusel. A 2015, T. 12. pellatsiooni tähtaeg lõppes 12.

6

so 15 päeva peale seda, kui kohtuotsuse tõlge oli kättesaadav süüdistatavatele

D.V-le . ja A.S ile -

APELLATSIOONIDE SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD:

S

üüdistatav D.V kaitsja adv T. tsiviilhagi Pilt taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas ja kriminaalasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks.

Kaitsja leiab, et D.V

süüdi tunnistamise ja temalt tsiviilhagi väljamõistmise aluseks

olevad faktilised asjaolud ei ole tuvastatud tõsikindlalt, vaid on piirdutud sellega, et

maakohus leidis, et kohtulikul uurimisel on tõendamist leidnud, et D.V grupis koos

D.G, V.K ja R. -iga F võttis vähemalt neljal ebaseadusliku korral

omastamise eesmärgil ajavahemikul 18.12.2010 Logistika Pluss osaühingu -03.10.2011

laost aadressil Punane 73, Tallinn E aktsiaseltsile kuuluvaid elektroonikaseadme

komponente ulatuses

vähemalt 14 alust, tekitades kannatanu hinnangul kahju koguväärtuses 137 102,04 eurot ehk suures ulatuses, kuna vastav piir, mis ületati, oli

100-kordne minimaalpalk. RKKK on oma otsuses asjas nr 3-1-1- -09, p-s 15 9 öelnud, et süüteomenetluse raames peavad süüteo faktilised asjaolud olema tuvastatud tõsikindlalt,

mitte aga hüpoteetiliselt. Apellatsioonis tsiteeritakse veel Riigikohtu vastavasisulisi otsuseid.

KrMS § 312 p 1 kohaselt tuleb kohtuotsuses nimetada kohtulikul uurimisel tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid, millele tuginetakse. KrMS § 312 p 8 kohaselt peab kohtuotsuse põhiosas olema ka otsus tsiviilhagi kohta. Kohtuotsuse põhistatus tähendab seda, et kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema kohtuotsuse lugejale jälgitav. Ka

tsiviilhagi käsitlev kohtuotsuse osa peab nimetatud nõudele vastama. Käesolevas

kriminaalasjas

on kohus nimetatud nõuet rikkunud.

Kohus on tsiviilhagi osas asunud seisukohale, et see on põhjendatud ning kuulub

väljamõistmisele täies ulatuses. amas puuduvad kohtuotsuses põhjenduse S d, milliste

tõendite põhjal on kohus jõudnud järeldusele, et D.V tegudega on tekitatud

kanntanule kahju kokku 137102,04 eurot. Nimetatust tuleneb kohtuliku uurimise

ühekülgsus ja puudulikkus ning sellega seotud on kriminaalmenetlusnormide oluline r

ikkumine, mis on kohtuotsuse tühistamise aluseks KrMS § 338 p 1 ja 3 järgi. Kohtuotsuses on kohus loetlenud tõendid, mida kohus on väidetavalt uurinud ning millel

kohtu järeldused põhinevad (kohtuotsuse lk 6

-8). Samas ei ole kohus loogiliselt ja jälgitavalt põhistanud, kuidas on kohus nimetatud tõendite põhjal jõudnud järeldusele, et

D.V on toime pannud vargused, millega on kahju tekitatud just 137102,04 euro ulatuses.

Kohtuotsuses on viidatud kannatanu, so E aktsiaseltsi seaduslike esindajate ning SGL AD

ütlustele. Nimetatud ütlused on kaudsed tõendid, millest ei nähtu KrMS § 62 vastavaid

tõendamiseseme asjaolusid. Ütlustest ei selgu, milliste tegudega on E aktsiaselts

ile

väidetav 04 eurot tekitatud. Protokollidest nähtub, et kannatanu alt kahju summas 137102,

seaduslikud esindajad ei oska kuritegude tehiolude kohta midagi öelda. Seega ei saa nimetatud tõenditest kuidagi järeldada, et süüdistatav D.V oleks vargustega tekitanud

kahju E aktsiaselts summas 137102,04 eurot. ile

Kohus on otsuses viidanud juhatuse liikme

Logistika Pluss osaühingu ütlustele MR ,

milledest lao salvestustest perioodi august kuni nähtub, et Logistika Pluss osaühingu

oktoober 2011 kohta selgus 10 kaubaaluse vargus: 1) 20.08.2011 1 alus, osalevad –

V.K ja R. ; D.V F ei osale; 2 24.08.2011 - 2 alust; laadijaks ja )

dokumendi allkirjastajaks oli D.G, autojuhiks V.K; laos viibisid veel R.F,

Aleksandr ja D.V

D.V, (selles episoodis on ütlustes kasutatud kahte nime – AI

A. ja D.V 3) 17.09.2011 3 alust; laadimise juures viibisid D.V – ); Aleksandr

7

D.V, D.G ja V.K; saatedokumendi allkirjastas D.G ja 4) 02.10.2011 – 4 alust, veoki laadimises osales D.G, R.F ja V.K. Siit nähtub, et D.V viibis laos 24.08.2011 ja võib-olla 17.09.2011 episoodi ajal, juhul, kui tunnistaja on tema

nimega eksinud

– ütlustes oli juttu Aleksandr D.V st. -

Vaatamata sellele, et tunnistaja

MR ütlustest nähtub, et D.V ei osalenud kahel kuupäeval toime pandud kuritegudes ja kahe ülejäänud episoodi puhul on kahtlus osaleja nimes, on tema süüdistuse maht täpselt sama, mis V.K (4 episoodi) ja D.G (3 episoodi). R. -i F süüdistati 02.10.2011 episoodile kaasaaitamises, sealjuures J. Jepisini

tegevusele kaasaaitamises, olgugi, et tunnistaja

MR ütlustest nähtub, et D.V ei osalenudki sellel päeval toimepandud varguses.

Samas leidis kohus, et istungil esitatud ja uuritud tõenditega, mida kohus loeb nende kattuvuse tõttu usaldusväärseiks, on täielikult tõendatud, et D.V, D.G ja V.K

on neljal korral ajavahemikul 18.12.2010-03.10.2011 varastanud Logistika Pluss

osaühingu laost aadressil Punane 73, Tallinn, E aktsiaselts

ile kuuluvaid vähemalt 14 alusel

olevaid elektroonikaseadme komponente, tekitades sellega kannatanule kahju summas 137102,04 eurot.

MR ütlustest järeldub, et 26493 komponendist (mis oli väidetavalt kogu tuvastatud puudujääk) 10209 komponenti olid kadunud juba enne 20.08.2011. Mingeid objektiivseid tõendeid, mis annaks aluse väita, et D.V oleks süüdistusaktis märgitud komponentide

vargusi toime pannud enne 20.08.2011, esitatud ei ole. Kohus ei ole otsuses ka

põhjendanud, millistest tõenditest ja kuidas järeldub, et D.V oleks komponentide varguses osalenud enne 20.08.2011.

Kahtlustatav D.V ütlustest selgub, et ta tunnistab oma süüd osaliselt, ei tunnista kahju süüdistusaktis märgitud ulatuses. Tunnistab, et ajavahemikus maist või juunist 2011

kuni 02.10.2011 varastas ta kolmel-neljal korral alumiiniumist plaate ja konnektoreid.

Kokku viidi välja 11 või 13-14 detailidega kaubaalust, neist 9 kaubaalust oli

alumiiniumplaatidega ja 2 kaubaalust konnektoritega. Kuivõrd puuduvad muud tõendid, mille põhjal oleks kohus saanud kindlalt järeldada, et D.V oleks vargusi toime pannud enne 20.08.2011, siis ei saanud ta ka põhjustada 10209 komponendi puudujääki, millede puudujääk MR ütluste kohaselt tuvastati laost enne 20.08.2011. Kohus ei ole põhjendanud, kuidas ning milliste tõendite põhjal on kohus tuvastanud varastatud esemete väärtuse ning seega väidetavate vargustega põhjustatud kahju suuruse. Kokkuvõtvalt on apellant seisukohal, et maakohtu otsus ei ole vaidlustatud osas seaduslik ega põhjendatud (KrMS § 305¹ lg 1) ning see kuulub tühistamisele. Kohtulik uurimine on olnud ühekülgne ja puudulik (KrMS § 338 p 1). Maakohus on otsuse tegemisel oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust (KrMS § 338 p 3).

Süüdistatav D.G kaitsja adv Kull vaidlustab maakohtu otsust osaliselt. Apellant G.

taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas mõisteti D.G lt - , millega rahuldati hagi ja

solidaarselt D.V , R. -i, Logistika Pluss DHL Estonia ASi F , V.K osaühingu,

ja osaühinguga Aave Transport aktsiaseltsi kasuks välja E 137102,04 eurot ja

menetluskulud 207,95 eurot. Kaitsja taotleb uue la 13 hendi tegemist, millega jäetaks tsiviilhagi rahuldamata. Alternatiivselt taotleb i apellant saata tühistatud osas kriminaalas

uueks arutamiseks Harju akohtule teises kohtukoosseisus. Apellant leiab, et kohus on Ma

rajanud otsuse kallutatult kostja kasuks,

rajades otsuse puudulikele tõenditele. KrMS § 15 lg 1 sätestab, et kohus rajab otsuse tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel

esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud. KrMS 237 lg 4 kohaselt võivad

kohtulikul arutamisel kohtuistungist osavõtjad tugineda üksnes kriminaaltoimiku materjalile.

8

Apellant leiab, et vaatamata asjaolule, et asja arutati lühimenetluse sätete kohaselt, toimub

protsess võistlevuse põhimõtte kohaselt ja vastavuses TsMS sätetega. Eeltoodust lähtuvalt on tõendite esitamine poolte ülesanne ning kohus saab rajada otsuse ainult neile tõenditele tuginedes, mida pooled on kohtule esitanud ja mida on protsessi käigus uuritud.

Käesolevas kaasuses on eelmainitud põhimõtet rikutud. 24.09.2015 toimunud

kohtuistungil ei avaldanud prokurör ega kannatanu kriminaaltoimikus olevaid tõendeid. Kohtuliku uurimise käigus ei ole prokurör ühtegi kriminaaltoimikus olevat tõendit avaldanud

ning kohtuistungil ei leidnud aset tõendite vahetu ja igakülg t set uurimist. Apellandi

hinnangul kohus r on ajanud otsuse mitte kostja ja prokuröri poolt esitatud tõenditele, mida oleks kohtuistungil vahetult uuritud, vaid kohus on rajanud otsuse enda poolt avaldatud

tõenditele, mida pooled ei ole kohtuistungil ise avaldanud. Seega rikkus kohus menetlusõiguse norme. Seadusest tulenevalt peab kohtuotsuse põhistavas osas olema märgitud, millised asjaolud

ja milliste konkreetsete tõenditega on tõendamist leidnud. Käesoleval juhul ei ole

kohtuotsusest võimalik aru saada, millise tõendiga ja millise asjaolu on kohus lugenud tõendatuks. Kohus tuvastas kaduma läinud detailide arvu, kuid vaatamata kaitsja mitmele tähelepanujuhtimisele asjaolule, et materjalide juures puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, kust ja millise hinnaga mingi detail osteti, ei esitanud kostja kohtule tõendeid detailide ostu-

müügi tehinguist, millest nähtuks, kellelt ja millise hinnaga materjalid osteti. Eeltoodust tuleneb, et kaduma läinud detailide hinna määras kostja. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 232 lg 1 sätestab, et kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid

igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas me

netlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte.

Kohtule ei ole esitatud inventuuri akte, mis tõendaksid, millisel päeval, kui palju kaupa

tegelikult kaduma läks. Kannatanu tunnistajate ütlustele ning tegi arvestusi tuginedes esitatud turvalindistustele. Turvalindistustelt ei ole näha ei kauba kogust ega kauba koode - tuginedes ainult aluste nägemisele, ei saa teha kindlaid järeldusi seal olnud kauba ja selle arvu kohta. Kaitsja märgib ka, et puudu oleva kauba koguse akt koostati peale seda, kui avastati, et

laost varastatakse kaupa. Milline oli puudujääva kauba varaline väärtus, kohtuistungil tõendamist ei leidnud. Kostja volitatud esindajad teatasid ainult seda, et nad jäävad nende

andmete juurde, mida nad on varasemalt esitanud, kuid millistele tõenditele kostja

esindajad konkreetselt tuginevad, seda nad ei nimetanud. Kuna kostja ei ole esitanud

kohtule tõendeid, mis kinnitaksid, millise hinnaga ta kaduma läinud kauba omandas, ei ole

tõendatud ka kahju suurus.

Apellant leiab, et kostja on teinud ainult ühe inventuuri, mille jooksul avastas kauba puudujäägi. Tuginedes tehtud inventuurile arvestas ka tekitatud kahju suuruse. Kostja ei ole dokumentaalsete tõenditega tõendanud tegelikult tekkinud kahju suurust. Esitamata on kahju arvestamise metoodika. Kahju suurust saaks arvestada alles siis, kui oleks kindlalt

tuvastatud D.G poolt tekitatud kahju suurus. Tekkinud kahju suuruse saaks kindlaks

teha ka ostu-müügi dokumentide alusel. Kannatanu ei ole tõendanud, millest ta kahju

suuruse hindamisel lähtub. Kannatanu ei ole tõendanud ega ka kohtus maininud, et ta oleks kaduma läinud detailid ise valmistanud või andnud kadumaläinud detailidele mingil

viisil lisandväärtuse. Seega saa järeldada, et tekitatud kahju suurust on võimalik b dokumentaalsete tõenditega tõendada, mida aga ei ole tehtud. Kohtule esitatud tõenditega ei ole aga võimalik kindlaks teha kaubakoodide lõikes varastatud detailide kindlat hulka ja omandamise aega ega ka väärtust. Kohus on arvestanud tekitatud kahju suuruse ainult

tunnistajate vastuo

lulistele ütlustele tuginedes.

9

Apellant esitab mõned vastuolulised faktid, mis leidsid kohtuotsuses kinnitust.

MR osales vargustes 20.08.2011, 24.08.2011, 17.09.2011 ja ütles, et V.K

02.10.2011.

MR Logistika on öelnud ka seda, et enne esimest vargust 20.08.2011, on

Pluss osaühingu laos juba eelnevalt tuvastatud puudujääke alljärgnevalt: 25.04.2011

-

3456 komponenti koodiga RNT4087019/03; 08.08.2011 - 353 komponenti koodiga SEA920271/2R1A ja 19.08.2011 - 6400 komponenti koodiga RNT4087017/0. Seega kokku

10209 komponenti. Tuginedes

, kohus leidis, et kokku on ajavahemikul MR ütlustele

25.04.2011 kuni 05.10.2011 tuvastatud laost puudujääk 26493 komponenti. Eeltoodust järeldub, et kokku puuduolevast 26493 komponendist oli 10209 komponenti laos puudu juba enne.

Süüdistatav V.K kaitsja adv Viil taotleb esitatud apellatsioonis oma kaitsealuse L.

õigeksmõistmist ringkonnakohtu otsusega. Kaitsja leiab, et Harju Maakohtu 29.09.2015

otsuse tegemisel on ebaõigesti kohaldatud materiaalõigust ja rikutud kriminaalmenetlusõigust. Nõustuda ei saa V.K süüditunnistamisega KarS §199 lg 2 p-de 6 ja 7 järgi vähemalt

nelja varguse toimepanemises, samuti temalt solidaarselt teiste süüdistatavatega kannatanute kasuks tsiviilhagi - 137102,04 eurot - väljamõistmisega. Harju Maakohus on hinnanud tõendeid vääralt ja teinud neist ebaõigeid järeldusi, lähtudes seejuures oletustest

ja tõlgendades kõrvaldamata kahtlused süüdistatava kahjuks. Maakohus on tõendeid hinnanud ühekülgselt, kohtu järeldused ei ole veenvalt motiveeritud, mistõttu on V.K

alusetult süüdi tunnistatud. Kaitsja leiab, et tsiviilhagi osas on kohtulik uurimine olnud ühekülgne ja puudulik ning oluliselt on rikutud kriminaalmenetlusõigust.

Maakohus leidis, et täidetud on süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused

ning V.K ndamist leidnud, poolt toimepandud kuritegu on täielikku tõe õigesti

kvalifitseeritud ning V.K p- 6

tuleb süüdi mõista KarS §199 lg 2 7 järgi. de ja Vaidlust pole käesoleval juhul selles, et V.K käis autojuhina 2011 vähemalt neljal

korral

Kaitsja, toetudes oma kaitsealuse Logistika Pluss osaühingu laos kauba järel.

positsioonile, on se koosseisu olemasolu. seisukohal, et tõenditest ei nähtu subjektiiv

Süüdistatav V.K tunnistas Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil ennast osaliselt süüdi, selgitades, et ei olnud teadlik, kellele kuulub vara ja

transport. Samuti ei tunnistanud ta osalemist kõigis vargustes ning ei nõustunud tsiviilhagiga.

KarS § s 199 sätestatu nõuab koosseisus kirjeldatud tegevuste suhtes vähemalt kaudset -

tahtlust ning lisaks näitab asja ebaseadusliku omastamise eesmärk, et nõutav on subjektiivse koosseisutunnusena kavatsetus asja äravõtmise suhtes.

Maakohus asus seisukohale, et V.K Samas puuduvad süü on tõendatud.

kohtuotsuses inkrimineeritavate varguste subjektiivse täielikult põhjendused V.K le - koosseisuga seonduvalt. Käesoleval juhul ei ole maakohtu otsuse põhjenduste pinnalt võimalik aru saada, milliste

asjaolude põhjal pidi süüdistatav vähemalt möönma, et tegemist võib olla kuritegude toimepanemisega, mitte tavapärase veoteenuse osutamisega või tuttavate abistamisega.

Kaitsja leiab, et ka tahtluse madalaima vormi - kaudse tahtluse esinemine ei ole

kohtuotsuses märgitud asjaoludest tuvastatav. Käesoleval juhul oli tegemist reaalelt

asetleidnud ja tuvastatud suhtlemisega, mille käigus V.K kutsuti Logistika Pluss

osaühingu Samuti tuleb märkida, et käesolevas asjas ei lattu appi kaubaaluseid vedama.

nähtu süüdistatava toimingutel selliste tunnuste esinemi , mille põhjal süüdistatav pidi st

mõistma, et tegemist võib olla süüdistuses kirjeldatud vargustega. Isegi siis, kui oleks

tuvastatav V.K teataval määral arusaamine tehioludest, ei tähenda see

automaatselt, et süüdistatav oleks arvestanud võimaliku kahju põhjustamisega suures

10

ulatuses ning sellega sisimas S ka nõustunud. eega ei ole käesoleval juhul tuvastatav

tahtlus ka tagajä a põhjendamatu on väide, et V.K rje osas. Meelevaldne j oli veoteenuse osutamisel eesmärgiks võõra vara suures ulatuses ebaseaduslik omastamine.

Kohus asus siiski seisukohale, et V.K pa Selle kohtu ni vargused toime täideviijana. seisukohaga ei saa nõustuda. Samuti ei ole süüdistatava tegevus on käsitletav kuriteole

kaasaaitamisena. Käesolevas asjas ei saa olla tuvastatav ka see, et V.K toetas

teadlikult ja tahtlikult väidetava kuriteo täideviijate ebaseaduslikku tegevust. Apellant

tsiteerib oma seisukoha toetuseks R nr 3-1-1- - , kust tuleneb, et subjektiivsete KKKo 97 09 tunnuste poolest peab kaasaaitamistegu olema tahtlik. Kohtus uuritud tõendid ei kinnita käesoleval juhul kuriteo toimepanemist põhiteona ega ka sellele kaasaaitamist. Maakohtu

konstanteering, mille kohaselt on kohtulikul arutamisel tuvastatud V.K poolt varguste toimepanemine, on konkreetsete tõenditega seostamata. Eeltoodut arvesse võttes ei ole käesolevas kriminaalasjas kogutud piisavalt tõendeid selle

kohta, et V.K oleks toime pannud - 6

KarS § 199 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava de ja kuriteo, mistõttu tuleb ta nimetatud süüdistustes õigeks mõista.

Maakohtus juhiti menetlusosaliste poolt tähelepanu sellele, et kohtulikul uurimisel

süüdistatavatele inkrimineeritavate varguste aja konkretiseerimata jätmine on oluline

kaitseõiguse rikkumine. Tuleb möönda, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi saab kuriteosündmust ajalises mõttes lugeda tuvastatuks mitte üksnes siis, kui seda on tehtud kas sekundilise või minutilise täpsusega, vaid ka ajahetke või ajavahemikuna. See

sõltub konkreetse kriminaalasja esemeks oleva teo tehioludest. Kaitseõiguse tagamist silmas pidades on oluline, et süüdistataval oleks võimalus aru saada, millist konkreetset

tegu talle ette heidetakse, ja ennast esitat

ud süüdistuse vastu kaitsta (RKKKo nr 3-1-1- - 85 08).

Apellant leiab, et süüdistuse formulatsioon, mille järgi kuriteo toimepanemise aeg on hajutatud kümnele kuule, võtab süüdistatavalt võimaluse end reaalselt kaitsta.

Käesoleval juhul tuleb rõh tõenditest nähtuvalt ei osalenud V.K kõigis utada, et

vargustes. Samas sõltub nii karistusmäär kui ka tsiviilhagi hüvitamiseks väljamõistetud summa suurus sellest, milliste konkreetsete varguseepisoodide toimepanemises isik süüdi

tunnistatakse. Kuivõrd V.K le esitati süüdistus vargustes suures ulatuses, sõltub - süüdistuse mahust ilmselgelt ka kuriteo kvalifikatsioon.

MR

ütlustest nähtuvalt on turvalindistusest näha V.K

osalusel varguste

toimepanemine 20.08.2011, 24.08.2011, 17.09.2011 ja 02.10.2011, so neljal korral, süüdistuses märgitud ajavahemiku viimastel kuudel. Ka V.K ütluste kohaselt käis ta

laos kolm-neli korda. Seega haakuvad V.K

ütlused turvalindistuste kuupäevadega

ja

s. Vaatamata sellele, et

MR MR ütlustega varguste toimepanemise aja osa ütlustest nähtuvalt V.K kõigis varguse episoodides ei osalenud, on kõigile süüdistatavatele

esitatud süüdistuse maht sama. Kuna kohtuistungil süüdistust ei konkr

etiseeritud, ei olnud

süüdistataval küllaldast võimalust end sellise süüdistuse vastu kaitsta. ka

M on andnud tahtlikult aakohtu otsusest ei nähtu, millel põhineb hinnang, et V.K kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse kõigis vargustes.

Tõendid on sedavõrd vastuolulise nendest ei saa järeldada, milles d ja ebakonkreetsed, et iga süüdistatava teopanus seisnes ning millal ja kes igas episoodis osales. Käesolevas

asjas ei saa kõik varguse episoode ning kogu kahju põhjustamist süüks arvata kõigile i

isikutele üksnes seetõttu, et süüdistatavate konkreetsete tegude osas ei ole piisavalt

tõenduslikku teavet. Tuleb nõustuda, et teatav roll vargustes võis olla kõigil süüdistatavatel, kuid sellest ei piisa V.K (ega ka teiste süüdistatavate) teo hindamiseks kõigi

varguste kaas

täideviimisena.

Riigikohus on rõhutanud, et KrMS § s 268 nähakse ette nõuded, millest lähtudes

-

määratakse kindlaks kohtus arutatava kriminaalasja ese, s.t need faktilised asjaolud ja

11

õiguslikud küsimused, mida tuleb kohtumenetluses isiku süü tuvastamiseks käsitleda ning

millele saab rajada kohtuotsuse. Eeskätt peavad kõnealused nõuded piiritlema

kohtumenetluse eseme (piiritlemisfunktsioon) ja tagama KrMS § s 14 ette nähtud -

kohtumenetluse võistlevuse põhimõtte järgimise ning süüdistatava kaitseõiguse

(informeerimisfunktsioon). Riigikohus on KrMS § 268 lg-tele 1 ja 5 tuginevalt korduvalt

selgitanud, et isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks saavad olla vaid süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud, mis määravad ära piiri, millest kohus asja arutamisel väljuda ei saa. Kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega

kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks.

Süüdistusakti lõpposas sisalduvas süüdistatava tegevuse kirjelduses tuleb näidata kõik

need isiku käitumise aspektid, mis prokuratuuri hinnangul moodustavad kuriteokoosseisu.

Olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses

nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada (RKKKo nr 3-1-1- - , RKKKm nr 3-1- 109 12

1- - 70 15). Käesolevas asjas nimetatud nõudeid järgitud ei ole, millega on oluliselt rikutud

kriminaal

menetlusõigust. Ka on kaitsja seisukohal, et kohtulik uurimine tsiviilhagi osas on olnud äärmiselt puudulik.

Kohus ei ole põhjendanud, kuidas ning milliste tõendite põhjal on kohus tuvastanud varastatud esemete väärtuse ning sellest tulenevalt väidetavate vargustega põhjustatud kahju suuruse.

VÕS § 137 lg 1 kohaselt kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda

isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. See tähendab, et kui oleks tõendatud V.K osavõtt kõigist vargustest,

kuigi ei ole täpselt teada, millise vargusega konkreetselt tuvastatud kahju tekkis, vastutaksid tekitatud kahju eest kõik süüdistatavad.

Käesolevas asjas puuduvad tõendid ja kohtuotsuse põhjendused, mille põhjal oleks

võimalik järeldada, et V.K on osalenud vargustes või vähemalt käinud Logistika Pluss osaühingu laos enne 20.08.2011. MR ütlustest järeldub, et 26493 komponendist (mis

oli kogu tuvastatud puudujääk) 10209 komponenti olid kadunud juba enne 20.08.2011. Seega ei saanud V.K põhjustada ka 10209 komponendi puudujääki, mis ütluste MR kohaselt tuvastati laos enne 20.08.2011. Ühtegi tõendit selle kohta, et V.K peaks vastutama põhjustatud kahju eest nendes episoodides, kus ta laos ei käinud, maakohtu

otsuses märgitud ei ole. Kohus ei ole põhjendanud, kuidas on kannatanu seaduslike esindajate ütlused seostatavad süüdistusaktis süüdistatavatele etteheidetud tegudega ja

nende tegudega väidetavalt põhjustatud kahjuga. Protokollidest nähtub, et kannatanu

seaduslikud esindajad ei oska kuritegude tehiolude kohta midagi öelda. Seega ei saa

nimetatud tõenditest kuidagi järeldada, et süüdistatavad, sh V.K, on vargustega

tekitanud kahju E aktsiaseltsile summas 137102,04 eurot.

Eelnevast tulenevalt tuleks maakohtu otsus igal juhul tühistada osas, millega maakohus mõistis solidaarselt kõigilt süüdistatavatelt kannatanute kasuks välja tsiviilhagi 137102,04 eurot.

Kaitsja leiab, et maakohus ei ole piisavalt põhjendanud siseveendumuse kujunemist

kohtuotsuse tegemise ning tsiviilhagi ja karistamise aluseks olevate asjaolude

tuvastamisel. Seega on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Riigikohus on selgitanud, et üldjuhul on kohtuotsuse põhistamise kohustuse (KrMS § 3051

1) rikkumine - lg sh näiteks kohtuotsuse põhistuse ebapiisavuse või -

veenvuse korral - 339 lg käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 2

mõttes (vt RKKKo nr 3-1-1- - , nr 3-1-1- -14, nr 3-1-1- - ). 14 14 63 65 14

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 2 tulenevalt ja KrMS § s 3 sätestatud 22 lg-st 7 - lg

põhimõtet aluseks võttes tuleb tõlgendada tekkinud kahtlused kahtlustatava kasuks. Kohus ei ole vaatamata ilmnenud vasturääkivustele ja kaheldavustele lähtunud

12

uginedes ei osutunud põhimõttest. Kohtuistungil uuritud tõenditele t

võimalikuks kõrvaldada kahtlusi süüdistatava tegevuses süüteokoosseisu esinemise

kohta kõigis talle süüks arvatud vargustes. Seetõttu tulnuks kohtul igal juhul lähtuda

kriminaalmenetluses kohaldatavast

põhimõttest.

Kohtule esitatud ja kohtuistungitel uuritud tõendid ei kinnita käesoleval juhul kuriteo toimepanemist põhiteona ega sellele kaasaaitamist. Kuna käesolevas kriminaalasjas ei ole kogutud piisavalt tõendeid selle kohta, et V.K on toime pannud vargused, mis on

kvalifitseeritavad KarS § 199 lg 2 p 7 järgi, tuleb ta nimetatud süüdistuses õigeks - 6

de ja mõista.

Kuigi

kaitsja arvates on käesolevas asjas oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust, ei ole otstarbekas kriminaalasja saata uuesti arutamiseks esimese astme kohtule KrMS § 337 lg

2 p 2 alusel, kuivõrd mõistlikku menetlusaega on juba ületatud ning eeldatavalt ei ole

võimalik ka kriminaalasja uuesti arutamisel leida piisavalt lubatavaid ja kohtukõlblikke

tõendeid V.K süüditunnistamiseks ja temalt solidaarselt teiste süüdistatavatega tsiviilhagi väljamõistmiseks.

KrMS § 181 lg 1 kohaselt õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik,

arvestades käesoleva seadustiku § s 182 sätestatud erandeid. -

Tsiviilkostja osaühingu Aave Transport indaja adv

es T. Laanemaa väitel ei ole maakohtu otsus vaidlustatud osas seaduslik ega põhjendatud (KrMS § 305¹ lg 1) ning see kuulub tühistamisele. Kohtulik uurimine on olnud ühekülgne ja puudulik (KrMS § 338 p 1). Maakohus on otsuse tegemisel oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust (KrMS § 338 p

3), mh on rikutud KrMS § 339 lg 1 p lg 2 nõudeid. - 7 ning de ja 12

Apellant on seisukohal, et antud kaasuses tuleb asja lahendamisel ringkonnakohtus

kohaldada KrMS § 341 lg 2 ja 3, tühistada maakohtu otsus ning saata asi uueks arutamiseks Harju Maakohtule teises kohtukoosseisus osas, mis käsitleb tsiviilhagi ning

osaühingu kasuks väljamõistmata jäetud menetluskulusid. Aave Transport

KrMS § 15 lg 1 sätestab, et maakohtu kohtulahend võib tugineda vaid tõenditele, mida on

kohtulikul arutamisel esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud. Ka

lühimenetluses peab tõendite uurimine kohtuistungil toimuma vahetult ning tehtav

kohtuotsus saab tugineda ainult nendele tõenditele, mida kohtuistungil on uuritud.

Nimetatud -test 1 ja 4, mille kohaselt peab kohtuliku põhimõte tuleneb KrMS § 237 lg

uurimise alguse prokurör avakõne, milles annab ülevaate süüdistusest ja süüdistust kinnitavatest tõenditest, mille uurimist ta kohtulikul uurimisel taotleb. KrMS 237 lg 4

kohaselt võivad kohtulikul arutamisel kohtuistungist osavõtjad tugineda üksnes

kriminaaltoimiku materjalile. Kohus sekkub, kui menetlusosalised käsitlevad kriminaaltoimikuväliseid asjaolusid.

Tõendite vahetu uurimine kohtuistungil tähendab seda, et vastava tõendi sisuks olevad

faktilised asjaolud oleksid kohtusaalis ette k 296 lg- 3 ette antud (analoogiliselt KrMS § ga loetud), kas tervikuna või refereeritult tõendile tugineva kohtumenetluse poole poolt. Lühimenetlus toimub samuti võistlevuse põhimõttel ning võistlevuse põhimõttest tulenevalt on tõendite esitamine kohtumenetluse poolte ülesanne ning kohus saab teha otsuse ainult

nende tõendite põhjal, mida pooled on esitanud käsitlenud tõendite uurimise käigus -

kohtuistungil. Seaduse mõttega ei ole kooskõlas olukord, kus lühimenetluses toimuks kohtuistungil tõendite uurimine seeläbi, et kohus loeb mingid tõendid avaldatuks ilma, et

nende sisu oleks kohtusaalis kohtumenetluse poole poolt ette kantud. Tulenevalt

võistlevuse põhimõttest ei saa ka lühimenetluses tõendite uurimine istungil toimuda

seeläbi, et kohus võtab kohtumenetluse poole rolli ja hakkab toimikus olevaid tõendeid

avaldama seeläbi, et loeb mingeid tõendeid avaldatuks või ise refereerima või ise kohtuistungil tõendite sisu ette kandma. Käesoleval juhul on nimetatud põhimõtte vastu

13

eksitud. 24.09.2015 toimunud kohtuistungil ei avaldanud prokurör ega kannatanu

kriminaaltoimikus olevaid tõendeid. Kohtuistungi protokollist nähtub, et prokurör on avakõnes küll andnud ülevaate, milliste tõendite uurimust ta kohtulikul uurimisel taotleb,

kuid kohtuliku uurimise käigus ei ole prokurör ühtegi kriminaaltoimikus olevat tõendit avaldanud - prokurör on palunud avaldada süüdistusaktis loetletud tõendid, kuid ise antud tõendeid avaldanud (refereerinud, ette lugenud jne) ei ole.

Kohtuistungi protokollist nähtub, et kohus on väidetavalt avaldanud süüdistusaktis

nimetatud tõendid, kuid: 1)

7 lg 4 tulenevalt võistlevuse põhimõttest ning KrMS § 23 loogikast, ei saa kohus ise tõendeid avaldada, nimetatu on menetlusosalise ülesanne. Kui kriminaaltoimikus asuvaid tõendeid avaldaks kohus ise, siis muutuks ainetuks KrMS §

237 lg 4 teine lause, mis näeb ette kohtu sekkumise, kui menetlusosaline käsitleb

kriminaaltoimikuväliseid asjaolusid ning muutuks sisutühjaks ka võistlevuse põhimõte,

mille kohaselt kohtumenetluse pool esitab tõendeid ja selgitab tõendite sisu ning millist asjaolu mingi tõend peks tõendama. Kui tõendite avaldamine toimuks kohtu poolt, siis ei oleks kohtul midagi muud peale kriminaaltoimikus asuvate tõendite avaldada ning kohtul

puuduks vajadus KrMS § 237 lg 4 kohaselt sekkuda; 2) protokollis viidatud tõendite

avaldamine ei ole toimunud nende kohtuistungil ettelugemise refereerimise teel ei või sisu

kohtu ega ka menetlusosaliste poolt, st segi kohtuistungil nimetatud tõendeid ei ole üld

vahetult uuritud. Kuigi kohus on istungi protokollis märkinud, et avaldab protokollis

märgitud tõendid, on see sisuliselt toimunud kohtu poolt vaikivalt. Nimetatud asjaolu järeldub muuhulgas sellest, et kogu kohtuistung on kestnud ainult 1h 45min. Kohtuistungil

on osalenud prokurör, 5 süüdistatavat, nende kaitsjad, kannatanu esindajad ning

tsiviilkostja esindaja. lli, siis protokollis kajastatud Kui analüüsida kohtuistungi protoko toiminguid ei oleks ilmselgelt füüsiliselt olnud võimalik läbi viia 1 tunni 45 minutiga juhul, kui tõepoolest oleks süüdistusaktis viidatud tõendeid vahetult kohtuistungil ette kantud, st

sisuliselt ja nõuetekohaselt uuritud. Nimetatut kinnitab tsiviilkostja arvates ka asjaolu, et kohtuistungi protokollis kattub väidetavalt kohtu poolt tõendite avaldamise käigus esitatud

refereering sõna sõnalt süüdistusaktis märgituga. Sisuliselt on koht - uistungi protokolli

kopeeritud stusakti test, mis aga tegelikkuses ei kajasta kohtuistungil toimunut. süüdi Kokkuvõttes põhineb kohtuotsus tõenditel, mida ei ole kohtuistungil vahetult uuritud ning nimetatu näol tegemist kriminaalmenetluse normi olulise rikkumisega, mis KrMS § 338 p

1 ja 3

kohaselt on kohtuotsuse tühistamise aluseks.

KrMS § 312 p 1 kohaselt tuleb kohtuotsuses nimetada kohtulikul uurimisel tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid, millele tuginetakse ning KrMS § 312 p 8 kohaselt otsus

tsiviilhagi kohta. Kohtuotsuse põhistatus tähendab seda, et kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema kohtuotsuse lugejale jälgitav. Ka tsiviilhagi käsitlev kohtuotsuse osa peab nimetatud nõudele vastama. Sisuliselt tähendab see, et kohtuotsuses tuleb ära näidata, millised asjaolud luges kohus tõendatuks ning millistele konkreetsetele tõenditele ja miks kohus seejuures tugines. Käesoleval juhul on kohus nimetatud nõuet eiranud. Kohtuotsuses on kohus asunud seisukohale, et E aktsiaseltsi esitatud tsiviilhagi summas 137102,04 eurot, mis on esitatud süüdistatavate ning tsiviilkostjate vastu, on põhjendatud,

kuulub rahuldamisele ning kuulub väljamõistmisele süüdistatavatelt ning tsiviilkostjatelt solidaarselt. Osaühingu Aave Transport osas on kohus asunud seisukohale, et tõendamist

on leidnud, et kasutas V.K ja R. -i F osaühing Aave Transport oma

majandustegevuses ja teenuste osutamisel. vastustab E Osaühingu Aave Transport aktsiaseltsile tekitatud kahju eest solidaarselt oma töötajatega VÕS § 1054 lg 1 ja 137 lg 1 alusel.

Kohtuotsusest ei nähtu, millistel tõenditel rajaneb kohtu järeldus, et osaühing Aave Transport kasutas V.K ja R. -i F oma majandustegevuses ja teenuste osutamisel,

et nimetatud isikud olid hingu Aave Transport osaü töötajad ja panid kannatanule

14

väidetavalt kahju põhjustanud teod toime tööülesannete täitmise käigus ehk millistest

kohtuistungil uuritud tõendite põhjal kohus on tuvastanud asjaolud, mis annaks aluse

kohaldada u Aave Transpor osaühing suhtes VÕS § 1054 lg s 1 sätestatut ja t -s 1 ja 137 lg-

mis võiks tuua kaasa osaühing

u Aave Transport vastutuse V.K ja R. -i F väidetavate tegude eest.

Kohus on tsiviilhagi osas asunud seisukohale, et see on põhjendatud ning kuulub

väljamõistmisele täies ulatuses. amas puuduvad kohtuotsuses põhjendused, milliste

S

tõendite põhjal on kohus jõudnud järeldusele, tegudega (kuivõrd et V.K ja R. -i F just nimetatud isikute väidetavate tegude kaudu on põhjendatud osaühingu Aave Transport tsiviilõiguslik vastutus) on tekitatud kanntanule kahju kokku 137102,04 eurot. Nimetatu on

kriminaalmenetlusnormide oluline rikkumine seoses kohtuotsuse nõuetekohaselt põhistamata jätmisega ning see on kohtuotsuse tühistamise aluseks KrMS § 312 p 8 järgi. Kohtuotsuses on kohus loetlenud tõendid, mida kohus on väidetavalt uurinud ning millel kohtu järeldused põhinevad. Samas ei ole kohus loogiliselt ja jälgitavalt põhistanud, kuidas

on kohus nimetatud tõendite põhjal jõudnud järeldusele, et V.K on toime ja R.F pannud vargused, millega on kahju tekitatud 137102,04 euro ulatuses. Kohtuotsuses on

küll viidatud kannatanu seaduslike esindajate ning SGL AD ütlustele, milles mõlemad

isikud on kinnitanud, et E aktsiaseltsile on vargustega tekitatud kahju 137102,04 eurot,

samas ei nähtu kohtuotsuse põhjendustest, et nimetatud tõenditest järelduks, et E aktsiaseltsile tekitatud kahju, millele kannatanu esindajad viitavad, oleks põhjustatud

süüdistusakti kohaselt süüdistatavatele V.K le -

ja R. -ile etteheidetud tegudega. F Nimetatud tõenditest ei nähtu, milliste faktiliste asjaolude suhtes on kannatanu esindajad

ütlusi andnud. Ü ekuulamise protokollist ei nähtu küsimusi, mille kohta kannatanu l

esindajad ütlusi on andnud. Ütlustest ei selgu, milliste tegudega on E aktsiaseltsile väidetavalt kahju summas 137102,04 eurot tekitatud. Kes, kuna ning millal väidetavad teod

(vargused) on toime pannud. Viidatud ütlustest ei nähtu isegi asjaolu, et kannatanu

esindajate ütlused oleksid seotud Logistika Pluss osaühingu laost väidetavalt varastatud

esemetega, millede varguses süüdistatavaid (sh V.K ) süüdistatakse ja R. -i . F

Protokollidest nähtub, et kannatanu seaduslikud esindajad ei oska kuritegude tehiolude kohta midagi öelda. Seega ei saa nimetatud tõenditest kuidagi järeldada, et süüdistatavad, sh V.K ja R.F, on vargustega tekitanud kahju E aktsiaseltsile summas 137102,04

eurot. Kohu kuidas on kanntanu seaduslike esindajate s ei ole ka põhjendanud miks ja

ütlused seostatavad süüdistusaktis süüdistatavatele etteheidetud tegudega ja nende tegudega väidetavalt põhjustatud kahjuga. Kohtuotsuse põhistatus tähendab seda, et kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema kohtuotsuse lugejale jälgitav. Sisuliselt tähendab see, et kohtuotsuses tuleb ära näidata, millised asjaolud luges kohus tõendatuks ning millistele konkreetsetele tõenditele ja miks

kohus s

eejuures tugines. Käesoleval juhul on kohus nimetatud põhimõtet eiranud.

Kohus on otsuses viidanud juhatuse liikme

Logistika Pluss osaühingu ütlustele ning MR on käsitlenud viidatud ütlusi tunnistaja ütlustena. Samas nähtub viidatud protokollidest, et 04.10.2011 ja 05.10.2011 on MR üle kuulatud hoopis kanntanuna, 03.05.2013 tunnistajana

ning eatavakstegemisel 03.05.2015 24.04.2013 tsiviilkostjaks tunnistamise määruse t

esineb hoopis -st 1 on MR tsiviilkostja seadusliku esindajana. Tulenevalt KrMS § 63 lg kanntanu ja tunnistaja ütluste näol tegemist erineva tõendi liigiga ning tõendite hindamisel peab kohus antud asjaolu arvestama. Antud juhul kohus seda teinud ei ole.

Kohtuotsuse lk-l 6 on kohus on refereerinud poolt an MR tud ütlusi ning tuvastanud, et

Logistika Pluss osaühingu aos avastati puudujääke l . Milline oli kohtu poolt loetletud

puudujääkidega tekitatud varalise kahju us, kohus nimetatud ütluste pinnalt suur

tuvastanud ei ole. Samuti ei ole kohus tuvastanud, et nimetatud puudujäägid oleksid tekitanud V.K ja R. -i tegudega. F

15

Edasi on kohus refereerinud

MR ütlusi ning tuvastanud, et on üle vaadatud ka

turvalindistused: 1) 20.08.2011 turvalindistuselt

ja R.F on näha, kuidas V.K

tõstavad veokile 513MNL saatedokumendis kajastamata kaubaaluse; 2) 24.08.2011

vide

.00 laaditi veokile 513MNL 23 kaubaalust, kuigi osalvestusest on näha, kuidas kell 23 dokumentide järgi vaid 21 kaubaalust; 3) 17.09.2011 videosalvestusest on näha, kuidas

veokile 440MNH laaditi 13 alust elektroonikaseadme komponente SEA920241/1R1B, kuigi dokumentide järgi oli vaid 10 kaubaalust; 4) 02.10.2011 turvalindistusest on näha, kuidas kell 23.00 laaditi Logistika Pluss osaühingu laost osaühingu Aave Transport veokile

reg nr 440MNH kokku 13 kaubaalust E aktsiaseltsi kuuluvaid elektroonikaseadme le

komponente. Vormistatud dokumentide järgi oli veokile laaditud vaid 9 alust el Logistika ektroonikaseadmete komponente ehk 4 alust vähem. Veoki laadimises osales

Pluss osaühingu töötaja D.G osaühing ja

ning kaks u Aave Transport autojuhti R.F

V.K. Ka ni pinnalt ei ole kohus tuvastanud, milline oli veokitele metatud ütluste tegelikult laaditud kauba kogus ja väärtus, ehk seega ka väidetavate kuritegudega tekitatud kahju suurus. MR ütlustest nähtub, et turvalindistusest järeldub, justkui varguseid on V.K osalusel toime pandud neljal korral, so 20.08.2011, 24.08.2011, 17.09.2011 ja 02.10.2011. Samas on MR andnud ütlusi, et enne esimest vargust, mis turvalidistustel väidetavalt tuvastatud

20.08.2011, on Logistika Pluss osaühingu aos juba eelnevalt tuvastatud puudujääke l alljärgnevalt: 25.04.2011 - 3456 komponenti koodiga RNT4087019/03; 08.08.2011 - 353

komponenti koodiga SEA920271/2R1A ja 19.08.2011 - 6400 komponenti koodiga

RNT4087017/01 Seega kokku 10209 komponenti.

. MR ütluste põhjal on kohus samas

tuvastanud, et kokku on ajavahemikul 25.04.2011 kuni 05.10.2011 tuvastatud laost

puudujääk 26493 komponenti. Eeltoodust järeldub, et kokku puuduolevas 26493

komponendist oli 10209 komponenti laos puudu juba enne väidetavat esimest varguse episoodi 20.08.2011. Ka V.K on ise andnud ütlusi, milles tunnistab oma süüd osaliselt ning et vargusi pani

toime kolmel neljal korral. Seega V.K ütlused haakuvad turvalindistuste

kuupäevadega ja ütlustega varguste toimepanemise aja osas MR , st 20.08.2011, 24.08.2011, 17.09.2011 ja 02.10.2011. R.F on aga oma ütluste kohaselt osalenud ainult

ühes episoodis ning süüdistusakti kohaselt süüdistataksegi R. i ainult F - 02.10.2011 toime pandud vargusele kaasaaitamises.

MR detavalt kogu tuvastatud ütlustest järeldub, et 26493 komponendist mis oli väi , puudujääk, 10209 komponenti, ehk ligikaudu pooled, olid kadunud juba enne 20.08.2011,

st ajal mil väidetavas varguses esmakordselt osales V.K. Mingeid tõendeid, mis

annaks aluse väita, et V.K ja/või R. oleks süüdistusaktis märgitud F id

komponentide vargusi toime pannud enne 20.08.2011, esitatud ei ole. Kohus ei ole

otsuses ka põhjendanud, millistest tõenditest ja kuidas järeldub, et V.K oleks komponentide varguses osalenud enne 20.08.2011.

Kuivõrd puuduvad tõendid, mille põhjal oleks kohus saanud järeldada, et V.K või R.F F oleks vargusi toime pannud enne 20.08.2011, siis ei saanud V.K või R.

põhjustada ka 10209 komponendi puudujääki, millede puudujääk ütluste kohaselt MR tuvastati laost enne 20.08.2011. Seetõttu ei saa 10209 komponendi puudujäägi ja sellega

väidetavalt kannatanule kahju põhjustamist kuidagi ette heita V.K le - ja R. -ile F

ning selle kaudu ka väidetavalt nimetatud isikute tegude eest vastut osaühing avale ule

Aave Transport .

Ka komponentide osas, millede puudujääk on ütluste kohaselt väidetavalt avastatud MR alates 20.08.2011, ei ole tuvastatud, et nimetatud puudujääk oleks tekitatud V.K või R. -i poolt. F

16

Kohus ei ole põhjendanud, kuidas ning milliste tõendite põhjal on kohus tuvastanud

varastatud esemete väärtuse ning seega väidetavate vargustega põhjustatud kahju suuruse.

Kohtuostus on vastuoluline. Üheltpoolt on kohus ütlustele ja ütlustele lisatud MR videosalvestiste väljavõtetele tuginedes tuvastanud, et V.K osales vargustes neljal

korral, so 20.08.2011, 24.08.2011, 17.09.2011 ja 02.10.2011. Samas natuke hiljem on kogus teinud järelduse, et V.K osales vargustes 4 korral, kuid juba hoopis pikemal

perioodil, so 18.12.2010- .10.2011. 03

Kohus on otsuses viidanud

Logistika Pluss osaühingu GPS väljavõtetele, kuid

arusaamatuks jääb, millise asjas tähtsust omava järelduse kohus antud tõenditest on teinud.

Eeltoodust nähtub, et kohtulik uurimine olnud äärmiselt puudulik ning kohtuotsus ei ole põhjendatud, mistõttu kuulub see tühistamisele. Kokkuvõtvalt on apellant seisukohal, et maakohtu otsus ei ole vaidlustatud osas seaduslik ega põhjendatud (KrMS § 305¹ lg 1) ning see kuulub tühistamisele. Kohtulik uurimine on olnud ühekülgne ja puudulik (KrMS § 338 p 1). Maakohus on otsuse tegemisel oluliselt

rikkunud kriminaalmenetlusõigust (KrMS § 338 p 3), mh on rikutud KrMS § 339 lg 1 p 7 ja

12 ning

lg 2 nõudeid. Apellant on seisukohal, et antud kaasuses tuleb asja lahendamisel ringkonnakohtus

kohaldada KrMS § 341 lg 2 ja 3, tühistada maakohtu otsus ning saata asi uueks arutamiseks Harju Maakohtule teises kohtukoosseisus.

Tsiviilkostja DHL Estonia ASi lepinguline esindaja adv M. Masso taotleb esitatud

apellatsioonis Harju tsiviilhagi ja Maakohtu 29.09.2015 otsuse tühistamist

kannatanu/tsiviilhageja menetluskulusid puudutavas osas ning teha uus otsus, millega

tsiviilhagi ja menetluskulude hüvitamise taotlus rahuldada osaliselt. Alternatiivselt

taotletakse Harju Maakohtu 29.09.2015 otsuse ning saata kriminaalasi tühistamist tsiviilhagi ja kannatanu/tsiviilhageja menetluskulusid puudutavas osas Harju Maakohtule

uueks arutamiseks samas või teises kohtukoosseisus. tsiooni põhjendused on Apella järgmised. Apellant ei nõustu maakohtu 29.09.2015 otsusega tsiviilhagisse ja kannatanu/tsiviilhageja

menetluskulude väljamõistmisse puutuvas osas ja leiab, et nendes osades ei ole

kohtuo Apellant leiab, et maakohus on kohtuliku uurimise tsus seaduslik ega põhjendatud.

tsiviilhagi puudutavas osas viinud läbi puudulikult ja jätnud kohtuotsuses hagi täieliku

rahuldamise põhistamata. Kannatanu/tsiviilhageja menetluskulude põhjendatust ja

vajalikkust ei ole m 1 rikkumine). aakohus otsuses aga üldse hinnanud (TsMS § 175 lg

Apellant taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist ning seda tsiviilhagi ja

kannatanu/tsiviilhageja menetluskulusid puudutavas osas TsMS § 178, § 657 lg 1 p 1 või

p 3 ja § 656 alustel ning uue otsuse tegemist, millega rahuldada tsiviilhagi ja

kannatanu/tsiviilhageja taotlus menetluskulude hüvitamiseks osaliselt või saata asi

tsiviilhagi ja kannatanu/tsiviilhageja menetluskulusid puudutavas osas uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt märkinud, et tsiviilhagi lahendamisel tuleb

kriminaalmenetluses juhinduda tsiviilkohtumenetluse korrast, kui see ei ole vastuolus

kriminaal Lis TsMS menetluse üldiste põhimõtetega. aks on Riigikohus märkinud, et § 436

lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Otsuse põhjendatus tähendab muu hulgas seda, et peab olema jälgitav, millistele õigusaktidele tuginedes on

otsus tehtud (RKKKo nr 3-1-1- -07 p 32 ja RKTK lahend nr 3-2-1- -07 p 12). 60 73

Kohtuotsuse põhistatus tähendab ka seda, et kohtu siseveendumuse kujunemine peab

olema kohtuotsuse lugejale jälgitav ja see põhimõte kehtib ka tsiviilhagi puudutava

17

kohtuotsuse osa kohta (KrMS § 312 p 1 ja p 8). Sisuliselt tähendab see seda, et

kohtuotsuses tuleb ära näidata, millised asjaolud luges kohus tõendatuks ning millistele

konkreetsetele tõenditele ja miks kohus seejuures tugines. Harju Maakohtu otsus tsiviilhagi puudutavas osas ei vasta nendele põhimõtetele.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vaidlustatud kohtuotsuses ei ole maakohus E aktsiaseltsi lepinguliste esindajate kulude

põhjendatust ja vajalikkust hinnanud ning seda minetust tuleb lugeda menetlusõiguse oluliseks rikkumiseks (TsMS § 631 lg 1 ja KrMS § 339 lg 1 p 7). Maakohus leidis otsuses, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ning väljamõistmisele süüdistatavatelt ja tsiviilkostjatelt solidaarselt. Apellandi arvates on selline põhjendus lakooniline ja ilma sisuliste motiivideta. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida

istungil uuriti (a Maakohtu 24.09.2015 kohtuistungi protokollist naloogia KrMS § 15 lg 1). nähtub, et kohus on väidetavalt avaldanud süüdistusaktis nimetatud tõendid, kuid tegelikult

nimetat maakohtus vahetult ei toimunud. ud tõendite uurimist Eeltoodu annab aluse väita,

et maakohus on rikkunud kriminaalmenetlusõigust, sest kohtulik uurimine viidi läbi

puudulikult. KrMS § 338 p 1 kohaselt on kohtuliku uurimise ühekülgsus või puudulikkus

kohtu

otsuse apellatsiooni korras tühistamise aluseks. Juhul, kui maakohus oleks ka tegelikult kõiki tõendeid vahetult uurinud, siis ei oleks saanud maakohus asuda kohtuotsuses seisukohale, et kohtuistungil esitatud ja uuritud tõenditega,

millised kohus luges n

ende kattuvuse tõttu usaldusväärseiks, on täielikult tõendatud, et

D.V ja V.K - , D.G on vähemalt nelja korral ajavahemikul 18.12.2010

03.10.2011 varastanud laost aadressil Punane 73, Tallinn, E Logistika Pluss osaühingu

aktsiaseltsile kuuluvaid vähemalt 14 alusel olevaid elektroonikaseadme komponente, tekitades sellega kannatanule kahju summas 137102,04 eurot.

Nii süüdistuses kui ka kohtuotsuses on lähtutud sellest, et vargused pandi toime

ajavahemikul 18.11.2010 kuni 03.10.2011 kokku varastati , vähemalt neljal korral ja

elektroonikakomponente varastati vähemalt 14 kaubaalust, mistõttu tekkinud kahju

suuruseks on 137102,04 eurot. Apellant on seisukohal, et maakohus on asjas eksinud, esitades väite, et kohtuistungil esitatud ja uuritud tõendid on kattuvad ja usaldusväärsed ning nendega on eelnimetatud asjaolud tõendatud. Apellandil on alust arvata, et tekkinud kahjude hulka on arvatud ka muud kannatanu elektroonikakaupade laopuudujäägid, mis ei ole seotud vargustega.

Maakohtu otsusest ei nähtu põhjendusi, milliste tõendite põhjal on aakohus jõudnud m järelduseni, et elektroonikakomponente varastati vähemalt neljal korral just kokku 26763

tükki 270 tagastati kasutuskõlblikena , , millest , ja et need vargused panid toime D.V V.K, D.G ja R. . Esiteks puuduvad asjas igasugused tõendid selle kohta, et F

vargused on toime pandud ajavahemikul alates 18.12.2010. Süüdistatav D.V on

varguste toimepanemise omaks võtnud alates ma – ist/juunist 2011 02.10.2011. Tema

ütluste kohaselt oli varguse episoode 3 4 ja kokku 11 või siis 13 – - 14 kaubaalust (tegemist

oli tema arvates alumiiniumplaatidega ja konnektoritega) on . Süüdistatav V.K

varguste toimepanemise omaks võtnud, kuid kordi ei mäleta (teab, et 02.10.2011 i 4 ol

kaubaalust). Süüdistatav D.G on varguste toimepanemise omaks võtnud alates

maist/juunist 2011 – Tema ütluste kohaselt oli varguse episoode 3 02.10.2011. -4 ja kokku

varastati 11 või 13 kaubaalus Süüd osales t, sh 4 kaubaalust 02.10.2011. istatav R.F varguse toimepanemisel vaid 02.10.2011 ja siis varastati kokku 4 kaubaalust. Süüdistatav

18

A.S

väidab, et omandas D.V lt kaupa vaid neljal korral ja seda maist 2011 - kuni 02.10.2011 kokku vähemalt 14 kaubaalust. Logistika Pluss osaühingu ja kannatanu esitatud inventeerimislehtedelt nähtub, et esimene

puudujääk Logistika Pluss osaühingu laos avastati 25.04.2011 (3456 tk elektroonikakomponenti koodiga RNT4087019/03). Seega puuduvad antud kriminaalasjas

igasugused tõendid selle kohta, et vargusi pandi toime alates 18.12.2010. Nimetatud

kuupäev on süüdistusaktis ja sealt tulenevalt ka kohtuotsuses märgitud ilmselt vaid

seetõttu, et üks asjas olev inventeerimisleht pärineb kuupäevast 18.11.2010 ja siis

puudujääki elektroonikakomponentidele kaubakoodiga RNT4087019/03 ei tuvastatud. Isegi kui 18.11.2010 inventeerimiselehelt on tegelikult puudujääk tuvastatav (vahe 3456 tk), siis hiljem on kannatanu tsiviilhagi tervikteksti 21.12.2014 esitades esitanud nimetatud

inventeerimislehe uuesti koos vastavate parandustega. Igal juhul on mõlema inventeerimislehe järgi saldovahe kaubakoodi RNT4087019/03 osas 0 tk.

Logistika Pluss osaühingu ja kannatanu poolt esitatud inventeerimislehtedelt nähtub, et

laos on alates 25.04.2011 kuni 05.10.2011 avastatud puudujäägid järgmiste kaubakoodide, nende koguste ja kaubaaluste osas:

- (3456 tk + 2304 tk + 1152 tk) ja kuna vastavalt RNT40870219/06 kokku 6 912 tükki kannatanu andmetele (vt tabel, I kd, tl 49) on seda kaubaartiklit puudu 6 kaubaalust, siis mahub ühele kaubaalusele seda kaubaartiklit 1 152 tükki (6912:6).

- RNT4087017/01 kokku 15 360 tükki (6400 tk + 8960 tk) ja kuna vastavalt kannatanu andmetele (vt tabel, I kd, tl 49) on seda kaubaartiklit puudu 3 kaubaalust, siis mahub ühele kaubaalusele seda kaubaartiklit 5 120 tükki (15360:3).

- SEA920271/1R1A 1404 tükki ja kuna vastavalt kannatanu andmetele (vt tabel, I kd,

tl 49) on seda kaubaartiklit puudu 3 kaubaalust, siis mahub ühele kaubaalusele seda

kaubaartiklit 468 tükki (1404:3) (sellest kaubaartiklist saadi kasutuskõlblikena kätte 270 tükki, puudujääk seega 1 134 tükki).

- vastavalt kannatanu andmetele (vt tabel, I kd, SEA920241/1R1B 780 tükki ja kuna

tl 49) on seda kaubaartiklit puudu 3 kaubaalust, siis mahub ühele kaubaalusele seda kaubaartiklit 260 tükki (780:3).

- SEA920261/1R1B 1 254 tükki ja kuna vastavalt kannatanu andmetele (vt tabel I, tl 49) on seda kaubaartiklit puudu 3 kaubaalust, siis mahub ühele kaubaalusele seda kaubaartiklit 418 tükki (1254:3).

- SEA920251/5R1A 700 tükki ja kuna vastavalt kannatanu andmetele (vt tabel I kd, tl

49) on seda kaubaartiklit puudu 2 kaubaalust, siis mahub ühele kaubaalusele seda kaubaartiklit 350 tükki (700:2).

- SEA920271/2R1A 353 tükki ja kuna vastavalt kannatanu andmetele (vt tabel I kd, tl

49) on seda kaubaartiklit puudu 1 kaubaalus, siis mahub ühele kaubaalusele seda kaubaartiklit 353 tükki (353:1).

Eeltoodust nähtub, et elektroonikakomponente on laos puudu vastavalt inventeerimislehtedele kokku 21 kaubaalust. Samas on maakohus tuvastanud, et vargusi

pandi toime vaid vähemalt neljal korral ja varastati kokku vähemalt 14 kaubaalust. Maakohtu otsusest ei selgu, kuidas on seletatav nimetatud kaubaaluste koguseline vahe

ja miks on kogu puudujäägina tuvastatud kauba väärtus tsiviilhagina kohtualustelt (v.a A.S) ja tsiviilkostjatelt välja mõistetud. Logistika Pluss osaühingu lao valvekaamerate salvestistest alates 20.08.2011-02.10.2011 nähtub seevastu ainult 10 kaubaaluse vargus ja seda järgmiselt: 20.08.2011 salvestiselt nähtub ühe tuvastamata kaubakoodiga kaubaaluse vargus, 24.08.2011 salvestiselt nähtub

kahe kaubaaluse vargus koodidega SEA920271/2R1A ja RNT4087017/01. 17.09.2011

salvestiselt nähtub kolme kaubaaluse vargus kaubakoodidega SEA920261/1R1B ja

02.10.2011 salvestiselt nelja kaubaaluse vargus (3 kaubaalust kaubakoodiga

19

SEA920271/1R1A ja üks kaubaalus kaubakoodiga RNT4087019/03). Vastavalt

asitõendite vaatlusprotokollidele 05.10.2011 ja 06.10.2011 saadi varastatud kaupadest tagasi kaupu koodidega SEA920271/1R1A, SEA920261/1R1B ja RNT4087019/03.

Eeltoodu alusel võiks asuda seisukohale, et elektroonikakomponentide koodidega

SEA920241/1R1B (3 kaubaalust, kokku 780 tükki) ja SEA920251/5R1A (2 kaubaalust,

kokku 700 tükki) varastamise kohta puuduvad igasugused tõendid. Nende kaubakoodidega elektroonikakomponentide vargust ei nähtu ei turvakaamera salvestistelt, nende koodidega kaupu ei ole süüdistatavatel ka kätte saadud ning nende kaubaartiklite puudujääk tuvastati vastavalt 09.09.2011 ja 05.10.2011, mistõttu ei saa tegemist olla ka 20.08.2011 salvestiselt tuvastamata jäänud ühe varastatud kaubaalusega. Kuna vastavalt kannatanu tsiviilhagi terviktekstis esitatud andmetele on elektroonikakomponendi koodiga

SEA920241/1R1B ühe ühiku hind 19,22 eurot ja elektroonikakomponendi koodiga

SEA920251/5R1A ühe ühiku hind 9,34 eurot, siis tuleks eeltoodud seisukoha kohaselt

tsiviilhagist maha arvata vastavalt 14 991,60 eurot (19,22x780) ja 6538,00 eurot (9,34x700), kokku 21 529,60 eurot. Apellant on seisukohal, et kuna nende kaubagruppide vargust ei ole antud asjas tuvastatud, siis tulnuks maakohtul nimetatud summa tsiviilhagist maha arvata (kokku 5 kaubaalust).

Kaubaartikli RNT4087019/03 laopuudujäägi ja varguse osas on tõendid kõige

vastuolulisemad. Turvakaamera salvestiselt nähtub, et seda kaubaartiklit on varastatud

vaid ü salvestiselt nähtuvalt 1 kaubaalus kogusega 1 hel korral, s.o 02.10.2011 152

elektroonikakomponenti. Laopuudujääk selles mahus on tuvastatud 04.10.2011

inventeerimislehega ja selle varguse episoodi ning ühe kaubaaluse puudujäägi osas mingeid vaidlusi võib-olla olla ei saaks.

Samas on kahe selle kaubaartikli (RNT4087019/03) kaubaal e vargus tuvastatud us 22.08.2011 inventeerimislehega (2 304 tk), kuid turvakaamera salvestistelt 24.08.2011 ja 17.09.2011 selle kaubaartikli elektroonikakomponentide varguste toimepanemist ei nähtu.

Vastavalt kannatanu tsiviilhagi terviktekstis esitatud andmetele on elektroonikakomponendi koodiga RNT4087019/03 ühe ühiku hind 8,45 eurot. Apellant on

seisukohal, et kuivõrd nende kahe kaubaaluse varguse kohta usaldusväärsed tõendid puuduvad, siis tulnuks maakohtul nende kahe kaubaaluse väärtus summas 19468,80 eurot (8,45x2304) tsiviilhagist maha arvata.

Suurimas koguses kaubaartikli RNT4087019/03 puudujääk on märgitud 25.04.2011 inventeerimislehel ja seda mahus kolm kaubaalust 3456 tüki elektroonikakomponendiga.

S htav ka 18.11.2010 isuliselt samas mahus on puudujääk tegelikult nä

inventeerimiselehelt, kuid selles sisalduvad andmeid on

Logistika Pluss osaühing

teadmata ajal parandanud ja menetlejale kannatanu poolt hiljem tõendina esitanud, so

21.12.2014 tsiviilhagi terviktekstiga. vahe null, kuid Mõlemas dokumendis on küll saldo esimeses on puudujääki võimalik arvutada samas summas, kui on märgitud 25.04.2011 inventuurilehel. Seega ei ole tegelikult usutavalt tõendatud, millal on märgitud kaubaartikli osas puudujääk tuvastatud. Samas on D.V andnud ütlusi vähemalt 14 kaubaaluse

varguse kohta ja A.S vähemalt 14 kaubaaluse varastatud kauba omandamise

kohta ning seda alates maist/juunist 2011. Seega võiks iseenesest olla tõenditega

kooskõlas seisukoht, mille kohaselt võiks lugeda eelnevalt käsitatud kolm kaubaalust

kaubaartikliga RNT4087019/03 varastatud koguste hulka ja arvestada tekkinud kahju tsiviilhagi rahuldamisel. Samas ei ole turvakaamera salvestistelt nende kolme kaubaaluse vargust võimalik tuvastada, kuna asjas puuduvad salvestised perioodist enne 20.08.2011.

Kuivõrd aga kriminaalmenetluses tõlgendatakse tekkinud kahtlused kohtualuste kasuks (KrMS § 7 lg 3), siis tulnuks maakohtul nende kolme kaubaaluse varguse episoodis nõnda ka toimida ja selle võrra tsiviilhagi summat vähendada.

20

Elektroonikakomponentide koodiga RNT4087017/01 osas on laos avastatud puudujääk kahel korral. 06.09.2011 inventuurilehel märgitu kohaselt 8960 tükki (1,75 kaubaalust) ja

19.08.2011 inventuurilehel märgitu kohaselt 6400 tükki (1,25 kaubaalust), kokku 15360

tükki. s nähtub turvak Sama aamera salvestuselt 24.08.2011, et seda kaubaartiklit varastati 1 kaubaalus. Tuginedes I kd tl 49 asuvale tabelile mahub ühele alusele seda kaubaartiklit

5120 tükki). Arvestades seda, et kõikide teiste kaubaartiklite osas on puudujäägid

tuvastatud rangelt täisaluste kaupa, siis ei ole usutav, et kaubaartiklit koodiga

RNT4087017/01 varastati millegipärast ülekoormatud alustega. Seega tuleb asuda seisukohale, et nimetatud kaubaartiklit ei ole varastatud mitte rohkem kui 1 kaubaalus ehk

siis 5120 tükki. Vastavalt kannatanu tsiviilhagi terviktekstis esitatud andmetele on

elektroonikakomponendi koodiga RNT4087017/01 ühe tühi hind 2,1424 eurot. Seega tulnuks maakohtul tsiviilhagist maha arvata 10240 tüki elektroonikakomponendi (2x5120) väärtus summas 21 938,18 eurot (10240x2,1424).

Arvestades eelnevat, tulnuks maakohtul tõendite nõutaval viisil uurimise ja hindamise

tulemusel seega 21-st kaubaalusest maha arvata 9 kaubaalust ja tsiviilhagi vähendada vastavalt siis 21529,60 euro, 19468,80 euro ja 21938,18 euro võrra, kokku seega 62936,57

euro võrra. Apellandi arvates võiks selliselt tõendatud tsiviilhagi suuruseks olla seega 74165,47 eurot. Kui siinkohal arvestada ka kahtlusi kolme kaubaaluse osas kaubakoodiga RNT4087019/03 koguväärtuses 29203,20 eurot (3456x8,45), siis tulnuks maakohtul 21-st kaubaalusest maha arvata koguni 12 kaubaalust ja rahuldamisele kuuluva tsiviilhagi suurus oleks olnud veelgi väiksem, so 44 962,27 eurot (74165,47-29203,20).

Apellant palub eelnevalt märgitud järeldusi ja seisukohti mitte käsitada tsiviilkostja poolt

hagi õigeksvõtuna TsMS § 440 mõttes, sest enne vastavas osas tsiviilhagi rahuldamist

tuleb kohtul siiski usaldusväärselt tõendada, et kõik kohtualused (v.a A.S) on

vastavas osas ka vargused toime pannud ja põhjustanud kannatanule /tsiviilhagejale varalise kahju vastavalt varastatu väärusele.

Lisaks soovib apellant etteruttavalt märkida, et kannatanu/tsiviilhageja tsiviilhagi

tervikteksti punktides 2.1.5.2 ja 2.1.5.4 väljendatud arvamus, mille kohaselt seda, mitu

toodet täpselt alusele oli laotud (kuritegude toimepanemise käigus), ei ole võimalik

määratleda, sest sama tootekoodiga aluseid oli komplekteeritud erinevalt, samuti võisid kuriteo toimepannud isikud aluseid ümber komplekteerida, ning et laoarvestust peetakse ja peeti ka kuritegude toimepanemise ajal tooteühikute kaupa, ei põhine antud asjas mitte

ühelgi tõendil ja tegemist on pelgalt oletustega (v.a võib olla väid - e laoarvestuse pidamise

kohta). E aktsiaseltsi tellimuse alusel Tõendatud on, et vargused pandi toime selliselt, et

paigutati kaupa laost Ericssoni tehasesse vedades veokile Logistika Pluss osaühingu

rohkem kaubaaluseid koos kaubaga, kui oli tellitud ja kirjas saatedokumendil. Seda, et vargused pandi toime täisaluste kaupa, kinnitavad ka inventeerimislehed, milledest nähtub, et kokku on laos puudujääk avastatud 21 kaubaaluse osas. Asjas puuduvad tõendid, et

kohtualused oleksid varastatud kaubaaluseid ümberkomplekteerinud või varastanud

poolikuid või ülekoormatud kaubaaluseid. Seega on õiged ka apellandi väiteid

elektroonikakomponentide koodiga

RNT4087017/01 puudujäägi kohta.

E aktsiaselts vaidlustab maakohtu otsust osas, millega jäi lahendamata kannatanu taotlus

mõista kahjuhüvitiselt välja viivis kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ning edasiulatuvalt seaduses sätestatud määras kuni kohustuste täitmiseni, millised taotlused palub kannatanu lahendada Tallinna Ringkonnakohtul.

Riigikohus on oma lahendi nr 3-1-1- -14 p-s 56 12 käsitlenud tsiviilhagi lahendamata jätmist

kriminaalmenetlusnormide olulise rikkumisena. Kannatanu hinnangul kohaldub nimetatu

ka olukordadele, kus kohus lahendab tsiviilhagis esitatud nõuded osaliselt (st osaliselt

lahendab ning nnatanu, et osaliselt jätab esitatud nõuded lahendamata). Seetõttu leiab ka

21

osas, milles maakohus ei lahendanud kannatanu viivisenõuded, esineb KrMS § 338 p 3 tähenduses kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alus KrMS § 339 lg 2 rikkumise

tõttu. õrd viivise väljamõistmine põhivõlgnevuselt on üksnes õiguslik küsimus ega Kuiv

eelda võrreldes põhinõudega (mis on juba rahuldatud) uute asjaolude tuvastamist ega

tõendite hindamist, ei näe kannatanu ühtegi põhjust, miks ei oleks ringkonnakohtul võimalik kannatanu esitatud viivisenõudeid ise lahendada ning menetlusnormi rikkumist kõrvaldada apellatsiooniastmes. VÕS § 113 lg 1 järgi (kuni 15.04.2013 kehtinud redaktsiooni kohaselt) rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse VÕS § s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protse - nti aastas.

Alates 15.04.2013 jõustunud redaktsiooni järgi lisandub samale intressimäärale viivise

puhul kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lg 2 alusel, kui rahalise kohustuse täitmise aeg

ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise

väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Tsiviilhagi esitas

kannatanu 12.04.2012, kannatanu ka viivist arvestab. millisest kuupäevast arvates

Riigikohtu praktika kohaselt kohaldatakse tsiviilhagi lahendamisel tsiviilkohtumenetluse sätteid, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse põhimõtetega (RK lahendid nr 3-1-1-

50 81 23 -15, 3-1-1- -12 ja 3-1-1- -07). TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda

selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kriminaalmenetluses eeltoodut välistavat põhimõtet ei kehti.

Riigikohus on selgitanud kohtulahendi nr 3-2-1- -08 p-s 29, et kohus peaks otsuse 69

täidetavuse huvides üldjuhul mõistma otsuse tegemiseni arvestatud viivise välja kindla summana, edasi aga protsendina põhinõudest, nagu on ette nähtud ka TsMS § 367 teises

lauses. Ebaõige on tulevikku suunatud viivise väljamõistmine kindla summana, n ö - päevamäärana, kuna esiteks muutub seadusjärgne viivisemäär VÕS § 94 lg 1 ja § 113 lg 1 koostoimes perioodiliselt ning teiseks võib kostja maksta võla ka osaliselt, mille järel tuleb

ka viivist maksta v

äiksemalt summalt. Kannatanu palub VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel kohtul mõista süüdistatavatelt ning

tsiviilkostjatelt ja DHL Estonia osaühingult Aave Transport Logistika Pluss osaühingult ,

ASilt solidaarselt alates 12.04.2012 kuni kohtuotsuse tegemiseni, so kuni 29.09.2015 E

aktsiaseltsi -s 1 kasuks välja viivise kindla summana arvestatuna ning VÕS § 113 lg sätestatud määras kahjuhüvitiselt, so 137102,04 eurolt aastas. Selguse huvides on kannatanu ära toonud ka viivisearvestuse kohtuotsuse resolutiivosa

ava 444,88 eurot. Lisaks palub E aktsiaselts ldamise päeva seisuga ja saanud summaks VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel kohtul mõista süüdistatavatelt ning osaühingult Aave Transport, Logistika Pluss osaühingult ja DHL Estonia ASilt solidaarselt alates kohtuotsuse

tegemises E aktsiaseltsi t kuni kahjuhüvitise summas 137102,04 eurot täieliku tasumiseni

kasuks välja viivise VÕS § 113 lg s 1 sätestatud määras kahjuhüvitiselt - , so 137102,04

eurolt, aastas. Samuti taotleb kannatanu m E aktsiaseltsi menetluskulud solidaarselt õista

välja V.K , D.G lt , osaühingult Aave Transport - , R. -ilt , D.V-lt , Logistika F

Pluss osaühingult jätta , D.G , ja DHL Estonia ASilt ja V.K, R. -i , D.V F

osaühingu Aave Transport Logistika Pluss osaühingu , ja DHL Estonia ASi menetluskulud nende endi kanda.

22

Kannatanu esitas süüdistatavate ja tsiviilkostjate apellatsioonidele vastuväited. Seejuures

selgitas kannatanu, et esitab kirjalikud se DHL Estonia ASi isukohad ja vastuväited

apellatsioonkaebusele, kuivõrd esiteks kattuvad süüdistatavate ja tsiviilkostjate esitatud

apellatsioonkaebused olulises ulatuses ning teiseks on DHL Estonia ASi

apellatsioonkaebus kõige laiem, sest itab ka alternatiivse käsitluse DHL Estonia AS es

võimalikust kahjunõudest ning erinevalt kõigist teistest apellantidest vaidlustab ka väljamõistetud menetluskulusid. Oma vastuväidetes põhjendab kannatanu, miks ei nõustu

teiste apellantidega ning miks peab nende poolt vaidlustatud osas maakohtu otsust

põhjendatuks. Samas kannatanu möönab, et mõnes osas on maakohtu otsuse motiivid

puuduliku valdada ringkonnakohus ise omapoolsete d, kuid seda puudust saab kõr põhjenduste lisamisega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, esitatud apellatsioonidega ning

kuulanu , tu

d ära menetluspooled li alljärgnevatele järeldustele.

Varguses süüdimõistetud süüdistatavate D.V ja D.G kaitsjad on sisuliselt vaidlustanud süü mahtu, kuigi väidavad seejuures, et vaidlustavad tsiviilhagi. Tegelikult on peamiseks vaidlusküsimuseks see, et ei nõustuta kohtuotsusega osas, millega tunnistati süüdistatavad süüdi 14 aluse varguses e. peale nende 10 aluse varguse, mis on tuvastatud

videosalvestiste j lt avastatud ärgi, on süüdistatavad mõistetud süüdi ka varasema puudujääkide osas varguses. Seoses süüdistuse mahu vähenemisega väheneks sel juhul tõesti ka tsiviilhagi alusel väljamõistetud summa, sest kuriteoga tekitatud kahju väheneks.

Vaidlust ei ole selles, et süüdistatavad võtavad omaks varguse ja kahju tekitamise, kuid

seda väiksemas mahus. Küll osundab kohtukolleegium V.K

kaitsja apellatsioonile, milles taotletakse V.K täielikku õigeksmõistmist põhjendusel, et V.K oli küll

varguse toimepanemise juures, kuid ta ei saanud aru, et varastatakse. kaitsja V.K

apellatsiooni käsitleb kohtukolleegium allpool, kuid märgib siinjuures, et tegemist on

ilmselgelt vastuolulise apellatsiooniga ei ole – ühest küljest väidetakse, et V.K

osalenud varguse episoodides e. siis, et teises osas on kõigis ja teisalt väidetakse, et ta ei ole üldse kuritegu toime pannud.

Tsiviilkostja

ja DHL Estonia AS apellatsioon es te id osaühingu Aave Transport

vaidlustatakse nende tsiviilvastutuse aluseks, sh küsimusi, mis on olnud süüdistatavate

süü mahtu Apellandid taotlevad kohtuotsuse tühistamist tsiviilhagi osas ja kriminaalasja .

tagastamist uueks arutamiseks selles osas. DHL Estonia AS peab võimalikuks ka uue otsuse tegemist ringkonnakohtus tsiviilhagi osas. Samuti vaidlustatakse menetluskulude

osas tehtud otsustust. Apellatsioonid on sisustatud rohkete etteheidetega maakohtule

kriminaalmenetlusõiguse normide rikkumiste kohta ja seda ka süüdistatavate süü osas.

Arvestades ka apellatsiooni lõpptaotlust, tekib tahtmatult arusaam, et apellatsiooni eesmärk on kriminaalmenetlust edasi venitada.

Tsiviilkostjate vastutus tuleneb asjaolust, et kasutas V.K osaühing Aave Transport

ja R. -i tegevuses teenuste osutamiseks ja et F pidevalt oma majandus osaühing Aave

Transport oli DHL Estonia ASi alltöövõtja. Kahju oli süüdistatavate poolt tekitatud tööülesannete täitmisel. Seega vastutavad tsiviilkostjad kannatanule kahju tekitamise eest

sarnaselt nagu nad oleks ise selle toime pannud. Seda, et vastutus oma töötaja poolt

tööülesannete täitmisel toimepandud kahju tekitamise eest saabub ka siis, kui kahju tekitamine oli vastuolus tööandja tegevuse eesmärkide ja huvidega ning et tahtliku kuriteo

23

toimepanemisega ületati t oma tööalaste volituste piire, jaatatakse nii õigusalases ilmsel

kirjanduses, kui ka kohtupraktikas (Riigikohtu otsused nr-d 3-1-1-1-05 ja 3-2-1- -98). Ka 24

õigusteooria töötajate poolt toimepandud niisuguste õigusvastaste kohaselt vastutab tegude eest, mille toimepanemine töötaja poolt ei oleks olnud võimalik, kui kahju tegelik

tekitaja ei oleks olnud tööandja töötaja. Lg 1 kohaldamiseks ei pea iseenesest olema tõendatud, et kahju tekitaja tegi tööd töölepingu alusel.

Muuhulgas väidetakse, et kohtuotsusest ei nähtu, millistele tõenditele rajaneb kohtu

järeldus, et osaühing Aave Transport kasutas V.K ja R. -i F oma

majandustegevuses ja teenuste osutamisel, et nimetatud isikud olid osaühingu Aave

Transport töötajad ja panid kannatanule väidetavalt kahju põhjustanud teod toime

tööülesannete täitmise käigus ehk, millistest kohtuistungil uuritud tõenditest on kohus - tuvastanud asjaolud, mis võiks kaasa tuua osaühingu Aave Transport vastutuse V.K

ja R. -i

F väidetavate tegude eest. Kohtukolleegiumi hinnangul on asjaolu, et V.K ja R.F olid osaühingu Aave

Transport töötajad tõendatud süüdistatavate ütlustega. Samuti ei saa eitada fakti, et osaühing Aave Transport ei ole ise seda asjaolu tegelikult maakohtus vaidlustanud ja seda

ka peale tsiviilhagiga tutvumist, milles on ka nimetatud asjaolule tähelepanu piisavalt pööranud. Seega on põhjendatud käsitleda asjaolu, et osaühing Aave Transport pole vastu vaielnud sellele, et V.K ja R. i on käsitletud kogu eelneva menetluse osaühingu F-

Aave Transport töötajatena, omaksvõtuna TsMS § 231 tähenduses. Põhjendatud on

osutada ka - TsMS § 231 lg mis sätestab sõnaselgelt, et omaksvõttu eeldatakse, kui le 4

vastaspool ei vaidlusta vaidlustamise faktilise asjaolu kohta esitatud väidet sõnaselgelt ja

tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustes. Veelgi enam - tsiviilkostja

osaühingu Aave

Transport esindaja on koh kirjalikult kohtuistungi tuvaidlustes esitatud kõnes, mis on

protokolli juures, ise nimetanud D.G ja V.K endistek

s töötajateks.

Enne apellatsioonidele vastamist

, märgib kohtukolleegium veel järgmist. Tsiviilkostja apellatsioon registreeriti ringkonnakohtus esimesena kõigist apellatsioonidest.

Tutvudes selle sisuga ja lugedes seejärel hiljem esitatud kaitsjate apellatsioone, on kaitsjad ilmselgelt tsiviilkostja osaühingu Aave Transport lepingulise esindaja apellatsiooni

„tuules“ viimase väiteid ning asunud samu seisukohti kordama, sisuliselt kopeerinud heitnud sarnaselt tsiviilkostja esindajale oma apellatsioonides ette maakohtule puudulikku kohtulikku uurimist ja toimiku materjalide puudulikkust. Esiteks, arusaamatu on, kuidas kaitsjad, kes peaks tegutsema oma kaitsealuse huvides, hakkavad toetama tsiviilkostjat, kelle eesmärk on ilmselgelt vastutusest vabaneda ja

sellega väljuda solidaarvõlgnike ringist, mis aga omakorda loogiliselt halvendab süüdistavate olukorda e. nende varaline vastutus sisuliselt kasvab rahasumma osas, mida

tuleb neil igaühel tasuda. Käesolevas menetluse

s on tsiviilkostjate kaasamine menetlusse

oluline just süüdistat vate õiguste tagamise seisukohast a , kuna kannatanul on

süüdistatavate vastu selline kahjuhüvitisnõue, mille täitmise kohustus süüdistatava ja

tsiviilkostja omavahelises suhtes langeb osaliselt

või täielikult tsiviilkostjale.

Teiseks, piinlik on lugeda vandeadvokaatidest kaitsjate kaebusi osas, mis puudutab

kohtulikku uurimist. Kõik advokaadid istusid saalis ja osalesid nö „mehitatud“ kujul kohtuistungil. Kõigil on olemas vastav kriminaalmenetluslik kogemus ja kutsesobivus, mis

muuhulgas eeldab eetiliselt kaitsealuse huvides tegutsemist. Kohtuistungi protokolli lugedes ei teki kahtlusi, et just kaitsjate huvi oli kiiremini kohtuistung lõpetada. Kõik olid nõus tõendite avaldamisega lühida refereerimise vormis. Tegemist on tavapärase tõendite

avaldamise vormiga, mida ei keela ka seadus. Kohtuistungi protokollist nähtub, et

süüdistusaktis loetletud tõendid avaldati aldatud tõendit refereeriti. Keegi ning iga av

24

protokollile märkusi tähtaegselt ei esitanud. Seega ei saa enam apellatsioonimenetluses

väita, et tegelikku tõendite avaldamist, nii nagu seda kajastab protokoll, ei toimunud.

Veel märgib kohtukolleegium, et kõigil, sh tsiviilkostja esindajal, kes viibisid kohtuistungil,

oli õigus esitada ka omapoolseid taotlusi. Kui tsiviilkostja esindaja ei nõustunud sellise tõendite avaldamise viisiga, siis oli viimane aeg oma seisukoht selles osas välja öelda just

maakohtu istungi ajal ja esitada omapoolne taotlus tõendite ettelugemiseks. Kui selline taotlus jääb rahuldamata, siis on asjakohane apellatsioonis nimetatud asjaolu maakohtule ette heita. Kui aga saalis viibinud tsiviilkostja esindaja aga ka süüdistatava kaitsja, ei ole

vastavasisulisi taotlusi õigeaegselt esitanud, siis ei ole asjakohane sellist maakohtu

tegevust kritiseerida ka apellatsioonis. Keegi ei pea nõustuma kohtuliku uurimise

lõpuleviimisega, kui leiab tegemata jätnud või puudulikult teinud. , et kohus on midagi

Ka leiavad tsiviilkostjad esitatud apellatsioonis aga ka kaitsjad, et maakohus on rajanud tsiviilhagi osas kohtuotsuse tõenditele, milliseid ei ole vahetult uuritud maakohtu istungil. Etteheite sisu on selles, et ei kannatanu ega ka prokurör ei ole taotlenud tsiviilhagi ja selle

juurde kuuluvate lisade avaldamist ning maakohus on neid oma otsuse tegemisel kasutanud. On tõsi, et tsiviilhagi ja selle juurde esitatud dokumente ei ole maakohtu istungil

avaldatud, kuid kohtukolleegiumi hinnangul ei saa rääkida käesoleval juhul sellest, et maakohus on rajanud tsiviilhagi osas kohtuotsuses tehtud otsustuse tõenditele, milliseid ei

ole maakohtus uuritud. Kohtukolleegiumi arvates on kannatanu seaduslike üldse

esindajate ütlused ja tsiviilkostja esindaja poolt tunnistajana Logistika Pluss osaühingu

antud ütlused, millised avaldati maakohtu istungil ning milliseid refereeritakse

kohtuotsuses, selliselt nagu seda piisavalt põhjendatud, et otsustada tsiviilhagi küsimus tegi maakohus. Samuti on kannatanu lepingulised esindajad avaldanud maakohtus suuliselt oma nõude ja

põhjendanud ka nõuet sh viidanud kõigile dokumentidele, millega on tõendatud kahju ,

suurust. Seega on kohtukolleegiumi hinnangul täide § 349 nõue, et k tud TsMS

ohtule

esitatud ja menetlusosalistele edastatud avaldusi, taotlusi ja muid dokumente loetakse kohtuistungil ette üksnes juhul, kui asjas omab tähendust etteloetava avalduse sõnastus

või kui kohus peab seda muul põhjusel vajalikuks. Muul juhul üksnes viidatakse

dokumentidele.

Siinjuures - s tsiviilkostja esindaja vaidluse juba maakohtus tõstata osade võõrkeelsete

arvete osas. Kuna maakohus neid oma otsuses ei kasutanud, siis apellatsioonis see

vaidlus puudus, kuid ringkonnakohtu istungil tõstatas OÜ Aave Transport lepinguline

esindaja taaskord sama küsimuse ja eeldades, et selline vaidlus võib taaskord tekkida, märgib kohtukolleegium järgmist. Kohtukolleegium leiab, et tsiviilhagi juures olevate võõrkeelsete arvete tõlkimata jätmine ei kujuta endast kriminaalmenetlusõiguse rikkumist. Esmalt rõhutab kohtukolleegium, et kõik tsiviilhagi menetlemisega seotud küsimused lahendatakse tsiviilkohtumenetluse normide

järgi. TsMS § 33 lg 1 sätestab, et

kui menetlusosalise kohtule esitatud dokumentaalne

tõend ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud tähtpäevaks esitajalt selle tõlget eesti

keelde, välja arvatud juhul, kui tõendi tõlkimine on selle sisu või mahtu arvestades ebamõistlik ja teised menetlusosalised ei vaidle muukeelse tõendi vastuvõtmisele vastu.

Arvestades viidatud dokumentide sisu - - ehk numbrid, ei ole kuupäevad, hind, koodid nende dokumentide tõlkimine nende arusaadavaks tegemise eesmärgil mõistlik. Mööda ei

saa minna ka faktist, et ühelt poolt väites, et maakohus ei ole neid tõendeid kohtuliku uurimise käigus uurinud, kasutas tsiviilkostja esindaja neid siiski kohtuvaidluses.

Tegelikult olid vastavad tõendid esitatud tsiviilhagi juurde tsiviilkostjate taotlusel ja eesmärgiga tõendada kahju suurust. Kannatanu märgib ka tsiviilhagis, et see toob kaasa

nõude suurenemise kuna tüki hind võrreldes varguse ajaga on suurenenud , , kuna

25

kannatanu ettevõttesisese programmi andmed osutusid vananenuks võrreldes tegelike VÕS § 132 lg 1 alusel nõutavate kahjudega. Tsiviilkostjad ei ole enne kohtulikke vaidlusi vaielnud vastu tõendite vastuvõtmisele. Arvete kuupäevad, mis on hilisema, kui süüdistuses etteheidetud varguse ajavahemik, ei

tõenda antud juhul mitte varastatud vara soetamist vaid varastatute asemele uute

soetamis Kahju t ja nende hinda. See on kooskõlas ka kahju hüvitamise põhimõtetega.

hüvitamise eesmärk VÕS § 127 lg 1 järgi on kannatanu asetamine olukorda, mis on

võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS 132 lg 1 järgi asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse

olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel,

võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Varastatud kauba väärtus ei

olnud üheski mõttes vähenenud, sest tegemist oli täiesti uute ja kasutamata toodetega, mida Ericsson kavatses kasutada tootmises. Väärtuse vähenemine saab toimuda üksnes kasutamise teel, mida aga käesoleval juhul ei ole toimunud.

Tsiviilhagi läbivaatamise ja rahuldamise osas peab kohtukolleegium vajalikuks veel viidata Riigikohtu seisukohtadele, millised on käesoleval juhul asjakohased. Nimelt on Riigikohtu

otsuses 3-1-1- - oht, mis seisneb sisuliselt 105 10 väljaloetav kõrgema astme kohtu seisuk selles, et tsiviilhagi puhul on peamine ja oluline see, et süüdistatavale ja tsiviilkostjale oleks kannatanu nõue ja seda kinnitavad tõendid õigeaegselt teatavaks tehtud ning, et neil oleks

piisavalt aega ennast tõhusalt kaitsta ja esitada tsiviilhagile vastuväiteid. See õigus on

tsiviilikostjatele käesolevas menetluses tagatud ja DHL Estonia AS on oma sellise õiguse ka realiseerinud, esitades maakohtule oma vastuväited tsiviilhagile. Aave Transport OÜ on saanud oma vastuväited kohtule esitada suuliselt oma lepingulise esindaja kaudu.

Veel märgib tsiviilkostja osaühing Aave Transport apellatsioonis, et maakohtu otsuse seaduslikkust mõjutab asjaolu, et kohus on käsitlenud Logistika Pluss osaühingu esindaja MR ütlusi tunnistaja ütlustena. Samas nähtub toimiku materjalidest, et teda on kord üle

kuulatud kannatanuna, kord tunnistajana ja tsiviilkostjaks tunnistamise määruse teatavakstegemisel esineb ta hoopis tsiviilkostja seadusliku esindajana. Kohtukolleegiumi hinnangul ei mõjuta see asjaolu kuidagi kohtuotsuse seaduslikkust. Vaidlust ei ole selles,

et on maak tus osalenud tsiviilkostja esindajana ja alates MR oh Logistika Pluss osaühingu tsiviilkostjaks tunnistamiseni ta seda ka on. Asjaolu, kuidas teda eeluurimisel ülekuulamisel

nimetati e. et ta kahel korral on üle kuulatud ekslikult kannatanuna, ei muuda tema

menetluslikku staatust. Ei ole nõutav, et isikul, kelle vastu tsiviilhagi esitatakse, oleks tsiviilkostja menetlusseisund juba tsiviilhagi esitamise hetkel. Piisab, kui ta tunnistatakse menetleja määrusega tsiviilkostjaks pärast tsiviilhagi esitamist. Tsiviilkostjaks tunnistamise

määrus annab isikule tsiviilkostja menetlusseisundi koos sellest tulenevate õiguste ja

kohustustega (KrMS § 40) (RKKKo nr-d 3-1-1- -10; 3-1-1- -14). 105 13

Kohtukolleegium nõustub apellantidega, et maakohtu otsus on kogu süüdistatavatele omistatud süüdistuse mahu osas põhjendamata, kuid kohtukolleegiumi hinnangul ei ole

tegemist sellise kohtuotsusega, mida saaks KrMS prg 339 lg 1 p 7 mõttes nimetada

täielikult motiveerimata otsuseks. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseis asus kokkuvõtvalt seisukohale, et kohtuotsuse põhistamise kohustuse rikkumine on üldjuhul –

sh näiteks kohtuotsuse põhistuse ebapiisavuse või – käsitatav -veenvuse korral

kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes (3-1-1- -14 p 699). 14 Sama otsuse p 700 märgib Riigikohus, et sellisel juhul peab ringkonnakohus igal üksikjuhul

26

hindama, kas tal on võimalik kriminaalasi ise lahendada või tuleb see saata maakohtule

uueks a

9 lg 1 p 7 rutamiseks (vt KrMS § 341 lg 3). KrMS § 33 järgi tuleb kvalifitseerida

üksnes kohtuotsuse põhistamise kohustuse kõige ulatuslikumad rikkumised, mis on

käsitatavad KrMS § 339 lg 1 p s 7 otsesõnu nimetatud „põhjenduse puudumisena“. -

Seejuures tuleb silmas pidada, et seadus räägib põhjenduse kui terviku, mitte üksikute

põhjenduste puudumisest. Kohtuotsuse põhjenduse puudumisega on tegemist eeskätt siis, kui kohus jätab seadusliku aluseta kohtuotsuse põhiosa (KrMS § 312) tervikuna või

siis mõne süüdistatava või kuriteo osas üldse koostamata.51 Ühtlasi tuleb arvestada

asjaoluga, et kohtu põhistuste ekslikkus ei ole samastatav nende puudumisega. Kohtukolleegium, lähtudes Riigikohtu valitsevast seisukohast, peab võimalikuks ise selles osas kohtuotsust põhjendada ja seda tuleb teha süüdistatavatele soodsamas suunas.

Kohtukolleegium nõustub tsiviilkostja osaühingu Aave Transport apellatsiooniväite

ga, et

maakohtu otsus on süü mahu tuvastamise osas ka vastuoluline. Nii on süüdistatavatele

süüdistuses etteheidetud, et nad võtsid vähemalt neljal korral ebaseadusliku omastamise

eesmärgil ajavahemikul 18.12.2010 kuni Logistika Pluss osaühingu 03.10.2011 laost E aktsiaseltsile kuuluvaid elektroonikaseadme komponente ulatuses vähemalt 14 alust,

koguväärtus Järgnevalt tuleb aga maakohus järeldusele, et istungil ega 137102,04 eurot.

esitatud ja uuritud tõenditega on täielikult tõendatud, et süüdistatavad D.V,

V.K ja D.G on samal ajavahemikul e. 18.12.2010 kuni 03.10.2011 neljal korral

varastanud süüdistuses esitatud koguses süüdistuses märgitud vara ja tekitanud

süüdistuses märgitud kahju. Ehk siis, kui prokurör ja k

annatanu leiavad, et nimetatud süüdistatavad varastasid elektroonikakomponentide aluseid enamatel kordadel, kui need

neli, mille kohta on olemas videosalvestised, siis maakohtu järelduse kohaselt oli neid kordi, mis on tõendamist leidnud 4 ja ilmselgelt saavad need neli korda olla need, mis on

videosalvestistelt näha. See aga tähendab, et pidanuks lühenema nii ajavahemik, kui

varastatu kogus ja sellega seoses ka kahju.

Maakohus on mõistnud süüdistatavad süüdi vähemalt 14 elektroonikaseadme komponentidega aluse varguses. Maakohtu otsuses esitatud tõendite refereeringust ega

ka maakohtu seisukohast ei selgu, millised nendest tõenditest tõendavad seda, et süüdistatavatele saab karistusõiguslikult omistada ka nende aluste vargust, milliste vargus

ei ole videosalvestistelt jälgitav. Videosalvestiste järgi on varastatud 10 alust ja seda 4

korraga. Küll on kannatanu ütlustest väljaloetav, et inventuuri käigus selgus 14 aluse

puudujääk ja seda tunduvalt pikema ajavahemiku vältel, kui süüdistatavad varguse ajavahemikku nimetavad. Kuid milliste tõenditele tuginedes tuli maakohus järeldusele, et ka need ülejäänud alused, milliste vargust ei ole näha ühelgi videosalvestisel, on nende vargus omistatav süüdistatavatele, seda maakohtu otsusest ei selgu. Tõendatud on varguse osateod 20.08.2011; 24.08.2011; 17.09.2011 ja 02.10.2011 e. siis varguse toimepanemine 20.08.2011 kuni 02.10.2011. Kuigi Logistika Pluss osaühingu laos on

tuvastatud puudujääk alates 18.12.2010, puuduvad tõendid selle kohta, et puudujääk

kuni 19.08 011 on tekkinud toimepandud vargusega. .2 süüdistatavate poolt Süüdistus ja kannatanu toetuvad süüdistuse ütlustele, kes võtavad omaks küll ainult 3-4

korda, kuid ajavahemiku kuskil 2011 suvest, so maist-juunist e. ka enne 20.08.2011. Samuti on üheks süüdistuse argumendiks Logistika Pluss osaühingu esindaja seisukoht, et puudujääk on seostatav süüdistatavate D.V ja D.G tööle asumisega. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole need argumendid piisavad, et omistada süüdistatavatele varastamist ka enne 20.08.2011. Isegi, kui eeldada, et süüdistatavate ütlused selles osas,

et nad varastasid 3-4 korral, on ennastõigustavad, siis mingeid muid usaldusväärseid

tõendeid selle kohta, et osategusid oli rohkem kui need 4, mille kohta on olemas

vastuvaidlematud tõendid, ei ole. Logistika Pluss osaühingu

esindaja poolt toodud seosed

süüdistatavate D.G tööle asumise ja puudujäägi tekkimise vahel on ja D.V

27

oletused ja nendele süüdimõistvat kohtuotsust ei saa rajada. ei saa välistada, et Esiteks, keegi Logistika Pluss osaühingu töötajatest, kes võis samuti panna toime vargusi, arvestas

just sellega, et uued inimesed on tööle tulnud ja pahatahtlikult kasutas seda ära, et viia

kahtlusi uutele töötajatele. Teiseks, mis on veelgi olulisem, on siiski fakt, et just Logistika

Pluss osaühing, kes osutas kannatanule laoteenust lepingu alusel, on kõige enam huvitatud sellest, et kogu avastatud puudujääk jääks deliktivastutuse alusel süüdistavate

ja nende tööandjate, kui solidaarvõlgnike kanda. Kõik, mis jääb üle kuriteoga tekitatud

kahju, tuleb paraku hüvitada kannatanule lepingu alusel kahju tekitanuna just Logistika

Pluss osaühingul. Vastutades kogusummas kahju tekitajana solidaarvõlgnikuna on

Logistika Pluss osaühingul tekkiv rahaline kohustus väiksem, kui olla teatud summas

solidaarvõlgnik ja ülejäänud summas ainuvastutaja. Seda arusaama toetab kaudselt ka

fakt, et n ainuke tsiviilkostja, kes ei ole kohtuotsust tsiviilhagi Logistika Pluss osaühing o

osas vaidlustanud ja kelle seisukoht varguse ajavahemiku osas on kardinaalselt vastupidine nii süüdistatavate, kui teiste tsiviilkostjate seisukohtadega. Seega, kogu eelnevate põhjenduste kokkuvõttena vähendab kohtukolleegium käesoleva kohtuotsusega süüdistatavate süüd ja loeb tõendatuks nende poolt süüdistuses märgitud varguse toimepanemise ajavahemikus 20.08.2011 kuni 2.10.2011 ja varastatu koguseks

10 elektroonikakomponentide alust. mat. Sellega seoses tuleb vähendada ka kahjusum

Järgnevalt käsitleb kohtukolleegium süüdistatavate D.V ja V.K kaitsjate poolt

apellatsioonis esitatud väärseisukohti nagu nende kaitsealustele on esitatud süüdistus mitmes varguse episoodis.

Nii kirjutab süüdistatava V.K kaitsja adv L. Viil oma apellatsioonis, et

D.V kaitsja adv T. Pilt räägib samuti varguse episoodidest

, kui kirjutab, et

Kohtukolleegium selgitab, et süüdistatavatele on omistatud vargus jätkuva kuriteona, mis koosneb 4-st osateost, kuid neid ei saa käsitleda eraldi episoodidena. Kaitsjate seisukoht

raskendab süüdistatavate olukorda, sest see tooks kaasa ühe kvalifitseeriva tunnuse e.

korduvuse omistamise neile süüdistuses. Kaitsjad ei ole kordagi kogu menetluse vältel

avaldanud, et selles osas on ebaõigesti materiaalõigust kohaldatud. Kui on tegemist jätkuva kuriteoga, siis ei oma tähtsust asjaolu, mitmes osateos üks või teine süüdistatav osales. Tegemist on ühtsest tahtlusest kantud vargusega.

Kohtukolleegium ei nõustu ka V.K kaitsjaga selles, et tuvastatud ei ole V.K

tahtlus vargust toime panna, et ta käis küll neljal korral autojuhinda kaasas, kui teised

varastasid, ja ta ei saanud aru, et tegemist on vargusega ja ei teadnud, kellele kuulub varastatud vara ning transport. Kohtukolleegium väidab, et ainuüksi juba väljatöötatud varguse skeem välistab selle, et V.K ei teadnud, et paneb toime varguse ja tema roll seejuures varguse juures oli

selline, et ta täitis varguse teoskoosseisu ning valitses tegu võrdselt teiste

28

kaassüüdistatav Teoplaan oli välja töötatud selliselt, et kokkuleppel D.G atega. ja

D.V-ga i ettepaneku V.K-le raha teenida, pidid D.G ja , kellest viimane teg

D.V tooma laost ja laadima autosse kaubaaluseid rohkem, kui näidati

saatedokumentides. V.K pidi aga kauba viima tühermaale, kus üleliigsed

kaubaalused laaditakse seal ootavasse sõiduki osales skeemis kõigil neljal sse. V.K

korral, laadis laos ka varastatud aluseid autosse ja ei viinud neid mitte sihtpunkti vaid

kokkulepitud kohta, kus tõsteti ümber ainult osa alustest. Isegi, kui väidetakse, et

V.K ei teadnud, kellele kuulub varastatud kaup ja kellele kuulub transport, sai ta väga

hästi aru, et tegemist on võõra varaga. Samas, kuna ta laadis kaupa laos peale ja ka

tühermaal maha, siis ta nägi, et mahalaaditav ja allesjääv kaup on sarnane e. elektroonikakomponendid ning seega teadis ka täpselt, kellele kuulub kaup ja et sõiduk,

kuhu varastatud alused laaditi ei kuulu kauba omanikule. Seega V.K osales

teoplaani kokkuleppes e. nõustus temale esitatud plaani alusel raha teenima, oli kõigil

neljal korral ise varguse juures l – aos aitas varastatud kaupa laadida, sõidutas selle

kokkulepitud kohta, laadis maha osa kaubast e. varastatud kauba kuskil suvalisel

tühermaal võõrasse autosse. Tegemist on klassikalise ettekavatsetud ja planeeritud grupilise vargusega, kus igal grupi liikmel on oma kindel roll ja kõik tegutsevad kokkulepitud

teoplaani järgi. , D.G Seega D.V ja V.K panid varguse toime kaastäideviimise vormis.

Kohtukolleegium möönab, et maakohus ei ole oma otsuses põhjendanud varguse

toimepanemist grupis, kuid see ei tähenda, et maakohtu otsus oleks automaatselt

põhjen amata otsus KrMS prg 339 lg 1 p 7 mõttes. Ringkonnakohtul on õigus selles osas d

maakohtu otsust omapoolsete põhjendustega täiendada ning süüdistatava konkreetset

täideviimistegu selle käigus konkretiseerida võrreldes esitatud süüdistusega, milline on

kõigi kaastäideviijate osas identne. üheselt Riigikohtu otsuse 3-1-1- -10 p-st 12.2

23 on

väljaloetav etteheide ringkonnakohtule, et olukorras, kus maakohus ei ole esitanud

põhjendusi kaastäideviimise osas, ei ole ka ringkonnakohus seda teinud e. maakohtu

otsust omapoolsete seisukohtade Seega on ga ja põhjendustega täiendanud. ringkonnakohtul õigus ja isegi kohustus, olukorras, kus küsimuses, kuidas ja kelle poolt

kuritegu toime pandi, on maakohtu otsus motiveeritud, kuid põhjendused kuriteo

toimepanemise osas kaastäideviimise vormis puuduvad, seda küsimust oma otsuses

põhjendada. Seega ei anna asjaolu, et maakohus on jätnud kaastäideviimise vormis

kuriteo toimepanemise piisavalt põhjendamata alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja

kriminaalasja tagastamist maakohtule, kas siis uue otsuse tegemiseks või uueks

arutamiseks. Veel viitab kohus Riigikohtu otsuses 3-1-1- -11 esitatud seisukohale, et 83

täpsustades üksnes süüdistatavale süüdistusaktis omistatud rguse täideviimistegu, ei

va saa rääkida ei süüdistuse piiride laiendamisest ega omapoolselt süüdistuse sisustamisest. Kohtule on selline õigus antud.

Kohtukolleegium leiab, et tsiviilhagi osas peab uue otsuse tegema samuti ringkonnakohus

ning puudub alus kriminaalasja tagastamiseks tsiviilhagi osas maakohtule uueks arutamiseks.

Tsiviilhagi osas põhjenduste puudumiseks on Riigikohus lugenud olukorda, kus

kohtuotsuses ei ole ära näidatud õigusnorme, mis moodustavad nõude rahuldamise

materiaalõigusliku aluse. Olukorras, kus nõude materiaalõiguslikku alust ei ole

määratletud, ei ole võimalik kindlaks teha ka nõude rahuldamise eeldusi ega ulatust. Sellise rikkumise korral on kohtuotsus tsiviilhagi lahendamist puudutavas osas õiguslikult

põhistamata TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt saadab ringkonnakohus asja

-1-1- -09). (3 41

maakohtule uueks läbivaatamiseks siis, kui otsust ei ole seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. TsMS § 657

29

lg 1 p 21 kohaselt võib ringkonnakohus muuta kohtuotsuse põhjendusi, jättes otsuse resolutsiooni muutmata. TsMS § 657 lg 1 p 2 kohaselt võib apellatsioonikohus ise anda tsiviilhagi põhjendatusele uue hinnangu ka siis, kui ta tühistab maakohtu otsuse, millega

on tsiviilhagi osal Seega on iselt või täielikult rahuldatud või rahuldamata jäetud.

ringkonnakohtul võimalik lisada maakohtu otsusele faktilisi ja õiguslikke põhjendusi, muutmata otsuse resolutsiooni, kui ka tühistada maakohtu otsuse tsiviilhagi osas ja teha ise uus otsus. Seevastu olukorras, kus ringkonnakohus ei saa mingil erandlikul põhjusel tsiviilhagi ise lahendada, tuleb kriminaalasi saata tsiviilhagi puudutavas osas KrMS § 341

lg- iseks esimese astme kohtule (vt te 1 või 2 ja TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel uueks arutam

R nr 3-1-1- -09, p 9). KKKm 41

Kohtukolleegium selgitab oma sei

sukohta veel järgnevas. Enamus apellatsioonides on kas põhitaotlusena või alternatiivse taotlusena esitatud taotlus

maakohtu otsuse tühistamiseks tsiviilhagi osas ja kriminaalasja tagastamiseks sel s osas le maakohtule uueks arutamiseks. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole selline lahendus isegi

võimalik lühimenetluses arutatud kriminaalasja puhul. Teatavasti toimub tsiviilhagi lahendamine teistkordselt ja eraldiseisvalt süüküsimuse ja karistuse mõistmise otsustusest sama menetlusliigi normide järgi, milles oli lahendatud kriminaalasi nö karistusõiguslikes

küsimustes. Selle kinnituseks on Riigikohtu 11, mille sisuline tõlgendamine otsus 3-1-1- - 11

annab aluse eelnimetatud seisukohaks. eda, et kui tsiviilhagi Eeltoodu tähendab aga s teistkordsel arutamisel kriminaalmenetluses maakohtus tekib vajadus mingite lisatõendite esitamiseks, tuleb kriminaalasi tagastada prokuratuurile. Põhimõtteliselt on siis võimalik ka nö absurdne olukord, kus süüküsimuses ja karistuse osas on kohtuotsus jõustunud, kuid

prokuratuur peaks hakkama , et saatma selle uuesti tegelema tsiviilhagiga ning võimalik kohtusse ja võimalik, et ka üldmenetluse korras. Milline oleks see dokument, mille alusel tsiviilhagi kriminaalmenetluseks kohtusse saadetaks, süüdistusakti või mingi muu, seda seaduses kirjas ei ole ja selle väljamõtlemiseks oleks vaja juba fantaasiat. Sellise olukorra vältimiseks oleks võimalik lahendus jätta tsiviilhagi kohe juba käesolevas staadiumis läbi

vaatamata ja anda võimalus selle lahendamiseks tsiviilkohtumenetluses, kuid hagi läbi vaatamata jätmise alused on nii kriminaalmenetluses, kui ka tsiviilkohtumenetluses, millest

kriminaalmenetluses , lähtutakse sedavõrd piiratud, et seaduslikku alust selliseks lahenduseks leida on pea võimatu.

Järgnevalt esitab kohtukolleegium oma põhjendused vargusega tekitatud kahju osas. Enne konkreetsete varguse osategude analüüsi seoses tekitatud kahjuga on põhjendatud

osutada Riigikohtu otsuses nr 3-1-1- -09 selgitatule, et kahju, mis moodustab kuriteo 61 koosseisulise tagajärje, tuleb tuvastada ühemõtteliselt. Kohtuotsusest peab nähtuma nii kahju arvestamise metoodika kui ka kahju täpne suurus. Teatud juhtudel on küll võimalik,

et kohus piirdub isiku teole karistusõigusliku hinnangu andmisel n ö minimaalse kahju - kindlakstegemisega, tuvastades, et kahju tekitamise vähemalt teatud summas, mis ületab kuriteokoosseisus ette nähtud kahju alampiiri. Kuid ka sellisel juhul peab kahju väljenduma konkreetse summana, mille arvestamise alused on kohtuotsuses ära näidatud. Mööndes,

et tegelik kahju võib olla tuvastatud n ö minimaalkahjust suurem, peab kohus otsuses -

selgelt ära näitama, et tegelik kahju ei saa olla tuvastatuks loetud kahjust väiksem.

Analüüsides 02.10.2011 pole vaidlust selles, et vaatlusaluse osateo käigus osategu, siis

varastati 1 alus komponentidega RNT4087019/03 ja 3 alust komponentidega SEA920271/1R1A.

30

MR kohtueelsel menetlusel antud ütluste kohaselt oli ühel alusel komponentidega RNT4087019/03 tooteid 1152 tükki ning kolmel alusel komponentidega SEA920271/1R1A tooteid 1404 tükki. Seda, et ühel alusel kaubakoodiga RNT4087019/03 oli ühikuid tõepoolest 1152, kinnitab

ka toimikumaterjalides sisalduv Rosenberger Hochfrequenztechnik GmbH & Co

saatedokument (kd I, tl 144). Mis puudutab alust kaubaartikliga SEA920271/1R1A, siis

nähtub Provexa AB saatedokumendist, et vaatlusalust kaubagruppi pakendatakse 468

ühiku kaupa, mis tähendab et ütlusi se MR lle kohta, et kaubagrupi SEA920271/1R1A tooteid varastati 1404 tükki, saab pidada toimikumaterjalidega kooskõlas olevateks, sest 3x468 on 1404 ühikut.

Hinnates järgnevalt eelviidatud toodete maksumust, siis tuleneb ütlustest, et 1152 MR

ühiku kaubakoodiga nr RNT4087019/03 maksumus on 9285,12 eurot ning ühe ühiku

maksumus 8,06. Varastatud toodete kaubakoodiga SEA920271/1R1A on hinnanud MR

14896,44 eurot, ühikuhinnaga 10,61 eurot. (kd I tl 58). Ühtegi dokumenti oma ütluste MR kinnituseks esitanud ei ole.

Samas nähtub Sapa Profiler AB arvest (kd III tl 94 pö)

, et kaubagrupi SEA920271/1R1A ühe ühiku maksumus on olnud 9,92 eurot. Märgitu tähendab, et kolme aluse kaubagrupi SEA920271/1R1A vargusega tekitati kahju 13927,68 eurot (9,92x1404). Ericcson AB arvest (kd III tl 91 pö) nähtub aga, et kaubagrupi RNT4087019/03 ühe ühiku maksumus on olnud 8,45 eurot. See tähendab, et ühe aluse kaubagrupi RNT4087019/03 vargusega tekitati kahju 9734,40 eurot (8,45x1152).

Kogukahjuna on võimalik seega 02.10.2011 varguse osateoga hinnata euro 23662,08 suurust summat.

17.09.2011 osateoga seonduvalt on põhjendatud viidata taaskord ütlustele, millest MR nähtuvalt laeti 10 kaubaaluse asemel sõidukile peale 13 alust komponente kaubakoodiga SEA920261/1R1B ja E aktsiaseltsi jõudis samuti üksnes 10 kaubaalust tooteid. Kõnealust

fakti kinnitab ka

MR MR ütlustele lisatud fototabel. ütlustest tuleneb seegi, et kauba

maksumuseks ühe ühiku kohta oli 10,32 ning ühikuid oli kokku kolmel alusel 1404.

MR ütluste kohaselt tekitati vaatlusaluse varguse osateoga kahju 14543,70 eurot. Toimikumaterjalide pinnalt saab teha järeldusi, et tooted kaubakoodiga SEA920261/1R1B olid pakendatud 468 detaili kaupa ühel alusel Provexa AB saatedokumendist (kd I tl 147). Märgitut kinnitab täiendavalt Sapa Profiler AB dokument (kd III tl 93 pö), millest nähtub, et

Logistika Pluss osaühingule transporditi E aktsiaseltsi tellimusel vaatlusaluse

kaubaartikliga tooteid 2808 ühikut, kuuel alusel. Sellest tuleneb täiendavalt, et ühele

alusele oli pakendatud 468 detaili (2808:6ga on 468). Seega saab tõendatuks lugeda

asjaolu, et 3 kaubaaluse vargusega, millel olid tooted kaubakoodiga SEA920261/1R1B, varastati 1404 ühikut.

Edasiselt osutab kohtukolleegium asjaolule, et

MR ütluste kohaselt oli ühe detaili

maksumus 10,32 eurot. Oma ütluste kinnituseks ühtegi dokumenti esitanud ei ole. MR

Samas tuleneb Sapa Profiler AB dokumendist (kd III tl 93 pö), et ühe ühiku maksumus

tootel kaubakoodiga SEA920261/1R1B on olnud 9,92 eurot. Kuna kokku varastati

kõnealuse kaubakoodiga tooteid 1404, siis tähendab see, et vaatlusaluse varguse osateoga on võimalik lugeda kahjuks 13927,68 eurot.

Hinnates järgnevalt 24.08.2011 varguse osateoga tekitatud kahju suurust, osutab

kohtukolleegium

MR kohtueelsel menetluses antud ütlustele, mille kohaselt laeti veokile reg nr-ga 513MNL tellitud 21 kaubaaluse asemel 23 kaubaalust kaupa. Üks tellimuseväline kaubaalus oli koodiga RNT4087017/01 väärtusega 9996,67 eurot. Detaile ühel alusel oli

5120 ning ühiku väärtuseks 1,95 eurot. Teine alus oli kaubakoodiga SEA920271/2R1A

31

väärtusega 4965,48 eurot. Ühel alusel oli detaile 468 ning ühiku väärtuseks 10,61 eurot.

Kõnealuste kaubaartiklite vargust kinnitab ka ütlustele lisatud fototabel. MR

Tutvudes toimiku materjalidega, saab usaldusväärseks ja muude kriminaalmenetluse

käigus kogutud tõendi ütlusi, et alus kaubakoodiga tega haakuvaks lugeda

MR

SEA920271/2R1A sisaldas detaile 468 ühiku ulatuses. Seda kinnitab Provexa AB kaubasaate dokument (kd I tl 149), millest nähtuvalt on tooted vaatlusaluse kaubakoodiga pakendatud alusele 468 ühiku kaupa. Samas ei ole võimalik nõustuda MR ütlustega selles,

et ühe ühiku detaili maksumus oli 10,61 eurot. Esmalt tuleb märkida, et Provexa AB kaubasaatedokumendilt ei ole võimalik välja lugeda konkreetse kaubaartikli maksumust. Samas leiab kohtukolleegium, et kauba maksumust on võimalik kindlaks määrata Hydro

Aluminium Profiler a.s ´ga, millest nähtuvalt on vaatlusaluse kaubaartikli ühe ühiku maksumus 88,38 SEKi (kd III tl 95 pö). Toimikumaterjalidele lisatud Eesti Panga kodulehelt

teostatud andmete väljatrüki kohaselt on Rootsi krooni kurss olnud 9,4624 eurot.

Eelmärgitust tulenevalt on kohtukolleegium seisukohal, et 468 ühiku kaubaartikli SEA920271/2R1A vargusega põhjustati kahju 4371,17 eurot (468x88,38:9,4624).

Puutuvalt toodetesse kaubakoodiga RNT4087017/01 tuleb märkida, et MR selgituste

kohaselt varastati kõnealuse kaubakoodiga tooteid 24.08.2011 osateoga 5120. Ühtegi

dokumentaalset tõendit, et kaubaalusel oli just 5120 ühikut tooteid, MR esitanud pole. Samas nähtub Rosenberger Hochfrequenztechnik GmbH & Co saatedokumendilt, et

vaatlusaluse kaubakoodiga tooteid on pakendatud ühele alusele kas 6400 või 7200 ühiku

kaupa (kd I tl 145). Huber-Suhneri saatedokumendi kohaselt saab järeldada, et ühele alusele võib olla pakendatud tooteid ka 1580 ühiku kaupa (kd III tl 91). Kuna ühel alusel

olevate ühikute arvu osas ei ole kogutud selliseid tõendeid, millest oleks võimalik teha

tõsikindlaid järeldusi ühikute arvu kohta alusel, siis kohaldab kohtukolleegium siinkohal

KrMS § 7 lg s 3 sätestatut, mille kohaselt tõlgendatakse kõrvaldamata kahtlused -

kahtlustatava või süüdistatava kasuks ning leiab, et käesoleval juhul tuleb kohaldada

kuriteoga tekitatud kahju suuruse kindlakstegemisel süüdistatavate jaoks soodsaimast

lahendust, ehk juhinduda tuleb sellest, et 24.08.2011 varguse osateoga tekitasid

süüdistatavad kaubaartikli RNT4087017/01 osas kahju mitte vähem kui MR poolt nimetatud 5120 ühiku ulatuses.

MR on kohtueelsel menetlusel märkinud kaubaartikli RNT4087017/01 ühe ühiku

maksumuseks 1,95 eurot. Kuna

MR ühegi maksumuse aluseks olevat dokumenti esitanud

ei ole, siis pole võimalik pelgalt tema ütluste pinnalt toote hinda ühe ühiku kohta määratleda. Samas on toimikumaterjalide hulgas Huber-Suhneri saatedokument (kd III tl 91), mille kohaselt on kõnealuse toote ühe ühiku maksumus 2,1424 eurot. Seega esineb

alus seisukohaks, et 24.08.2011 osateoga tekitasid süüdistatavad kahju kaubakoodi RNT4087017/01 osas mitte vähem kui 10969,08 eurot (5120x2,1424).

Kogukahju vaatlusaluse osateoga põhjustati süüdistatavate poolt mitte vähem kui 15340,25 eurot.

Mis puudutab 20.08.2011 osategu, siis sellega seonduvalt tuleb märkida, et vaidlusi pole

selles, et kõnealusel kuupäeval süüdistatavad varguse toime panid – see on tõendatud nii

MR ütluste, tema ütlustele lisatud fototabeliga aga ka süüdistavate endi ütlustega. Samas tuleb nentida, et kriminaalmenetluse raames ei ole olnud võimalik tuvastada, millist kaupa

ja kui suures ulatuses ning missuguse väärtu Kohtukolleegium märkis sega varastati.

eelnevalt, et kehtivast kohtupraktikast tulenevalt on teatud juhtudel võimalik, et kohus

piirdub isiku teole karistusõigusliku hinnangu andmisel nö minimaalse kahju kindlakstegemisega, tuvastades, et kahju tekitamise vähemalt teatud summas, mis ületab kuriteokoosseisus ette nähtud kahju alampiiri. Kuid ka sellisel juhul peab kahju väljenduma konkreetse summana, mille arvestamise alused on kohtuotsuses ära näidatud. Mööndes,

32

et tegelik kahju võib olla tuvastatud n ö min - imaalkahjust suurem, peab kohus otsuses selgelt ära näitama, et tegelik kahju ei saa olla tuvastatuks loetud kahjust väiksem. Märgitut silmas pidades on kohtukolleegium seisukohal, et 20.08.2011 osateoga tekitatud kahju ei ole võimalik käesoleval juhul kindlaks määrata, kuid kuna käesoleval juhul pole

süüdistatavatele etteheidetud kvalifitseeriva tunnusena ei korduvust ega ka

süstemaatilisust, vaid ühte jätkuvat tegu, siis saab õiguslikus mõttes lugeda piisavaks

selle, et kohtukolleegium loeb tuvastatuks, et süüdistatavad põhjustasid neile

inkrimineeritava varguse toimepanem kui 23662,08 + isega kogukahju mitte vähem

13927,68 + 15340,25 ehk 52930,01 eurot. Kõnealuse kahjusumma näol on jätkuvalt tegemist suure kahjuga KarS § 121

p 2 tähenduses.

12.04.2012 esitas kannatanu kohtueelsel menetlusel tsiviilhagi, milles taotles

süüdistatavatelt ja tsiviilkostjatelt, so Logistika Pluss osaühingult, DHL Estonia ASit ja

osaühingult Aave Transport solidaarselt 134393 eurot väljamõistmist. Samuti taotles kannatanu viiviste väljamõistmist. 21.12.2014 on kannatanu esitanud tsiviilhagi tervikteksti,

milles on täpsustanud, et nõuab põhinõudena 137102,04 euro hüvitamist. Maakohus

rahuldas kannatanu nõude põhinõude osas täies ulatuses, viiviste osas maakohus aga

seisukohta ei võtnud. Esitatud apellatsioonides taotlevad süüdistatavad ja nende kaitsjad, samuti tsiviilkostjad ja nende esindajad väljamõistetud tsiviilhagi vähendamist. Kannatanu

ja tema esindajad taotlevad põhivõlgnevuse väljamõistmise osas maakohtu otsuse muutmata jätmist, viiviste osas aga uue otsuse tegemist, millega kannatanule mõistetaks välja ka viivised. Tõstatatuga seonduvalt on kohtukolleegium seisukoht alljärgnev.

Kannatanu tsiviilhagi sisuliste kohaselt seondub kahju tekkimine põhjenduste täies ulatuses süüdistatavate õigusvastase tegevusega.

VÕS § 1043 sätestab, et eisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik t (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine on

õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse

või valduse rikkumisega. VÕS § 127 lg 1 kahju hüvitamise eesmärk

kohaselt on

kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kehtivas ja asjakohases kohtupraktikas omaksvõetud arusaama kohaselt

peab

viimatinimetatud sätte mõtte kohaselt teo ja kahju vahel põhjusliku seose

tuvastamisel lähtuma nn põhimõttest, mille kohaselt ajaliselt eelnev

sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks

ajaliselt hilisemat sündmust toimunud (vt nt RK lahendid nr-d 3-2-1- -08 p 17 ja 3-2-1- - 45 35 11 p 12).

Kohtukolleegium tuvastas käesoleva otsuse sisulistes põhjendustes seoses

süüdistatavate süüküsimusega, et kogutud tõendikogumi pinnalt ei ole võimalik teha

süüdistatavatele karistusõiguslikke etteheiteid kogu süüdistuses märgitud perioodi

ulatuses, süüdistuse mahtu tuleb vähendada ning tõendikogum võimaldab

süüdistatavatele teha karistusõiguslikke etteheiteid üksnes perioodi 20.08.2011 kuni

02.10.2011 kohta. Süüdistuse mahu vähenemine mõjutab vaieldamatult ka kannatanu

kahjuhüvitisnõude rahuldamise ulatust ja seda tulenevalt VÕS § 127 lg s 4 sätestatust. - Veel selgitab kohtukolleegium, et kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama objektiivse teokoosseisu, so kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse (vt nt RK lahend

nr 3-2-1- -12 p 14). 53

33

Kannatanu on oma kahjunõude arvestuses tuginenud inventuuriaktidele, mille kaudu on

tuvastanud õigusvastaselt tekitatud kahju suuruseks 137102,04 eurot ja seda perioodi 18.10.2010 kuni 03.10.2011 vältel.

Kohtukolleegium märkis eelnevalt, on antud kaasuse puhul tõendatud süüdistatavate poolt

varguse toimepanemine perioodil 20.08.2011-02.10.2011 ehk 20.08.2011, 24.08.2011, 19.09.2011 ja 02.10.2011 varguse osategudes.

Kuriteoga tekitatud kahju analüüsil osategude kaupa tuvastas kohtukolleegium, et

02.10.2011 osateoga tekitati kahju 23662,08 eurot. Kahju moodustus 1152 ühiku

kaubaartikli RNT4087019/03 ja 1404 kaubaartikli SEA920271/1R1A vargusest.

Kõnealused numbrilised arvestused kattuvad ka toimikumaterjalidele lisatud inventuuriaktidega, mille kohaselt tuvastati kaubaartikli RNT4087019/03 osas 04.10.2011 saldovahe 1152 ühiku osas (kd I tl 137) ja kaubaartikli SEA920271/1R1A osas 04.10.2011 saldovahe 1404 ühikut (kd I tl 136). Arvestades, et ühe ühiku kaubaartikli RNT4087019/03 maksumus oli 8,45 eurot ja ühe ühiku kaubaartikli SEA920271/1R1A maksumus oli 9,92

eurot (vt ka eespool toodud karistusõigusliku kahju arvestust), siis on alust käsitelda

tsiviilõigusliku kahjuna 23662,08 euro suurust summat (1152x8,45, so 9734,40 eurot; 1404x9,92, so 13927,68 eurot ehk kokku 13927,68+9734,40, so 23662,08 eurot), sest just

selle just selle rahalise vääringu ulatuses on võimalik sedastada põhjuslikku seost süüdistatavate teo ja tekkinud kahju vahel.

Kohtukolleegium leidis eelnevalt, et 17.09.2011 osateoga tekitati kahju 13927,68 eurot.

Kahju moodustus 1404 ühiku kaubaartikli SEA920261/1R1B vargusest. Tsiviilhagi terviktekstis on kannatanu esindajad viidanud asjaolule, et 05.10.2011 inventuuriakt näitab 1254 ühiku kaubaartikl on sedastatav, et kannatanu nõuab kahju i puudumist ja ka hagist

hüvitamist üksnes 1254 kaubaühiku osas ehk summas eurot. Kuigi 12439,68

kohtukolleegiumi hinnangul on tõendatud 1404 kaubaühiku vargus ja sellest tulenevalt

oleks kannatanul seaduslik alus nõuda selles ulatuses ka kahju hüvitamist, puudub kohtukolleegiumil iseseisev õigus kahjunõude suurendamiseks, sest TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud.

Küll peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et inventuuriaktid, millele tsiviilhagi on valdavas osas rajatud, võivad küll anda täiendavat informatsiooni kaubaühikute puudujäägi

kohta ning osaliselt isegi kattuda (vt nt 02.11.2011 osateoga seonduvat), kuid ei anna

võimalike puudujääkide kohta täielikku ehk sellist ülevaadet, mis koostoimes teiste menetluse käigus kogutud tõenditega võimaldaks teha tõsikindlaid järeldusi puudujääkide

suuruse kohta. Märgitud seisukohta ilmestab seegi, et käesoleval juhul on

kriminaalmenetluse käigus tuvastatud puudujääk 3 aluse ehk 1404 kaubaühiku osas. Puuduvad igasugused id tõend , et aluseid oleks erinevalt komplekteeritud või et Logistika

Pluss osaühingul olid volitused edastatud aluste ümberkom talle plekteerimiseks. Sellise sisuga volituste olemasolu ei võimalda teha ka toimikumaterjalides sisalduv Logistika Pluss

osaühingu ja 165). Seega järeldub, et kaupade E aktsiaseltsi vaheline leping (kd II, tl 142-

saatedokumentidelt nähtuv ehk kauba kogus ühel alusel ei ole vastavuses inventuuriaktidelt nähtuvaga kauba kogusega ehk et puudujääk, mida inventuuriaktid

kajastavad, peaksid tähendama seda, et pakendatud alustel kaupa pakendatakse

Logistika Pluss osaühingus ümber. Kaupade ümberpakendamist Logistika Pluss

osaühingus ei ole võimalik sedasta ja ka süüdistatavad on märkinud, et sellist asja da Logistika Pluss osaühingus ei toimunud.

Ka ei nähtu saatedokumentidest (kd I tl 120 123), et kaupa edastati kannatanule ühikute -

kaupa b – nimelt tuleneb kõnealustelt saatedokumentidelt, et kau a tellimusi täideti aluste

kaupa ning kaupa kannatanule tarninud sõidukite sõidulogidest, arvestades kannatanu

34

juures kauba mahalaadimiseks kulunud ajavahemikke, järeldub, et kaupade vastuvõtmisel kauba detailide üle ei loetud. Sellest järeldab kohtukolleegium, et kannatanu tsiviilhagis ja selle hilisemas terviktekstis esitatud väide, mille kohaselt telliti ja tarniti elektroonikadetaile ühiku kaupa, on paljasõnaline ning see kinnitab täiendavalt kohtukolleegium veendumust,

et inventuuriaktidele, kus on kauba puudujääk kajastatud detailide/ühikute kaupa, pole võimalik täielikult toetuda. Kokkuvõtvalt on kohtukolleegium seisukohal, et inventuuriaktid

ei kajasta tegelikkust ja neile ei ole võimalik kohtuotsust tsiviilhagi osas täielikult rajada.

24.08.2011 varguse osateo osas asus kohtukolleegium kuriteoga tekitatud kahju suuruse kindlakstegemisel seisukohale, et selle osateoga tekitati kahju mitte vähem kui 15340,25

eurot. Kahju tekkis ühe aluse kaubakoodiga RNT4087017/01 vargusest ja ühe aluse kaubakoodiga SEA920271/2R1A vargusest.

Seonduvalt tsiviilõigusliku kahjuga on kannatanu taotlenud seoses kaubaartikliga

RNT4087017/01 tsiviilhagi terviktekstis 15360 komponendi ulatuses tekitatud kahju

väljamõistmist, kuna 19.08.2011 tuvastati saldovahena 6400 ühikut ja 06.09.2011 8960 ühikut ning kaubaartikli SEA920271/2R1A osas kahju väljamõistmist 353 ühiku osas, kuna 18.08.2011 inventuuriga tuvastati saldovahe 353 ühiku ulatuses. Sarnaselt 17.09.2011 osateoga, tuleb ka käesoleval juhul märkida seoses kaubaartikliga

SEA920271/2R1A, et kriminaaltoimiku materjalide pinnalt on sedastatav ühe terve

kaubaaluse vargus. Kriminaaltoimiku materjalid annavad alust ka seisukohaks, et ühel alusel oli detaile 468. Kuna puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et Logistika Pluss

osaühing oleks tegelenud neil ladustatud ja pakendatud kaupade

ümberkomplekteerimisega ja ka äriühingute vahelisest lepingust ei ilmne, et Logistika Pluss osaühingul olid volitused kaupade ümberkomplekteerimiseks, siis esinevad alused

lugeda ühel alusel oleva kauba koguseks 468 tükki ja selles ulatuses oli kannatanul

võimalik esitada ka kahjunõue. Kannatanu kahjunõue seoses kaubaartikliga on aga 3297,02 eurot ehk kahjunõue on esitatud üksnes 353 ühiku varguse eest. Kuna TsMS §

439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida

ei ole esitatud, siis puudub kohtukolleegiumil õigus kahjunõude suurendamiseks ning

kannatanu kahjunõue 3297,02 euro suuruses summas seoses kaubaartikliga

SEA920271/2R1A on põhjendatud ja – see seondub süüdistatavate kuulub rahuldamisele õigusvastase käitumisega kannatanule kahju tekitamisel. Hinnates kaubaartikliga RNT4087017/01 tekkinud tsiviilõiguslikku kahju, siis on kannatanu

kahjunõue suunatud 15360 ühiku hüvitamisele. Kahjunõudes on kannatanu osutanud, et

see on tuletatud 19.08.2011 inventuuriaktiga tuvastatud saldovahest 6400 ühiku ulatuses

ja 06.09.2011 inventuuriaktiga tuvastatud 8960 ühiku saldovahe. Hinnates järgnevalt

, kas kõnealuseid numbrilisi näitajaid on võimalik seostada 24.08.2011 varguse osateoga, siis leiab kohtukolleegium, on 19.08.2011 koostatud inventuuriakt, millest nähtub 6400 ühiku

toote puudumine ei saa seostuda 24.08.2011 toimepandud varguse osateoga, sest

puudujääk oli tekkinud juba enne 24.08.2011 varguse osateo toimepanemist. Mis

puudutab 06.09.2011 teostatud inventuuriakti ja seal tuvastatud kauba puudujääki, siis

nähtub, et puuduolevate ühikute arv on 8960. Samas on kriminaalmenetluse raames

tuvastatud, et varastati üks alus kaupa ning saatedokumentide kohaselt oli ühele alusele

ladustatud tooteid kas 6400 või 7200 ühiku kaupa (kd I tl 145). Märgitust järelduvalt pole võimalik jaatada, et ühel alusel oli tooteid 8960 ning just selles osas oleks põhjendatud ka

kannatanu kahjunõude hüvitamine. Seejuures tuleb paljasõnaliseks lugeda kannatanu

tsiviilhagi terviktekstis toodud väited, et sama tootekoodiga aluseid oli komplekteeritud erinevalt ja et kuriteo toimepannud isikud võisid aluseid ümber komplekteerida – selliseid

argumente toeta Arvestades, et alusel vaid tõendeid kogutud ega esitatud lihtsalt pole. asetsenud tootetühikute arvu pole menetluse käigus olnud võimalik kindlaks määrata ja ka

35

kannatanust tsiviilhageja pole esitanud tõendeid, mis oleks tõendanud usaldusväärselt

tema väiteid, et alusele oli komplekteeritud tooteid 8960 ühiku ulatuses, siis leiab

kohtukolleegium, et tsiviilõigusliku kahju kindlaksmääramisel tuleb lähtuda

süüdistatavatele soodsaimast lähtekohast ning lugeda, et tsiviilõiguslikult tekitati kannatanule kahju ühe aluse ehk 6400 ühiku ulatuses, mis teeb kahjuks kokku 13711,36

eurot (6400x2,1424). Seega on võimalik käsitleda kannatanu tsiviilõigusliku kahjuna 24.08.2011 varguse osateoga seoses 17008,38 euro suurust summat (3297,02+13711,36, so 17008,38).

Mis puudutab 20.08.2011 varguse osategu, siis karistusõigusliku kahjuga seonduvalt

märkis kohtukolleegium, et kriminaalmenetluse käigus ei ole olnud võimalik tuvastada, millist kaupa ja kui suures kogus süüdistatavad 20.08.2011 osateoga varastasid. Ka pole

kannatanu oma tsiviilhagis välja toonud, millise kaubaartikliga tooteid ja kui suures koguses süüdistatavad varastasid. Kohtukolleegiumi hinnangul pole võimalik teha selliseid

järeldusi materjalides kajastuvate inventuuriaktide pinnalt, kust nähtub saldovahe. ka

Nimelt nähtuvad neist dokumentidest küll kuupäevad, millal inventuur läbi viidi ja millise e

artikli ja koguse osas puudujääk tuvastati, kuid need ei võimalda tuvastada piisava

kindlusega nõutava põhjusliku seose olemasolu teo ja kahju vahel. Ka selgitas

kohtukolleegium 17.09.2011 osateo juures, miks pole võimalik tugineda kannatanu

esindajate väidetele, et kaubaarvestust peeti detailide kaupa ning miks pole võimalik tugineda inventuuriaktidele.

Edasiselt osutab kohtukolleegium VÕS § 127 lg kohaselt tuleb kahjuhüvitisest -le 5, mille

maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isiku sai kahju tekkimise tagajärjel, eelkõige tema säästetud kulud, va juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga.

Kannatanu tsiviilhagi terviktekstist ja ka kriminaaltoimikus kajastuvatest tõenditest nähtuvalt saadi menetluse käigus kätte terveid ja kasutuskõlblikke komponente 270 ühiku ulatuses kaubakoodiga SEA920271/1R1A ja kannatanu E aktsiaselts sai varastatud, leitud

ja äravõetud ning kasutuskõlbmatuks muutunud detailide komponentide eest 2727,20 eurot. Märgitut tõendab ASi Kuusakoski arve nr o1191174 (kd I tl 50). Seega esineb alus kannatanu kahjunõude vähendamiseks VÕS § 127 lg 5 alusel.

Järgnevalt osutab kohtukolleegium asjaolule, et kd I, -del 47 ja 48 asuvatest aktist ja tl

õiendist nähtub, et menetluse käigus leiti ja tagastati detaile järgmiselt: detaile

kaubakoodiga SEA920261/1R1B tagastati 468 tükki, detaile kaubakoodiga SEA920271/1R1A tagastati 660 tükki ja detaile kaubakoodiga RNT4087019/03 tagastati 986 tükki. Varguse osategudest on sedastatav, et tooted kaubakoodiga SEA920261/1R1B

seonduvad 17.09.2011 varguse osateoga, tooted kaubakoodiga SEA920271/1R1A

02.10.2011 varguse osateoga ja tooted kaubakoodiga RNT4087019/03 nevad samuti päri

02.10.2011 varguse osateost. Kohtukolleegiumi hinnangul on põhjendatud eelmärgitud

erisuse väljatoomine põhjusel, et varguse osategudest viimase ehk 02.10.2011 osateo

panid süüdistatavad toime grupis, kuhu oli lisandunud R.F. Kuna R. F kaasaaitajana

mõisteti süüdi vaid ühele varguse osateole kaasaaitamises, siis puudub alus temalt välja

nõuda kogu kannatanu hüvitamisele kuuluvat kahju solidaarselt teiste süüdistatavate ja le

tsiviilkostjatega. Samuti leiab kohtukolleegium, et proportsionaalselt tuleb arvestada ka ASist Kuusakoski saadud kasu.

Eelneva kokkuvõtteks leiab kohus, et kannatanu kahjuhüvitisnõue kuulub hüvitamisele järgnevalt.

36

02.10.2011 osateoga tekitatud tsiviilõiguslik kahju on 23662,08 eurot. Sellest tuleb maha

arvestada VÕS § 127 lg 5 alusel tagasisaadud ja terved ning kasutuskõlblikud

komponendid 270 ühiku ulatuses kaubakoodiga SEA920271/1R1A ehk 270x9,92, so

2678,40 eurot. Samuti tuleb sellest maha arvestada 2/3 ASist Kuusakoski saadud

rahasummast, kuna (suurem) osa kasutuskõlbmatuks muutunud ja ASile Kuusakoski

toimetatud komponentidest seostuvad just 02.10.2011 varguse osateoga. Kuna ASist

Kuusakoski saadi 2727,20 eurot, siis 2/3 on sellest 1818,12 eurot. Seega on 02.10.2011 osateost tsiviilõigusliku kahjuna käsitletav 19165,56 euro suurune rahasumma, mis kuulub

süüdistatavatelt D.V lt , V.K lt , D.G lt ning tsiviilkostjatelt - - - ja R. -ilt F Logistika Pluss osaühingult, DHL Estonia ASilt ja osaühingult Aave Transport solidaarselt

kannatanu kasuks - 1 ja 2 alustel VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 ning § 1054 lg te

väljamõistmisele. Kohtukolleegium kordab ka, et kõnealuse arvestuse väljatoomine on

põhjendatud seetõttu, et tegemist on ainsa osateoga, R. iga F- mis on seostatav

.

20.08.2011, 24.08.2011 ja 17.09.2011 osategudest käsitletav tsiviilõiguslik kahju on 29447,77 eurot (17008,38+12439,68), millest tuleb maha arvestada 1/3 ASilt Kuusakoski saadud rahalistest vahenditest ehk 909,08 eurot. Seega tuleb süüdistatavatelt D.V-lt, V.K-lt ja D.G-lt ning tsiviilkostjatelt Logistika Pluss osaühingult, DHL Estonia ASilt

ja osaühingult Aave Transport VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 ning § 1054 lg solidaarselt -

te 1 ja 2 alustel eurot. kannatanu kasuks välja mõista 28538,69 Kokkuvõtvalt on kohtukolleegium seisukohal, et kannatanu õigusvastaselt tekitatud kahju

hüvitamise nõue 137102,04 euro ulatuses kuulub rahuldamisele osaliselt, so 47704,25

euro ulatuses. Ülejäänud nõude osas tuleb märkida, et kannatanul võib olla tekkinud küll

kahju, ent see kahju võib olla tekkinud mõnest muust õigussuhtest, kui süüdistatavatele

käesoleval juhul inkrimineeritud õigusvastane käitumine. Seoses asjaoluga, et

apellatsioonikohus vähendab süüdistatavale inkrimineeritud süüdistuse mahtu, tuleb

kannatanu nõue 89397,79 euro ulatuses jätta KrMS § 310 lg 2 alusel läbi vaatamata.

Ühtlasi selgitab kohtukolleegium, et kannatanul on õigus lähtuvalt KrMS § 310 lg-st 3

esitada uuesti hagi tsiviilkohtumenetluse korras.

Kannatanu vaidlustab Harju Maakohtu 29.09.2015 kohtuotsust üksnes ulatuses, milles

kohus ei lahendanud kannatanu taotlusi viivise väljamõistmiseks. Apellatsioonikohtu

hinnangul maakohus kannatanu tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju viiviste nõudes põhjendamatult tähelepanuta. Kuna ringkonnakohus teeb tsiviilhagi osas ise uue otsuse, siis võtab ka seisukoha viivisenõude osas.

Esmalt märgib kohtukolleegium, et kannatanul on õigus kahjusummalt nõuda viivist ka

kriminaalmenetluses. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 14. aprilli 2 otsuses 010

kriminaalasjas nr 3-1-1-3-10 märkinud, et kriminaalmenetluses esitatava tsiviilhagi

esemeks võib olla mis tahes tsiviilõiguslik nõue, mis on vahetult suunatud kuriteo tunnustele vastava teoga rikutud hüveolukorra taastamisele. Tegemist ei pea olema üksnes õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudega tsiviilõiguslikus mõttes. Samuti

on Riigikohtu kriminaalkolleegium 11. aprilli 2010 otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1- - 97 10

märkinud, et tulenevalt menetlusökonoomia ja efektiivse õiguskaitse põhimõttest võib

kannatanu tsiviilhagis esitada ka sellise nõude, mille aluseks olevad faktilised asjaolud

kattuvad olulises osas süüdistuse alusfaktidega, kuid mis ei tulene kuriteokoosseisuga

kaitstava õigushüve kahjustamisest. Nii kannatanu õiguste tõhusa kaitse kui ka kohtusüsteemi efektiivse toimimise seisukohalt on põhjendatud võimaldada tal esitada kõik kuriteosündmusega seotud tsiviilnõuded ühe ja sama menetluse raames. Seega see, et mitmes tsiviilhagiga seonduvas kriminaalmenetluse seadustiku sättes räägitakse kuriteoga tekitatud kahjust ja selle hüvitamisest, ei tähenda seda, nagu oleks kuriteo toimepanemine iseenesest kannatanu nõude alus ja nagu saaks kannatanu tsiviilhagis nõuda üksnes kahju

37

hüvitamist. Tsiviilnõude alus ei ole mitte süüdistatava kuritegu, vaid tegu, mis täidab

tsiviilõiguste ja –kohustuste tekkimise eeldused. Seejuures võib kannatanu esitada tsiviilhagis süüdistatava vastu mis tahes tsiviilõigusliku nõude, mis on vahetult suunatud kuriteo tunnustele vastava teoga rikutud hüveolukorra taastamisele ja mille aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas süüdistuse aluseks olevate faktiliste asjaoludega.

Seega õiguspraktikas seni levinud arusaam, nagu saaks kriminaalmenetluslikus

tsiviilhagis taotleda üksnes kuriteoga tekitatud kahju hüvitamist, kusjuures sellise

nõudealusena käsitatakse kuriteo toimepanemist iseenesest, on tänaseks päevaks Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt ühemõtteliselt tagasi lükatud. KrMS § 2 p 4 kohaselt

on kriminaalmenetlusõiguse allikaks Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole

lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid on tõusetunud seaduse

kohaldamisel. KrMS § 364 lg 1 p 3 kohaselt on sellised Riigikohtu lahendid Eesti kriminaalmenetluse seadustiku kohaldajatele kohustuslikud. Eeltoodut arvesse võttes on

maakohtu poolt kannatanu tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju viiviste nõudes põhjendamatult jäetud üldse tähelepanuta.

Viivis on oma olemuselt kahjuhüvitise eriliik, mille hüvitamise nõude võib esitada ka

kriminaalmenetluses. Vastasel juhul peaks kannatanu pöörduma sama nõudega uuesti maakohtusse. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §

-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et kui

kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks

poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav

viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei

ole ette nähtud teisiti. Intressimäära õigeaegse avaldamise korraldab Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadaanded. VÕS § 113 lg 2 esimene lause sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist

alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse.

Käesoleval juhul on E aktsiaselts esitanud hagi 12.04.2012. Kohtukolleegium rahuldas

kannatanu nõude osaliselt, so 47704,25 euro ulatuses, millest 19165,56 eurot kuulub

solidaarselt v 28538,69 eurot äljamõistmisele kõikidelt süüdistavatelt ja tsiviilkostjatelt ning kuulub välja mõistmisele solidaarselt kõikidelt süüdistatavalt, va R.F ning tsiviilkostjatelt. Märgitut arvestades tuleb kohtukolleegiumi hinnangul eraldi arvestada ka viivist.

Referentsintressimäär 2012 esimesel poolaastal oli vastavalt Ametlikes Teadaannetes

kajastatule 1% aastas Seega oli 2012 esimesel poolaastal kehtiv . seadusjärgne

viivisemää päeva eest oli r 8% aastas. Ajavahemikul 12.04.2012 kuni 30.06.2012, so

79

19165 euro ja 56 sendi suurust põhinõuet ja 365 päevast aastat arvestades viivis - 336,05

eurot (19165,56x0,08/365x ). 79

Referentsintressimäär 2012 teisel poolaastal oli vastavalt Ametlikes Teadaannetes kajastatule 1% aastas. Seega oli 2012 teisel poolaastal kehtiv seadusjärgne viivisemäär 8% aastas. Ajavahemikul 01.07.2012 kuni 31.12.2012, so 184 päeva eest oli 19165 euro

ja 56 sendi suurust põhinõuet ja 365 päevast aastat arvestades v - iivis 772,92 eurot (19165,56x0,08/365x184).

38

Referentsintressimäär 2013 esimesel poolaastal oli vastavalt Ametlikes Teadaannetes

kajastatule 0,75% aastas. Seega oli 2013 seadusjärgne intress kuni 14.04.2013 7,75% aastas. Ajavahemikul 01.01.2013 kuni 14.04.2013, so 104 päeva eest oli 19165 euro ja 56

sendi suurust põhinõuet ja 365 päevast aastat arvestades viivis - 409,56 eurot

(19165,56x0,075/365x

104).

Referentsintressimäär 2013 esimesel poolaastal oli vastavalt Ametlikes Teadaannetes

kajastatule 0,75% aastas. 15.04.2013 kuni Seega oli 2013 seadusjärgne intress

30.06.2013 8,75% aastas. Ajavahemikul 15.04.2013 kuni 30.06.2013, so

77 päeva eest oli

19165 euro ja 56 sendi suurust põhinõuet ja 365 päevast aastat arvestades viivis - 3 ,

53 77

eurot (19165,56x0,0875/365x

77).

Referentsintressimäär 2013 teisel poolaastal oli vastavalt Ametlikes Teadaannetes

kajastatule 0,50% aastas. Seega oli 2013 seadusjärgne intress kuni 31 12 50 . .2013 8, %

aastas. Ajavahemikul . .2013 kuni 01 07 31 12 . .2013, so 184 päeva eest oli 19165 euro ja 56

sendi suurust põhinõuet ja 365 päevast aastat arvestades viivis - 821 23 , eurot

(19165,56x0,08 /365x

50 184).

Referentsintressimäär 2014 esimesel poolaastal oli vastavalt Ametlikes Teadaannetes

kajastatule 0,25% aastas. Seega oli 2014 seadusjärgne intress kuni 30 8,25 .06.2014 %

aastas. Ajavahemikul 01.01.2014 kuni 30 06 . .2014, so 181 päeva eest oli 19165 euro ja 56

sendi suurust põhinõuet ja 365 päevast aastat arvestades viivis - 784,08 eurot

(19165,56x0,08 /365x

25 181).

Referentsintressimäär 2014 teisel poolaastal oli vastavalt Ametlikes Teadaannetes

kajastatule 0, . .2014 8, 15 31 12 15% % aastas. Seega oli 2014 seadusjärgne intress kuni

aastas. Ajavahemikul 01.07.2014 kuni 31. .2014, so 184 12 päeva eest oli 19165 euro ja 56

sendi suurust põhinõuet ja 365 päevast aastat a - rvestades viivis 787,41 eurot

(19165,56x0,08 /365x184 15 ).

Referentsintressimäär 2015 esimesel poolaastal oli vastavalt Ametlikes Teadaannetes

kajastatule 0,05% aastas. Seega oli 2015 seadusjärgne intress kuni 30.06.2015 8,05% aastas. Ajavahemikul 01.01.2015 kuni 30.06.2015, so 181 päeva eest oli 19165 euro ja 56

sendi suurust põhinõuet ja 365 päevast aastat arvestades viivis - 765,07 eurot

(19165,56x0,08 /365x181 05 ).

Referentsintressimäär 2015 teisel poolaastal oli vastavalt Ametlikes Teadaannetes

kajastatule 0 1. .2015 8,05% ,05% aastas. Seega oli 2015 seadusjärgne intress kuni 3 12

aastas. Ajavahemikul 01.07.2015 kuni 9.2015 (kohtuotsuse tegemiseni), so

29.0 91 päeva

eest oli 19165 euro ja 56 sendi suurust põhinõuet ja 365 päevast aastat arvestades viivis -

384,65 eurot (19165,56x0,0805/365x

91).

Referentsintressimäär 2012 esimesel poolaastal oli vastavalt Ametlikes Teadaannetes kajastatule 1% aastas. Seega oli 2012 teisel poolaastal kehtiv seadusjärgne viivisemäär 8% aastas. Ajavahemikul 12.04.2012 kuni 30.06.2012, so 79 päeva eest oli 28538,69 euro

ja 56 sendi suurust põhinõuet ja 365 päevast aastat arvestades viivis 949,14 eurot - (28538,69x0,08/365x79).

Referentsintressimäär 2012 teisel poolaastal oli vastavalt Ametlikes Teadaannetes kajastatule 1% aastas. Seega oli 2012 teisel poolaastal kehtiv seadusjärgne viivisemäär

8% aastas. Ajavahemikul 01.07.2012 kuni 31.12.2012, so 184 päeva eest oli 28538,69

euro ja 56 sendi suurust põhinõuet ja 365 päevast aastat arvestades viivis 1150,93 eurot -

(28538,69x0,08/365x184).

Referentsintressimäär 2013 esimesel poolaastal oli vastavalt Ametlikes Teadaannetes

kajastatule 0,75% aastas. Seega oli 2013 seadusjärgne intress kuni 14.04.2013 7,75% aastas. Ajavahemikul 01.01.2013 kuni 14.04.2013, so 104 päeva eest oli 28538,69 euro ja

39

5 - 609,86 eurot 6 sendi suurust põhinõuet ja 365 päevast aastat arvestades viivis (28538,69x0,075/365x104).

Referentsintressimäär 2013 esimesel poolaastal oli vastavalt Ametlikes Teadaannetes

kajastatule 0,75% aastas. Seega oli 2013 seadusjärgne intress kuni 15.04.2013 kuni 30.06.2013 8,75% aastas. Ajavahemikul 15.04.2013 kuni 30.06.2013, so 77 päeva eest oli

28538,69 suurust põhinõuet ja 365 päevast aastat arvestades viivis - 5 , eurot 26 79 (28538,69 x0,0875/365x77).

Referentsintressimäär 2013 teisel poolaastal oli vastavalt Ametlikes Teadaannetes

kajastatule 0,50% aastas. Seega oli 2013 seadusjärgne intress kuni 31.12.2013 8,50% aastas. Ajavahemikul 01.07.2013 kuni 31.12.2013, so 184 päeva eest oli 28538,69 suurust

põhinõuet ja 365 päevast aastat arvestades viivis - 1222,86 eurot (28538,69 x0,0850/365x184).

Referentsintressimäär 2014 esimesel poolaastal oli vastavalt Ametlikes Teadaannetes

kajastatule 0,25% aastas. Seega oli 2014 seadusjärgne intress kuni 30.06.2014 8,25% aastas. Ajavahemikul 01.01.2014 kuni 30.06.2014, so 181 päeva eest oli 28538,69 suurust

põhinõuet ja 365 päevast aastat arvestades viivis - 1167,54 eurot (28538,69 x0,0825/365x181).

Referentsintressimäär 2014 teisel poolaastal oli vastavalt Ametlikes Teadaannetes

kajastatule 0,15% aastas. Seega oli 2014 seadusjärgne intress kuni 31.12.2014 8,15% aastas. Ajavahemikul 01.07.2014 kuni 31.12.2014, so 184 päeva eest oli 28538,69 suurust

põhinõuet ja 365 päevast aastat arvestades viivis 1172,51 eurot (28538,69 - x0,0815/365x184).

Referentsintressimäär 2015 esimesel poolaastal oli vastavalt Ametlikes Teadaannetes

kajastatule 0,05% aastas. Seega oli 2015 seadusjärgne intress kuni 30.06.2015 8,05% aastas. Ajavahemikul 01.01.2015 kuni 30.06.2015, so 181 päeva eest oli 28538,69 suurust

põhinõuet ja 365 päevast aastat arvestades viivis - 1139,24 eurot (28538,69 x0,0805/365x181).

Referentsintressimäär 2015 teisel poolaastal oli vastavalt Ametlikes Teadaannetes

kajastatule 0,05% aastas. Seega oli 2015 seadusjärgne intress kuni 31.12.2015 8,05% aastas. Ajavahemikul 01.07.2015 kuni 29.09.2015 (kohtuotsuse tegemiseni), so 91 päeva

eest oli 28538,69 suurust põhinõuet ja 365 päevast aastat arvestades viivis 572,76 eurot - (28538,69x0,0805/365x91).

VÕS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Ka Riigikohtu tsiviilkolleegium on 15. oktoobri 2008. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1- -08 69

selgitanud, et kohus peaks otsuse täidetavuse huvides mõistma otsuse tegemiseni arvestatud viivise välja kindla summana, edasi aga protsendina põhinõudest. Ebaõige on

tulevikku suunatud viivise väljamõistmine kindla summana, n ö päevamäärana, kuna -

esiteks muutub seadusjärgne viivisemäär VÕS § 1 ja § 94 lg 113 lg 1 koostoimes perioodiliselt ning teiseks võib kostja maksta võla ka osaliselt, mille järel tuleb ka viivist maksta väiksemalt summalt.

Eelnevast tulenevalt on kohtukolleegium seisukohal, et kokku on seadusjärgne viivis

29.09.2015 seisuga 5078,69 eurot ja 28538,69 euro 19165,56 euro suuruselt põhinõudelt

suuruselt põhivõlgnevuselt 8511,63 eurot. Samas osutab kohtukolleegium asjaolule, et

40

apellatsioonkaebuses on kannatanu taotlenud süüdistatavatelt ja tsiviilkostjatelt solidaarselt viivise väljamõistmist alates 12.04.2012 kuni kohtuotsuse tegemiseni summas

444,88 eurot (kd IV tl 158). tekst selles osas erisust (kd III tl 107- Ka ei sätesta hagi tervik 113). TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude

kohta, mida ei ole esitatud. Samasugust seisukohta on väljendanud Riigikohtu

kriminaalkolleegium ka 28. jaanuari 2010 otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1- -

79 09.

Eeltoodust tulenevalt tuleb süüdistatavatelt ja tsiviilkostjatelt solidaarselt kannatanu E aktsiaseltsi kasuks välja mõista 29.09.2015 seisuga 444,88 eurot viivist.

Ajavahemiku eest alates 30.09.2015 ue

kuni põhinõ rahuldamiseni mõistab te

kohtukolleegium TsMS - 367 tuginedes kostja kannatanu E § süüdistatavatelt ja tsiviil le telt

aktsiaseltsi kasuks telt, so põhivõlgnevus 19165,56 eurolt ja 28538,69 eurolt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Kõnealused nõuded kuuluvad 19165,56

suuruse põhinõude osas täitmisele solidaarselt kõikidel süüdistatavatel ja tsiviilkostjatel ning 28538,69 euro suuruselt põhinõudelt solidaarselt kõikidelt süüdistatavatelt, va R.F ja tsiviilkostjatelt.

Tsiviilkostja osaühing Aave Transport on oma apellatsioonis märkinud, et vaidlustab

maakohtu otsust ka osas, milles jäeti tsiviilkostjal tekkinud menetluskulud e. lepingulise

esindaja kulude es osas esitatud hüvitamise taotlus rahuldamata. Apellatsioonis ei ole sell ühtegi põhjendust. Kohtukolleegium leiab, et lähtudes Riigikohtu valitsevast seisukohast, mis seisneb selles,

et kõigil menetluspooltel on õigus eeldada, et juba maakohtus lahendatakse kõik neid

puudutavad küsimused õigesti, tuleb käesoleva otsusega ja kooskõlas KrMS prg 182 lg 3

sätetega osalisel jätta maakohtu menetluses tsiviilkostja osaühingul Aave Transport t

tekkinud esinduskulud riigi kanda. Kohtukolleegium leiab, et kriminaalmenetluses tekkinud süüdistatava ja tsiviilkostja kulude kannatanu kanda jätmine ei ole õiglane, sest kannatanut

ei saa siiski samastada tsiviilprotsessis tsiviilhagejaga. Konkreetne kannatanu satub kriminaalmenetlusse kurjategija omakasuliste ja kuritegelike valikute tulemil, millega ei pea

ja ei saa tekkida kannatanul mingeid lisakulusid. Seega, arvestades, et tsiviilkostja

osaühing Aave Transport hüvitamiseks esitas maakohtule taotluse esindaja kulude summas 4000 eurot (ilma käibemaksuta), jätab kohtukolleegium käesoleva otsusega

nendest ½ riigi kanda, mõistes Eesti Vabariigilt välja 2000 eurot, millele lisandub käibemaks.

Vaidlustatud on ka kannatanule lepingulise esinduse kulude hüvitamist maakohtu poolt.

Maakohus on kannatanu , menetluskulusid pidanud põhjendatuks ja mõistilku suurusega kuna on täielikult rahuldanud kannatanu menetluskulude väljamõistmise taotluse ja välja

mõistnud solidaarselt süüdistatavatelt ja tsiviilkostjatelt menetluskulu kogu taotletavas summas e. 13207,95 euro ulatuses.

Kohtukolleegium nõustub, et selles osas puuduvad samuti maakohtu otsuses põhjendused, kuid see ei too automaatselt kaasa kohtuotsuse tühistamist ja kriminaalasja

tagastamist selles osas maakohtule. Kohtukolleegium saab käesoleva otsusega lisada

sellekohased põhjendused kuna kannatanu lepinguliste esindajate tehtud töö on toimiku ,

materjalide pinnalt jälgitav. Siinjuures viitab kohtukolleegium Riigikohtu otsuses 3-1-1- - 61 14 väljendatud seisukohale. Nimelt, Riigikohus on viidatud otsuses leidnud, et olukorras, kui ringkonnakohus on jätnud täielikult lahendamata menetluskulude hüvitamise taotluse, saab Riigikohus selle puuduse ise kõrvaldada. Ka toetab sellist seisukohta KrMS prg 191 lg 3.

Eelöeldust tulenevalt leiab kohtukolleegium, et kannatanu poolt maakohtule esitatud

menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud, sellele lisatud arved ning

41

spetsifikatsioon eest tasumist. Arvestades seda, et id kinnitavad tehtud tööd ja töö

kohtumenetlus käesolevas kriminaalasjas on kahel korral päädinud kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile, kriminaalasjas on kannatanul kandev roll kuriteoga tekitatud kahju tõendamisel, töömahtu suurendab kindlasti ka solidaarvõlgnike arv ja nende erinev

menetlusliku staatus. Kohtukolleegiumi hinnangul on taotlus suurus põhjendatud ja tasu

mõistlik. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole alust kannatanu menetluskulude

vähendamiseks ka põhjusel, et käesoleva otsusega jätab ringkonnakohus osaliselt

kannatanu tsiviilhagi seoses süüdistuse mahu vähenemisega läbi vaatamata.

Kohtukolleegiumi hinnangul ei mõjuta rahuldamisele kuuluv kahju summa kannatanu esindajate töö mahtu.

Apellatsioonimenetluse kulude osas märgib kohtukolleegium esmalt, et kui ringkonnakohus tühistab esitatud apellatsiooni alusel kriminaalasja menetledes osaliselt maakohtu otsuse, on kõigil apellatsiooni esitanud menetluspooltel õigus eeldada, et tema suhtes lahendatakse kriminaalasi kõigis küsimustes lõplikult õigesti esimese astme kohtus ja ta on kohustatud hüvitama üksnes põhjendamatust kaebusest tingitud menetluskulud

(vt ka RKKKo nr-d 3-1-1- -06, 3-1-1-3- 94 10) ning seetõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud, millised on kohtu poolt tunnistatud põhjendatuks ja nende suurus mõistlikuks, jätta riigi kanda.

Süüdistatavate kaitsjad on esitanud taotlused hüvitada õigusabi kulud järgnevalt:

- D.V kaitsja adv. T. Pilt, D.G kaitsja adv. G. Kull ja V.K kaitsja adv.

L. Viil on apellatsiooni koostamisele kulutatud 2 tunni eest taotlenud koos käibemaksuga 96 eurot ja kohtuistungil osalemise eest 1 tunni eest 48 eurot. Seega

kokku on taotlenud kaitsjad hüvitada 144 eurot. Kohtukolleegium peab taotlusi põhjendatuks ning kaitsjatele tuleb kulud hüvitada. KrMS prg 185 lg 1 alusel jäävad apellatsioonimenetluse kulud riigi kanda.

-

peatub kohtukolleegium kannatanu valitud esindaja

tasu Järgnevalt te

väljamõistmisel. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale

või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. KrMS § 185 lg 1 sätestab, et

kui apellatsioonimenetluses tehakse üks KrMS § 337 lõike 1 punktides 2 4 või lõikes - 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik.

Kuna kohtukolleegium rahuldab kannatanu apellatsiooni osaliselt, siis lasub kannatanul tekkinud apellatsioonimenetluse kulude hüvitamise kohustus käesoleval juhul riigil. Kannatanu valitud esindajad on taotlenud E aktsiaseltsi kasuks 1820,78

(ei sisalda käibemaksu euro väljamõistmist apellatsioonimenetluses kantud kulude )

katteks. Taotlusele on lisatud arved ja spetsifikatsioon. Nagu arvetest selgub on tõesti osa kulutusi kannatanul tekkinud veel maakohtu menetluses, kuid seda juba pärast kohtuvaidlusi, kui oli viimane aeg esitada kulude hüvitamise taotlus. Nimelt

on kannatanul tekkinud kulud alates maakohtu otsuse resolutiivosa kuulutamise

kohtuistungist kuni juba apellatsioonimenetluse kulude hulka arvestatava maakohtu otsusega tutvumiseni. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonimenetluse

kulude hulka tuleb arvata ka need kulud. Arvestada tuleb, et tegemist on siiski kannatanuga, kes ei sattunud kriminaalmenetlusse mitte oma tahtest tulenevalt ega ka mitte seoses enda kuritegeliku käitumise tõttu. Kannatanu sattumine menetlusse

oli tingitud sellest, et kuritegelikku tulu teenida just süüdistatavad pidasid sobivaks

kannatanule kuuluva vara arvelt. Ei saa pidada õiglaseks olukorda, kus isik, kes kurjategija meelevallast tulenevalt satub kannatanuna kriminaalmenetlusse, peaks kandma mingeid sellega seonduvaid lisakulusid enda arvelt. Kohtukolleegium peab

42

kannatanu apellatsioonimenetluse kulu

de hüvitamise taotlust põhjendatuks ja tasu

suurust mõistlikuks. Arvestades tehtud tööd, ei saa sellele kulunud 18 tundi

pidada

otsusega Eesti ülepaisutatuks. Seega mõistab kohtukolleegium käesoleva

Vabariigilt E aktsiaseltsi . kasuks välja 1820,78 eurot, millele lisandub käibemaks

- Apellatsioonimenetluse kulude hüvitamise taotluse on esitanud tsiviilkostjad

osaühing Ajakuluna on taotlustes põhjendatud Aave Transport ja DHL Estonia AS.

toiminguid vastavalt 34 tundi ( ja 21 tundi 5 minutit (DHL osaühing Aave Transport) Estonia AS).

Kohtukolleegium on seisukohal, et arvestades kohtuotsuse vaidlustanud

tsiviilkostjate sarnast positsiooni aga ka juba maakohtu menetluses seisukohtade

kattuvust ning seda, et juba nende lepinguline suhe kinnitab nende nö ühte leeri kuulumise, siis ei saa apellatsioonimenetluse kulud olla neil sedavõrd erinevad e. töömaht erineda 13 tunni võrra.

DHL Estonia AS tutvumine motiveeritud on esitanud kulude jaotuse järgnevalt:

kohtuotsusega eks teeside koostamine 3:25:00 , selle analüüs ja vaidlustamis ; töö

apellatsiooniga erinevatel päevadel 3:10:00; 3:00:00 1:40:00 2:30:00 ja 1:30:00 ; ; . Kokku 15 tundi ja 15 minutit.

Sisuliselt sama töö peale on osaühingu Aave Transport esindaja kulutanud 22,5

tundi. moodustuvad teiste menetlusosaliste kaebustega Ülejäänud kulud tutvumisest, toimikuga tutvumisest, ettevalmistusest apellatsioonikohtu istungiks ja osalemisest istungil. Kui DHL Estonia AS esindajal on sellele kulunud 5,5 tundi, siis

osaühingu Aave Transport ajakulu sama töö osas 11,5 tundi. taotluses on

Kohtukolleegium leiab, et DHL Estonia ASi kulude taotlus on põhjendatud ning tasu

selle eest mõistlik. Osaühingu Aave Transport kulude taotluses on aga ajakulu

põhjendamatu ja ülepaisutatud e. ebareaalne. Kohtukolleegium arvestab, et

esindaja on maakohtu istungiks ettevalmistudes juba toimikuga tutvunud ning

maakohtu istungi ja apellatsioonimenetluse vahele jääb vaid maakohtu istungi

protokolliga tutvumine. Arvestades maakohtu otsuse põhjendusi, ei saa ka selle

analüüsimine olla sedavõrd aeganõudev. Kõikide apellantide seisukoht on olnud

ühene – maakohtu otsus ei ole selliste põhjendustega, millega tutvumine vajaks

erilist analüüsi. Otsuse ühekordne läbilugemine annab isikule, kes juba varasemalt on toimiku materjalidega tutvunud, selguse küsimuses, millised saavad olema apellatsiooniväited. Teiste menetlusosaliste apellatsioonkaebuste lugemisele ei saa

ka kuluda üle 1 tunni, mis on näidatud DHL Estonia ASi kulude nimekirjas.

Tsiviilkostja vastu on esitatud vaid kannatanu apellatsioon ja see puudutab vaid

viivist. V.K simus apellatsioon on üles ehitatud süü vaidlustamisele ja see kü ei puuduta tsiviilkostjat. Teiste süüdistatavate apellatsioonid on enamasti sisustatud os i apellatsiooni osas aühingu Aave Transport apellatsiooni väidetel. DHL Eesti AS ei ole osaühingul Aave Transport apellatsioonimenetluses ka võimalik midagi arvata

või öelda. Apellatsioonimenetluses oli osaühingu Aave Transport toetada oma

apellatsiooni ja anda arvamus kannatanu apellatsiooni osas. Apellatsioonikohtu istungiks ettevalmistamine ei saa olla muud, kui oma apellatsiooni läbi lugemine, et

nö meelde tuletamine, sest esindaja ei teinud istungil muud, kui esitas oma apellatsiooni seisukohad. Seda on võimalik teha 40 minutiga nagu DHL Estonia AS

kulude nimekirjas toodud. Kohtuistung toimus 1 tund ja 10 minutit, koos kohale tulekule ja tagasiminekule kulunud ajaga on maksimaalne 2 tundi.

Eeltood aluseks DHL Estonia ASi taotluses esitatud u alusel võtab kohtukolleegium ajakulu 21 tundi ja 5 minutit, peab seda põhjendatuks ja mõistlikuks. Hüvitamisele

kuuluva tasu arvestamisel tuleb arvestada tunnitasuga, mis on DHL Estonia ASi

esindajal 100 eurot ja Aave Transport esindajal 125 eurot. Arvestades osaühingu

43

tunnitasusid puhul 125 eurot tund ja DHL Estonia AS – osaühingu Aave Transport i

puhul 100 eurot tund, siis kuulub

Aave Transport hüvitamisele osaühingule

käibemaksuga 3163 eurot ja DHL Estonia ASi 2530 eurot Nimetatud summad le . mõistab kohtukolleegium välja Eesti Vabariigilt tsiviilkostjate kasuks.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS prg 337 lg 1 p-st 4; 340 lg 2 p-dest 2 5; lg 4 p-st 5 ja

ja 342 tühistab kohtukolleegium maakohtu otsuse osaliselt ja teeb tühistatud osas uue otsuse.

/