3-16-28/10 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Agu Timmi, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

27.01.2016, Tartu

Haldusasja number

3-16-28

Haldusasi

Andrus Lukki kaebus Tartu Vangla vastu

mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 500 eurot

seonduvalt kohtule tõele mittevastava teabe

esitamisega

Menetluse alus ringkonnakohtus

Andrus Lukki määruskaebus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 14.01.2016. a määrus

Asja läbivaatamine

Menetlusosalised

Kirjalik menetlus

Määruskaebuse esitaja Andrus Lukk

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14.01.2016. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Andrus Lukk esitas 05.01.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu 500 euro

suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks seonduvalt kohtule tõele mittevastava teabe

esitamisega. Esitatud kaebusele lisas A. Lukk menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest

vabastamiseks.

2. Tartu Halduskohus jättis 14.01.2016. a määrusega haldusasjas nr 3-16-28 A. Lukki

menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata, esitatud kaebuse

käiguta ning andis kaebajale täiendava tähtaja puuduse kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu

tasumiseks.

Halduskohus leidis, et kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtus, et taotluse

esitamisele eelnenud nelja kuu laekumiste ja mahaarvamiste pinnalt arvestatud kaebaja

kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on ebapiisav, mistõttu riigilõivu tasumisest

vabastamise majanduslikud eeldused olid täidetud. Siiski pidas halduskohus vajalikuks

hinnata täiendavalt ka kaebuse eduväljavaateid. Halduskohus selgitas, et A. Lukki

põhjenduste kohaselt tekitas talle mittevaralist kahju tema kohta 09.10.2015 koostatud

iseloomustuses kajastuv valeteave. Iseloomustuses oli märgitud, et Tartu Vangla on

käesolevalt algatanud väärteomenetluse karistusseadustiku § 218 lg 1 tunnustel, sest kaebaja

hoidis enda juures keelatud esemeid ja oli lõhkunud madratsi. Seega oli Tartu Vangla A. Lukki

hinnangul esitanud tõele mittevastava faktiväite, et kaebaja lõhkus madratsi. Halduskohtu

hinnangul võis kaebaja poolt kirjeldatud asjaolude põhjal kõne alla tulla mittevaralise kahju

nõudmine seoses au või hea nime teotamisega. Ka kaebaja viitas kaebuses laimamisele.

Halduskohus lisas, et Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et

au ja hea nime teotamise oluliseks tunnuseks on ründe pahatahtlik ja taotluslik iseloom ning

häbistav ja alandav viis. Halduskohus nõustus Tartu Vangla 15.12.2015. a kahju hüvitamise

taotluse rahuldamata jätmise otsuses nr 1-13/288-2 märgituga, et kuigi kaebaja poolt viidatud

lause sõnastus saaks olla parem, ei väidetud lauses, et kaebaja on madratsi lõhkunud, kuigi see

võis esmapilgul nii tunduda. Iseloomustuses märgitust sai aru, et väärteomenetlus oli alles

alustatud ning et selle tulemus ei olnud iseloomustuse koostamise seisuga veel selgunud.

Halduskohus asus seisukohale, et seega ei märkinud vangla teadlikult ning sihipäraselt

valeteavet iseloomustusse, mistõttu on äärmiselt ebatõenäoline, et kaebuses kirjeldatud vangla

tegevus oleks kaebaja au või hea nime teotanud. Samuti pidas halduskohus ebatõenäoliseks

kaebajale mittevaralise kahju tekkimist, kuna ei toimunud kaebaja õiguste intensiivset riivet.

Kaebaja ei põhjendanud ka ise, milles talle tekitatud mittevaraline kahju seisnes.

3. A. Lukk esitas 20.01.2016 Tartu Halduskohtu 14.01.2016. a määruse peale

määruskaebuse.

A. Lukki väitel ei olnud väärteomenetlusega mingit pistmist faktil, et kaebaja hoidis enda

juures keelatud esemeid. Seega esitas kontaktisik kohtule negatiivseid andmeid kaebaja kohta,

et näidata teda kohtule negatiivses valguses. See kvalifitseerub selgelt taotluslikuks ja

pahatahtlikuks ründeks. A. Lukk märgib täiendavalt, et kui see, et ta oli lõhkunud madratsi on

kahtlustus, oleks seda saanud ka nii väljendada. Esitatud lause selle praegusel kujul viitab A.

Lukki hinnangul sellele, et vangla töötajad tabasid ta madratsi lõhkumiselt, mis ei vasta tõele

ning näitab teda halvas valguses. A. Lukk märgib, et pöördus kontaktisiku poole palvega

asendada vaidlusalune lause väärteomenetluse protokolli lühikirjeldusega, kuid sellest

kontaktisik keeldus. See tõendab, et tegemist on tahtliku katsega esitada negatiivseid ja

häbistavaid valepõhjusi. Seega leiab kaebaja, et Tartu Vangla on pannud toime au ja hea nime

teotamise ning intensiivselt rikkunud tema õigusi.

4. Tartu Halduskohus võttis 21.01.2016. a määrusega A. Lukki määruskaebuse menetlusse,

jättis rahuldamata ning edastas lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus

nõustub Tartu Halduskohtu 14.01.2016. a määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid

halduskohtumenetluse seadustiku § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4 tulenevalt korrata. Vastuseks

määruskaebusele selgitab ringkonnakohus järgmist.

6. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on vaidlustatud määruses piisava põhjalikkusega

selgitanud põhjuseid, mis tingisid kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse rahuldamata

jätmise. Ka ringkonnakohtu hinnangul puudub kaebuses kirjeldatud asjaoludel alus kahelda

selles, et kaebusel ei ole eduväljavaateid. Samuti ei ole A. Lukk toonud määruskaebuses välja

asjaolusid, mis kaebuse eduväljavaateid parandaksid.

7. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus jõudnud õigele järeldusele, et kaebajale

mittevaralise kahju tekkimine on ebatõenäoline, kuna kaebaja õiguste intensiivset riivet ei ole

toimunud. Ebaõige on A. Lukki väide, et esines taotluslik ja pahatahtlik rünne, kuna

kinnipeetava iseloomustus sisaldab lisaks fakti, et kaebaja hoidis enda juures keelatud

esemeid, millel ei ole alustatud väärteomenetlusega seost. Ringkonnakohus selgitab, et kuigi

tegemist on ebatäpsusega, ei saa ainuüksi nimetatud asjaolu pinnalt teha järeldust kogu väite

esitamise iseloomu kohta. Ringkonnakohus leiab, et ebatäpsus on tingitud sellest, et

28.07.2015 koostatud ettekandes nr 3823 on märgitud nii kahjustatud madratsi kui ka keelatud

esemete, s.o viie täringu leidmine, kuivõrd need on avastatud sama läbiotsimise käigus.

Seetõttu on ka kinnipeetava iseloomustuses kirjeldatud nimetatud asjaolusid koos. Siiski ei

ole ringkonnakohtu hinnangul tegemist sellise ebatäpsusega, mis võiks kaasa tuua kaebaja

õiguste intensiivse riive ja mittevaralise kahju hüvitamise.

8. Ringkonnakohus märgib lisaks, et nii Tartu Vangla kui ka halduskohus on asunud

seisukohale, et vaidlusaluse lause sõnastus võiks olla parem. Ka ringkonnakohus nõustub

selles osas vangla ja halduskohtu seisukohaga. Siiski on nii vastustaja kui ka halduskohus

kaebajale selgitanud, miks ei esine, hoolimata lause sõnastuslikest puudujääkidest, kaebaja

õiguste intensiivset riivet. Ringkonnakohus leiab samuti, et üksnes sõnastuslik ebatäpsus ei

ole mittevaralise kahju hüvitamise taotluse rahuldamis aluseks. Lisaks on Tartu Vangla oma

vastuses esitatud kahju hüvitamise taotlusele selgitanud, et ka kaebajal oli võimalik

kinnipeetava iseloomustuses esitada omapoolseid seisukohti, mis muuhulgas hõlmavad

vaidlusaluse lause täiendava selgitamise ning võimalikele ebatäpsustele tähelepanu juhtimise

võimalust. Seega ei anna esitatud määruskaebuse rahuldamiseks alust ka asjaolu, et

kontaktisik keeldus väärteomenetluse protokolli lühikirjeldust kinnipeetava iseloomustusele

lisamast. Ringkonnakohus juhib veelkord kaebaja tähelepanu asjaolule, et A. Lukkil oli endal

võimalus anda täiendavaid selgitusi ning vajadusel väärteomenetluse protokollile viidata.

9. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 14.01.2016. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

Agu Timmi

Tiina Pappel