4-15-11307/8 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 27.01.2016 Tallinn Väärteoasja number 4-15-11307 (2317,15,012497) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kallin Kohtuistungi sekretär Kertu Kuusik Väärteoasi S.R-i väärteoasi Liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2, § 224 lg 2; LKindlS § 81 järgi. Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveamet Põhja Prefektuur Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalitus; asukoht: Rahumäe tee 6, Tallinn; kohtuistungil osales volitatud esindaja Enel Kuiv.

Menetlusalune isik S.R

isikukood: XXX; kodakondsus: määratlemata; emakeel: vene keel; töökoht: XXXOÜ; elukoht: XXX; varem nii kriminaalkui ka väärteokorras karistatud. RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 48 ning V™S § 83 p 2, § 107-111, § 113 kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada S.R LS § 201 lg 2, § 224 lg 2 ning LKindlS § 81 järgi ettenähtud väärtegude toimepanemises ning mõista temale KarS § 63 lg 1 alusel, LS § 224 lg 2 järgi karistuseks arest 22 (kakskümmend kaks) päeva.

2. Arest peab olema kantud hiljemalt 01.03.2016. Aresti kandmise kohaks määrata

Põhja Prefektuuri arestimaja (Rahumäe tee 6 Tallinn).

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab apellatsiooni korras kaevata Tallinna Ringkonnakohtule.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral tuleb apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule esitada

15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleis tutvumiseks kättesaadav.

Kohtuotsus on kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja väärteokantseleis 27.01.2016

Asjaolud: Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna poolt 09.12.2015 koostatud väärteoprotokolli nr AB1427830 kohaselt juhtis S.R 09.12.2015.a kell 00:06 ajal Harjumaal, Vasalemma vallas Sireli tn. 4 juures mootorsõidukit Opel Astra, r/n XXX omamata mootorsõidukit, millel puudus liikluskindlustus. Juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõidukijuhtimiselt kõrvaldatud. Juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,28 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,33 mg/l+/-0,05 mg/l (mõõdetud mõõtevahendiga Alcotest 7110 Est nr ARAF- 0013, taatlustunnistuse nr TTRC-15-00168). Menetlusalune isik rikkus LS § 69 lg 3, § 90 lg

1 p 1 ja 3 ning LKindlS § 3 lg 2 nõudeid, pannes toime LS § 201 lg 2; § 224 lg 2 ja LKindlS § 81 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

Menetlusosaliste seisukohad: Kohtuväline menetleja: andis allkirja selle kohta, et kohtuistungi protokolli ei ole vaja koostada. Menetleja leidis, et menetlusalusele isikule süüksarvatavad väärteod 09.12.2015.a on tõendamist leidnud. Kohtuväline menetleja taotles S.R-i süüdi mõistmist LS § 201 lg 2; § 224 lg 2 ja LKindlS § 81 järgi ja karistamist KarS § 63 lg 1 järgi arestiga 22 päeva. Samuti taotles kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule kuuluva mootorsõiduki - Opel Astra, r/n XXX – kui väärteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist.

Menetlusalune isik oli teadlik kohtuistungi toimumise ajast, kuid kohtuistungile ta ei ilmunud.

Kohtuistungi edasilükkamise taotlust menetlusalune isik ei esitanud. VtMS § 90 lg 1 järgi võib juhul, kui menetlusalusele isikule on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning nad on kutse enne asja arutamist kätte saanud, kuid ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist või kui edasilükkamise taotlus ei ole rahuldatud, arutada asja ilma menetlusaluse isikuta.

Kohtu seisukoht:

Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja esindaja seisukoha ning hinnanud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid kogumis, leiab, et LS § 201 lg 2; § 224 lg 2 ja LKindlS § 81 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemine menetlusaluse isiku poolt väärteoprotokolli järgi on tõendatud.

LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni

300 trahviühikut või arest. Trahviühik on rahatrahvi baasisumma, mille suurus on neli (4) eurot.

LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni

300 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kaheteistkümne kuuni.

LKindlS § 81 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni

100 trahviühikut.

Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü temale inkrimineeritud väärtegudes LS § 201 lg 2; § 224 lg 2 ja LKindlS § 81 järgi on tõendamist leidnud ja seda tunnistaja Andrus Ööbiku ütlustega, millest nähtub, et tema täites 09.12.2015 kella 00:06 ajal Rummus, Vasalemma vallas tööülesandeid ning peatades sõiduauto Opel Astra r/n XXX selgus, et sõidukit juhtis juhtimisõiguseta S.R (ik XXX). Samuti selgus, et sõidukijuht oli joobes (indikaatorvahendiga mõõdetud joove oli 0,37 mg/l). Toimetasid juhi tõendusliku alkomeetriga joobetuvastamisele, mille lõplik mõõtetulemus oli 0,28 mg/l; tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, millest nähtub, et S.R mõõdeti 09.12.2015.a kella 00:36-00:42 ajal tõendusliku alkomeetriga Alcotest 7110 Typ

MKIII EST nr ARAF-0013 (mõõtevahendi taatlustunnistuse nr TTRC-15-00168)

alkoholijoovet ning tuvastati alkoholijoobeks 0,33 mg/l +/- 0,05, lõplik mõõtetulemus 0,28 mg/l; sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, mille kohaselt kõrvaldati S.R 09.12.2015.a sõidukijuhtimiselt kuivõrd oli alust arvata, et isiku veres või väljahingtavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis; samuti vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumise tõttu; maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, mille kohaselt puudus S.R juhtimisõigus; Eesti Liikluskindlustuse Fondi väljatrükiga, mille kohaselt sõiduautol Opel Astra Caravan, r/n XXX puudus 09.12.2015.a kella 00:06 ajal kindlustuspoliis; menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, mille kohaselt tunnistab S.R lubadeta mootorsõidukijuhtimist olles alkoholijoobes, samuti tunnistab, et sõidukil puudus kehtiv liikluskindlustus; karistusregistri väljavõttest nähtub, et S.R-i on varasemalt väärteokorras karistatud 5-l korral, sh LS § 224 lg 2 järgi.

Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline ning süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Karistus

KarS § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü; karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse ja ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

S.R pani toime ja ta tuleb süüdi mõista LS § 201 lg 2; LS § 224 lg 2; LKindlS § 81 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toime panemises.

Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud puuduvad. S.R-ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada S.R-i edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, S.R-i ei ole võimalik karistada rahatrahviga. S.R-i on varasemalt korduvalt väärteokorras rahatrahviga karistatud, kuid see talle mingit mõju avaldanud ei ole.

Kohtu hinnangul peab karistuse mõistmisel S.R-ile arvestama kohaldatava karistuse nii üldkui ka eripreventiivset mõju. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Samuti on karistuse mõistmisel üks peamine kriteerium, et hinnata tuleb konkreetse teo sisemist ebaõigust. Kohus märgib, et süü suuruse tuvastamisse tuleb kaasata teo toimepanemise tehiolud, otsuses nr 3-1-1-99-06 on öeldud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud teole (otsuse p 14). Tähendust omab seega suurel määral konkreetne teo toimepanemise viis (nn täideviimis-ebaõigus), kusjuures tähelepanu pööratakse ka teo toimepanemise ohtlikkusele, mis on samuti objektiivseks kategooriaks.

S.R-i näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo õigusvastasust. S.R-i on varem LS § 224 lg 2 eest karistatud. Kuna S.R jätkab väärtegude toimepanemist, vastavaid järeldusi ta teinud ei ole, siis ei täidaks kohtu hinnangul rahatrahv oma eesmärki. Kohus peab vajalikuks mõista S.R-ile aresti ja seda üle keskmise määra. Kuna S.R täitis oma tegevusega (so sõiduki juhtimisega) kolm erinevat väärteokoosseisu, siis tuleb S.R süüdi mõista LS § 201 lg 2; LS § 224 lg 2 ning LKindlS § 81 järgi ja karistada KarS § 63 lg 1 järgi arestiga 22 päeva. Kohus märgib, et isiku süü on suur ja kahetsusväärselt tuleb nentida, et joobes juhtimine on isikule saanud harjumuseks (vt karistusregister).

Käesoleva väärteoasja kohtuliku menetluse käigus taotles kohtuväline menetleja mootorsõiduki Opel Astra, r/n XXX konfiskeerimist. KarS § 83 lg 1 alusel võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal teo toimepanijale. Kuivõrd Maanteeameti andmetel on väärteo toimepanemise vahendiks olnud mootorsõiduki Opel Astra, r/n XXX omanikuks XXX(ik XXX), siis jätab kohus kohtuvälise menetleja taotluse-mootorsõiduki Opel Astra, r/n XXX konfiskeerimiseks-rahuldamata.

Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/