2-15-11620/17 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Menetluse lõpetamine

Määruse tegemise aeg ja koht

27. jaanuar 2016 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-15-11620; Steven Mängli versus B.R.; hagi täiteasja nr 171/2015/116 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks 5104,44 euro ulatuses; tsiviilasja hind 3500 eurot Määruse tegemine kirjalikus menetluses Kohtunik Kalev Kuningas Hageja Steven Mängli (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxx, xxxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxxx) Hageja esindaja advokaat Sandra Sepp (sandra@lepmetsnoges.eu) Kostja B R (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxx xx-xx, xxxxx xxxxxxx) Kostja seaduslik esindaja Helen Roslender (e-post)

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud tsiviilasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 463, tegi kohus otsustused. Otsustused Lõpetada tsiviilasjas menetlus kompromissiga ja kinnitada kompromiss alljärgnevatel tingimustel:

1. B R on Steven Mängli vastu Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 03. detsembri 2010.a tagaseljaotsusest tsiviilasjas nr 2-10-34644 tulenev nõue kogusummas 5 991,70 (viis tuhat üheksasada üheksakümmend üks koma seitsekümmend) eurot.

2. Punktis 1 sätestatud summa hõlmab ammendavalt ja lõplikult kõiki nõudeid, mis tulenevad Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 03. detsembri 2010.a tagaseljaotsusest tsiviilasjas nr 2-10-34644, st nii põhivõlgnevust kui ka mistahes kõrvalnõudeid, mh võimalikke viivitusintressi nõudeid. Alates käesolevat kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest puuduvad B.R.il Steven Mängli vastu mis tahes täiendavad nõuded, mis tulenevad Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 03. detsembri 2010.a tagaseljaotsusest tsiviilasjas nr 2-10-34644.

3. B.R. kinnitab, et summat 5 991,70 eurot ületavas osas on täiteasja nr 171/2015/116 sundtäitmine lubamatu.

4. Steven Mängli on nõus täitemenetluse jätkamisega täiteasjas nr 171/2015/116 punktis 1 sätestatud võlgnevuse osas.

5. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Täiendavad otsustused

2. Seoses ülalmärgituga:

2.1 määruse jõustumisel tagastada Riigi Tugiteenuste Keskusel pool riigilõivust s.o175 eurot

2.2 S M kontole nr EExxxxxxxxxxxxx (Swedbank AS).

2.3 menetluskulud jätta poolte endi kanda;

2.4 toimetada kohtumäärus hagejale ja kostjale kätte;

2.5 saata määruse koopia Riigi Tugiteenuste Keskusele. Selgitused

3. Selgitada:

3.1 Kompromissi kohaselt TsMS § 661 lg 4 alusel on käesolevat kompromissi kinnitavale ja tsiviilasja nr 2-15-11620 menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õigus välistatud.

3.2 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Asjaolud

Pooled on esitanud kohtule kompromisslepingu. Seoses kompromissiga on pooled taotlenud menetluse lõpetamist ja hageja taotleb tagastada pool tasutud riigilõivust.

Kohtu põhjendused

Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (TsMS § 430 lg 1). Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks (TsMS § 430 lg 2). Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (TsMS § 430 lg 5). Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist (TsMS § 430 lg 6). Kompromiss võib olla tingimuslik (TsMS § 430 lg 7). Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (TsMS § 430 lg 8).

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

Kohus ei leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastuolus TsMS § 430 lg-s 3 sätestatuga.

Kohus leiab, et eelosundatud sätete alusel tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus asjas lõpetada.

Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi (TsMS § 150 lg 2 p 1). Hageja 04.08.2015 tasutud riigilõivust 350 eurot tuleb poolte vahel sõlmitud kompromissi tõttu tagastada pool, s. o 175 eurot.

Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (TsMS § 168 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik