4-15-11230/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel 4-15-11230

27.jaanuaril 2016.a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja

Harju Maakohtu kohtunik Karin Olentšenko, sekretär Maris Karna juuresolekul, kohtuvälise menetleja – PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse esindaja Hannes Küünarpuu ja menetlusaluse isiku K.D osavõtul arutanud läbi avalikul kohtuistungil

K.D, ik XXX, Eesti kodakondsus, elukoht XXX, ei tööta, 7 kehtivat kriminaalkaristust ja 19 kehtivat väärteokaristust –

- väärteoasja LS § 201 lg 2 ja § 221 lg 1 järgi.

Vastavalt 02.12.2015 koostatud väärteoprotokollile nr AB1206411 (2300,15,000131) 02.12.2015

kell 21:54 Harju maakonnas, Tallinnas, Narva mnt 8 liikudes Mere pst suunas juhtis K.D

mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus on karistusena ära võetud alates 02.09.2015 kuni 01.01.2016 ning alustas reguleeritud ülekäigurajale sõitmist foori keelava punase tulega. Sellega rikkus K.D LS § 90 lg. 1 p. 1 ja § 35 lg 10 nõudeid ning pani toime LS § 201 lg 2 § 221 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja taotles K.D-le karistuseks LS § 201 lg 2 ja § 221 lg 1 järgi 20 päeva aresti.

Menetlusalune isik tunnistas ennast täielikult süüdi, kahetses ja palus asendada arest üldkasuliku tööga.

Kohtule on esitatud väärteoasjas järgmised tõendid:

- Menetlusaluse isiku K.D väärteoprotokollis nr AB1206411 märgitud ütluste

kohaselt talle on kõik arusaadav ja tõlgitud, nüüd teab, et ei tohi sõidukit juhtida. Kahetseb.

- Tunnistaja Mart Suurhans ütluste kohaselt täites 02.12.2015 tööülesanded koos patrullpolitseinik

R.Rougiaineniga märkas kella 21:54 ajal, kui Narva mnt 8, Tallinn juures sõiduauto Toyota

Avensis reg.nr XXXei jäänud foori keelava tule süttides stoppjoone ees seisma ning sõitis reguleeritud ülekäigurajale foori punase tulega, koheselt järgnesime antud sõiduautole ning see sai peatatud kordagi teda silmist kaotamata. Kontrollimisel selgus, et sõiduautot Toyota Avensis

reg.nr XXXjuhtis K.D ik XXX, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus, kui juhtimisõigus on karistusena ära võetud alates 02.09.2015 kuni 01.01.2016. Rikkumise hetkel liikus sõiduauto Toyota reg.nr XXXMere pst suunas. Lisatud videosalvestus VTA 2300,15,000131.

- Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt kõrvaldati K.D sõiduki

juhtimiselt 02.12.2015, sest ta juhtis sõidukit Toyota reg.nr XXX, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

- Maanteeameti liiklusregistri väljavõte, millest nähtub, et K.D on juhtimisõigus ära

võetud 02.09.2015.

- 07.08.2015 PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse otsus väärteoasjas nr 2316,15,009354, millest nähtuvalt kohtuväline

menetleja karistas Raivo Marjapuud LS § 227 lg 2 ja LKindlS § 81 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 (neljaks) kuuks. Otsus jõustus 02.09.2015.

- 15.12.2015 seletuskirja kohaselt menetlusalune isik K.D tunnistab, et 02.12.2015

kell 21:54 sõitis linna ravimi järele lapse jaoks, sügavalt kahetseb. Palub rangelt mitte karistada

2

ja võimalusel määrata trahvi tasumine ositi, lubab kiiremas korras trahvi ära tasuda (4 kuu jooksul).

- Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on K.D 7 kehtivat kriminaalkaristust ja 19

kehtivat väärteokaristust, viimati karistati teda 07.08.2015 LS § 227 lg 2 ja LKS § 81 järgi.

Kohus leiab, et eelpool loetletud tõendid langevad omavahel kokku ning K.D süü

rikkumises on tõendatud: ta juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus on karistusena ära võetud alates 02.09.2015 kuni 01.01.2016 ning alustas reguleeritud ülekäigurajale sõitmist foori keelava punase tulega. K.D käitumine sisaldab LS § 201 lg 2 § 221 lg 1 väärteokoosseisu ja tema tegu on õigusvastane. K.D käitumine oli süüline, ta tegutses tahtlikult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse valikul tuleb lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Raskendavaid asjaolusid ei

ole tuvastatud. Kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt on K.D varem korduvalt kriminaalkorras karistatud

vangistusega, üldkasuliku tööga ja rahalise karistusega. Samuti K.D oli korduvalt väärteokorras karistatud rahatrahvidega, mis on tasumata. Sellise käitumisega on K.D

näidanud enda lugupidamatut ja ükskõikset suhtumist õiguskorda isegi olukorras, kus tema õigusvastasele käitumisele on juba tähelepanu juhitud. Kohus leiab, et arvestades K.D süü suurust ning asjaolu, et teda on varem korduvalt

väärteokorras karistatud erinevate liiklusalaste süütegude eest, on põhjendatud teda toimepandud väärtegude eest karistada arestiga. K.D puhul ei ole rahatrahv karistusena põhjendatud,

sest see ei mõjuta teda edaspidi väärtegusid toime panemast. Eelnevalt on K.D

väärteokorras karistatud rahatrahvidega, mis ei ole mõjutanud isikut edaspidi süütegude

toimepanemisest hoiduma, vastupidi, ta on jätkanud sarnaste süütegude (liiklusrikkumiste) toimepanemist, mis näitab, et varasemad karistused ei ole isikule mõju avaldanud. Kohus leiab, et K.D-le tuleb LS § 224 lg 2 rikkumiste eest mõista käesoleval juhul põhikaristusena arest sanktsiooni keskmise määra suuruses, mille kohus peab võimalikuks asendada üldkasuliku tööga, sest K.D ei ole varem arestiga karistatud. Kohus leiab, et üldkasulik töö mõjutab süüdlast hoiduma rikkumistest. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 56, V™S §-de 107 lg 1 p 1, 136-139 kohus o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada K.D LS § 201 lg 2 ja § 221 lg 1 järgi ning põhikaristuseks KarS § 63 lg 1 alusel mõista arest 15 päeva. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud arest üldkasuliku tööga 15 tunni ulatuses (ühele päevale arestile vastab 1 tund üldkasulikku tööd). KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 4 (neli) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel määrata K.D üldkasuliku töö tegemise ajaks Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri (tel 6124962) järelevalve alla.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul kuulutamisest.

Karin Olentšenko kohtunik / / allkirjastatud digitaalselt