1-15-10369/10 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

Kr asi nr 1-15-10369

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

27. jaanuar 2016.a., Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-10369 (15274000115) Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar Kohtuistungi sekretär Janika Sarantšuk Kriminaalasi

F.E asi kuriteos Karistusseadustiku (KarS) süüdistus § järgi

422 lg 1 avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses Prokurör Agnes Ollema-

Barndõk

Süüdistatav

F.E, ik. XXX, Kaitsja

Andres Tamm Riigiõigusabi korras vandeadvokaat RESOLUTSIOON

1. F.E kuriteos Süüdi tunnistada KarS § 422 lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus .

1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud

2. F.E KarS § 73 alusel vabastada temale mõistetud tähtajalise vangistuse kandmisest tingimuslikult .

24 (kahekümne nelja) kuulise katseajaga

3. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, so. 27. jaanuarist 2016.a.

Mõistetud karistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui F.E ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ning KarS § i 73 lõigetest 4 - ja 5 ei tulene teisiti.

Kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule.

Kui uus kuritegu pandi toime ettevaatamatusest, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist. Kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades

Kr asi nr 1-15-10369 süüdlase elektroonilisele valvele KrMS § 75 lg 2 punktis 9 sätestatud korras. Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras.

4. F.E suhtes

tõkendit ei ole kohaldatud.

5. - VÕS § de 1043 ja 1045 alusel mõista F.E ’ilt välja kannatanutele kuriteo toimepanemisega tekitatud varaline kahju järgmiselt:

5.1. summas 715 (seitsesada viisteist) eurot kannatanu H M kasuks , mis hüvitada H Mi pangakontole number XXXXXXXX

5.2. summas 80 (kaheksak eurot

kannatanu K A kasuks ümmend) , mis hüvitada K A pangakontole number XXXXXXXXXX

Täitemenetluse seadustiku § 2 lg1 p3 alusel on jõustunud kohtuotsus kriminaalasjas rahalises sissenõudes täitedokumendiks, mille võib esitada täitmiseks kohtutäiturile.

6. F.E i riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista ’ lt

- sundraha 645 ( ) eurot. kuussada nelikümmend viis

- kohtuarstliku ekspertiisi

tasu 84 (kaheksakümmend neli ) eurot.

- kaitsjatasu 72 ( eurot. seitsekümmend kaks) kokku menetluskulu 801 ( eurot. kaheksasada üks)

Väljamõistetud menetluskulu tuleb ’ F.E il tasuda igakuiste osamaksetena kaheteist (12) kuu jooksul, igakuise makse suurus menetluskulul on 66,75 eurot. Igakuine makse tuleb teostada hiljemalt kuu 30.–ks kuupäevaks. Esimene menetluskulude osamakse teostada hiljemalt 30. aprilliks 2016.a.

F.E

’il tasuda riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud Maksuja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr:

EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber

menetluskulu, F.E 99916700006946 . Selgituseks märkida: , kr asi 1-15-10369.

Nõuded menetluskulu tasumise osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub temalt väljamõistetud menetluskulu ühe k jooksul lahendi jõustumisest võ uu

i

kohtuotsusega määratud korras enetluskulu või rahaline karistus . Kui m ei ole tasutud seadusega ettenähtud tähtajal või kohtuotsusega määratud tähtajal saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS

§ 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4).

Apellatsioon esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooni võib kohtule esitada ka faksi teel.

Kr asi nr 1-15-10369

Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, e aakohtu Kuressaare kohtumajja 15 sitades selles osas määruskaebuse Pärnu M päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus.

F.E

`i süüdistatakse selles, et tema 17.mail 2015 kella 11.12 ajal juhtis Saare maakonnas Kihelkonna vallas Viki-Kurevere tee 3,3 kilomeetril enda seaduslikus valduses olevat mootorsõidukit isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku

- XXXXXXXXXX -

alkomeetriga -

Dräger Alcotest 7110 EST seerianumbriga ARAF 0023 mõõtes

alkoholikontsentratsioon 1,04 mg/l kohta ± mõõtmise laiendmääramatuse väärtus 0,10 mg/l kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,94 mg/l kohta, mistõttu tulenevalt Liiklusseaduse § 69 lõike 2 punktist 1, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks

, juhtis F.E mootorsõidukit alkoholijoobes olles, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis.

Lisaks sellele rikkus F.E Liiklusseaduse § 50 lg 3 nõudeid, mille kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid juht ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust ning peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida pidi ette aimama, kusjuures juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis kui nähtavus on halb. Rikkudes sel viisil mootorsõiduki juhina liiklusnõudeid, mille tagajärjel paiskus tema poolt juhitav sõiduauto lubatust suurima kiirusega sõites märjalt kruusateelt välja, kõigepealt parempoolse küljega vastu teeäärset piirdeposti ning seejärel vastassuunavööndisse, kus paiskus vasakule poole kraavi nii, et sõiduk pöördus oma esiosaga vastassuunda, põhjustades liiklusõnnetuse, mille tagajärjel tekitas ettevaatamatusest autos juhi kõrval parempoolsel esiistmel viibinud kaasreisijale alaealisele E H`le vähemalt 4 kuud kestvad eluohtlikud tervisekahjustused - XXXXXXXXXXXXX.

Lisaks sellele on alaealise kannatanu E H seadusliku esindaja H M`i poolt kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi kogusummas 715 eurot, mille moodustavad E H haiglaraviga seotud kulutused.

Sellise tegevusega F.E , rikkudes mootorsõiduki juhina liiklusnõudeid, millega ettevaatamatusest tekitas inimesele raske tervisekahjustuse, pani toime Karistusseadustiku § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokuröri poolt kohtus ’ nõutud karistus F.E i le : KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 73 sätete alusel vabastada süüdistatav tähtajalise vangistuse kandmisest tingimuslikult

24 (kahekümne nelja) kuulise katseajaga.

Süüdistatav F.E andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega.

Kahetseb toimepandut. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Palub määrata väljamõistmisele kuuluva menetluskulu tasumisele ositi ühe aasta jooksul. Prokurör ja kaitsja

jäid kohtus kokkuleppe juurde.

Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) -s § 239 lg

2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei

Kr asi nr 1-15-10369

esine. Kokkuleppemenetluse kohaldamiseks on eppe andnud kannatanud nõusoleku. Kokkul kinnitamisel taotletava karistuse osas võtab kohus arvesse KarS § des 56 ja 73 sätestatut. KarS § -

56 alusel karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. F.E karistust kergendavaks asjaoluks on süüd puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. F.E on varem kriminaalja väärteomenetluse korras karistamata isik. F.E viibib käesoleval ajal ajateenijana Eesti Kaitseväes. Kannatanud, olles teadlikud autot juhtinud F.E i alkoholijoobes olekust, istusid joobes juhi ’

poolt juhitud sõiduautosse vabatahtlikult, milline asjaolu on kuritegu soodustanud asjaolu. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vab Kokkulepe sõlmiti kaitsja al tahtel ja on talle arusaadav. juuresolekul. Kohus tunnistab F.E kuriteos

422 lg 1

süüdi KarS § järgi ning mõistab

temale kokkuleppes kokkulepitud karistuse.

22 lg 1 Kokkulepitud karistus jääb KarS § 4

sanktsiooni piiresse. - Vangistusliku karistuse mõistmisel KarS § s 73 sätestatu kohaldamist välistavaid asjaolusid ei esine. Tõkendei ole kohaldatud. Tsiviilhagi Kriminaalasjas on F.E vastu tsiviilhagi esitanud: –

kannatanu H M /tl 17-20/. H Mi pangakonto number on summas 715 eurot XXXXXXXXXX

kannatanu K A /tl 72-73/. K A pangakonto number on summas 80 eurot

XXXXXXXXXXXXX

Kuriteo toimepanemisega tekitatud kahju eurot kuulub VÕS § de 1043 ja 1045 alusel välja -

mõistmisele F.E ’ilt. Karistuskokkuleppe sõlmimisel on F.E nõustunud esita

tud tsiviilhagides nõutava kahju suurusega.

Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral - menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - . Sundraha Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 2 kohaselt, kui isiku suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi, tuleb tal maksta sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele. poolt toime pandud kurite on II raskusastme kurite

Süüdimõistetu gu gu (KarS §

4 lg 3). Sundraha 9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos suuruseks KrMS § 175 lg1 p

süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2016.a. 430.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x430 eurot = 645 EUR-i. -

Ekspertiisitasu. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi tasu summas 84 eurot (tl.55). KrMS § 175 lg1 p3 ja 180 lg1 alusel kuulub ekspertiisitasu süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele; - tud kaitsjale makstud tasu Määra on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. ’ riigi õigusabi korras

F.E ile määratud kaitsja taotluse alusel on kaitsjale arvestanud kohtueelses menetluses ning kohtulikus menetluses kokku 72 eurot ,

(sisaldab käibemaksu) mis kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus menetluskulu tasumisele ositi 12 kuu jooksul alates aprillist 2016.a.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik