2-15-16263/20 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

lk 1

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Õigeksvõtul põhinev Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

28. jaanuar 2016 Kuressaare Tsiviilasja number 2-15-16263 Hagi ese D Hu hagi K Hu vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised Hageja : D H ( Hageja lepinguline esindaja: Kersti Põld e-post kersti.pold@tt.ee Kostja: K H ( lepinguline esindaja Liis Tedder e-post: menetlus@concordia.ee Asja läbivaatamise kuupäev

27. 01. 2016

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi.

2. Lahutada D H ( ja K H (ik abielu, mis registreeriti 25. 06. 2011 XMaavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas.

3. D Hu perekonnanimeks peale lahutust jätta „ A“.

Jõustunud kohtuotsuse ärakiri saata 10 päeva jooksul pärast jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud.

Menetluskulud Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

lk 2

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel, arvates esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Vastavalt esitatud hagile /t.l. 2/ palub hageja D H lahutada tema abielu K Huga. Pooled abiellusid 25. juunil 2011.a /lisa 1 - Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud abielu tõend nr 12-2015/704/. XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Pooltel on kaks ühist last: XXXXXXXX Poolte abieluline kooselu lõppes 2015. aasta märtsikuus. Sellest ajast elavad pooled lahus. Hagiavalduse esitamise ajaks on pooled elanud eraldi umbes pool aastat. Hageja jaoks on abielusuhe pöördumatult lõppenud, tema ei soovi kooselu kostjaga taastada ning soovib abielu lahutada. Ehkki kostja on suuliselt avaldanud, et tema on abielu lahutamisega nõus, ei ole õnnestunud abikaasade vastastikusel kokkuleppel perekonnaseisuasutuses abielu lahutada, sest pooled ei ole saavutanud üksmeelt selles, kuidas teostada ühiste laste hooldusõigust lahuselu tingimutes. Pooled ei ole saavutanud kokkulepet ka ühisvara jagamises, aga praeguses hagiasjas hageja ühisvara jagamist ei taotle. Hageja on veendunud, et kooselu taastada ei ole enam võimalik.

KOSTJA VASTUVÄITED Kostja oma kirjalikus vastuses hagile võttis hagi õigeks. Kostja on sarnaselt hagejale seisukohal, et poolte abielusuhted on käesolevaks hetkeks pöördumatult lõppenud ning nende taastamine võimalik ei ole. Abielu lahutamise nõudele kostja seega vastu ei vaidle. Kostja soovib aga rõhutada, et abielu lahutamise nõudega kohtusse pöördumise vajadus jääb kostjale siiski arusaamatuks. Nagu ka esitatud hagiavalduses märgitud, oli kostja nõus abielu lahutama kohtuväliselt. Abielu kohtuväline lahutamine ei osutunud võimalikuks hagejast tingituna. Kostja on seisukohal, et TsMS § 164 lg 1 tulenevalt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas peaks kumbki pool kandma oma menetluskulud ise.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 3 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuna kostja haginõudele abielu lahutuse nõudes sisuliselt vastu ei vaielnud, rahuldab kohus hagi.

lk 3

TsMS § 164 lg-te 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest põhjendava osa.

Kohtunik: Külli Mõlder