4-15-10973/7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-15-10973

1 (5)

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2016.a Pärnu, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-15-10973 [2670,15,006809] Kohtunik Indrek Nummert Väärteoasi

X X kaebus Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu

politseijaoskonna ennetus-ja menetlusteenistuse

vanemväärteomenetleja Aime Kask poolt 30.11.2015.a tehtud üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2670,15,006809

Menetlusalune isik

Seaduslik esindaja X X. ik xxxxxxxxxxxx elukoht xxxxxxx

Reelika L.E ik 47909304226 elukoht xxxxxxx telefon xxxxx e-post xxxxx

Kaitsja vandeadvokaat Ants Nõmmik määratud korras Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuur r/k 70008747 aadress Pikk 18, Pärnu linn RESOLUTSIOON Juhindudes indlS LK § 81, LS § 201 lg 1, § 203, § 205, § 207, § 242 lg 1 2, 132 p 1 -135

ning VTMS § § 120, § , § 133 , § 202 lg 3 kohus otsustas

Jätta alaealise X.X seadusliku esindaja Reelika L.E kaebus rahuldamata.

Jätta ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna ennetus Politsei- -ja

menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Aime Kask poolt 30.11.2015.a tehtud üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2670,15,006809 muutmata.

Samas rahuldada kaitsja taotlus trahvi ositi tasumiseks ja menetluskulude riigi kanda jätmiseks.

Määrata KarS § 66 alusel rahatrahvi ühe aasta jooksul arvates kohtuotsuse x euro tasumine ositi t jõustumisele järgnevast kuust iga kuu viima ks kuupäevaks mitte vähem kui x se eurot ning viimase osamakse summa on x eurot.

Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE 891010220034796011 AS SEB -le EE Pank või a/a

4-15-10973

2 (5)

932200221023778606 Swedbank (viitenumber 10220155260442 Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse).

Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

Määratud kaitsja tasu summas eurot jätta riigi kanda. 72

Kohtuotsus saata teadmiseks kaebuse esitajale, tema seaduslikule esindajale, kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi.

Asjaolud ja menetluskäik x.x.x.a on koostatud Politseipoolt ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri patrullpolitseinik Aivo Lünekund väärteoprotokoll selle kohta, et alaealine X.X x.x.x.a kella x.x ajal x,x, x x teel juhtis krossimootorratast 120 cm3 omamata vastava kategooria juhtimise õigust, juhil puudus peas kinnitatud rihmaga motokiiver,

mootorrattal puudus tehnonõuetele vastavuse kontroll, liikluskindlustus. Mootorratas oli registreerimata ning puudus taga riiklik registreerimisnumber. Oma teoga rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1; § 33 lg 4; § 73 lg 2; LKindlS § 3 lg 2 ja LS § 76 lg 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 201 lg 1, § 242 lg 1, § 207; LkindlS § 81; LS § 203, § 205 järgi.

30.11.2105. 2670,15,006809 X.X a üldmenetluse otsusega nr on määratud kohtuvälise menetleja poolt eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest KarS § 56 lg 1, § 63 ja LS § 201 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv x trahviühiku ulatuses, so x eurot.

Kaebuse sisu

15.12.2015.a esitas X.X seaduslik esindaja Reelika L.E Pärnu Maakohtule kaebuse

rahatrahvi vähendamiseks.

16.12.2015.a määrusega määras kohus X.X i õigusabi korras kaitsja. riig

14.01.2016.a saabus kohtule määratud kaitsja vandeadvokaat Ants Nõmmiku seisukoht. Kaitsja leiab, et

põhjendamatu on X.X karistamine KarS § 63 lg 1 ja LS § 201 lg 1 järgi rahatrahviga x trahviühikut

summas x eurot ning on alused rahatrahvi vähendamiseks. Antud asjas ei ole arvesse võetud menetlusalust

isikut iseloomustavaid positiivseid andmeid ning puhtsüdamlikku kahetsust.X.X on varasemalt karistamata, tegemist on igati õiguskuulekalt käituva xx oli õpilaseg on võimalik ko a. Kaitsja leiab, et X.X

mõjutada uute väärtegude toimepanemisest oluliselt väiksema rahatrahviga, karistades menetlusalust

isikut väärteo toimepanemise eest LS § 201 lg 1 järgi minimaalse rahatrahviga, s.o maksimaalselt x trahviühiku ulatuses summas mitte rohkem kui x eurot. Riigi õigusabi kulud jätta riigi kanda täies ulatuses. Arvestades, et menetlusalusel isikul puudub pidev sissetulek, võimaldada tal tasuda mõistetav trahv ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

19.01.2016.a teatas kaitsja, et on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele

Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna ennetus-ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Aime Kask oma 21.12.2015.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata

ja X.X kaebus rahuldamata ning seda järgmistel põhjustel: e on loetud kõik toimepandud karistuse siss rikkumised, menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1; § 33 lg 4; § 73 lg 2; § 76 lg 1 ja LKindlS § 3 lg 2

4-15-10973

3 (5) nõudeid. Menetlusalune isik pani teo toime tahtlikult. Isik, kel puudub mootorsõiduki juhtimisõigus ei tohi

avalikus liiklusruumi seaduslikud esindajad s mootorsõidukit juhtida ja kui menetlusaluse isiku hoolitsevad selle eest, et tema vaba aeg oleks sisustatud remontimisega, siis tuleb hoolitsed ka selle eest, see tegevus oleks seadusega kooskõlas. Menetlusalune isik pani oma käitumisega reaalsesse ohtu enda kui kõik kaasliiklejad, kes sel hetkel antud teel liiklesid. Kohtuväline menetleja leiab, et rikkumine on

tuvastatud ja karistus määratud õiglaselt. Kohtuväline menetleja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Pärnu Maakohtu seisukoht

VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus

menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse

koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kohtumenetluse pooled on väljendanud soovi asja arutada kirjalikus menetluses, leiab kohus, et antud kaebus kuulub lahendamisele kirjalikus menetluses.

VTMS § 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. VTMS §-s 133 on

loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised.

Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud tõendamist leidnud X.X materjalid, leidis, et poolt väärtegude toimepanemine LS § 201 lg 1, § 207, § 203, § 205, § 242 lg 1, indlS § 81 järgi. ja LK

Esitatud süüdistus on tõendatud alljärgmiste tõenditega kogumis:

- v

äärteoprotokolliga, mille kohaselt alaealine X.X x.x.x.a kella x.x ajal x, x, x teel juhtis

krossimootorratast 120 cm3 omamata vastava kategooria juhtimise õigust, juhil puudus peas

kinnitatud rihmaga motokiiver, mootorrattal puudus tehnonõuetele vastavuse kontroll, liikluskindlustus. Mootorratas oli registreerimata ning puudus taga riiklik registreerimisnumber, teoga rikkus isik LS § 90 lg 1 p 1; § 33 lg 4; § 73 lg 2; LKindlS § 3 lg 2 ja LS § 76 lg 1 nõudeid;

- lekuulamise protokolliga ning vastulausega: X.X

menetlusaluse isiku ü ütluste kohaselt tunnistab ta süüdistuses toodud asjaoludel sõitmist, kuna tahtis proovida, kuidas mootorratas sõidab töötab - , kahetseb tegu;

- s mise otsusega, mille kohaselt X.X

õiduki juhtimiselt kõrvalda kõrvaldati politseiametniku poolt

juhtimiselt x.x.x.a kell x.x.x LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna isikul puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus;

- tunnistaja M. M.

ülekuulamise protokolliga, mille kohaselt X:x juhtis mootorsõidukit

juhtimisõigust omamata, mootorsõidukil puudus tehnonõuetele vastavuse kontroll,

liikluskindlustus ning juhil puudus peas motokiiver, mootorratas oli registreerimata, puudus riiklik registreerimismärk;

- fotodega mootorrattast;

- liiklusregistri väljavõttega juhiloa andmetest, mis tõendab, et X.X kehtivaid juhilubasid ei ole.

Nimetatud tõenditega on tõendamist leidnud kõik inkrimineeritud objektiivse koosseisu tunnused

LKindlS § 81, LS § 201 lg 1, LS § 203, LS § 205, LS § 207 ja LS § 242 lg 1 alusel ja koosseis on realiseeritud tahtlusega . Nimelt, X.X oli teadlik, et tal , täpsemalt kavatsetusega ülekuulamisel märkis, et

puudub mootorsõiduki juhtimisõigus, et mootorsõidukil puudub tehnonõuetele vastavuse kontroll, liikluskindlustus ning et mootorratas on registreerimata ning puudus riiklik registreerimisnumber, samuti puudus peas kinnitatud rihmaga motokiiver, kuid ta läks vaatamata sellele mootorrattaga sõitma.

4-15-10973

4 (5) Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Karistus

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse

isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks

(prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (RKL nr 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-06 p 15.1.).

Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Lähtudes seni omaksvõetud kohtupraktikast,

mõistetakse karistus üldjuhul süü alusel sanktsiooni ühekolmandiku kuni keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud.

Kuna X.X on ühe teoga täitnud kuus eri väärteokoosseisu, tuleb kohtu hinnangul tema süüd pidada

suureks. X.X seadis eesmärgiks väärtegude toimepanemise sus sõidukit juhtima kui a , sest tal puudub

pädeva väljaõppe, mida saaks kinnitada vastava juhiloa olemasolu. Ilma nimetatud eeldusteta mootorsõiduki juht liikluses vaieldamatult tegutseb tahtlusega erinevate väärtegude toimepanemises.

X.X puhul karistust kergendavavaks asjaoluks loeb kohus kahetsust, raskendavad asjaolud puuduvad.

X.X Eripreventsiooni saaks X.x puhul lugeda pigem on varasemalt väärteokorras karistamata. positiivseks.

Üldpreventiivses mõttes tuleb kohtul liiklusõigusrikkumistele reageerides kaitsta igati õiguskorra s.t. kõigi ühiskonna liikmete huve. Liiklus ei ole lustimise, emotsioonide rahutu väljaelamise vm hoolimatuse väljendamise koht Ühiskonnas kehtivad seadused lähtuvad rahva püsimisest, jätkusuutlikkusest ja ra . hva

tervisest. Seega tuleb vältida igati ohte, mis võivad kaasa tuua liiklussurmad, ükskõik kelle töövõime kaotuse või ravikulud ehk koormuse haigekassale jms, mis avaldab mõju igale kodanikule maksude jm kaudu. Oluline on juba varakult anda alaealise karistamisel signaal, et

kõiki õigusnorme tuleb järgida ja nende tahtlikul rikkumisel tuleb kanda karistus.

Kuna LKindlS § 81, LS § 201 lg 1, LS § 203, LS § 205, LS § 207 ja LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe on kohtuväline menetleja õigesti määranud karistuse teona, KarS 63 lg 1 kohaselt LS § 201 lg 1 järgi.

Eeltoodu alusel kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus vastab Kars § 56 lg

1 sätestatud karistuse mõistmise alustele ning põhjendatud istuse määramine sanktsiooni on kar ühekolmandiku ligidase määra järgi.

Kaitsja taotleb, et võimaldataks tasuda trahv ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. X.X

KarS § 66 lg 2 järgi võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi ja lõike 3 kohaselt ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada 1 aastat.

Kohus leiab, et X.X tuleb anda võimalus tasuda trahv ositi, arvestades ka seda, et tegemist on alaealisega,

kel puudub iseseisev sissetulek. Karistuse ositi tasumise võimaldamine tagab kohtu hinnangul selle täitmise.

Menetluskulu

4-15-10973

5 (5)

Kohus on määranud alaealisele kaebuse esitajale riigi õigusabi. Kohus jätab määratud kaitsja tasu summas 72 eurot riigi kanda, alusel alaealise varaliste vahendite puudumist arvestades KrMS § 180 lg 3 ja kaitsja kohustuslikkust antud menetluses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Nummert Kohtunik