1-15-10602/5 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse kuulutamise aeg ja koht

28. jaanuar 2016.a, Võru kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-15-10602 (15286000158)

Kohtunik

Marju Persidskaja

Kohtuistungi sekretär Merle Vaaks

Kriminaalasi E.

süüdistuses KarS § Z järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Riita Serikova

Süüdistatav E.

Z, isikukood: , Eesti Vabariigi XXX

kodanik; emakeel: eesti keel; keskharidus; elukoht:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud, kehtivaid karistusi neli, viimati karistatud:

- Tartu Maakohtu 13.03.2015.a otsusega KarS § 4231 järgi ühekuulise vangistusega KarS § 74 alusel tingimisi kuuekuulise katseajaga. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 15.05.2015.a. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada E.Z KarS § 423

1 järgi ning karistuseks mõista 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada E. -ile mõistetud karistust Tartu Maakohtu Z 13.03.2015.a otsusega nr 1-15-2015 mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 1 (ühe)

kuu vangistuse võrra ning mõista E. -ile liitkaristuseks kohtuotsuste Z kogumis 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 ja KarS § 69 alusel asendada 6 (kuus) kuud vangistust 180 (ühesaja kaheksakümne) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb E. ära teha 1 (ühe) Z aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

2 (4)

KarS § 69 lg 4 alusel on E. kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima Z KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi:

- elama kohtu määratud alalises elukohas -

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha muutmiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata E. kriminaalhooldusametniku Z järelevalve alla.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada E. suhtes kohtuotsuse Z jõustumisel.

2. Menetluskulud:

KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 189 lg 2 alusel mõista E. -ilt Z välja menetluskulu järgmiselt:

 sundraha 645,00 (kuussada nelikümmend viis) eurot;

 kaitsjatasu 86,40 (kaheksakümmend kuus eurot ja nelikümmend senti) eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et E. on õigus tasumisele Z

kuuluv menetluskulu kokku 731,40 (seitsesada kolmkümmend üks eurot ja nelikümmend senti) eurot tasuda vabatahtlikult 12-ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 60,95 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või

EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank AB Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 99916700005824 ning selgituse “E. , otsus nr 1-15-10602, menetluskulud“. Z Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas

3 (4)

on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus

E.

Z süüdistatakse selles, et tema, isikuna, keda on karistatud Tartu Maakohtu

13.03.2015 otsusega mootorsõiduki süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise eest, juhtis 01.05.2015 Võrumaal Võru vallas Väimela alevikus Kooli teel sõiduautot Mazda xxxxxxxx vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega pani E.Z juhtimisõiguseta isikuna toime sõiduki süstemaatilise juhtimise, s.o KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu KarS §-s 4231 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus E. -ile Z viis kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel, suurendades mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 13.03.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – ühe kuu vangistuse võrra, mõista süüdistatavale liitkaristuseks kuus kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendada vangistus 180 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha ühe aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal on E. kohustatud järgima Z kontrollnõudeid vastavalt KarS § 75 lg-le 1:

- elama kohtu määratavas alalises elukohas;

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töövõi õppimiskoha muutmiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav

E. aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas Z süüdistatav E.Z, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega.

4 (4)

Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta.

Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid.

Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse E. süüdi tunnistada Z KarS § 4231 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas E.Z menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 86,40 eurot (tl 46-49, 52-55). Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 645 eurot (alates 1. jaanuarist 2016.a on kuupalga alammäär 430 eurot).

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

E. on nõus vabatahtlikult menetluskulud tasuma ning taotles menetluskulude Z

tasumise ajatamist. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades süüdistatava sissetulekuid, käib E. -ile ilmselgelt üle jõu. Z

Kohus on seisukohal, et arvestades E.

varalist seisundit ning Z resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulud kokku 731,40 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

/ Marju Persidskaja kohtunik